Dýisenbi, 27 Mausym 2022
Janalyqtar 2582 0 pikir 1 Qazan, 2012 saghat 11:12

Beysen Ahmet. Qazaq Ginnesi kimge kerek?

Qazaqtyn  últtyq qúndylyqtaryn Ginnes rekorttaryna engizu Qytaygha ne ýshin kerek boldy? Nemese qazaqtargha qanday paydasy bar?

Sheteldegi atap aitqanda, Qytaydaghy  qandastarymyzdyng búl salada - últtyq qúndylyqtardy Ginnes rekorttaryna kirgizu jaghynan istep jatqan júmystary shash-etekten. Atalmysh rekordtar kitabyna engen últtyq qúndylyqtarymyzdyng  úzyn sany 13 ke jetip jyghylady eken.

Búl sharany  bireuler  últtyq ruhty kóterip, jigerdi janityn, maqtanysh sezimin tudyratyn shara dese, bireuler ataqqúmarlyq pen qúr dalbasa tirilik dep bagha berude. Desede osy  qazaqy qúndylyqtardyng týrli dengeydegi rekordtargha tirkelip әlem nazaryn audaruy bizge de biraz oy salghanday. Elmizding «kókpar», qymyz syyaqty tól qúndylyqtaryn liysenziyalap alyp jatqan sheteldikterge azda bolsa  tosqauyl jasaugha bolatyn bir joldy kórsetkendey. Óz qazaghymyz ýshin namysyn janyp, últtyq sanasyn oyatatyn búnday qimyldar úiymdastyrudy qazaq eli nege qolgha alugha qúlyqsyz? Ásirese sayahat kәsibin jandandyrudy maqsat etken sayahat oryndary ýshin múnyng paydasy kóp ekenin qashan týsinemiz? Búl kimge tiyimdi, qytaygha ma, qazaqqa ma? Endi osy súraqtargha jauap izdep kóreyik.

Qazaqtyn  últtyq qúndylyqtaryn Ginnes rekorttaryna engizu Qytaygha ne ýshin kerek boldy? Nemese qazaqtargha qanday paydasy bar?

Sheteldegi atap aitqanda, Qytaydaghy  qandastarymyzdyng búl salada - últtyq qúndylyqtardy Ginnes rekorttaryna kirgizu jaghynan istep jatqan júmystary shash-etekten. Atalmysh rekordtar kitabyna engen últtyq qúndylyqtarymyzdyng  úzyn sany 13 ke jetip jyghylady eken.

Búl sharany  bireuler  últtyq ruhty kóterip, jigerdi janityn, maqtanysh sezimin tudyratyn shara dese, bireuler ataqqúmarlyq pen qúr dalbasa tirilik dep bagha berude. Desede osy  qazaqy qúndylyqtardyng týrli dengeydegi rekordtargha tirkelip әlem nazaryn audaruy bizge de biraz oy salghanday. Elmizding «kókpar», qymyz syyaqty tól qúndylyqtaryn liysenziyalap alyp jatqan sheteldikterge azda bolsa  tosqauyl jasaugha bolatyn bir joldy kórsetkendey. Óz qazaghymyz ýshin namysyn janyp, últtyq sanasyn oyatatyn búnday qimyldar úiymdastyrudy qazaq eli nege qolgha alugha qúlyqsyz? Ásirese sayahat kәsibin jandandyrudy maqsat etken sayahat oryndary ýshin múnyng paydasy kóp ekenin qashan týsinemiz? Búl kimge tiyimdi, qytaygha ma, qazaqqa ma? Endi osy súraqtargha jauap izdep kóreyik.

Qytaydaghy qandastarymyz biraz jyldan beri Ginnes rekordyn jasaudy kәsip qylyp alghany belgili, búl turaly qandasymyz Qaliakpar Ýsemhanúlynyng : «Jýz metrlik qazy men on mynnan astam adam biylegen qarajorgha «shanhay әlemdik Ginnes rekordyna kiripti  degende eleng etpegen el, quanbaghan qazaq bolghan joq. Bәrimiz de últtyq  biyimiz ben qasiyetti qazymyzdyng halyqaragha tanylghanyna tauymyz ósip, sharyq úryp shattansaq, Tolydaghy 10 mynnan astam adam toptasyp dombyra shertip, taghy da Ginnestegiler qatarynan kóringende qazaq qamdansa halyqarada Ginnisten ginnes qaldyrmaytynday-aq aserlenip, aiyryqsha kýy keshkenimiz de shyn. Endi búghan keshe ghana kórikti Qyrannyn(Altaydaghy Qyran ózeni ) jaghasyndaghy tau qalasy Altaydyng 90 metrlik dastarqany men 17 myng 58 adam biylegen «jar-jar» biyining  qos Ginnesti qatarynan baylanghanyn qosynyz, ainalasy 5 jylgha jetpeytin uaqytta 10 gha juyq Ginnesting kindigin kesppiz. Bylay qaraghanda, onay nәtiyje emes siyaqty. Tipti, búl últymyzdy ýgitteude, últtyq qúndylyghymyzdy әigilep, halqymyzdy halyqaragha  tanytuda tabylmaytyn tiyimdi jol siyaqty bizding týsingimizde», - dep bastapty ótken jyly Shinjiang gazetine bergen maqalasynda.  Oghan biyl, yaghny 2012 jyly shildede Qytaydyng Ile aimaghynyng Nylqy audanynda ótken «Kesteshiler» merekesi men sol merekede Ginnesting rekordtaryna tirkelgen 10 myng adamdyq kesteshiler «Qazaq kestesin»  tikse, kiz ýiding ýlkendigindey «qyzay qalpaghyn» tikken jәne biktigi 4,5 metrlik Qyzay ana beynesin kestelegen bolatyn. Sonmen jalpy 3 týrden Ginnes rekordtar kitabina tirkelgeni de belgili boldy. Býgin taghy bir jana rekort turaly aqparat oryndary jarysa jazdy, taghy da Qytayda túratyn qazaq jigiti Bolatbek Kәrimhanúly jasaghan shynashaqtay dombyra Ginnesting rekordtar kitabyna enipti.

Búnyng qytaylar men qazaqtar ýshin qanday paydasy bar? Nemese sonshama qarajat pen adam kýshin, uaqytyn saryp etken Ginnes  rekordtarynyn  Qytaygha keregi ne? degen zandy súraq tuady. Endeshe, búghan birneshe týrli jauap qaytarugha bolatyn siyaqty.

Birinshiden, tamasha sayasy qún jaratady. Búl Qytay elining әlemge kórsetip otyrghan  demokratiyasynyng bir jarnamasy boluy mýmkin, osy siyaqty jan sany az últtardy dәripteu arqyly dýniyege ózin demokratiyaly el retinde kórsetu.

Ekinshiden, Ekonomikalyq qún jaratady. Ýlken ekonomikalyq tabysqa apartyn, sayahat kәsibin jandandyryp, halyqtyng kiris kózin kóbeytetin tamasha tәsil. Álemdik jarnama. Sebebi, osynday ghajap últtardy kórip, sayahattap qaytu qanshama auqatty qauymynyng armany ekeni belgili.

Ýshinshiden, Ruhany qún jaratatyn iydealogiyalyq sayasat. «Partiya men memleketting qúrylghandyghynyghynyng  40-50jyldyqtaryna» arnau retinde úiymdastyrylghan búnday qimyldar Qytay ýkimetining az sandy últtardyng kónilin kóterip, otanshyldyq pen últtyq  yntymaqty  dәripteuining bir joly. Sebebi  osynday jarysqa nemese qimyldargha ýkimet arnauly mýmkindik jasauda, qoldap, qarajat jaghynan kómektesude. Tipti búnday keng auqymdy búqaralyq qimyldargha qazaqtarmen qosa  basqa últtardyng da qatysyp jatqanyn aita ketken jón shyghar. Dese de Qytaydyng  bir jymysqy sayasaty taghy bar siyaqty. Ol az sandy últtardyng nazaryn  osynday nәrselerge búru arqyly jaybyraqattandyryp,endi bir jaghynan top-top qytay júmysshylaryn qonystandyryp, jeri men baylyghyn iygeru. Óitkeni, atam zamannan búnday jymysqylyqtyng talayyn tandaylaryna tatyrghan Qytaylar eshqashan soghyspen emes, jymysqylyqpen ózge elderdi jaulap kele jatqany belgili.

Mine, búdan Qytaydyng úpayy artyghymen ekenin kóremiz. Al endi Qazaqqa qanday paydasy bar?

Eng aldymen, osynday keng kólemdi qimyldardyng qazaqtar ýshin tәrbiyelik mәni zor, óte ýlken ruhany qún jaratatyny belgili. Qytaydaghy qandastarymyzdan shyqqan ýkimettegi jәne basqa salalardaghy atqa miner el aghalarynyn  últtyng  ruhyn kóterip, jigerin  janyu ýshin, qytaylanugha bet alghan úrpaqtardyn  maqtanysh sezimin oyatu arqyly ózderin saqtap qalu ýshin jasap otyrghan jan talasqan sayasattarynyng biri boluy shyndyq. Endi bir jaghynan ústaghannyng qolynda, tistegenning auzynda ketip jatqan últtyq qúndylyqtarymyzgha ie bop qaludyng bir joly siyaqty. Ekonomikalyq jaghynan alghanda últtyq qúndylyqtardy jarnamalap ghana qoymay, bazarlandyrudyng tamasha tәsili. Ruhany jәne ekonomikalyq qún jaratatyn sauapty is.

Qalay aitsaq ta qandastarymyzdyng búnday tiriligi bizgede  oy salugha tatidy dep esepteymin, meyli úlylyq bolsyn, meyli ataqqúmarlyq, danghoylyq bolsyn әiteuir óz dengeyinde últtyq qúndylyqtarymyzdy dәriptep, úlaghatymyzdy asyru ýshin jasalyp jatqan shara. Últymyzdy әlemge tanytyp, úrpaghymyzdyng sanasynan sanlau tauyp jatqan mәdeny sayasat. Azdy-kópti qandastarymyzdyng kýn kórisine jarap jatqan sharuashylyq. Ásirese sayahat kәsibin damytudy kózdep otyrghan Qazaqstan ýshin ózimizdi әlemge kórsetip, qaridar (klintterding qazaqshasy) shaqyrudyng bir joly bolady dep qaraymyn. Onsyzda qazaq dese Qazaqstan kóz aldyna elesteytini sheteldikter ýshin búl rekordtar bizding elding de jarnamasy bola alatyny haq. Desede Qazaqstanda  osynday ruhany jәne ekonomikalyq qún jaratatyn sharalardy úiymdastyru mәdeniyetining әli de qalyptaspauy kónilge renish tudyratyny shyndyq. Tek paydasyz maqtaugha toly samitter men jinalystardyng ruhany jәne ekonomikalyq qún jaratqandy qoyyp, qaryzgha batyryp ketkenin kózimiz kórip otyr. Tipti sol samitterdi ótkizemiz dep qanshama jaghymsyz zandardy qabyldap, qanshama súmdyqtargha jol bergenimizdi ózimiz de bilmey qalghan joqpyz ba!? Mine, búl naghyz danghoylyq pen ataqqúmarlyq bolar. Kýni keshe ghana bolghan Astandaghy jastardyng sýiisuden nemese jalanash jýruden rekord jaraptaq bolghan shuy әli basylmaghany belgili. Endeshe, biz, Qazaqstandaghy qazaq jastaryn tәrbiyeleu ýshin ne istep jatyrmyz?  Anau alystaghy aghayyndarmen salystyryp kóriniz.  Qanday jaghymen ýlgi bop jatyrmyz? Sauapty da paydaly  iske moyyn búru kim-kimgede shyghar jol ekenin týsiner kezge qashan jetemiz, aghayyn?!

Endeshe, taryday shashylghan qazaghymyzdyng basyn qosyp, qazymyzdy qarbytyp, qymyzymydy ashyrqana jútyp,  Qara jorghamyzgha biylep,  ómir  kókparynan óz nesibemizdi ózimiz jep jýrudi qúdireti kýshti Alla nәsip etsin!

«Abai.kz»

0 pikir