Jeksenbi, 26 Mamyr 2024
Janalyqtar 3401 0 pikir 3 Qazan, 2012 saghat 07:29

Qajyghúmar Shabdanúly. Qylmys (jalghasy)

V

V

Átiret bastyqtarymyzdyng bastyghy kim ekenin kýn shygha baqyryp jibergeninen bildim. Kýshigen túmsyq, ógiz qaryn, búqa qabaq, maymyl manday, dәu súr eken. Sahnagha teatrda pomeshik shabarmany rólimen eki ret, kýres jiyndarynda ózi bilmeytin mәselelerdi әshkerelep on shaqty ret shyqqanyn kórgenmin. Ótirik kýlkisi aqpannyng boranynday, ósegi órtting morynday tyjyryndyratyn bedek[1] edi. Sol bedek aldynghy avtomobiliding kabinasynan shygha baqyrdy. Shyndyghynda baqyrmaq emes, sirik jasyrghan batpaq arasyndaghy túghyrday-túghyrday tómpeshikterde otyrghan «onshyl-últshyldardy» kórip, zeyildigi ústaghandyqtan aqyrmaq eken. Qatty úiqydan qúrghaghan kenirdegi oqys baqyrtyp qoyypty. Tamaghyn dereu qyrynyp jiberip, aqyrghanda sahnadaghy pomeshik qojayynnyng dәl ózi bolyp shygha keldi. Úiyqtamay shonqighandarymyz sol búiryq boyynsha sekirip baryp, avtomobili jarendigine jarmasyp edik. Inirde kele sala sazgha qisayyp úiyqtap qalghan saparlastarymyz oryndarynan túra almay qaldy. Belsendi bastary kóterilse de, bókseleri qozghalmay «redaksiongha» ainala qalypty. «Su perisi» jenilirek soqqandary ýsh-tórt domalap, tórt ayaqtay týregeldi de, avtomobiliderine qaray ózdikterinen shoynandady. Auyryraq soqqandaryn saularymyz qaumalap kóterip, kuzovqa shalqasynan shyghardyq. Áyteuir kóp bastyqtan aktivterimizding qol-ayaghyna jarmaspa degendey toytarys estilmedi. Biraq, jatyp alghandar kóp bolghandyqtan saularymyz kuzovqa týregep túryp әreng siystyq.

Búl asu - Erenqabyrghanyng aty shyqqan qandy asuy bolatyn. Basy - múz, jýregi - tas, etegi - saz tik qúzardy toghyz ailanyp órleytin shappa jolynyng ýshinshi ailanbasyna shyqqanymyzda, jýk maya bop tiyelgen arttaghy avtomobiylimiz qonyzday bop әreng kórindi. Úshpa tik jar ýstindegi tar joldan mashina dóngelegi sәl taysa, iyә, tormúzy sekonttan janylsa-aq tozansha tozghanymyz. Oqysta tómenge qarap qoyghandar loqsyp qúsa bastady.

Besinshi ailanbagha órlegenimizden bastap iman dúghasy oqyla bastady. Jol múzgha ainala bastap edi. Arapsha minәjat dúghalaryn biletin aktivterimiz kóp eken. Allanyng myng bir aty týgel ataldy. «Simaghyzam» atalatyn osy dúghany qazir qala da oqysa, aktivtikten airylyp qana qalmay, maqsatyndy ait degen búiryq týsip, kýreske tartylar edi.

- Qalada Qúday joq siyaqty edi,- dep kýbirledi bireui. - Myna tauda kóp eken!

- Aspangha[2] jaqyndap qalmadyq pa!- degen jauapqa ýsh-tórti qatar kýlgende basqalary shu ete týsti.

- Kýlmender!... Kýlmender!», «matordyng dymy qúryp kele jatqanda tayyp ketpesin!», «qozghalmay túryndar!»...

Túmsyghymyzdyng úshynda ghana jybyrlap qalghan janymyz, asudan asqan song denemizge әreng tarady. Kýngey betting joly keng de qúrghaq eken. Týs aughansha qúlday aghyp kelip, aq tolqyndy ózen kópirinen óttik te, sol ózendi boylap, batys-teristikke bettegen keng saymen qayta órlep baryp toqtadyq. Balghyntay osy desti. Jyp-jyly tiydi auasy. Jaydary, yrayly qoynau eken.

- Týsinder!- dep aqyrdy zor bastyq. Biz týssek te «peri soqqan» belsendiler qozghala almady.

- Týsirinder, týsirinder! - birneshe bastyq qatar aqyrdy bizge. Qayta shyghyp olardy týsirdik. Buynshaq-týiinshek, tenderdi aryltyp týsirip bola bergenimizde kuzovqa ara men baltalar qayta laqtyryldy. «Týspender!» degen búiryq shyqty bizge. Altau edik, «su perisinen» aman qalghan myqtylardan tandap on bes jigitti avtomobilige qayta shygharghan bir bastyq kabinkagha kirisimen mashina gýr ete týsti.

- Juanynan, ә, juanynan kesinder!»- dep tastap zor bastyq tamaq salghan qaltasyn ózenge qaray qoltyqtay jóneldi. Temir jýrekti avtomobili Ýrimjiden shyqqaly tamaqtanbaghandyghymyzgha qaramay, kelgen jaghymyzgha qayta aghyzdy. Sugha qarap tamsana óttik. Bir-ekeui aktivtikterine qaramay, narazylyqtaryn jariyalady.

- Peshka bolghan song tamaq pen sudyng keregi joq dep týsinedi eken ghoy!

- Múnan da doybynyng «tayynshasy» bolghanymyz jaqsy eken!

- Tayynsha bolsaq, sugha bastyqtan búryn jeter edik!- dep bizding «Qúiyn soqqan» da kósip jiberdi. Sen kirispe degendey qabaqpen Qalyq týrtip qaldy ony., Kabinkadaghy qisyq múryn bastyq, tóbesinen órgen sózdi estip otyrypty, terezeden basyn shygharyp sóiledi:

- Shydandar, ashanany basqaramyn. Osy mindetti tez bitirip qaytalyq, senderdi býgin et-sorpamen kýtemin!... Bir-eki rumka araq ta ishkilering keletin shyghar!..

Araq pen etting osy qyzuymen avtomobilide oqyralay jóneldi. Tonqalandap talay búrylystyng tasyn sýzip, talay aghash pútaghyna basymyzdy soqty. Talay qisayyp, talay týzelip baryp, taudyng ormandy sayyna búryldyq.

- Ynghay juanynan tandap kesinder! - Búl bastyq ta solay búiyryp tastap, qolyn artyna qayyra jóneldi. - Qyryndar!- dedi qyrat basyna shyghyp alyp, taudy yshqyndyrghan aranyng saryly men baltanyng tanqylyna sýisine aiqaylap jiberdi. «Et pen araqqa» tez jetuding qamymen peshkalar qútyra tiydi ormangha. Sol saydaghy jóni týzu iri aghashtar týgel qúlap bolghanda, ózimiz qit úryp qara terge shomylyp otyryp qalghan ekintide әreng qaytty bastyghymyz. Qyzara bórtip isinip, araq kekirip qaytty. Úiqydan joghalghan esin baklashkasyndaghy araqpen jiyp qaytty:

- Kesken aghashtaryng ýsh itarqa jabugha jete me?-dep súraghanynda týgel anyrdyq. Aghashtyng qay qajetke istetiletinin bilmey, ynghay taqtaylyq, bórene, baghanalyq juandaryn qúlata bergenbiz ghoy. Ýsh itarqa ýshin ghana bir saydaghy qúrylys aghashyn týgel joyghanymyzgha shu ete týstik...

Bizge ýsh bórene, on shaqty dingek pen jýz shaqty syrghauyl ghana kerek eken! Kórsetken esebimiz boyynsha bastyghymyz zor bastyghynan qayta súrap kelu ýshin shoferdy tyjyryndyryp, avtomobilidi qayta tonqalandatty. Kesken aghashtarymyzdy sol boyy pútausyz tastap endi syrghauyldyq, dingektik aghashtardy kesip jidyq.

Sorly mashina inirde alqynyp-qabynyp әreng keldi. Bastyghymyz mas. Ýsh bórene men eki jýz syrghauyldyng ýstine shonqiyp qaytyp barghanymyzda ózenning sarylynan basqa eshqanday dybys joq. Et týgil, su qaynatqan ottyng da jylyty joq. Bir-bir toqashty ózen jaghasyna aparyp kemirdik te buynshaqtarymyzdy sipalap jýrip әreng tauyp qúladyq.

Tau jotasynan kýn jarqyrap shygha kelgende oilanyp qarasam, bastyq shatyry «әtiret shtaby» degen qyp-qyzyl bivska men joghary jaqqa oqshaulap tigilipti de, әielder shatyry oghan tayau ózen qoynauyna qamalypty. Alghashqy týsken jerlerinde ýime-jýime «peri soqqandar» jatyr. Bir bastyghymyzdyng aiqayymen týregelip, aldymen baspanalarymyzdy jasaugha kiristik. Bastyqtar býgin tipti zeyil eken, shoyrylghandardy bir-birden teuip oyatty.

- Dayaujyn[3] uaqytynda búl erkeliktering jýrmeydi!- dep túryp tepti bireui. Shatyrynyng aldynan zor bastyq aiqaylady oghan.

- Túrmaghandaryn tizimdep qoy, keshte kýres jiynyn ashamyz!

«Kýres jiyny» múnda taghy da ere kelgenin estigen song «peri soqqandar» sergip sala berdi. Bastaryn kýshene-kýshene kóterip, aldylaryndaghy shy týbirlerinen tartyp týregelip edi, jarymy qayta qúlady da jarymy enbektep-býkshendep is maydanyna bettedi. Al, әielder jýgirip jetip, sasqandyqtarynan bir-bir syrghauyldy qúshaqtap túra qalypty. Syrghauyl qoyatyn arqalyq týgil dingekteri de ornatylmaghan. Bes-altauymyz dingek ornatatyn shúqanaqtardy endi qazyp jatqanbyz.

- Al, búl syrghauyldardy qaytpeksizder?- dep jymidy «qúiyn soqqan» әielder saqyldap kýlip, qoldaryndaghy joydaqsyzdardy tastay-tastay saldy. Biraq, beker túryp qalsa, «dayaujyngha narazy» degen qalpaqpen kýreske týspeyme. Aurulary da, saulary da ýreymen jaltaqtay qarasty bastyqtargha.

- Aldymen dingekti qúshaqtandar, dingekti!-degenimde bәri dingekke jýgirdi. On dingekke alpysy jarmasyp kelip, jana qazylyp jatqan tórt-bes shúqanaqqa týsti. Myna bir jýz jiyrma adam týgil ózderining ne isteytindikterin bilmeytin kóp bastyqtyng kózderi de osy tórt-bes shúqanaqta ghana qalypty. Qazugha tiyisti basqa shúqanaqtar da kóp ekenin, tipti oshaq pen ottyn, otyn-sudyng da kerek ekendigin oilamaytyn siyaqty. Shyndyghynda ystyq tamaq saghynyshy kóbining saghattaryn tyqyldatyp bara jatsa da olar «burjuaziyasha baptanudan» qorqady. Al, olargha «burjuaziyashyl onshyl-últshyl» basymyzben oshaq jasaudy biz aitsaq, keri tónkeris bolyp shygha kelmey me!... «qúqyqqa qayta talasqandyq», «proletariyat dektaturasyn audarugha úrynghandyq» degizip, kóz shúqytudan «kýnәhәrlar» qauymy saqtanady. Sóitip, kópshilik jautandasa berdi bir-birine.

- Býgingi júmys tipti kóp, tez istelik azamattar! -dep aqyrynda Qalyq bastady sózdi. - Ýsh itarqa... ashananyng qazan-oshaghy, ot jaghuda bar. Domna peshting júmysyna myna ornalasu júmysymyz kedergi bolmasyn, tezdetelik!

- Gruppalargha bólinsek, osy júmystardyng bәrine jetisemiz!- dep ony «Qúiyn soqqan» qostap edi.

- Gruppagha bólu - bizding isimiz, shataghyng bolmasyn senin! Jýrinder joldastar әtiret shtabyna, dýijanmen[4] sóilesip bóleyik!

Bastyqtar shúbay jónelgende kópshilik óz denelerin ózderi basqarugha qúqyq alghanday jayrandap, ketpen-kýrekke jýgirdi. Birnesheui baryp, ashana shatyrynyng aldynan oshaq qazdy da tayqazandy ornata qoydy. Ot jaghyp, su qaynatugha kiristi birneshe әiel.

Tayqazandaghy kóldey su qaynap, tirshilikting buy búrqyraghan shaqta shtaptaghy bastyqtar jiyny taray qoydy. Krushkalaryna shaylary men qanttaryn salyp, qazangha úmtylghandarynda biz de jýgirdik.

Ashana bastyghy bir-bir toqash tartu mindetine endi kiristi de, әtiret bastyghy tәrtip jariyalap, gruppagha bóluding uaqytyn sol saghynyshty shay ýstinen tapty. Aldymen bizge qatal eskertu jariyalady.

- Onshyl-últshyldar birdemelerin qysyp jýrsin, basshylyq bizding qolymyzda, demek, ústara bizding qolymyzda. Múnda kelgeli qúqyq alghanday qútyryp, búiryq jýrgizgen dúspandar bar. Tipti, «doybynyng tayynshasy bolsaq sugha bastyqtardan búryn jýgirer edik» dep әlden basshylyqqa til tiygizgender bar!... Búlay sóileytin qúqyqty kim berdi senderge!

- Basshylyqpen bәs talasqan element túrsyn ornynan! - shu ete týsti kómekshi bastyqtar. - Úrangha nege qosylmaysyndar, kenirdekterine birdeme tyghylyp qaldy ma! - Bir bastyq osylay qaytalap aqyrghanda ghana dauys qosty kópshilik. Keshegi sózinen úshynghan «qúiynsoqqan» әldeqashan týregelip túrghanda «ornynan túrsyn» dep kótergen úrandaryna ózderi du kýldi.

- Nege kýlesinder, tónkeris degen qaljyng ba!- dep aqyrdy endi zor bastyq. - Óndiris tónkeristen airylmaydy. "Dayaujyn" óndirisine boykýiez qaraghandyq - әlbette tónkeriske opasyzdyq istegendik. Múnan song biz eshkimning jýzine, abyroyyna qaramaymyz. Gýlnisanyng ahualynan ýlgi alsandar bolady. Ol endi «onshylgha mayyl»[5] element, bilip qoyyndar, onshyldarmen birge basqarylady. Birneshe aktivterimiz osy onshyldar jaghynan azdyrylyp, passivtik-sýirelmelik dәrejesine týsip, jatyp aldy! Kózderin ashsyn olar!... Maujushy bizge «jaudy mensinbender», «kim de kim dúspan jaqtan kórinse, ol da dúspan» dep ýiretedi. Al, sender qayda barasyndar!.. Qay jaqtan kórinbeksinder!.. Dereu qaytyndar óz joldaryna! Jaudy adam qatarynda esepteuge qatal tiym salynady, óitetinimiz, olar - jau!... Tónkerisshiler jaqta, yaghni, biz jaqta bolyndar, bizding tilimizdi alyndar! Tónkeristik peshkalyq pozisiyada túryndar! Basshylyq qayda búiyrsa sonda bolyndar! Aktivtik nәtiyjelering sonda ghana qorghalady. Al, dúspandar tilderin kómekeylerine saqtasyn! Olar sóileuge emes, isteuge ghana mindetti!...

Zor bastyq osylay bir saghat sóilep alyp, gruppa bólinisin jariyalady. Gýlnisa ekeuimiz domna ýshin kirpish qúi gruppasyna, onyng da eng auyr júmysy - ylay jasaugha bólinippiz. Eng myqty «avcharkalar» bizdi baqylap basqarugha bólingenin bayqadym.

Gýlnisanyng aq baltyry sazanday júmyr sanyna deyin týrilip, taldyrmash nәzik denesine layyqsyz auyr ketpenmen laygha týskenine janym uday ashydy. Ózi shyrayyn búzbay, maghan kóz astymen qarap qoyyp, kýlimdey kiristi iske. Tau suynyng múzday suyq yzgharynan shimiger emes.

- Siz laydan shyghyp, su qúiyp berip qana túrynyz!- dep kýbirley sala bar kýshimmen qopara jóneldim. - Laydy men-aq ýlgertemin!

- Auyryp qalasyz!- Ol da kýbirley sala tyrbandady. Biraq, ketpenin menshe basqara almay, eki-ýsh júlqyp әreng shygharyp túryp, terge lezde malshyndy. Ish kóilegi jabysyp qalghan tolyq omyrauyna kózim týsip, syrt ailana berdim. Júmystan emes, úyat pen ayaushylyqtan qinala shyqty ýnim.

- Laydan shyghyp túrynyz, bitti, jaghagha men-aq shyghara salamyn!

- Menshi?

- Siz demalyp, myna jaqtan asyqpay ghana topyraq bosatynyz!

Gýlnisa laydan shyghyp, jylamsyray qarady maghan. Maykym men kusarym túla boyymmen laygha malshynyp bolyp edi. Jautaqtap túryp artyna qayrylghan qyz, kirpish qúyshylardyng shy týbirlerin shauyp, maydan týzep jatqanyn kórdi de, ýlken oramalyn әkelip, moynyma asa qoydy.

- Terinizdi sýrtip, asyqpay istenizshi!

- Men asyqpasyn deseniz, kiyinip alynyz!

- Nege?... mening kómektesuimdi jaqtyrmaysyz ba?

- Terlegeninizdi kórsem, qinalady ekenmin!

- Sizge qarap men de qinalyp túrmyn! - Oinaqy qara kózge tola qalghan jas, omyrauyna tyrs-tyrs tamdy.

- Shydamdy bolynyz, men shynyqqan, kónikken bas! - Laydy bylshyldatyp syrtqa ata bastadym. Qaytadan kýlimsiregen beynege kele qalghan Gýlnisa da laydy ketpenmen tarta berdi. Mening shyqynsyma qarap, kýshene tartty.

Qiynshylyqqa osylay talasqandyghymyzdan ba eken, lay tóbe bolyp ýiilip, dayyn bola qaldy. Týski tamaqtyng dabyly kýn enkeye soghylghanda ekeuimiz eki jaqqa juynugha kettik.

- Bizding baqytymyzgha jaray kirpish qúyshylar tipti iykemsiz, sypyra boshalang bolyp shyqty. Jalghyz kirpishtik, týpsiz qalyptaryna qos uys laydy domalaqtap aparyp basqansha uaqyt bes minuttap ótip jatty. Biz shygharghan layymyzdyng býgin qúiylyp bitpeytindigin bilip, ertengi laygha topyraq bosata sala otyrdyq. Ekeuimiz eki jaqta otyrsaq ta oiymyzdy jýz isharamyzdan úghysamyz. Kirpishshilerding ishek-qarny shashylghanday shúbalang qimyldaryna, joldan ótken mas qalmaqtardyng at ýstinde búlghaqtauyna, auyp týsip, úiyqtap qalularyna, soghan ýirenip alghan attarynyng iyelerinen ýmit ýzip, bet aldylaryna jýre berulerine, «peri soqqan» belsendilerding qimylyna, bastyqtardyng olargha qoqandaularyna... manayymyzda bolyp jatqan barlyq әreketke Gýlnisa kýldi de men jymiyamyn. Kýlkim kelmey, Maqpal men Asqarymdy saghynyp otyrsam da osy sýikimdi qyzdyng kónili ýshin jymiyamyn. Ol mening kónilimdi kóteru ýshin kýletindigin keyinirek týsindim. Key bir jymiya da almay múnayghanymda, qayghylan ba degendey basyn shayqap qoyghanynan úghyldy.

Bizding osy «beker» otyrysymyzdy bastyqtar taghy da kóre almay qalypty. Kirpishke lay jasap beruden onay júmys joq eken dep qalghan siyaqty. Ekinshi kýn ótkende Gýlnisany kesek qúigha shyghardy da, meni ol gruppadan tas tasu gruppasyna auystyrdy.

Tas bolghanda da ruda emes, ózenning malta tasy. Múnyng da «neghúrlym juany» qajet eken. Nege qajet ekenin bilmey-aq zәmbilmen tasy berdik. Mening zәmbilimning artyn tórt myqty «aktiyv» kezektesip kóterdi. Maqsat qinau bolghandyqtan demaldyrar emes. Biri terleyin degende tyny kelip týsip, qualay berdi. Keybiri maghan janashyrlyq oilap, bir daldagha aparyp demaldyratyny bolmasa, bastyqtardyng maqsaty, zoryqtyryp jyghyp, «keri tónkerisshildigimdi» dәleldemek eken. Búl jaytty kirpish qúya jýrip Gýlnisa da bilipti. Bastyqtargha jaqyn jýretin eriktirek әielder arqyly múnghyl malshylardan sýt-qatyq aldyryp, jatyn ornyma jasyryn jiberip berip túrdy.

Ýsh-tórt kýn ótken song asqananyng bastyqtargha pysyrghan tәtti-dәmdileri de mening bastyghymnyng asynan tabylatyn boldy. Aranym ashylyp, tamaqqa qasqyrday tidym. Zoryqqanym sol, kýsheye týsip, zәmbil kóterisetin istesterimning ózderin qayystyryppyn. Tórteui jeke otyryp kýbirlesip alady da zәmbilge qaysysy týsse de meni demalyspen qamday berdi. Zәmbilshiler siyaqty ilbip qana kýn ótkizetin boldyq.

Laydy jarym kýndik qana júmys kórip, bizden tartyp alghan eki belsendi ýlgere almay, eng myqtysynan ýsheu bolyp malshynyp jýripti. Qasynan ótkenimdi Gýlnisa maghan solardy ymdap jymiyady.

Ýigen tasymyz tauday bolghanda shaqta zor bastyghymyz aiqaylay jetip, basqa jerge tasytty. Domnany basqa jerge jasatatyn bolypty. Ol tastyng jarymyn ekinshi ret tasyp bola bergenimizde, Ýrimjidegi mekemege ketken ústamyz qaytyp kelip edi. Zor bastyq, shtabynan taghy da jýgirip shyqty. Júmysty týgel toqtatyp, demalys jariyalady. Sonymyzdaghy jandayshap bastyqtardy týgel shtapqa shaqyryp әketti. Bir saghattan song týgel shyghyp, shtap syrtyndaghy jerdi ólshedi. Ár jerge qazyq qaqty. Tastyng eki ýiindisin de sol qazyqtardyng manayyna tasudy búiyrdy sonson. Sol jerden birneshe bólimdi ýy qalap, osynda qystaytyn bolyppyz.

Tasty ýshinshi ret tasuymyz mening demalysymdy tipti kóbeytti. Óitetini, is quzaushy jandayshaptardyng ýnderi ishine týsip, óz oilarymen ózderi bolyp, bolbyrap qalyp edi.

Bastyqtar ghana kónildi. Keshki demalystyng uaqyty úzara berdi. Tek zor bastyq «sorlynyng júmysy» ghana kóbeygendey: «shtabynan» shyqpay, qyzdardy kezek-kezek shaqyryp, «tәlim-tәrbiye» beretin boldy. Al, óz aldylaryna qyz shaqyratyn «shtaby» joq, kishi bastyqtar ózen boylap qoltyqtay jýrip «tәrbiyelesin be»...

Gýlnisa men birge kesek qúiyp jýrgen әielder ghana «tәrbiyesiz» qalyp bara jatqan siyaqty edi. Eki-ýsh kýnnen song olardan da shaqyrylushylar shyqty. Lay qúshaqtaytyn oryndaryna «tәrbie qabyldamaghan» әielder auystyryldy. Ile-shala Gýlnisa da bosay qaldy kirpishten. Zor bastyq birer saghat qana sóilesip shygharghan song onyng erkindigi tipti kenidi. Mas qalmaqtyng ertoqymymen kelgen bir juas atyn ertenine-aq mine jóneldi. «Osy bir taza jandy sezimtal qyzdyn, azghyn tәrbiyesin tipti tez qabylday qoyghany ma?» dep kýrsindim. - «Auyr júmystan qútylu ýshin aryn satatynday emes edi ghoy?»...

Gýlnisa tómengi jaqtaghy qatynas beketine qaray jorghalatyp baryp, beleske shyghyp biraz túrdy da qayta qaytty. Ózen boyyna týsip, jorghalay ayandatty. Túp-tura men demalyp jatqan daldagha bettedi. Abyroyyn saqtaudy qysqasha eskertip ótkizgim keldi menin. Biraq, Gýlnisa, jaqyndap kele kýlimdep, menen búryn sóiledi.

- Bighan agha, tómengi bekette әskery emhana bar eken. Erteng jeksembi, demalady ekenbiz, siz dohtyrgha kórinuge rúqsat súranyzshy!

- Sap-saumyn ghoy, ne ýshin?

- Sizben bir sóileskim keledi!- dep kýlip jiberip týzedi sózin. - Jay ghana...

- Sonymda «avcharka» bar ghoy?

- Olardyng bәri araqkesh, sondaghy araqhanada qalatyny sózsiz! - Sony eskertti de, atyn quzay tebinip óte shyqty.

Dosty saqtandyru boryshym bar ghoy, kenirek jerde kezdesip, myna jýrisi jóninde ózine de aqyl aityp qoyghym keldi. Ertenine tanertengi shaydy ishe salyp, dohtyrgha kórinuge rúqsat súradym. Bastyq, búrynnan sonymda jýrgen eki baqylaushysyn qosyp berdi. Gýlnisa asqan súlu denesine óz terisindey qondyryp tigilgen qyzyl pýls kóilegin kiyipti. Úzyn búrymyn tarqatyp, shatyrynyng aldynda túr eken. Kettim degendey bas iyzep qaldym. Qyz mol shashyn tóge silkip, arqasyna serpip tastady da ózenge jýgirdi. Dóngelek qana appaq jýz, jas shybyqtay tolqyghan qypsha bel, jel úiytqytqan qyzghysh qonyr jibek shash, jalt ete týsken qara kóz, sýnge beyimdelgendey úmsúnghan oimaqtay ghana qyp-qyzyl erni... Bәr-bәri, әsirese lyp berip sekire jónelgendegi qúlyn mýsin, romantizm dastandaryndaghy perizattyng dәl ózin, ondaygha senbeytin kózime kórsetip, jýregime qondyra qoyghanday sezildi. «Yapyray myna soyqan Núriyashyma jau bop tiyer me eken!» degen oy sap ete týsti basyma. «Joq, joq-joq, órt bolyp jalasa da kýimeymin!» degendey basymdy shayqap tastap, kózimdi júma qoydym da Núriyashymnyng beynesin simire tarttym jýregime. Óz sýiiktimning kórkem minezi, túnyq mahabbaty shipaly samal bolyp tynystatty. Múnyng meni qyzyqtyra qoyghan mýsini óz jarymda da bar ghoy, al, onymnyng ruhany dýniyesi, mol aqyl-oyy, bilim-sanasy qay súlugha qona qoymaq! «Laylama túnyghymdy, kez kelgen shópting basyn shala beretin mal emespin!...»

Joldyng oily-qyrlylyghy bolmasa, aralyq eki shaqyrymday ghana eken. Emhanagha kirip, túmau dәrisin aldym. Ere kirgen eki belsendi ere shyqty da araqhanagha qarap ymdasty. «Búl kisi araq ishse... bolmaydy. Taghy bir shataq tauyp almay qayta bersin!», «meni әkep tastap ketti dey salsa bolmady ma!»- dep estirte kýbirlesti de, iyekterin kótere saldy.

Kópten óz erkimmen jol basqanym osy-aq shyghar, arqamnan auyr jýk týskendey sezimmen ayaghym jenildep sala berdi. Jelsiz, jayma shuaq ashyq kýn sәskelikte jarqyrap túr. «Súm qyz qay jaghymnan kóriner eken» dep jan-jaghyma qaray berdim. Joq, әtiretke jetuge bir beleng ghana qaldy. Qyz týgil saytannyng da elesi joq. Búl belennen asqan song jol jap-jaydaq, shtap esiginen bәri kórinip túrady. Aldy-artyma qarap biraz túrdym. «Jastyq - әuestikting soqpa qúinynan basqa ne sózi bar deysin. Qaryndasym, anshy qaqpanynan saqtan!» dep bir kezikkende kýbirley salmaymynba!»- endi kýtkim kelmey órley jóneldim belenge. Ózen jaghasyndaghy terek arasynan syqylyq qaqty súlu kýlki. Bir juan aq terekti daldalap at ýstinde túr eken. Tebinip qalyp ytyp shyqty.

- Bildim!... Kel mingesiniz, myna qyrattyng asty iyen eken!

- Neni bildiniz?- dep artyna, mingese salyp súraghanyma jauapsyz kýldi. Mening әlgi kidirip jaltaqtaghanymnan ózine degen peyilimdi bayqaghan tәrizdi. Al, ózi erkekshe kóilek-symyn qayta kiyipti de, siqyrly shashyn týiip, qalpaghymen bastyra salypty. Syrt kózge aldymda otyrghan eresek bala jigit bolyp kórinetindey. Onyng esesine júpary múrnymdy jardy. Qyrattyng tigil jarlauytyna at tike órledi. Sauyrynan syrghyp kete jazdap, ertoqymnyng aldynghy qasyna sozghan qolym qyzdyng dәl quyghynyng basynan sap ete týsipti.  Ot uystaghanday dereu tartqanymda qylmysty qolymnyng syrtynan onyng ystyq alaqany jabysa qaldy. Bir mezet jibermey, ishine qúshyrlana basty da joghary tartyp aparyp, jýregine basty. Alaqany da kókiregi de ottay, dezmalsha qarydy qolymdy. Qayrylyp qaramasa da qúmarlyqtyng qyzara bórtken jýzin, appaq moynynyng qyzaryp ketkeninen, jýregining atqylaqtauynan sezdim. Sol súghanaghymdy otty alaqanymen sipalay berdi. Ayalap-aymalay berdi. Ýn joq, túqyra týsti ózi. Jastyq sezimine oqys shabuyldap qoyghanymdy úghyp, qolymdy zorlap tartyp shygharyp alyp sóiledim.

- Pәk jýrekti, asa qúrmetti qyzsyz, keshire kóriniz, erding qasynan ústamaq edim, janylys boldy!

Gýlnisa kýlip jiberip kýrsindi de, biraz oilanyp alyp til qatty.

- Mende siz ayaytynday onshalyq qúrmet joq!... sonday ahualdarymdy aitayyn dep shaqyrdym sizdi...

- Mening de aityp qoyayyn degen az ghana pikirim bar edi. Myna jerge týsip otyrayyq!- Belden asqan song attan sekirip týsip, ony qoltyghynan sýiemeldep tartyp edim, qytyghy kelip, qolymdy qagha yrshydy mertiguden saqtau ýshin qúshaqtay alyppyn. Eki qoly moynyma asyla ketti de, aiqara qúshaqtap alyp, betime betin basa kýldi. Oipanyraq daldagha kóterip aparyp otyrghyza qoydym da atty túsay salyp, eki qadamday alystap kelip otyrdym. Qimylyma kirpik qaqpay qadalghan qyz demin soza alyp tómen qarap sóiledi.

- Sizde keshiriniz!... meni әdetten asqan búzyq qyz eken dep qalghan úqsaysyz!

- Joq, olay jaman baghalamadym. Sizding jýreginiz de meni tandandyratyn bir týrli pәktik-adaldyq bar!

Gýlnisa jýzime biraz qarap alyp taghy da túqyra jalghastyrdy sózin.

- Rasshyldyq-aqiqatshyldyq degenderdi men sizden ýirendim. Jәne eng qiyn jaghdayda, ótirik qospasa bolmaytyn kýres ýstinde bergen jauabynyzdyng shynshyldyghynan әserlendim. Mening de sizdey rasshyl bolghym keletin boldy. Sizdi jaqtap sóilep, tipti, sizben birge kýreske týskim de keldi. Sóitsem... sizge... ghashyq bolyp qalyppyn. Týn boyy qyzamyn, úiqym kelmeydi. Eng bolmaghanda siz kórinetin jerde otyrghym keledi...

- Qaryndasym-au, balasy bar, sýigen әieli bar adamgha solay bola ma eken! Sendey qyzgha qanday jigit bas qoymas, seni altyn tauday baqyt kýtip túr!...

- Joq, olay boludan ketkenmin.. Maghan endi shyn sóileuden basqa paryz joq!... Men qyz da emespin. Kishkene kezimnen aldanyp, it pen qúsqa jem bolghan әielmin. Sizding meni qyz dep ayaytynynyzdy bilemin. Sondyqtan tolyq sóilep bergim keldi. Biraq, essiz búzyq әiel emespin. Aldanghanda bir jaqsy kóringen jigitting mahabbatyna, alaldyqpen aldanghanmyn. Siz aitqanday «altyn tauym» osy eken dep berilippin!... Osy kýres ýstinde bәrining jayy mәlim boldy. Men tәuir dep biletin jigitting bәri qarajýrek aldamshy, taqsypaz, ótirikshiler bolyp shyqty. Ondaylargha... ersiz qalsam da bara almaytyndyghymdy týsinip jettim.

- Joq, әli týsinip jetpepsiz, tuylghannan kemshiliksiz kәmeletpen tuylatyn eshkim joq. Oghan óziniz de mysal. Ótirikshildik pen shynshyldyqtyng qasiyet jónindegi parqyn mening ýstimdegi kýreste aiyryp ózgeripsiz, ósipsiz. Al, ol jigitter ózgermeydi dep oilaghanynyz - shalalyq emes pe!... Qarama-qarsylyq kýres bar jerde sana men iydeyada ózgeris bolmay túrmaydy. Erteme-keshpe siz siyaqty olar da ózgeredi, ósedi.

- Ol jigitter de onday ýmit joghyn, sóiley almay otyrghanym bolmasa, ózim bilemin. Múnday týpsiz tereng aitysqa týsip, әreng tapqan uaqytymyzdy syrap etpelik, ótinemin!

- Maqúl, múnynyzda dúrys. Men aldymen sizge aitpaq pikirimdi aityp alayyn. Myna әtiret bastyghy sizge qalay shapaghatshy bola qaldy, aldymen sony aitynyzshy!

Búl tosyn súrauyma saqyldap kýldi qyz.

- Kezeptik maqsatpen jaqsy kóringisi kelmey me! Múndaylar mening kópten syralghy dúspanym. Kórkemóner qyzmetine ornalasqanymnan beri meni múnday bastyqtardyng ýlkenderining de talayy ailandyryp keledi. Onasha ýige talayy aldap aparyp kórgen. Onday әueylikterine kóngen emespin. Zorlamaq bolsa, partkomgha mәlimdeymin dep qorqyta salamyn. Mening aldanghanym, tek, mahabbattyq uәdelesuden ghana bolghan!

- Sonda da mynaday donyzdan qatty saqtanynyz!... Onday ishki baylanysta bolmaghanynyzben syrttaghy abyroyynyzdy joyady!

- Týsinemin, biraq, laj joq. Bastyq is jónin syltau etip shaqyrghanda barmasa bolmaydy eken!... Onymnan, mening syrymdy biletin dostarym kýmәn oilamaydy. Mynau meni osy jaqqa jýrerde-aq ailandyrghan. Ózimen birge kabinkada otyrugha búiyrghanda kuzovqa shyghyp, odan sizding qasynyzgha baryp otyryp alghanym ýshin, onan song sazgha kelip týnegende ózimen birge kabinkasynda týnemegendigim ýshin qalpaq kiygizdi. Odan da zor qalpaq kiygizse, taghy kiyermin. Jalghyz-aq, sizdi kórip jýrsem bolghany!... Men qazir aurumyn! - Kózjasyn tógip-tógip jiberdi. Gýlnisa, mening tizemdi jastana jyghyldy. - Qatty qinalyp jýrmin!

- Ne auru? - Mandayynan, shashynan sylay súradym.

- Sen!- dedi qyz, jauabyn short qayyryp, yshqyna solqyldady. - Maqpal ekeuinning mahabbatyna ziyankestik istemeudi de oilandym. Kóp semiyada joq eng ýlgili mahabbat qoy, qimaymyn, ayaymyn. Biraq, lajym qalmady. Ózimdi toqtatugha kýshim jetpedi, qaytemin, úiqy joq, jýregim kýiip, ys-týtekte túnshygha beretin boldym!

- Olay bolma! Ar-namysty ardaqtaytyn adam bәrin de jene alady!.. Jastyq sezim degendi aqylmen basqarmasa, adamgershilikti tonaydy. Batpaqqa da, dәrethanagha da tastay beretin, ol bir aqymaq qúiyn. Ýiirgenine shydap bersen, az uaqytta-aq óte shyghady, aiyghasyn, dúrys jolyndy sonda ghana tabasyn. «Yapyray sonda qaymana bir qatyn-balaly qalpaqtygha da kýiip-janyppyn-au!» dep kýletin bolasyng әli!

- Olay deme!- dep moynyma asyla kóterildi Gýlnisa. - Mening qatty bir egesim osy qalpaghynda. Sende ne qylmys bar edi!... Nahaq qalpaq kiygizedi de «múny adam dep mensin be» deydi taghy da... Tughan elimning qamyn senshe oilay alatyn bolghanymda ghana endi adam boldym dey alarmyn!... Ol iydeyanyng eshkim talasa almaytyn shyndyghyn aityp, senshe jene alatyn dәrejege jetsem!... Saghan meni aldymen qúshtar etken, osy jauyngerligin. Júrt qormalynday, el tiregindey kórinetin kóp últshyldyng qaysysy sendey jauap aita aldy? «Últshylsyn» dese, «últshylmyn» dep sýmireye bergennen basqa búl nahaqqa ne jauap aita aldy?... «Anau blogyn» dese, «blogym» dep basqa beyuazdardy ózine qosa kýidirgennen basqa ne berdi júrtyna!... Al, senshi?... Seni qútqaru ýshin ózin qúrbandyqqa shalmaq bolghandardy da qorghap qaldyn!... Sen sóitip, mening arman-tilegimning jalghyz ghana jaryq júldyzy boldyn, qaytyp qinalmayyn sen ýshin!.. Sening basyna jastyq, kóniline sýienish boludan artyq ne óner, ne qymbat bar men de!

Gýlnisa osyny aityp, mandayymnan, kózimnen, iyegimnen sýiip-sýiip aldy. Qarsylyq ete almay qaldym. Búl súlu soyqan kórse qyzarlyqpen emes, jastyq-mastyq sezimmen, iyә, búzylghandyqpen de emes, ózining ózgeshe oyanghan sanasymen, ózindik aqylymen, arman-múratymen únatypty meni. Múny aitpaudyng ne jóni bar!... Óz ayaghyn shalys basyp kelse de әleumettik oi-pikir jaghynan tez ósipti!... Al, biraq, maghan bolghan búl qúshtarlyghy ýshin Núriyashymdy úmytyp, opasyzdyq istey alarmyn ba! - Mandayymnan ter búrq ete týsti.

«Shyn maghynasynda búl da kórkem gýl. Biraq, ózining tym erte ashylyp qalghandyghymen boyyn jiya almay, myna óktem qúshtarlyqtyng jalynyn týgel simirip, shegine jetkizip alghan, nәzik gýl. Jaqsylyghyn aityp júbatsam, jabysa qalady. Jazghyrsam jasyp solady. Myna halinde toytarsam, kýirep te týser!... Al, biraq, mening de shydamymdy qúrtyp barady myna ot qúshaghy!...»

- Meni ayaytynyng qayda!- dep qaldym. - Maqpalgha ziyankestik istemeytining qayda!

- Múnday ahualdy aimalaudan artyq ayaushylyq joq. Kópten beri Maqpalynnyng qasynda bola almay zaryghyp jýrsin. Nahaq jazalanyp, kóniling jýdep, azaptanyp jýrsin. Osyndayda ruhy azyghyng bolyp jadyrata alsam, sening derting ýshin de, óz dertim ýshin de shipa!... Maqpal qazir alysta ghoy, búl jerde sening kónilindi kóterip, júbata túruym, oghan ziyankestik emes, nerviden qorghaymyn!

- Maghynaly adamgha maghynaly mahabbat qana jarasady ghoy, ózindi búlay qorlama, qaryndas!

- Sen de qorlama, aya meni!... Semiyanda bola almaghan osynday uaqyttarda janama әieling bolamyn. Tek, meni kemsitpeseng bolghany, tandaghan jolym osy! Basqa eshkimge tiymeymin! Shiyki nadandardyng endi birine qosylyp, araq iship kelgeninde «qatyn ekensin» degizip sabatyp otyra almaymyn! Ondayda mening әdiletsiz-jazyqsyz jәbirlenetindigimdi sen týsinesin. Onday qara kónilge hanym boludan, janymnyng jaryq kýnindey sening ghana qosalqyng bolyp ótkenim jaqsy. Maqpalgha sezdirip, ruhy ziyan salmaytyndyghyma sert etemin!... Men tapqan eng maghynaly mahabbat osy ghana!... Al, meni qanshalyq saghyndyrghan kezende de alalyng bola bilemin! Bala bitse tipti jaqsy, syrtqa bildirmey baghyp ósiru maghan qiyn emes. Sening perzenting ghana men ýshin úly tabys, ómirlik quanysh bola alady!

«Búl da kóp oilaumen tandaghan, ózinshe eng dúrys joly shyghar, kinәlaugha bolmas!»- dedim ishimnen. - «Shegine jetken qúmarlyq tym sheshenge ainaldyrypty ózin!... Biraq, Maqpalyma olay opasyzdyq istep, men adam bolmaqpyn ba!» -múnyng kónilin endi toytarmay bolmady, shydamymnan tausyldym. Qúshaghyn aiyryp, tez alystauym qajet boldy.

- Qaryndas, «qatynmyn» dep ózindi arzandatqanynmen de shynshyldyqpen aitylghan myna syrlaryn, mening aldymda basyndy tipti qymbattata týsti. Qate oilaryng da adaldyghymen qúlpyryp shyqty. Biraq, mening myna jayymdy týsinip, keshirim etetindigine senemin: men Maqpaldan basqagha erkek emespin. Mahabbattyng jýregi bireu-aq eken. Ony jarty-jartygha jaryp, ekeu etuim mýmkin emes eken. Eng jaqsysy, maghan qaryndas bolyp qal!... Seni qor etpeytin jigitti men tandasyp, ózinning razy-qoshtyghynmen qosayyn!

Betin qos alaqanymen basa eniredi Gýlnisa.

- Endi bizdi izdeydi, keshiktik. Ekeuimizdi osy jerden tapsa, zor shataq! -degenimde ornynan әreng túrdy. Mandayynan ghana sýidim de atqa mingizip jóneltip, ózim joldyng tómengi jaghynan týstim.

«Shirkin tabighat!... aluan týrli gýli ózdi-óz aldylaryna aluan-aluan kórik, bir-birine mýlde úqsamaytyn aluan týrli sýikimmen iyis tapqan netken bay syrly dýnie búl!»- dep kýrsindim. - «Myna gýli óz kýltesin ózi júlmalap, masqaralap, masqaralap otyryp-aq mas etetindey sezim, kóz úyaltatynday kelbet kórsetti-au!... Áne, kýn núryna shaghylysqan qar-múzdy asqar! Sonyng ar jaq eteginde ghana Asqarymdy qúshaqtap, óz núrym otyrmayma, erten-aq jetpeyminbe onyma, kez kelgen núrgha telmirip, óz núrymdy - kóz núrymdy óshirmekpin be!...»

«Ózinning asyng túrghanda basqada әkenning basy barma» degen maqal esime týsip, qarqyldap kýlip jiberippin. IYen sayda hayuan qoraz sezimge berilip, bir mezet esten tanyp ta ketippin. Ózenge týsip, juynyp-tazaryp qayttym.

Gýlnisa mingen at taghy bir «masty» tónkerip tastap shyqqanday órlep, nedәuir alystap ketipti. Men ashanagha baryp, tamaqtanyp shyqqanymsha Gýlnisa kórinbedi. Mýmkin ol tósegine jete qúlap, kóz jasyn jastyghyna úrlap tógip jatqan shyghar. Jataghyma men de jetip súladym. Maqpal men úlymnyng suretin alyp, kókiregime basa súladym.

Gýlnisanyng qatty «syrqattanyp» qalghanyn kýn enkeye estip, janym ashydy. Kónilin súrap, mýmkindigim jetisinshe demep qoyghym keledi. Shatyryna kiruime rúqsat joq. Men de enkeye jettim ózen jaghasyna. Órlep-qúldap jaghalay berdim. «Zor bastyqtyn» ózi jýgirip, «onshylgha mayylyna» ózi kýtushi bolyp, ózi dәrilep jýr eken. Ashyq túrghan shatyr esiginen Gýlnisagha kórinetindey bir qoytas ýstine shyghyp úzaq otyrdym. Batys jaqtan qoy qara búlt shyghyp, kýn jýzin japty. Mening kónilimdi de býrkey týskendey kýngýrttene berdi. Gýlnisa ornynan túra alatynday bolsa bir kóriner edi, zym-ziya. Osy jyghyluyna taghy da ózim qylmysty siyaqtymyn. Jataghyndaghy basqa әielderde de ýn joq, bәri túnjyrauly kórindi.

Búlt aspandy týgel torlap, janbyryn býrke bastaghanda óz shatyryma jýgirip edim. Bastyqtar aiqaylap, «peshkalaryn» týgel shyghardy syrtqa. Kirpish jiigha shaqyrypty. Plashymdy kie sap qayta shyqtym. Týiile tóngen kýz, sýrkey janbyryn ýskire tókkende biz «sekire»  tasydyq kirpishti...

Qúrghaghan kirpishting ýshten biri, degdip qalghan kirpishting jarymy, jas kirpishting bәri kýirep, ayaq astynda qalghandyghymen ghana tizip bitirgen boldyq. Biraq, bitkeni sol, júmysty tipti kóbeytip alghanymyzdy ertenine kórdik: jauyn suy irkiletin oipangha tizilgendikten búrynghy jal kirpishterde týgel qúlap, maydannyng oiran-asyryn shygharypty. Býtin qalghanyn terip dónge jiigha búiryq týsti. Jogharydan kishi bastyqtar taghy da «tez» bitiruge quzady. Qoldan-qolgha laqtyryp tasyp, jauynnan aman qalghandaryn da shaghyp bolyppyz. Jany sinir eki jýz shaqty kirpishten basqasy rasynda da «tez bitti». Týsten keyin maydan tazaladyq ta kirpishshilerden basqamyz ózdi-óz gruppamyzdyng mindetine taradyq.

Jauynnan bizding ýigen tasymyz ghana aman qalypty. Biraq, ony tórtinshi ret tasuymyzgha tura keldi: qalaytyn ýiding irgesi tasqynda su basatyn jerge qazylypty. Onyng orny taghy da dónge auysyp, qayta qazylatyn bolghan song qúiryghy qonys tappaghan sorly tasymyzdy sol dónge taghy tasuymyz qajet qoy!... Sóitip osy ótken jiyrma kýn ishinde qansha sekirip, qansha ilgerilegenimizdi ólsheytin nәtiyje tabylmady. Tókken terimizben ólshey qalsa, óte kóp jol basqanymyz anyq. Biraq, ol sidikpen, óz jany qinalmaghan kim eseptespek.

Gýlnisa auyrghaly zor bastyghymyz sonyng qasynan shyqpap edi. Áyteuir jýgirip jýrip basyn kótertipti. Ýshinshi kýnning keshinde әni estildi. Aldymen úighyrsha ghazal[6] men tatarsha jyrdan bir-birden aitty da qazaqsha әnge auysty. Án bolghanda da ynghay Maqpaldyng aityp jýrgen әnderi. Aurudan sergy sala taghy da mening kónilimdi kóteru ýshin aityp jatqanyn týsindim.

... Aynaldym aqmandaylym,

Aqyldym - bal tandaylym...

Jar ýshin janyn ýze tolqityn osy әndi babyna jetkize, ózeginen ótkize, asa sheberlikpen oryndap tyndy sonynda.

Qan qysymy órlegen nauqas jaghdayymen mening qasyma kelip jatqan Qalyq ta kýrsinip jiberdi. Oiyna bir qyzyq oqigha týskendey kýlip alyp kýbirledi sonson:

- «Nege múnsha kýidiresing aramnan bolghan» dep toqtaytyn naqshasyn[7] sen kósip jiberseng qaytedi?

Ekeuimiz qatar kýldik. Búl jerge kelgeli shyqpaghan kýlkimizdi búl búryn ózara aitylmaghan qaljyndar da shyghyp jatty. Gýlnisanyng ózi aitqanynday, shynymen-aq jadyrap, kónildenip jatyp úiyqtappyn.

Gýlnisa osylay bastap, bizdi әr kýni keshte әnmen terbetip, júbatyp túrdy. Ózin de osy әnder sergitetin siyaqty. «Shtapqa» shaqyrylyp baryp aitqanda da janylmady múnysynan. Biraq, zor bastyqtyng ynghay naqsha talap etuinen bolsa kerek, «shtapta» qazaqsha әn siyrek aityldy. «Seni tipti de úmytqanym joq» degendey maghan arnap, ara-arasyna әnshining ózi qystyra aityp qoyatyny bayqaldy. Al onyng esesin óz shatyryna kelip toltyrady. Jatarda halin әnmen bildirip, halimdi súraghany ekendigi týsinikti boldy da jatty. Kýndizgi beybereket júmystan zerigip sharshap, jaurap qaytsaq ta keshinde sol әnder nedәuir demep, tynaytyp túrdy.

Biraq, búl patifonymnan da tosyn airyldym: Ýrimjige qaytyp ketken avtomobiliding ekeui tonqalandap qayta jetti de әtiretimizdegi «peshkanyn» jarymyn eki shatyrmen qosyp ala jóneldi. Ol tizimde men de bar ekenmin. Ózderining qashan qayda jýretindigin peshka bileme, múndaghy qúrylys júmysy domna isimen qosylyp, qalghan jarymyna, jarymy bolghanda da kóp bastyqpen qosylyp, ynghay jarty jandylary qalypty. Telmire qarap Gýlnisa qaldy.

Keng saydy, avtomobili motoryn zyr qaqtyra órlep baryp, kýn batysqa qaray shyqyta, tiktey tarttyq. Qiyn qiyalar men taghy da kýnirene órlep, biyikting biyigindegi bir asugha jettik. Búl asudan asu ýshin emes, jonyn basyp túryp, ruda qazugha shyghyppyz. Týkpir-týkpirdi panalaghan top-top shatyrlar kórindi. Múzdy shoqylardyng arasyndaghy búlaq bastalatyn bir jyrashyqqa eki shatyrdy bizde qúrdyq. Múndaghy basqarushymyz, bayaghy orman qyrghyzghan ashana bastyghy eken. Bir-bir toqash tarqata sala shaynandap, qisyqtau úzyn múrynyn biylete bardy da múz arasyndaghy búlaqqa qonjidy. Sudy uysymen úrttap nanyn óneshten asyra berdi ózi. Múzday sudy bizge qarap úrttauynan, osynday bir «tónkerisshildik ónege» kórsetpek siqy kórindi.

- Ýy múnyng ne, myna suyqta ystyq birdeme ishpeseng ólmeymiz be!- dep qúqyqtylau birneshe peshka narazylyq aityp edi. Auzyndaghysyn býrke saqyldady bastyq.

- Ózgergening qane, qalay púrlytar bolmaqsyn!... Búl jerde de purjoyshy jasamaqpysyn! -Bastyqtyng búl sógisine sógilushiler de zekirdi.

- Proletariyatqa ystyq su qajet emes pe eken!

- Densaulyq qajet emes pe eken?

Bastyq asau sógisin endi «jauas» ýnmen jariyalady.

- Dayaujynda múnday talap etsender kim bolmaqsyndar, oilap qoyyndar kim, púrjoydyng shiriktesken túrmysyna әdettenip qalghansyndar, myna bizding púrlytarlyq túrmysymyzdan ýirensender ghana adam bolasyndar! Men mine suyq sumen-aq toyyp aldym, ólmedim ghoy, sender de ólmeysinder, qayta hayuansha shiriktespey, ysyrap túrmystan qútylyp shyghasyndar! Suyq su  shynyqtyratyn dәri ekendigin men ýiretkeli keldim senderge!...

- Ei, byljyray berme sen!- dedi juanyraq bir «peshka». - Seni qútyrtyp, suyq sugha jerik qyp túrghan bakalashkandaghy araghyn! Ishimizden suyq ústaghanda onyndy biz tartyp alyp ishemiz! Jәshigindeging bizding bir-bir úrttaghanymyzgha da jetpeydi! Sonda kóresing osy «dәrinnin» qasiyetin!

- Kómir qane, ony jaghatyn shalasyndy oshaq qane!- dedi bastyq, ózinshe «dúrys» jauabyn araghynan airylatyn bolghanda ghana aitty. - Aytyp qoyayyn, múnday suyq tauda kómir bolmasa su qaynamaydy. Tayartap[8] purjoy ne biledi!

- Tastan oshaq qalatyp, qazan ornatqyzynyz, sudy men qaynatyp bereyin!- dedim men birnesheuin erte jóneldim. Jap-jaqyn týkpirdegi toghaydan on qúshaq quraghan pútaq kelip, oshaq basyna ýiilgende jatyn ornyna baryp qúlay ketti bastyghymyz.

- Qane, qaynatyp kór!

Kisi basyna bir-bir kýreshkelik su búrq ete týsti lezde. «Proletar» bastyq shaydyng iyisine shydamay, kýreshkesin ala jýgirdi qazangha. Tildeytin qúqyghy barlar tús-túsynan týirese de býlk etpey, ystyq shaygha nan shylap jep, tershy qaldy.

Tanerteng ketpen, kýrek, lom, kerkemizdi kóterip, bir biyikke endi jayau qiyalap órledik. Auanyng siyregendigi tynysymyzdyng taryluynan bilindi. Aldymyzdan ontýstikke qaray qúlaghan tar shatqal kórindi birazdan son. Eki jaghyndaghy, týbine kóz jetkisiz tik jar tútasymen temir tas eken. Qyzylkýreng jyp-jyltyr tas, naq qúryshpyn degendey kókjasyl yzghar shashyp túr. Sol bay qazynanyng ýstinen avtomobili jýrerlik kenere jol qashalghan eken. Jol boylap qújynaghan eki ayaqty qúmyrsqalar eki betti de qaptap alypty. Shaq-shúq kerke, shatqa satyr-kýtir qúlaghan tas, әlemtapyryq aiqay-shu. Kenere jol irgesindegi jay tasty shatqa qúlatyp, janarly tasty jalanashtap, kenitip jatyr. Kerke túmsyghy tiygende búl rudanyng jik-jigimen saudyrap sógilip bir kelki qyrly-qyrly bólshekterge ainala qalatyny tandandyrdy. Tekserushi mamandar jetpis prosenti temir dep eseptepti. Ýgilmey jaltyrap bólshektenedi eken de auamen totygha kele naghyz kókjasyl temir bolyp kórinedi eken.

Biz jetkende kýnshyghys jaq qarsy betten tanys dauystar estildi. Ýrimjidegi barlyq institut pen әr saladaghy ghylymy qoghamdar sol betti iyelenipti. Aralarynan «onshyl», «últshyl» atalghan jaltyr bastar kóbirek jarqyraydy. Bir jaqpar tasty qúlashtap úryp jatqan ghylym akademiyasynyng «onshyl» preziydenti de tanyldy.

Biz solargha túspa-tús, qarsy túrghydan shaqyldatyp edik. Jaltyr bastardyng jogharghy jaghyndaghy alys qúz basynan angsha tonqalandap kele jatqan bir dәu tas kórindi bir shaqta. Qarsy túrghyda bolghandyghymyzdan biz ghana kórdik te shu ete týstik. Bizding ýreyli aiqayymyzdan týsine qoyghan jaltyr bastar da aiqaylady. Apat kele jatqan tústaghy qalyng student bizding qol isharamyz boyynsha eki jaqqa bóline qashty. Biraq aldylaryndaghy anqau «peshkalar» anyryp, jol bosata qoymaghandyqtan artyndaghylar qasha almay tyghylypsyp, irgelerindegi jarqabaq astyna jasyryndy.

Úzaq biyikten domalap tas tómendegen sayyn ekpindep sekirip soghylyp, jolyndaghy tastardan da birnesheuin qosa domalatty. Pәle kóbeye tóndi kenere jol ýstinen. Búl apatty toqtatu dәl qazir eshqanday qúdiretting qolynan kelmeytini belgili.  Eki bettegi neshe myng «peshka» týgel shulady. Býkil Tyanishani kýnirendi shuylymyzdan. Tars-túrs, saq-súq etip ekpindep jetken zor pәleler kenere joldan yrshyp-yrshyp ótip, shatqa bir-aq úshty da jaqynnan domalaghan shaghyn bireui jarqabaq irgesine tyghyla almay qalghan studentterding bireuin qaghyp әketti. Shyr qaghyp shatqa búlandap úshqan adam, barar jerine jetip ghayyp bolghangha deyin shuladyq. Onyng shelpekke ainalghan mýrdesin tauyp alyp shygha alatyn da qúdiret joq edi. Eki bettegi qalyng «qúmyrsqa» tym-tyrys, qybyrsyz túryp qaldy. Barlyq bas shalqayyp, ózdi-óz tústaryndaghy biyikke, biyikke emes, aldashy aspanyna qarap qalypty.

Bizding aspanymyz tipti qaterli, yzgharmen yrsiya tóngen tik qúzar edi. Qaraghyshtap qaltyray jýrip, ózimizdi alyp kelgen eki avtomobilge rudany ertenine әreng toltyryp qaytardyq.

Kózining qarasynan aghy molyraq, eng qorqaq, eng ýrkek bir serigimizdi jar ýstine qarauylgha shygharyp qoyyp qazatyn boldyq rudany. Keshinde qalyng kiyimimizdi týgel kiyip, bar mәzirimizdi jamylyp úiyqtaytyn boldyq. Ayaz qasqyr bolyp qaptasa da taba almaytynday, tapsa da tisteri ótpeytindey qatersiz jatsaq ta týsinde domalaghan tas kórip, aiqaylap-oybaylap túra qashatyn boldy birneshe aktiyv.

Kýndiz júmys maydanynda eki-ýsh ret domalaghan tastan jarqabaqqa tyghylyp qútylyp, әdistes bolyp qalyp edik. Endigi qaterimiz qarly boranda qaldy: basqa jerdegi borandar soqqan jaghynan ashyq kelip qana úshyra, iyә, qúlata jóneluge «qúmartushy» edi. Myna jonnyng borany «tym qu» eken: qúiyn bop úiytqyp, qay jaghynnan kelip, ashannan ala ýiirgenin bilmey de qalasyn. Búghyp kelip tik kóterip, shyr kóbelek ailandyryp úrady eken. Túiyq qoynaudaghy shatyrlarymyzdy, ishine keulep kirip alyp kóterip ýiire berdi. Tórt jaghynan temir qazyq qaghyp baylap, etekterin taspen bastyryp qoysaq ta sóitip esimizdi shygharady.

Oypandau joldardy qarmen basyp avtomobiliderimizdi de jýrgizbey qoydy. Degenmen eregespe auruy bar dayaujynshylar emespiz be, qyzghylyqty temir tasty sonda da qazyp, ýie berdik. Biraq, qaskýnem boran tipti qatty eregesti bir týni. Shatyr bastyrghan qazyqtarymyzdy suyryp tastap kóterdi. Baspanamyzgha bәrimiz shulap jabysyp aldyq. Sonda da úiyqtatpay ýiire beretin bolghan song bәrimiz de bar teng jiptermen shatyr arqalyghynan baylap, belimizge orap tartyp jatyp aldyq. Jerge keneshe jabysyp qalghan otyzneshe adamdy kóterip әkete almay, tangha jaqyn «ózi bosay» berdi.

Boran toqtasa da uaqytynda «tang atpay», týnning tipti «úzaryp ketkeni» bilindi. Túmshalap alghan basymyzdy qymyrlatyp bayqasaq, týn qaranghylyghy emes, ýrdesin qar basyp qalghan eken. Tonmoyyn shatyrmen birge onyng ishindegi bizdi de týgel kómip ýlgeripti. «Aqym» ishinen aiqaylasyp amandasyp alyp typyrlastyq. «Kórden» kóterilip shyqsaq ta «beyitimiz» tym qalyndap kómilgen eken. Kór tyshqansha týrtinip, tas bolyp qatqan shatyr berezeninen esik týgil tesik te shyghara almay jatyp qaldyq. Qúral-saymandarymyz syrtta qalghan.

Tóbemizde kóp kýrek saqyldap-qarsyldap jatqanyn týsten keyingi saghat ekide bir-aq bildik. Basqa bir beytanys әtiret kelip qútqarypty kómilip qalghan eki avtomobiylimizdi ózimiz qazyp shyghardyq.

Jol jaghasyna ýiip dayyndap qoyghan temir tasymyzdy da qaldyryp, asu joly qardan ashylysymen zor bastyqtan kelgen búiryq boyynsha balghyntayymyzgha týp qotaryla zyttyq. Qystyng ne qily qiyametin kórip qaytqanymyzda Balghyntayda jyp-jyly jaz eken. Qúiylghan kirpishti janbyr әli qútaytpay joyyp jatypty. Biz ketken eki aptadan beri ýy salu júmysyn kirpishke qaratyp qoyyp, tastan «domna pesh» degen atpen zor-zor eki tandyr jasapty.  Tipti taskómirmen toltyryp, ýstine temirtas ýiip, órtep te kórgen eken. Temir shygharu týgil rudamyzdyng ózinen aiyrylyppyz: kómirding shahary men temir tas qaynasyp qoq bolyp qatyp qalypty. Tandyrdyng tas qabyrghasynan ajyrar emes. Týbindegi jeldetkish tesikterine irkilip jylt etken shoyyn kórinbeydi. Bir dene bolyp qaynasyp tútasyp alghan qoqysty lomdap, bazghandap aiyra almay tandyrlarymen tastap qoyypty. «Tandyr domnadan» mýlde ýmit ýzip, endi bir-birine myng bólke pysyrarlyqtay pesh jasap jatyr eken. Onysyna biyik morja qalapty. Rudany kómey jaghyna ýiip, kómirdi auyz jaghynan órtey bermek siyaqty. «Astyndaghy myna tesikti ashyp qalghanymyzda qyp-qyzyl temir búlaq laqyldap aghyp shyqqangha deyin órteymiz» desedi.

Sonshalyq mol kómirding qyzuly shoghynda erip bólinbegen shoyyn temir endi bólek ýiilgen rudadan týtindi jalyn arqyly erip shygha qoymaq pa! - Búdan da ýmit joghyn aitsaq, onshynyng eng onbaghany, keri tónkerisshining eng kerbaqqany bolyp aiyptalmaymyz ba!... Auzymyzdy zorlap júmsaq ta kýlkiden múrnymyz býlkildey berdi. Syrt ailanyp jýrip kettik.

Gýlnisanyng auruy sol aiyrylysqan kýni qaytalap, eki-ýsh kýn jatqan song Qalyqpen birge Ýrimjige ruda tasyghan mashinamen qaytarylypty.

Mezgili ótip, keppeske ketken kirpishti júttan kelgen bizge de artyp, on kýn ishinde qúiyp bolu búiryghy týsip edi. Ýsh kýnnen song búl búiryq ta búzyldy. Ýrimjiden kelgen zor búiryq bizdi taghy da qaghyp ala jóneldi. Múndaghy «kósemnin» qolynda taghy da sol kóp kósemshe - qoraz peshkalarmen әiel peshkalar qaldy. Búlardyng endi qansha kómirdi órtep, qansha rudany ystap qoqsyqqa ainaldyratyndyghyn bilmedik. Áyteuir endi tam qalanbaytyndyghyna, kósemderden basqalarymyzdyng kózimiz týgel jetken.

Osy bir jarym ay ishindegi «zor sekiruimizdin» belgisi bolyp, jon taudan shatqa qúlatqan jarlarymyzben qar astynda qalghan rudamyz, kirpish bolyp qúiylyp, qayta topyraq bolyp ýiilgen sorymyz, jauday tiyp kýiretken toghayymyz, tau bolyp ýiilip, tórt-bes ret kóshse de qonys tappaghan malta tasymyz ghana qaldy. Ashy ter, adal enbegimizding endi qansha mazaqqa ainalatyndyghyn qogham mastyghynyng aiyghuy ghana biler. Áyteuir sau adamsha bir adym sekire almaghandyghymyzgha qorlanyp-arlanyp qayttyq.

Danyshpan tergeushim, adamgershilik ar-namys degen «abstrakt» nemeler týgelimen-aq «burjuaziya mýlki» emes pe. Mening qorlanyp-arlanu, úyalu sezimimning әlige deyin joyylmaghandyghy, «burjuaziyalyq iydeyalogiyanyn» sýiegime deyin sinip, shiritkendigine taghy bir fakt bolmady ma! Áytpese, osy alypqashpa sayasattyng ar-namysta qansha týiesining jýgi bar edi. Zor sekiru, tez sekiru degen song shegirtkeshe yrshy beruden basqa ne jauap qalyp edi bizge. Múndayda payda dep, ziyan dep komprador burjuaziyasha esepteudin, sóitip, jekemenshiktegi aqyldyng «aram tarazysyna» salyp, qylmys ýstine qylmys qosudyng ne qajeti bar edi! «Tónkeris joly iyir-iyir, qiyr-shiyr bolatyndyghyn» qúlaghymyzgha qúiyp otyrsanyzdar da týp-týzu sekirtip payda tappadyng dep kinәlaudyng ózinen zor qylmys bar ma!

(Jalghasy bar)

«Abai.kz»


[1] Bedek - mal saudasynyng salakeshi, jaldanba saudager.

[2] Qúdaydy aspanda deytin nanym boyynsha aitylghan qaljyn.

[3] Dayaujyng (hanzusha) - zor sekirip ilgerileu.

[4] Dýijang (hanzusha) - әtiret bastyghy.

[5] Mayyl (úighyrsha) - beyim.

[6] Ghazal (úighyrsha) - әn, ólen.

[7] Naqsha (úigharshy) - әn, ólen.

[8] Tayartap (úigharsha) - jatyp isher, aramtamaq.

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2347
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2690
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2941
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1771