Jeksenbi, 24 Qantar 2021
Janalyqtar 2985 0 pikir 1 Qazan, 2012 saghat 07:45

«Qazaqstannyng barysy» anyqtaldy. Baluandar ne deydi?

 

Kýnәlem ERJANOV:

«Tóreshilerding әreketi zyghyrdanymdy qaynatty»

 

Kýnәlem ERJANOV:

«Tóreshilerding әreketi zyghyrdanymdy qaynatty»

- Biylghy «Qazaqstan Barysyna» tyng dayyndyqpen kelip edim, alayda jaman әsermen ketip baramyn. Jarysty әdette alghash bastaghan sportshygha auyr bolady dep jatady. Biraq men eshqanday auyrlyqty da, qiyndyqty da sezingenim joq. Kerisinshe, jenis jolyndaghy qadamymdy senimdi bastadym. Ereje boyynsha sayysqa kelgen 34 baluannyng arsynan eki baluandy shygharu qajet bolatyn. Sol sebepti dodanyng týndigin týrgen jekpe-jekting jenimpazy qayta boz kilemge shaqyrylady. Men de túnghysh jenisimnen aragha bir beldesu salyp qayta kóterildim. Biraq búl da mening narazylyghymdy tughyzgha qoyghan joq. Delebemdi qozdyra týsken sekildi qayta. Ádette az tynyqqan sportshylar: «Men demalyp ýlgermedim. Qarsylasym kóbirek tynyqty. Men sharshap shyqtym» degendi algha tartyp jatady. Maghan múnyng keri әseri tiydi dep aita almaymyn. Sebebi,men «Qazaqstan Barysyna» kelerde óz-ózimdi kez kelgen jaghdaygha da dayyn boluym kerek dep dayarlaghanmyn. Solay boldy da. Tek tóreshilerding әreketi biraz zyghyrdanymdy qaynatty. Psihologiyalyq túrghydan da, kýsh jaghynan da qarsylasymnan basym bolyp kele jatyr edim, alayda tóreshiler bey-bereket eskertu jasay bastady. Qalay degenmen, kilemde arpalysyp jatqan biz ghoy, kilemge kóterilgenshe qarsylasynnyng shamasyn bilmegeninmen, beldesu bastalysymen-aq onyng qay dәrejede ekendigin sezesin. Biraq maghan qarsy shyqqan baluan menen әlsizdeu eken dep óz-ózime bosansugha jol bergen emespin. «Qazaqstan Barysyna» kelgen әrbir baluan tek jenemin dep keletinin jaqsy bilemin. Eshqaysysy da osal emes. Búl doda elimizdegi kil myqtylardyng basyn qosatyn doda ghoy. Barlyghynyng da dayyndyghy joghary ekendigi kórinip túrdy. Sondyqtan jekpe-jegimde belsendilik tanyttym, al meni útqan Aqmola oblysynan kelgen Jamalov negizinen qorghanysta jýrdi.

Byltyr da osy alaman jarysqa qatysqanmyn. Ol kezde qatelikke boy aldyrghanymdy moyyndaymyn. Qarsylasymdy alyp úrmaq bolghan әreketimning shyrmauyna ózim baylanyp qaldym. Al, búl joly múnday kemshilik mening tarapymnan ketken joq. Ony kórermender de kórgen shyghar, tipti habarlasyp, «moyyma, jenilgen joq edin» degender kóp. Menen keyingi beldesulerdi kórgim kelmey, ketip qaldym. Qanshama dayyndyq, tógilgen ter, qajyrly enbekting zaya ketkendigin oilasam, ashuym keledi. Tipti, búdan bylay «Qazaqstan Barysyna» qatyspaymyn dep otyrmyn.

Aybek QYRYQBAY:

«Salmaqtyng azdyghy seziledi eken»

- Jenilis tapsam da, únjyrghamdy týsirmeymin. Birden berile salatyn men emes. «Áttegen-ay» dep, ishtey renjigenimmen, ýmit otyn sóndirmeymin. Áli alda talay jarystar bar, talay belester bar baghyndyratyn. Qalay bolghanymen «Qazaqstan Barysynda» jenimpaz atanu әrbir menmen degen baluannyng armany. Salmaghymnyng azdau ekendigin bayqadym. Sondyqtan kelesi jyly biraz salmaq qossam ba dep josparlap otyrmyn. Óitkeni «kýsh atasyn tanymas» dep jatsaq ta, ózinnen eki esege juyq ýlken baluanmen beldesu onaygha soqpaydy eken. Qanshama әdis-tәsilderdi qoldanyp baqqanynmen, onyng salmaghy ról oinaydy, sondyqtan alyp denesin jayynan qozghaltuyng ýshin de enbek etuing kerek.

Alghashynda pavlodarlyq Bәkir Múratpen kýresti jaqsy bastap edim, Qaraghandynyng Barmenovimen bolghan ekinshi beldesude de teng óner kórsetip kele jatqan bolatynbyz. Tek asyghys әreket jasap qoydym, al múnym ózime qamshy bolyp tiydi. Barmenovting shamasy maghan belgili, sebebi bizding búghan deyin dzudodan ótken el birinshilikterinde de, ózge jarystarda da jolymyz týiisip, Asylhandy jengenmin. Biraq búl joly útylyp qaldym eken dep, Asylhangha renjip, qabaq shytpaymyn, kez kelgen qarsylasym sekildi oghan da kelesi kezende sәtti óner kórsetuin tiledim. Amal neshik, búiyrmaghan ghoy. Endi Qazaqstan chempionatynda jeniske jetsem degen maqsatym bar.

Ókinishke qaray, Soltýstik Qazaqstannyng namysyn qorghaymyz dep kelgen mening de, Eslyamov Dәurenning de joly bolmady, sonday-aq dayyndyghymyzdyng tómendeu ekendigin sezdim. Sebebi bizde sportqa ózge oblystargha qaraghanda azdau kónil bólinedi. Qarjy jaghynan da kóptegen sportshylarymyz qiyndyq kórip jatady. Jarystardan da tys qalyp qoyady qarjylyq qoldaudyng bolmaghandyghy sebep. Tek songhy uaqyttan bastap qana qalamyzdyng әkimi sportty, qazaq kýresin qolyna ala bastady.

Ózim jenilis qúshsam da, jalpy jarystyng dengeyin kórip qatty riza boldym. Byltyr atalmysh doda alghash ret úiymdastyrylghandyqtan bolar, elding ishinde múnday qyzyghushylyq tudyra almap edi, kópshilik «Qazaqstan Barysynyn» ótetindigin bilmegen de. Al, biyl jaghday mýlde bólek. Irikteu de ózgerek. «Qazaqstan Barysynyn» halyq arasynda dýmpu tughyzarlyqtay dәrejege jetkendigi kónilindi kәdimgidey marqaytyp tastaydy eken.

Ermek QALIYEKOV:

«Qazaq kýresining erejesin naqtylay týsu kerek»

- Mening bir bayqaghanym, qazaq kýresining nasihattaluyna osynday joba kerek edi. Áriyne, bir ghana «Qazaqstan Barysy» ózimizding tól sportymyzdyng damuy ýshin az. Múnday dýbirli dodalardy jylyna bir ret emes, birneshe ret úiymdastyryp otyru qajet. Sonda ghana qazaq kýresining mәrtebesi arta týsedi. «Qazaqstan Barysyna» jinalghan qauymnyng quanyshy, qazaq kýresine degen saghynyshy tipti kilemde arpalysyp jatqan bizge de sezilip túrdy. Osy arqyly biz ózimizding sportymyzdyng dәrejesin halyqaralyq dengeyge deyin kóterip, әlemdi osynday tamasha kýresting bar ekendigimen moyyndatamyz. Mysaly, men bala kezimnen kýreske әues bolyp óstim. Onyng ýstine bizding ónirde qazaq kýresine degen qyzyghushylyq joghary. Toylarda bolsyn, ózge jiyndarda bolsyn, mindetti týrde qazaq kýresinen jarystar úiymdastyrylatyn. Keyinnen sol alghan betimmen el arasyndaghy, halyqaralyq sayystargha baryp jýrip, biraz jetistikterge qol jetkizdim. Sol kezderden-aq býginde «Qazaqstan Barysyna» qatysqan baluandardyng basym bóligimen tanyspyn. Sondyqtan da shyghar, boz kilemde baluandarmen qarsylas bolsaq ta, kilemnen tys jerde bir-birimizge degen sәlemimiz týzu.

Al beldesuge keler bolsaq, sport, jarys bolghan song birde jenesin, birde jenilesin. Jenilisim ózimning qateligimnen boldy. Birinshi beldesude útyp shyqqan son, kelesi - 1/16-aynalymda Aybek Núghymarovpen jolyqtyq. Kýsh jaghynan bolmasa da, әdis jaghynan Aybek menen myqtyraq boldy. Basynda kilemge shyghar uaqytta týlkimdi úmytyp ketkenim ýshin tóreshilerding eskertu jasap, qarsylasyma bir úpay bergeni kónil-kýiimdi týsirip jiberdi. Óitkeni qarsylasyna kilemge kóterilmey jatyp ese jiberu degen súmdyq qoy. Keyde tolqu basady, keyde emosiyannan basym týsuge shamang jetpey qalady. Bir úpaydyng róli asa bilinbeydi desek te, múnday jayt sportshynyng key jaghdayda jeniske degen jigerin qúm qyluy mýmkin. Biraq búl ýshin әdilqazy alqasyn jazghyrmaymyn. Men kilemge útu ýshin ghana kóterilgen bolatynmyn, ókinishke qaray maqsatym oryndalmady. Sebebi bala kýnimnen sport әlemine tolyghymen enip ketkendikten talay jaghdaydy bastan ótkizip ýlgerdik qoy.

Taghy bir aita keterligi, barlyq sportta naqty erejeler bar, sol sekildi qazaq kýresining erejesin de naqtylay týsu kerek. Búghan keshegi ótken jarysta kóz jetkizdim. Baluandar boz kilemde kýresip jatyp tóreshiler jaqqa alandaumen boldy. Sebebi әdis ayaqtalmas búryn, qanday da bir әreketter qoldanylmay jatyp tablodaghy kórsetkishter ózgeredi. Bir men emes, ózge baluandardyng kýresin de jiti baqylap otyrdym. Barlyghy da sol әdilqazylar men tóreshige jaltaqtap sharshady. Sayystaghy әrbir baluan qazaqsha kýreste belgili bir nәtiyjege qol jetkizip, óz ónirindegi ýzdik dep tanylghandar. Sondyqtan olardyng bәri tól sportymyzdyng erejesin jaqsy biledi. Sózime dәlel retinde aitayyn, men Aybekpen beldesip jatqanda bir iyghym jerge tiyip, Aybekke jartylay jenis berildi. Ol kezde kýsh synynyng ayaqtaluyna әli eki minuttan asyq uaqyt bar bolatyn. Tәrtip boyynsha jartylay jenis shalqadan qúlaghanda berildi. Nege ekenin bilmeymin, әdilqazy alqasy beldesudi ayaqtandar dep búiyrdy. Ne bolghanyn ózim de týsinbey qaldym. Tóreshi Shyghys Qazaqstan oblysynyng Núghymarovyn jenimpaz dep tanydy. Mening Aybekke qarsy aitar dauym joq. Tek әlgi oryn alghan jaghdaydyng sebebin әli de týsingen joqpyn.

Búl kezdesu Núghymarovpen ótkizgen birinshi kezdesuim. Osy joly Aybek jeniske jetti. Ol meni ghana emes, taghy da birneshe baluandy útyp, jýldeli ýshtikke ilindi. Ony zor jetistigimen qúttyqtaymyn! Aytpaqshy, aqtóbelik Baqtybay Qisyqov ta atyn erekshelep ataytyn azamat. Onyng sheberligin joghary baghalaymyn. Salmaghy menen az bolsa da, qimyly shiraq, kýresting qyr-syryn әbden mengergen jigit. Ádette keybireuler salmaghy basymyraq baluandarmen shygharda óz-ózderin joghaltyp qoyady. Al Baqtybayda onday joq. Ótken jyly ýsh baluandy jenip, Beybit Ystybaevtan útylghan edi. Sondyqtan Baqtybaydyng Aqtóbening myqty baluany ekeni anyq.

Jalpy, osy jolghy doda rasymen de óte tartysty boldy. Ásirese Arman Ábeuov pen Aybek Núghymarovtyn, Beybit Ystybaev pen Shalqar Jolamanov arasyndaghy beldesuler qyzyqty ótti. Naghyz qazaq baluanyna layyq óner kórsetti búl jigitter. Mine, osynday beldesude jeniske jetsen, kәdimgidey lazzatqa bólinesin. Alla búiyrtsa, densaulyghym syr bermey, jaraqattan din-aman bolsam, kelesi jyly «Qazaqstan Barysyna» tek qatysyp qana qoymay, mindetti týrde ýzdik ýshtikting qatarynan tabyludy basty meje etip qoydym.

Edil ÝSENOV:

«Arman qatty sharshap qalmasyn dep jenildim»

- Jerebe joldas bolmady degen osy. Óitkeni ózderiniz biletindey, men birinshi ainalymnyng ózinde-aq jerlesim Arman Ábeuovpen kýsh synastym. Ekeumiz de Batys Qazaqstan oblysynyng atynan kelgendikten, aramyzda tek birimizding ghana jarysty ary qaray jalghastyrugha mýmkindigimiz boldy. Armannyng tәjiriybesi men biliktiligin eskere otyryp, biz sayysty «Oral burasy» jalghastyrsyn dep sheshtik. Bәzbireuler ekeumiz bir-birimizge qarsy óner kórsetetinimizdi bilisimen «jenis Armannyng qolynda» depti. Aqmola oblysynda dýniyege kelgen Arman ótken jyly «Qazaqstan Barysynda» tórtinshi oryngha ilikken bolatyn. Sonan song qarjy mәselesine tap kelgen ol Batystyng namysyn qorghaugha atsalysty. Shyny kerek, maghan qaraghanda Ábeuovtyng әleueti әldeqayda joghary. Tipti aqtyq synda óner kórseterlik shamasy bar edi. Degenmen oghan jenis búiyrmay qoydy. Ras, Arman qatty sharshap qalmasyn kýresken joqpyn. Onyng ýstine, barlyghy da biletin búl kezdesuding qalay ayaqtalaryn. Sondyqtan, uaqytty soza bermesten sayys bastalghan song bastapqy minuttarda-aq jeniludi jón sanadym. Ári dayyndyghyma da kónilim tolghan joq. Óitkeni otbasy, ózge mәsele dep jýrip biraz uaqyt sporttan qol ýzip qalghanym bar. Al Arman qazaq kýresindegi ataqty baluandardyng biri. Sol sebepti men onyng jenimpaz atanatynyna 70 payyz sendim. Bәlkim Aybekti myqty qarsylas dep sanamady ma, әlde óz jenisine senimdi boldy ma, әiteuir Aybekten basym týse almady.

Beybit YSTYBAEV:

«Qazaqtan Barysynda» ýsh ret jenimpaz atanamyn»

- Jenisting tәtti dәmin sezine alghanyma quanyshtymyn. Jetistigime quanyp jatqan jankýierlerim de kóp eken, búl da kónilimdi kóterip tastady. Óz basym búl jeniske 99 payyz senip edim. 99 payyz deytinim, 1 payyz qanday da bir oqys jaghday nemese jaraqat alyp qalamyn ba degen qorqynyshym boldy. Allagha shýkir, eshbir kelensizdik oryn almady. Men ótken joly bergen súhbatymda da basty maqsatymnyng «Qazaqstan Barysy» turniyrinde jenimpaz atanu ekendigin aitqanmyn. Mine, dittegen maqsatymdy jýzege asyrghan song kónilim ornyna týsti. Biraq múnymen toqtaytyn men joq. Sebebi әli eki ret osy jarysta chempion atanuym kerek. Jalpy, men ótken jyly ekinshi oryndy iyelengenimde «Qazaqstan Barysynda» ýsh ret jenimpaz atanamyn dep maqsat qoyghanmyn. Sol oiymdy jýzege asyrghannan keyin sportpen qosh aityssam dep josparlaudamyn. Áriyne, «әli jassyn, qayda asyghasyn» deytinder kóp. Biraq ýsh ret jenis túghyryn baghyndyramyn degenshe jasym birtalaygha kelip qala ma dep oilaymyn. Onyng ýstine, barlyq nәrsening óz uaqyty bolady. Sportqa keletin de, sporttan ketetin de kez keledi. IYә, osy joly 40 jasqa kelgen baluandar kýresip jýr. Olar, mýmkin, shabyty endi ashylyp jatqandar shyghar. Al, men kýrespen bala kezimnen shúghyldanyp kelemin. Sportshy bolghan song jetistikke qol jetkizuing kerek. Al jetistikke qol jetkizu ýshin erinbey enbek etu qajet. Ýnemi diyetada jýresin. Keyde dostarynmen qydyrghyng keledi, kóniling qalaghan taghamdy jesem deysin. Biz múndaydan boyymyzdy aulaq ústaymyz. Jalyqtym dep aita almaymyn. Tek azdap sharshadym. Ári qanshama jyl janyma serik etken sporttan syiymnyng barynda ketkenim dúrys bolady dep oilaymyn.

Keybireuler meni alghashqy kezdesuimde sylbyr qimyldady dep oilady. Bәlkim syrt kózge solay kóringen shyghar. Áriyne, birinshi beldesu qashan da qiyngha soghary anyq. Onyng ýstine «Jambyl Barysynda» jene almaghanym taghy bar. Ári bәzbir aghalarymyz, attaryn atamay-aq qoyayyn, meni chempion bolmaq týgili, jýldegerlerding qatarynan kórinbey qalady depti. Byltyr asyghystyq jasaymyn dep sony nege úlasqadyghynan habardarsyzdar. «Auzy kýigen ýrlep ishedi» degen naqyl bar ghoy halyqta. Men sol auzy kýigen adammyn. Byltyrghyday bir qatelimning kesirinen jenisti uysyman shygharyp alghym kelmedi. Tipti, kýshimdi bey-bereket sarp etip, aqyrynda eshtenege shamam kelmey qalghan-dy. Sondyqtan bolar, búl joly fizikalyq túrghydaghy dayyndyghymdy jetildirip qana qoymay, ústamdy, sabyrly bolugha tәrbiyeledim ózimdi. Túnghysh «Barys» bolu armanym edi, amal neshik, bola almadym. Eshten kesh jaqsy.

Ótken jyly kórermenge shou kórsetudi josparlasaq, biyl jeniske qol jetkizudi kózdedim. Búlardyng bәri sportshygha psihologiyalyq qysym týsiredi. Oblysymyzda jenilis tapqanymda moyymaugha bel bayladym. Óitkeni alar asu әli alda dedim. Mysaly, oilap qarasan, barlyq sportshylar birdey jattyghady, jýgiredi, gir kóteredi. Biraq jeniske tek dene bitiming ghana emes, ishki jan dýniyeng de dayyn boluy kerek. Keybir sportshylar aqshanyng buy bar, kórermenderding tarapynan qysym bar, saghyn syndyryp alyp jatty. Men sekildi asyghystyq tanytqandar da kezdesti. Ruslan Ábdirazaqov, Ghany Seydildaev, Erjan Shynkeev sekildi jigitterde qanjyghasyn maylap qaytugha mýmkindik boldy. Beldesulerin kórip otyryp, ónerine sýisindim. Alayda sporttaghy tәjiriybem bar ghoy, men túghyrgha útqan ýsheumiz shyghatynymyzdy bildim. Aybek pen Shalqargha da Alakóldegi jiynda sony aityp edim. Óitkeni jattyghudyng ózinde olardyng jeniske degen yqylasy, jigeri kózinen kórinip túrdy. Keshe sol jenis syilar baqytty ýsheumiz sezindik.

Bir jaghynan jenisime quansam, ekinshi jaghynan kórermenderding qazaq kýresine degen shyn yqylasyna riza boldym. Toghyz mynnan astam adamdy syighyzatyn «Saryarqa» velotregine kórermen kóp jinaldy. Qazaq kýresin tek tamashalaugha ghana emes, kәdimgi jankýierlik tanytugha kelgen. Sondyqtan delebemdi qozdyryp, jeniske degen qadamymdy nyqtay týsuge septigin tiygizgen, tól sport dese, ishken asyn jerge qoyatyn halyqqa alghysym sheksiz.

 

Shalqar JOLAMANOV:  «Ekinshi oryn men ýshin jenispen para-par»

Jalpy, óz basym biylghy «Qazaqstan barysyna» tek jenu ýshin qatysqanmyn. Tipti әr ainalymdarda útylyp qalamyn au dep esh oilanbadym da. Tek jartylay final túsynda ghana bar kýshimdi saluym kerek ekenin erekshe este túttym. Biraq, boylary  2 metr, salmaqtary 130 keliden asatyn baluandardan seskengenim ras. Olarmen tenesu ýshin osy jarysqa dayyndalu barysynda salmaq arttyrugha  qansha tyryssam da, nege ekenin bilmeymin, salmaghym tolyspay qoydy. Biraq, byltyrghyday emes, biylghy turnirding jerebesi maghan qiyndau týsti. Alghashqy beldesude-aq birden Ghany Seydildaev syndy myqty baluanmen jolyghyp qalyp, ony әreng degende alyp jyqtym. Sonday-aq, kelesi qarsylasym Qaraghandynyng atynan syngha týsken Aleksandr Kasachevti de útu qiyngha soqty. Jarysqa qatyspas búryn Aleksandr ekeumizding aramyzda biraz әngimeler guildegen bolatyn.  Juyrda  Semeyde ótken D.Túrlyhanov atyndaghy turnirde odan útylyp qalghanym bar. Shyny kerek, atalmysh jarysqa mýlde dayyn emes bolyp barghanmyn. Tek ýlken kisilerding úsynysymen jay qatysa saldym. Sol sәtte el ishinde «Kasachev myqty eken! Byltyr «Qazaqstan Barysynan» ýshinshi oryn iyelengen baluandy alyp jyghyty»- degen sybys jeldey esip ketti. Sol sebepti, odan qalay da bolsyn esemdi qaytaru bar kýsh-quatymdy sarpyp, kýrestim. Aqyry jendim. Al, kelesi qarsylasym Ruslan Ábdirazaqov  óz-ózine tym senimdi bolyp, sonynda menen qalay jenilip qalghanyn ózi sezbey qaldy. Ruslannan keyin Olimpiada qatysushysy Erjan Shynkeevpen kýreskenim ózime óte auyr tiydi. Onyng aldynda da «Alghashqy ainalymda Shynkeev kezdesip qalsa qalay bolar eken?»- dep oilap jýretinmin. Erjan - rasymen myqty baluan. Biz Qazaqstannyng ishinde ghana kýresip jýrsek, ol sheteldik arenalargha shyghyp jýrgen tәjiriybeli jigit. Sol sebepti, ony aiqyn basymdyqpen útqym kelip, bar kýshimdi soghan sarpydym. Al, finalda jolym týiisken Beybit Ystybaevqa әlim kelmey qaldy. Bir jaghynan Beybitting salmaghy menen auyr әri boyy da úzyn. Jalpy, Erjandy jengen son, Beybitpen qinygha týsetinin boz kilemge shyqpay-aq sezdim. Sebebi, ýzilis kezinde óz-ózime kele almay otyrdym. Mýmkin, jartylay finalda Erjanmen emes, basqa baluanmen kezikkende Beybitti sózsiz jener edim. Aqyry jenilis tapqan son, ishtey yzalanyp, jan-jaghymdy qiratyp tastaghym kelip, birazgha deyin óz-ózime renjip jýrdim. Biraq, renjigennen ne payda? Búiyrghany - ekinshi oryn boldy. Jalpy, ekinshi oryngha esh ókinbeymin. Alghashqy ainalymda-aq útylyp, tauy shaghylyp qalghan nebir myqty baluandar bar. Onyng qasynda ekinshi oryn degen men ýshin jenispen para-par.

Rulsan ÁBDIRAZAQOV:

«Útylyp qaluyma Úlannyng da jenilisi әser etti»

Jalpy, «Qazaqstan barysynyn» osy jolghy mausymynyng myqtylary dep Shynkeev Erjan men Ystybaev Beybitti tanyp, kýni-týni dәl osy eki baluangha qarsy dayyndalghanmyn. Shynymdy aitsam, búl jarysqa byltyrghydan beter myqty әzirlenip  kelip edim, biraq, atalmysh sayysta top jaru baqyty maghan biyl da búiyrmapty. Byltyr da dәp sol 1/8-finalda jarystan shyghyp qalyp edim. Biyl da sol kórinis qaytalandy. Alghashqy ainalymdarda Núrzat Bekasylovty taza jenispen, al Núrjan Jamalovty jambas әdisimen útqanymmen, azuly Shalqar Jolamanovtan ailamdy asyra almadym. Alghashqy minutta ony jartylay jenispen útyp túrghanmyn. Biraq, búl nәtiyjeni qanaghat tútpay,  ony taghy da alyp jyqqym kelip, ózim birinshi shabuyl jasaghanym sol-aq eken, ol mening osal túsymdy tauyp alyp, taza útyp ketti. Sóitip oilamaghan jerden jenisti qoldan berip qoydym. Áriyne, búlay jenilgenime qatty ókinemin. Biraq, ókingennen ol sayys endi qaytyp úiymdastyrylmaydy. Bolar is boldy. Bir shetinen, útyp túryp, útylyp qaluyma agham - Úlannyng da jenilisi әser etti dep oilaymyn. Sebebi, onyng Arman Ábuevpen kýreskenin basynan-ayaq baqylap, aqyrynda onyng jenilis tapqanyn kónilime qatty alyp qaldym. Sóitip, boz kilemge shyqpas búryn, kónilim týsip qaldy. Mýmkin, aghamnyng kýresuin kórmeuim kerek pe edi? Onyng artynan ile-shala men útylghan son, agham janyma kelip:  «Nege asyghasyn? Útyp kele jatyp, búlay kýreskening ne?»-dep óz renishin bildirdi. Bapkerim de «Ruslan-au, múnyng barlyghyn ýide jattyghuda jasap edik qoy. Myna qatelikti qalaysha jiberdin?»-dep  renishin aitty. Biraq, barlyghy Allah Taghalanyng búiryghymen bolatyn dýniye. Demek, sol ainalymda mening sýrinuim kerek boldy. Sýrindim. Biraq, orta jolda sýrindim dep qaymyqqan men joq. Allah qoldasa, osy joly jibergen qatelikterden sabaq alyp, kelesi «Qazaqstan barysyna» taghy da qatyspaqpyn. Endi kelesi jyly týbi útamyn dep oilaymyn.

 

Ruslan SEYILHANOV: «Búl turnirge endi qatyspaymyn»

Jalpy, óz basym «Qazaqstan barysyna» birinshi ret qatysyp túrmyn.  Sportpen qosh aitysqanyma on jyldan astam uaqyt ótse de, irikteu jayly teledidardan estigen son, qyzyghushylyghym oyanyp, jasym qyryqtan asyp bara jatsa da atalmysh turnirge qatysyp kórgim keldi. Ári jan-jaqtan dostarym da: «Sportta azdy-kópti jinaghan tәjiriybeng bar. Qatysyp kórsenshi»- dep úsynys aitty. Sóitip, aldymen auyl-aymaq, keyinnen audan, oblystyq irikteulerden ótip, aqyrynda Almaty oblysynyng atynan syngha týsetin qos baluannyng biri atandym. Jalpy, búl turnirge qatysa jýrip, óz basym kýshti әser aldym. Shynymen, ózgeler aityp jýrgendey búl jarystyng  jóni bólek eken. Óz boljamymda osy jylghy «Qazaqstan barysy» ataghyn Erjan Shynkeev ya bolmasa Arman Ábeuov útady dep oilaghanmyn. Alghashqy ainalymdarda 32 baluannyng ishinen «Mynaumen jolym týiisedi-au...» -dep, barlyghyn boljasam da, tek Erjan Shynkeevpen kezikpese ekenmin dep oilap edim. Sebebi, Erjan - óte qolaysyz qarsylas. Ol da men sekildi solaqay baluan.  Onyng aldynda Erjandy syrtynan baqylap, qadaghalap jýretinmin. Sóz joq, ol - myqty baluan. Onyng sol myqtylyghyn moyyndap, onymen kýresuden qashqalaqtap edim. Biraq, «Kimnen qashsan, soghan tap bolasyn»-degendey, jerebem joldas bolmay, birinshi aiqasta dәp sol Erjanmen kezdesuge tura keldi. Bayqaghandarynyzday, Erjan London Olimpiadasynan keyin óz babyn joghalta qoymaghanyn erekshe bayqatty. Ári ózi menen on tórt jas kishi. Salmaghy da ýlken. Jarys bitken song ózi de qasyma kelip: «Sizben kýresip jatqanda qaydan ekenin bilmeymin, ekinshi tynysym ashylyp ketti...»-dep jatyr. Negizi mening de Erjan sekildi bir emes, eki Olimpiadagha qatysty degen ataghym bar. Desek te, mening ol dәurenimning uaqyty ótip ketkeli qay zaman?.. Jyldar boyy salmaq pen kýsh-quatty ústap túru onay sharua emes qoy. Degenmen jogharyda aityp ótkenimdey, qolaysyz qarsylas bolghan son, oghan birden ese jiberip aldym. Eger alghashqy qarsylasym ol bolmaghanda biraz jerge deyin beldeser edim. Biraq, ótken is ótti. Ótkenge ókinip, san soqqannan payda joq. Jalpy, búl turnirge qyzyqtym, qatystym, jenildim. Endi qatyspaymyn.

Úlan RYSQÚL: «Boz kilemnen túrghym da kelmedi»

Áriyne, ataghymdy qorghay almay, jenilip qalghanyma  ókinip jýremin. Jeniluime - mamyr aiynda Qúlsaryda ótken Kenes Baraqatov atyndaghy kýres sayysynda alghan jaraqatym sebep boldy. Sol sayysta men shyntaghymdy shygharyp alghan edim. Degenmen qansha jerden jaraqat alsang da, tyrysyp-tyrmysyp útuym kerek edi. Biraq, sol keshte mening baghym kelispedi.  Atalmysh turnirding alghashqy jenimpazy bolghan son,  baluandardyng kóbisining maghan tis qayrap, meni jenuge kelgeni belgili.  Óz boljamymda ejelgi qarsylasym Beybitpen kýresuim qiyngha soghar dep oilap kelip edim. Biraq, Beybitke jetpey jarysty erte ayaqtauyma tura keldi. Jalpy, «sport  degen bir siqyr dep beker» aitpaydy ghoy.  Ári «Baq shaba ma, baq shaba ma?» degendey, byltyr mening babym shapsa, biyl Beybitting baghy janyp túr eken. Rasymen de, Beybit biylghy «Qazaqstan barysy» ataghyna layyqty baluan.  Óz-ózimdi aqtap túrghanym joq, biraq baluandardyng bir jylday dayyndalsa, men jarysqa ýsh ay uaqyt qalghanda ghana jattyghu jiyndaryna qatysa bastadym. Biraz uaqyt kerekti em-dom alyp, sәl aiyqqan son, әlgi jaraqatym osy turnirde kedergisin keltire qoymas dep oilap edim. Biraq, qatelesippin. Alghashqy ainalymda-aq jaraqatym syr berdi. Sol sebepten boz kilemde aishyqty kýres ónerin kórsete almay, әri әdis qoldanugha shamam jetinkiremey  birinshi qarsylasym - manghystaulyq Abyzov Baqdәuletti tek úpay sanymen útyp kettim. Biraq, kelesi kezdesude ózim qatelik jiberip aldym. Tóreshi maghan eskertu berip, al qarsylasyma bir úpay bergen son, ózimning útylyp jatqanymdy bilip, tezirek úpay jinaghym keldi de, birden shabuyldaugha kóshtim. Aqyrynda qarsylasym Arman Ábeuov oilastyrghan әdisimdi bilip qoyyp, meni alyp jyqty. Áp sәtte-aq ózimning qalay jenilip qalghanymdy sezbey qaldym. Boz kilemde «Shynymen men jenilip qaldym ba?» - dep óz-ózime senbey, ainalamda ne bolyp jatqanyn týsine almay, sәl jatyp aldym. Tipti, boz kilemnen túrghym da kelmedi. Biraq, qazaq kýresining erejesi boyynsha qarsylasyndy arqasynan qaghyp, qolyn alyp shygharyp salugha mindettimin. Biraq, qazir jenilip qaldym eken dep orta joldan qaytyp ketetin baluan men emes.  Osy jolghy mausymda jolym bolmaghanmen, qúday qalasa, kelesi jylghy «Qazaqstan barysynda» altyn belbeudi útyp alamyn degen senimdemin!

Arman ÁBEUOV: «Kelesi jylghy jenimpaz men bolamyn!»

Jalpy osy jolghy turnirding basty qarsylastary retinde Beybit Ystybaev, Shalqar Jolamanov, Úlan Rysqúl, Erjan Shynkeev pen Aybek Núghymarovtargha qarsy әzirlenip kelgenmin.  Oilaghanymday-aq, Úlan Rysqúlgha qarsy oilastyrghan taktikam jýzege asty. Qyzyq bolghanda, jerebening tartyluy boyynsha eng alghash bolyp ózimning jerlesim әri dosym Edil Ýsenovpen kýrestim. Negizi, qanday baluan bolsa da boz kilemge alghash shyghar sәtte qatty qobaljidy emes pe? Edildi taza jenispen útqan son, әlgi qobaljuym basylyp, stadiondaghy aiqay-shugha boyym ýirenip ketti. Osy jenisimning maghan kýsh-quat syilaghany sonshalyq, kelesi ainalymdarda onayshylyqpen útyp ketetindey sezimde jýrdim. Al, Edilden keyingi qarsylasym, byltyrghy «Qazaqstan barysynyng » jenimpazy Úlan Rysqúldy útqanymda qúlshynysym artyp, tipti kýsheye týstim. Shynymdy aitsam, sol sәtte ózimning ýshtikke ilinetinime senimdi boldym. Negizi, Úlan - bauyrymday bolyp ketken baluan. Bir-birimizdi búrynnan jaqsy tanimyz. Jaqsy dospyz. Ómirde dos bolghanmen, boz kilemde qarsylaspyz. Sol keshte boz kilemge shyghar aldynda Úlandy  dosym әri byltyrghy jenimpaz ekenin úmytyp, ony týbi útamyn degen oimen shyqtym. Bar oiym - qalay da bolsa Úlandy útu boldy. Aqyry degenime jetip, ony úttym. Al, 1/8 finalda Aybek Núghymarovpen bolghan kezdesudi tipti esime de alghym kelmeydi. Óz basym Aybekten jenildim dep aita almaymyn. Ángimening ashyghyn aitsam, tóreshilerge ókpelimin. Aybekpen kýreskende qansha ret týrli әdis pen nebir-nebir shabuyldar jasadym, al olar onyng birde-bireuin esepke almady. Sol sebepti emosiyagha berilip, kýres sonynan onyng qolyn alghym kelmedi. Biraq, zaldyng ishi guildep ketken son, boz kilemning syrtyna baryp, qaytyp kelip, qolyn aldym. Negizi, Aybekti osydan bir ay búryn qazaq kýresinen bolghan Qazaqstan chempionatynda taza útyp ketken bolatynmyn. Sol sebepti, onyng kýresu stiylin jatyq bilgen son, dәl osy turnirde odan jenilip qalamyn degen oy bolmapty. Biraq, Allanyng búiruymen odan jeniluim kerek boldy. Jenildim. Biraq, byltyrghy «Qazaqstan barysynda» 4-oryngha taban tiregen son, biyl ózimdi jenis túghyrynan kórinermin dep topshylaghan edim. Degenmen biyl bolmasa da, kelesi jyly osy turnirdi útugha barymdy salamyn. Byltyr Úlan, biyl Beybit  «Qazaqstan barysy» atansa, Alla qalasa, kelesi jylghy jenimpaz men bolamyn!

«Abai.kz»

0 pikir