Senbi, 28 Qantar 2023
Janalyqtar 1957 0 pikir 5 Qazan, 2012 saghat 06:56

«D E Z E R T Y R L E R» ýshin jas ofiyser nege jazyqty bolady?

Biyl Qazaqstan shekarasynda eki birdey oqys oqigha birinen song biri oryn aldy. Biri - syrttan jau shappay-aq, Arqankergende bir top shekarashylardyng júmbaq jaghdayda qyrylyp qaluy.  Ekinshisi - shekarany ashyq qaldyryp, sarbazdary әskery qyzmetin tastap qashqan Terisayryq shekara zastavasyndaghy masqara oqigha. Birinshi jaghdayda, shekarashylardyng qazasy ýshin qatardaghy jauynger Chelahqa segiz týrli bap boyynsha aiyp taghyluda. Al Terisayryqqa kelsek, búrynghy zastava bastyghy, 26 jastaghy agha leytenant Ánuar Hamitov pen eki kelisimshart boyynsha qyzmet etip jýrgen soldat tergeu izolyatorynda qamauda otyr. Qazir eki aigha sozylghan tergeu isi ayaqtaldy. Tergeu - bastapqy aiypty ózgerte almady. Qazir aiyptau qorytyndysy prokuraturagha tapsyrylghan. Áne-mine sot bolady.

Qarapayym otbasynda dýniyege kelgen (anasy - múghalim, múnan bes jyl búryn dýniyeden ozghan әkesi -qúrylysshy) Ánuar jogharghy synypta oqyp jýrgende-aq, ofiyser boludy, onda da, shekarashy boludy armandady. Sol armany oryndalyp, endi ghana ofiyserlik jolyn bastaghanda, 5 jyldan 10 jylgha deyin bas bostandyghynan aiyrylu qaupine tap boldy.

Biyl Qazaqstan shekarasynda eki birdey oqys oqigha birinen song biri oryn aldy. Biri - syrttan jau shappay-aq, Arqankergende bir top shekarashylardyng júmbaq jaghdayda qyrylyp qaluy.  Ekinshisi - shekarany ashyq qaldyryp, sarbazdary әskery qyzmetin tastap qashqan Terisayryq shekara zastavasyndaghy masqara oqigha. Birinshi jaghdayda, shekarashylardyng qazasy ýshin qatardaghy jauynger Chelahqa segiz týrli bap boyynsha aiyp taghyluda. Al Terisayryqqa kelsek, búrynghy zastava bastyghy, 26 jastaghy agha leytenant Ánuar Hamitov pen eki kelisimshart boyynsha qyzmet etip jýrgen soldat tergeu izolyatorynda qamauda otyr. Qazir eki aigha sozylghan tergeu isi ayaqtaldy. Tergeu - bastapqy aiypty ózgerte almady. Qazir aiyptau qorytyndysy prokuraturagha tapsyrylghan. Áne-mine sot bolady.

Qarapayym otbasynda dýniyege kelgen (anasy - múghalim, múnan bes jyl búryn dýniyeden ozghan әkesi -qúrylysshy) Ánuar jogharghy synypta oqyp jýrgende-aq, ofiyser boludy, onda da, shekarashy boludy armandady. Sol armany oryndalyp, endi ghana ofiyserlik jolyn bastaghanda, 5 jyldan 10 jylgha deyin bas bostandyghynan aiyrylu qaupine tap boldy.

Qazir Terisayryq zastavasynyng búrynghy bastyghy QK-tin  380-1 bap, 2-bólimining «v» tarmaghy boyynsha aiyptaluda. Yaghni, ol ofiyser bola túra, әskery tәrtipti saqtamaghan. Qol astyndaghy sarbazdardyng birneshe ret soqqygha jyghylghanyn eleusiz qaldyryp kelgen. «Áskery qyzmet pen memleket mýddesine ziyan keltiretin is-әreket jasady» delingen aiyptau qorytyndysynda.

Osy dezertirler deregi oryn alardan sәl búryn, yaghniy,  2012 jyldyng 5-sәuirinen mamyrdyng 30-na deyin agha leytenant Ánuar Hamitov kezekti demalysta bolyp,1 mausym kýni qyzmetine kirisedi. Múnyng qarsanynda, 27 mamyr kýni әskery qyzmet merzimi ayaqtalghan shekarashylardyng ornyna jana sarbazdar keledi. Komandir olarmen jeke-jeke tanysyp ýlgeredi.

Al 15-16 mausym kýni mayorlar  Yusupov pen Krasnikovter kelip,  jas soldattardyng óne boyynda soqqydan týsken kógergen tanba bar-joghyn tekserip ketedi. Tekserushiler tanba tappay qaytady. Ánuar ýshin múnyng bәri daghdyly, әdettegidey qyzmet qarbalasy edi

Eshkim kýtpegen oqys oqigha 18 mausym kýni  oryn aldy: tanghy saghat 4-te janadan kelgen 11 sarbaz zastava úiqyda jatqanda,  shekarany ashyq tastap, qashyp ketken!  Olar «qart» soldattardyng әlimjettiliginen (aynalasy eki-ýsh jetining ishinde!) zardap shekkendikten  qarusyz qashyp baryp, komendaturagha  bar jaghdaydy aitpaq bolghan-mys.

Al әskery postyny tastp ketken qashqyndar tabylyp, olardyng «zәbir kórgeni» anyqtalghan son, 21 mausym kýni zastava bastyghy agha leytenant Ánuar Hamitov «әskery qyzmet pen memleket mýddesnie ziyan keltiretin is-әreket jasady» degen auyr aiyppen qamaugha alynady.

Zastava bastyghy men onyng qolastyndaghy eki serjanttyng isi tergeuge týsip, qamauda otyrghandaryna ýsh aidan asty.   Dýiim júrtqa qashqyn atanyp,tórt saghat boyy shekarany ashyq qaldyrghan (!) 11 sarbazdyn  10-y óz qyzmetin jalghastyruda. Olar:  N. Aqaydarov, E. Tólepbergenov, Q. Sembinov, S. Islamghaliyúly, E. Áshirov, D. Rýstembek, A. Nazarhan, J. Maqsatov, M.Qúdaybergenov, A. Ahmetbaev. Al «eng auyr soqqy kórgen» Aghzamov, býginde әsker qatarynda mýldem joq: densaulyghyna baylanysty әskery qyzmetten birjola bosatylghan!

Ánuar Hamitovtyng qorghaushysy Saghiyevanyng aituynsha, Hamitovqa qatysty aiyptau negizinen osy Aghzamovtyng jauabyna qatysty birjaqty jasalghan.

Zanger Saghiyeva aiyptau qorytyndysymen tolyq  kelispeytinin Bas әskery prokuraturasynyng tergeu jәne tergeu toptaryn baqylau basqarmasyna joldaghan  Talap-tileginde kórsetken  tújyrymdauy boyynsha, Hamitovqa  «ókilettigin asyra paydalandy, qylmystyq әreketter jasady» degen bap (380-1 bap, 2-bólimning «v» tarmaghy) negizsiz taghylyp otyr. «Tipti, Hamitov aiypty degenning  ózinde,  ol  QR QK 380-2 babynyng 1-bólimi boyynsha anyqtaluy tiyis» dey kelip, qorghaushy búl bappen de kelispeydi. Sebebi, aiyptau qorytyndysynda kórsetilgendey, Hamitovtyng is-әreketinde jәne әreketsizdiginde  eshbir qylmys qúramy joq. Óitkeni, «zardap shekti» degen sarbaz Aghzamovtyng dene jaraqatyna baylanysty 2012 jyldyn  20-shilde kýni jasalghan  sot-dәrigerlik saraptama boyynsha, dene jaraqattary bylay túrsyn tipti onyng izi de  anyqtalmaghan. Aghzamov búdan búryn da QR ÚQK Ortalyq әskery gospitalinde  qúlaq auruynan emdelgen eken. Dәrigerler onyng qúlaq auruy búrynnan bar sozylmaly nauqas týri ekenin anyqtaghan.

Sonday-aq, әskery qyzmetten qashqan shekarashy Aghzamovtyng  2012 jyldyng 27 mamyry men  mausymnyng 18-i aralyghynda eshkimnen soqqy  kórmegenin de sot-dәrigerlik anyqtamada kórsetilgen. Sonda, sozylmaly qúlaq auruy bar Aghzamovtyng o basta әskery qyzmetke, tipti, onyng ishinde shekaralyq qyzmetke  qalay alynghany týsiniksiz! Shekarashy degen әrbir sybdyrdy sezetin saq jauynger boluy kerek edi ghoy? Yaghni, qúlaghynda búrynnan mýkisi bar jigitti әsker qataryna shaqyrghan әskery komissiariattaghylar da jauaptan tys qalmauy kerek!

Biraq osynyng bәrine qaramastan, Aghzamov ózining serjanttardan tayaq jegenin, ol jaghdaydy zastava bastyghyna aitqanyn, al agha leytenant Hamitov múnyng shaghymyn eleusiz qaldyrghanyn aitady. Al búghan baylanysty Ánuardyng qorghaushysy: «Búlay boluy mýmkin emes, sebebi zastava bastyghynyng atyna jazylghan bayandama joq. Al auyzeki aitty-aytpady - ol múzgha jazyp, kýnge qoyghanday tirlik» deydi.

Onyng ýstine, Aghzamovtyng jaraqat alghany turaly komandirge bayandama jasaghanyn kórgen kuә joq. Qyzmettesteri onyng «soqqy men jaraqat turaly aitqanyn» Aghzamovtyng óz auzynan ghana estigen. Bar-joghy on shaqty soldaty bar shaghyn әskery bólimde búlay boluy mýmkin be! Oimaqtay ghana zastavada, tipti kimning dәrethanagha kirip-shyqqanyna deyin kóz aldyda ótetin jaghday ekeni alaqandaghyday dese de bolady.

Ýshinshi bir kýmәndi jaghday - Aghzamov tayaq jegen-mys kýni komandir shara qoldanbasa, zastavada oryn alghan әlimjettilik jaghdaydy komendaturagha, otryadqa, әskery polisiyagha nege jetkizbegen? Sebebi, Aghzamov qolynda arnayy tehnikasy bar baylanysshy qyzmetin atqarghan soldat. Eger ol tayaqtan kóz asha almay jýrse,15-16 mausym kýni zastavagha arnayy kelip, «dedovshina» mәselesin teksergen mayorlar Yusupov pen Krasnikovke jaghdaydy nege bayan etpegen? Eki mayor janadan kelgen soldattargha: «Senderge әlimjettik jasau deregi boldy ma?» dep súraghan. Biraq, soldattardyng eshqaysysy, tipti bas shúlghyp, isharat ta bildirmegen eken. Zastavagha kelip-ketip túratyn felidsherge de eshkim jaraqat turaly shaghym aitpaghan. Nege?

Shyndap kelgende, qyzmetin tastap qashqan 11 sarbaz birdey zardap shekpegen jәne Aghzamovtan ózge birde-bir sarbaz zastava bastyghyn kinәlap otyrghan joq. Al Aghzamovtyng bar aityp otyrghany -zastava bastyghy onyng «shaghymyn jerde qaldyrghany» ghana! Sonda, soghan bola ofiyserge 5 jyldan 10 jylgha deyin jaza berilmekshi me?  Onyng ýstine, «soqqy aldyq» degen sarbazdar  E. Áshirovtin, A. Ahmetbaevtyng jәne A. Nazarhannyng denesinen eshqanday jaraqat tabylmaghan! Osy aighaqtardy keltire otyryp, qorghaushy Saghiyeva Ánuar Hamitovqa taghylghan aiyptyng negizsiz ekenin, sondyqtan búl isti óndiristen qysqartudy  súraydy.

Bizdinshe, búl oqigha qylmystan góri, arandatugha kóbirek úqsaytyn siyaqty. Qanday jaghdayda arandatu oryn aluy mýmkin? Qorghaushy aityp otyrghanday, agha leytenant Hamitovqa qatysty  ayyp tek qana Aghzamovtyng jauaby negizinde jasalghan. Aghzamov bolsa, qazir búrynnan bar nauqasyna qatysty әskery qyzmetten bosatylghan. Sonda, qashqyndyqty úiymdastyru   Aghzamovtyng әskerde qyzmet etpeu turaly ishki oiynan tuyndauy mýmkin be?! Qashqyn atanghan 11 sarbazdyng arasynda jas jaghynan alghanda, eng ýlkeni Aghzamov. Al Aghzamov pen zastava bastyghynyng jas aiyrmashylyghy nebәri ýsh jas qana.

Arandatu ma, degen oigha jeteleytin taghy bir jaghday - 11 sarbaz «qashqan bolyp», әudem jerdegi toghaygha baryp,tyghylyp túryp, qaytyp oraludy ghana josparlaghanyna úqsaydy. Jәne  búl isti olar ózderi emes, bireuding aqyl-kenesimen jasauy әbden mýmkin. Biraq kimning aqyl-kenesimen?

Dәl osy arada shekara әskerleri arasynda bolghan «Arqankergen oqighasy» men Shymkenttegi shekarashylar janjaly eske týsedi. Osy eki oqigha men Terisayryq oqighasynyng uaqyt arasy bir-birine óte jaqyn. Endeshe, búl oqighalar Últtyq Qauipsizdik Komiytetining tóraghasy Núrtay Ábiqaevqa qarsy jasalghan arandatu әreketining tizbegi emes pe? Mәselen, el sayasatynda oryn alghan songhy jaghdaylardy eske alsaq, QR preziydenti әkimshiligining búrynghy basshysy Aslan Musin men ÚQK tóraghasy Núrtay Ábiqaevtyng arasynda qatty tartys bolghan. Áriyne, ol tartystyng taqyryby jalpaq júrtqa jariya emes. Biraq, qalay bolghanda da, Musin lauazymdy qyzmetinen ketti. Biraq, «eki týie sýikense, arasynda shybyn óledi» demekshi, búl teketireste jas ofiyser nege zardap shegui tiyis?

«Zardap shegu» deytinimiz - Aslan Musinning senimdi serigi Bergey Rysqaliyevting «Atyrau lankestigi» oqighalaryna qatysy boluy mýmkin degen joramal bar. Tipti, Bergeyding banditteri «Janaózen qyrghynyna» da qatysty boluy yqtimal degen joramaldy joqqa shygharghan eshkim joq. Al Bergeydi Janaózen jaqqa júmsaghan kim? Endeshe, «shekaradaghy shataqtar» Ábiqaevty qúlatu ýshin, Musinning ymymen jasalmaghanyna kim kepildik bere alady?

Rasynda, eger Terisayryq oqighasy osynday sayasy eregesting nәtiyjesinde úiymdastyrylghan әreket bolsa, shekara әskerleri basshylyghynyn, barlaugha qarsy qyzmet basqarmasynyng arasynda Musinning senimdi serikteri boluy mýmkin. Sebebi, múnday «oqighany» arnayy mamandardyng qatysuynsyz úiymdastyru mýmkin emes.

Alda bolatyn sot kezinde, osy joramaldargha kónil audaryluy tiyis shyghar. Ayyptalushylardyng advokattary búl jaghdaydy nazargha alady degen oidamyz. Eger sot barysynda «Terisayryq oqighasyna» basqa kýshterding aralasuy anyqtalsa, qylmysty jauapqa tartylghan azamattar aqtaluy kerek bolady. Mәselen, oqighadan bir kýn búryn eki birdey mayordyng alys zastavagha bas súghu sebepteri de tekserilui tiyis...

Soghys uaqyty bolsa, 11 soldattyng memlekettik shekarany tastap ketui satqyndyq retinde qaralar is edi... Qúdaygha shýkir, qazir soghys uaqyty emes, biraq búl dezertirlik jasaugha  eshbir qúqyq bermeydi!  Tútas bir memleketting bir púshpaghyndaghy qauipsizdikti jalanash tastap, bassaughalap ketu - әsery anttyng ruhyna say bolmaytyn әreket bolsa kerek.

Aytpaqshy, jas soldattar qabyldaghan әskery antta: «...Áskery qyzmetting auyrtpalyqtary men qiynshylyqtaryn tabandylyqpen kóteruge ant etemin!» degen sertting sózi bar. Endeshe,sol «auyrtpalyqtar men qiynshylyqtargha» tózbegen soldattardyng erkeligi jas ofiyserding taghdyryn tәlkek etui kerek pe?

Mәselege ózge qyrynan keletin bolsaq, әskerden qashu - oiynshyq emes. Áskerden shyn qashqysy kelgen adam - esh kidirissiz qashady. Al myna «qashqyndar» shekaradan alysqa ketpey,  toghayda  bir sótke tynyghyp jatqan. Olar nege týndi paydalanyp, jol úzartpaghan? Áskerden shyndap  qashqan adam «meni ústap almasa eken» dep qashady, «meni qashan ústaydy» dep kýtip, tasada jatpaydy! Al bizding «dezertirler» óz qughynshylarymen «qúshaqtasyp kórisken». Shekara emes, qualaspaq oinap jýrgen balalardyng oiyny dersiz!

Al Hamitovtyng anasy  әlgi 11 sarbazdan: «Nege búlay istedinder?» dep súraghanda: «Biz múnyng sony osylay... sotqa  aynalyp ketedi dep oilamadyq(?!)» degen! Osy túrghydan kelgende: «Nege tek qana mening úlym ghana jazaly boluy kerek? Endeshe shekarany ashyq tastap ketkenderi ýshin qashqyndar da nege jazalanbaydy?» degen ofiyser anasynyng kókeyindegi ashy súraqty týsinuge bolady. Jauynger ýshin, birinshi kezekte komandir jauapty ekeni Áskery Jarghydan belgili, biraq jauyngerding de Otan aldynda Ant bergen óz jauapkershiligi bar emes pe?  Qalay bolghanda da, 11 sarbazdyng oilanbay ot basqany, bolmasa bireulerding aidauymen «otpen oinaghany» týsiniksiz bolyp túr.

Qalyng júrtty dýrliktirgen oqighagha qatysty taghy  bir kónil audaratyn jaghday - №2017 әskery bólimi komandiyrining mindetin uaqytsha atqarushy mayor E. Ábishovtyng agha leytenant Hamitovqa bergen minezdemesi.

Uaqytsha komandir ózining Hamitovty qansha uaqyttan beri biletinin minezdemede kórsetpeydi. Biraq, «ol óz mindetin tolyq orynday almaydy» degen bagha bergen. Sóite túra, «Hamitov kәsiby dayyndyghy jaqsy, úiymdastyrushylyq jәne komandirlik qabileti jetkilikti» deydi. Kәsiby dayyndyghy, úiymdastyrushylyq jәne komandirlik qabileti jetkilikti basshy nege «óz mindetin tolyq orynday almaydy»? Minezdemening osylaysha bir-birine qayshy keletin tústary kóp.  «Oghan senip tapsyrylghan júmys qalay bolsa solay oryndalady, kóbine jogharghy bastyqtardyng jetekshiligimen jýzege asyrylady» (?!) dep túryp, «Áskery újymdy júmyldyruda ózining bastamasyna sýienedi jәne qolastyndaghylardyng ózindik sheshimine sýienedi» dep jazady. Bizdinshe, tipti, Jarghy boyynsha da, komandir kishi komandirge senim artady jәne jauapkershilikti de sodan súraydy. Sonymen birge: «Óz júmysyna qatysty mәseleni óz betinshe sheshe alady. Óz júmysyn josparlap, josparly týrde iske asyra alady» dey kelip: taghy da: «Óz qyzmetine qatysty qauipsizdik talaptaryn nashar biledi, dúrys týsinbeydi» dep ketedi.

Eger Ábishovtyng jelkesinen bireu tónip túryp, Hamitovty qaytkende qaralau ýshin jazghyzbasa, bir sózi bir sózine qayshy keletin, ishtey baylanysy joq múnday  minezdemeni mayor shenindegi  sauatty ofiyser jazdy degenge senu qiyn! Onyng ýstine, kursant kezinen bastap eseptegende, segiz jyl shekara qyzmetinde mindetin adal atqaryp jýrgen jas ofiyserding osyghan deyingi  qyzmettik ómirbayany minsiz eken.  Ol bir jylda joghary basshylar tarapynan tórt mәrte marapattalghan.  Ayta ketu kerek, Shyghys Aymaqtyq Basqarmasyna  bes  shekarashylar otryady, onyng әrqaysysynda 20-dan astam zastava bar. Osylardyng arasynan suyrylyp shyghu onay bolmasa kerek! Onyng ýstine, Hamitovtyn  marapatqa «emin-erkin» ie bolarlyqtay,  arqa sýier  «әskery dinastiyalyq tarihy» da joq!

Agha leytenantHamitov Terisayryq zastavasyna basshylyq jasaghan az uaqyttyng ishinde, Qytay jaghynan shekara búzugha eki ret әreket jasalyp, ekeuinde de shekara búzushylar ústalghan! Al sonda tergeu tobyna tapsyrylghan minezdeme boyynsha, Hamitov osynday jetistikterge qol jetkize alar ma edi?! Álde, Hamitovty «orynsyz marapattap», Shyghys Aymaqtyq Basqarmasy ay qarap otyr ma?!

Sonymen sózding qysqasy,  endigi jerde bolashaghynan kóp ýmit kýttirip kelgen, bala kezinen Otanyn qorghaudy armandaghan jas ofiyserding taghdyry ne bolmaq? Áriyne, biz Hamitovty birjola jaqtayyq, aqtayyq dep otyrghan joqpyz, isting aq-qarasyn anyqtaytyn әdiletti sot bar dep oilaymyz. Biraq  tәuelsiz Qazaqstan ruhymen, óz elimizde oqyp-tәrbiyelengen últtyq kadrymyz - jas ofiyserding  osynday shytyrman jaghdaygha tap bolghany, kimdi de bolsyn ókindiretini ras...

Gýlmira TOYBOLDINA.

«Obshestvennaya pozisiya» (DAT),

4-qazan, 2012 jyl

0 pikir

Ýzdik materialdar

Anyq-qanyghy

Jaqiyanov: Maghan ashyq jala jabugha kiristi...

Ghalymjan Jaqiyanov 3109
Biylik

Ýkimettegi su jana 5 ministr...

Abai.kz 2083
Ayqay

Elde últtyq iydeologiya óte әlsiz...

Beysenghazy Úlyqbek 1899