Jeksenbi, 26 Mausym 2022
Janalyqtar 2584 0 pikir 1 Qazan, 2012 saghat 06:15

Qajyghúmar Shabdanúly. Qylmys (jalghasy)

III

- Keri tónkerisshi Sәidanyng ýstinde ótken keshegi zor kýresten ne әser aldyn, qaytqanda soghan baylanysty qanday mәsele ótkizdinder, osy jóninde material jazyp tapsyr! Partiyagha adaldyghyng osy materialynnan kórinsin, úqtyng ba? - Jaubasar ertenine týsten keyin kelip, terezeden osyny tapsyra sala jýrip ketti. - Tura jaz, ә, tura jaz!... Jasyrmay jaz!.. Jasyrsang mәseleng zorayyp ketedi!

- Kózegen jerinizden qasyghynyzgha ilinerlik eshtene óne qoymas, klub sahnasy men zaldaghy ózinizge kórinbegen mәselelerdi de jazayyn!-degenimde qayryla qarap týiildi:

- Sen ózing birnesheumen birlesip ótkizgen mәsele ýstinde ghana jazasyn!.. Sen qazir ózindi ghana tekserushisin, gazet tilshisi emessin, úghyp qoy!

- Úghyp túrmyn. Óz alghan әserim men óz mәselemdi jazu ýshin kórgenimdi, naq qay jerinen әser alghanymdy qosuym kerek. Sebepsiz saldar bolmaydy. «Partiyagha adaldyq kórsetu» ýshin rasyn jazudan basqa laj joq!

- Ayttym, sen óz isine baylanysty mәseleni ghana kór!

- Eki kózim de sau qalypty, mәselege synar kózben qaraudan adaldyq tabylmaydy!- degenimshe alystap ketken Jaubasargha osy sózdi ghana estirte aldym.

III

- Keri tónkerisshi Sәidanyng ýstinde ótken keshegi zor kýresten ne әser aldyn, qaytqanda soghan baylanysty qanday mәsele ótkizdinder, osy jóninde material jazyp tapsyr! Partiyagha adaldyghyng osy materialynnan kórinsin, úqtyng ba? - Jaubasar ertenine týsten keyin kelip, terezeden osyny tapsyra sala jýrip ketti. - Tura jaz, ә, tura jaz!... Jasyrmay jaz!.. Jasyrsang mәseleng zorayyp ketedi!

- Kózegen jerinizden qasyghynyzgha ilinerlik eshtene óne qoymas, klub sahnasy men zaldaghy ózinizge kórinbegen mәselelerdi de jazayyn!-degenimde qayryla qarap týiildi:

- Sen ózing birnesheumen birlesip ótkizgen mәsele ýstinde ghana jazasyn!.. Sen qazir ózindi ghana tekserushisin, gazet tilshisi emessin, úghyp qoy!

- Úghyp túrmyn. Óz alghan әserim men óz mәselemdi jazu ýshin kórgenimdi, naq qay jerinen әser alghanymdy qosuym kerek. Sebepsiz saldar bolmaydy. «Partiyagha adaldyq kórsetu» ýshin rasyn jazudan basqa laj joq!

- Ayttym, sen óz isine baylanysty mәseleni ghana kór!

- Eki kózim de sau qalypty, mәselege synar kózben qaraudan adaldyq tabylmaydy!- degenimshe alystap ketken Jaubasargha osy sózdi ghana estirte aldym.

Jaubasardyng «óz isine baylanysty mәsele» degeni, keshegi tizilip qaytyp kele jatqandaghy qaljyndaushylardyng ghana sózi ekeni belgili. Al shyndyghynda búl qaljyndargha týrtki bolghan týpkilikti mәsele - kýres jiynyna qyzdy esengiretip juasytyp әkelu ýshin sahna syrtynda soqqylaghan óz terrorlyqtarynda. Jazyp tapsyratyn materialymda osy jaytty qysqasha әshkereley kele mәseleni bylay aiqyndadym.

«...Múnday soqqy men iyanattan ólimdi jenil kóretin namysker qyz, atylu jazasyna layyq sózdi sondyqtan sóiledi. Ony olay sóiletpey shygharyp әketu dúrys edi. Eki myng adam qarap otyrghan sahnada boyjetken qyzdy bassalyp sabaugha, ýstine minuge, úyatty jerlerin júlmalaugha, kiyimin jyrtugha, kókpar etip tartysugha... Adam újdany qalay shydamaq!... Kóp adam - kóp belsendi sodan qatelesti. Jiyn basqarghan Jaubasar osy jabayylyqtargha jiynnyng kýn tәrtibi retinde jol qoyyp baqylap qarap túrdy. Múny shektemeuding halyq pen partiya arasyna qanshalyq ziyan salghandyghyn, tónkeristi qanshalyq masqaralaghandyghyn kóru qajet!... Búl әriyne kompartiyadan ótilgen mәsele emes, bizden de ótilgen mәsele emes!... IYdeyamyzgha simaghan búl oqighany Jaubasardan kórdik te qaytqan jolymyzda sony ghana syqaqqa ainaldyrdyq...»

Jaubasar «jasyrmay jazugha» búiyrghan mәselem dәl osylay jazyldy. Arasyna ashyq jer qaldyrmay, taza jazdym da ayaghyna taghy da eskertu qosyp jónelttim.

Múnan song kópke deyin maghan Jaubasar kórinbedi de, búl jóninde eshkim eshtene súramady. Qalyq pen Yusupbekten de qaytalap súramay, «qúiyn soqqan» men Núralyny ghana qatty ainaldyrghanyn bilip jattym. Tegi búl ekeui Jaubasardyng búl syqaqty «partiyagha, tónkeriske qarsy әreket» dep bopsalaghanyna búlghaqtap yqtap, sodan dәniktirip alghan tәrizdi. Ásirese Núralygha qatty tóngeni emis-emis estilip túrdy. Alghashqy kezde Jaubasar oghan әr keshte shanqyldady da, keyinirek eki-ýsh kýnde bir ret shanqyldap jauap alatyn boldy. Núralygha material jazdyryp, sony ózine tolyqtatu ýshin shanqyldaytynyn týsindim.

Maghan kýzetke qoyghan alty avcharkisi da zerikkendey, týnde bir, iә ekisi ghana qalyp jýrdi. Maqúlbekten basqasy qalghan keshte ýiime baryp keluge rúqsat alyp túrdym. Maqpaldan estuimshe maghan jaqyn adamdardyng barlyghy rejimde eken. Auyz ashyp sóilese almaytyn bolypty. Tynshy tipti ózining sonynan da tang atqannan el jatqansha ýzilmey jýr eken.

Jaz shygha gazette Ábilemetterding qylmysy jariyalandy: «derbestik talap etken. Shynjandy bólip әketuge úrynghan. Qaterli keri tónkeristik zor blok qúrghan, stilde shiriktesken...» sondyqtan partiyadan shygharylyp, qyzmet ornynan qualanypty. IYendegi tyng jer ashu júmysyna aidalghandyghyn sonynan Maqúlbekten estidim. Ol maghan onashada kýrsine kelip, qayghyrghansy habarlady.

- Ábilemet jazalanyp ketti, jayymyzdy týsiner aghadan airyldyq. Onday adamdy aman qoya ma!

- Múny maghan qayghyly habar etip jetkizgening qalay?- dep synay qaradym jýzine.

- Biz úsaq-týiek iste kelise almaghanymyzben týbimiz bir, iri istegi qormalymyz edi ghoy!

- Qashannan beri qormalyng edi?... Byltyr jaz boyy sodan kórgen qorlyghymyzdy aityp, maghan shaghynyp jylap kelip jýretinderding biri ózing emes pe edin!... Endi oghan aza bildirip jylap keludegi maqsatyng ne?... Meni endi Ábilemetting blogyna baylanystyrmaqpysyn!..

Baqylaushylarymnyng biri kirip keldi. Esik syrtynan bizding sózimizdi tyndap túryp, qysylghan Maqúlbekti qútqaru ýshin kelgendigi kýle kiruinen sezildi. Qúbylmaly jynnyng endi jala jabudan tayynbaytyn bolghanyn sezip, janaghy sózderimizdi sonynan kirgenine әdeyi mәlimdep, qaytalap sóilep berdim.

Ábilemetting jazalanuy maghan jenildik әperuge tiyisti. Meni sayraugha mәjbýr etip, últshylgha ainaldyrghan kesirding biri - osynyng zorekerligi emes pe edi. Onyng qylmysy anyqtalghan bolsa, men agharmaymyn ba!...

Osy ýmitti beygham jyltyratyp taghy da eki apta otyryppyn.

Bir kýni alty avcharka týgel jiylyp kelip, aiday jóneldi. Kýreske týsetindigimdi aitty. Ýmit otyn endi jýre jyltyrattym: «múnshalyq beker qamaghandyqtarynan úyalyp, tabylysynsha minep-shenep, syndap shygharmaq bolsa kerek. Múny kompartiya abroyy ýshin istemek qoy, men de siresip almay, «barymmen әzir», biraz iyilip, syn qabyldap shyghayyn!» degenge keldim.

Ózim búryn jýrip kórmegen syrt kóshege, odan tótelep, tastaqty belendi asyra aidady. Aylandyryp aparyp bir jana kóshege, janadan salynghan zor aula darbazasynan ótkizip, súr qabyrgha, súr edendi zor klubqa kirgizdi. Byjynap syghylysa otyrghan qalyng adam, dýr kóterile úrandap, shulay jóneldi. Júdyryqtar týyli, «joghalsyn» dep bәri búiyrdy.

Kire bere zyr ete týsken jýregim, tóbeme shygha atqaqtady. «Shyda-shyda, seni myqtap bir shaylyqtyryp shygharmaq bolsa kerek, múnysynan qamyqpa, ýstemsitpe Jaubasardy!» degen sertke bekidim de qorqynysh jaghynan tittey syr bermeuge tyrystym. Kóterilgen júdyryqtardyng astymen aidap aparyp, sahnagha shyghardy. Baspaldaqtardan da iylikpey órledim. Buyndarym bekemdele týsti. Jaubasardyng núsqauymen eng tórdegi mikrafondy stolgha jandap baryp túra qaldym. «Otyr!» dedi bireui. Shang basqan oryndyqty qaghazben sýrtip, ýrlep-ýrlep jiberip otyrdym. Keng zalda júldyz qúrttay ýiilip jypyrlaghan qalyng kóz mende eken. Oryndyqty asyqpay tazalaghanyma kýlisip, kýbirlesken ýnder estildi. Sahnanyng eki jaq shetindegi eki stolgha qarap kýlip jiberippin. Zaldyng aldynghy qatarynda otyrghan aktivter aqyrysyp qaldy.

- «Túr ornynnan burjuy!», «kimdi basynyp kýlesin!»- degen eki sóz, eki jýz týrli zeyil dauyspen estildi. Tik túryp jauap berdim.

- Eng tórge shygharghan qúrmetterinizge raqmet aita jazdappyn.

Zal du kýldi. Klubtyng tas qabyrghalarynan beter kógerip túrghan Jaubasar óz aldyndaghy mikrafonnan shaqyldap jiberip, short tidy kýlkini. Kýlki týgil kýbir-sybyr da óship, óliktey tyndy. Jaubasar meni júdyryghymen basqanday isharamen qayta otyrghyza sóiledi.

Biraz «jónge kelip qalghanyn» osy otyrghyzuynan bayqap tyndadym. Jattandy núsqaularyn búl joly týp-týgel oqydy da tik órley shapqylady.

- Asqan tonmoyyn onshyl, jerlik últshyl, shegine jetken keri tónkerisshi Bighabil qazir ózin tekseredi. Aldymen óz yqyraryn tyndaymyz. Sóz beruding aldynda taghy bir ret, mýmkin songhy ret eskertip qoyalyq. Basqa onshy, jerlik últshyldardyng barlyghy Sәidanyng ýstindegi kýresten sabaq aldy. Tonmoyyndyqtyng ólim joly ekendigin bәri kórip, tanymdaryn ósirdi. Mәselelerin ýzdiksiz tapsyryp jatyr. Sәidagha úqsamau ýshin Bighabil tipti erekshe tyrysugha tiyisti. Mәsele tanyma jaghynan ótken jiyndarda Sәidagha bek úqsap kelgen. Endi ol jolgha mýlde baspauy, shyghar jolyna búltarmay týsui shart!... «Moyyndaghangha kenshilik, tonmoyyngha qataldyq» sayasatymyz mәngi ózgermeydi. Al, sóilesin!

Sózimdi ornymnan týregele bastap edim. Otyryp sóiley beruime rúqsat etildi. Mikrafondy tómendete otyryp qayta bastadym.

- Jiyn bastyghy tanymdy ózgertu qajettigin bek dúrys aitty. Búl jóninde óz pozisiyamdy bildireyin: eng aldymen osy nauqannyng ózin dúrys tanyuymyz qajet. Búl nauqan, búrynghy zoreker tap jaularyna, úry-qaraqshylargha, qiyanatshy, birokrat, syrapqorlargha qarsy nauqandargha harakter jaghynan mýlde úqsamaydy. Múnda jaudy óz basymen oilatyp, ruhany jaqtan ishtey moyyndatu maqsat etiledi. Sebebi, «búl iydeyalogiyalyq, yaghni, ruhany tónkeris». Oi-sana kýresine dene jazasynyng qúraly qoldanylsa pikirdi búzady. Sondyqtan búl nauqangha әsirese júdyryq júmys istey almaydy. Ol tilsiz aqymaq, iydeyany ghana emes, ar-úyatty da, minezdi de búzady. Sәidanyng ýstindegi kýresten osy masqaralyqty tipti aiqyn kórdik. «Onshyl», «últshyl» dep atalghan elementterinizding mәselesi júdyryqpen, iyanattaumen emes, tek fakt-dәlelmen ghana sheshiledi. Eger moyyndamasa, әriyne onyng da dәlel aityp, aqtalatyn qúqyghy bar. Dәleldey almasa, Sәidanyng barghan jerine sonan song ghana barugha tiyisti. Qysqartyp aitqanda búl nauqannyng kompartiya jol qoigha tiyisti birden-bir qúraly - fakt-dәlel syfat aitysy.

Qazirgi bizben sizder ghana emes, býkil materializm dýniyesi - fakttyng qúly. Kórinip túrghan faktke moyyndamaushy ghana tonmoyyn dep atalyp, jazalanugha tiyisti. Faktke kim qúrmet qylmasa, sol tonmoyyn!... Sәidanyng ýstindegi kýresten, men jogharyda aitylghan tanymym boyynsha sabaq aldym. Ol kýresten, kýreske tartylushy da, kýreske tartushylar da jaqsy nәtiyje taba almady. Onday jolmen eshkim jaqsy nәtiyje taba almaydy da. Sebebi, búl nauqannyng negizi bolghan fakt-dәlel aitysy nesiyege qalyp qoydy. Sondyqtan onyng mәselesi qaytadan qaralmay túraqtamaydy. Ashumen yza bәrimizge de qajetsiz eken!

Endi men óz ýstimdegi mәselelerge jauap bereyin,- degenimshe zaldyng art jaq jarymy qol shapalaqtap shatyrlatyp ala jóneldi.

- Toqtat, toqtat!... Kim bastady shapalaqty?- dep Jaubasar sahnadan tik shanshyla shanqyldady da, zaldyng aldynghy jaghynda otyrghan aktivter art jaqqa atylyp baryp, tús-túsynan qorshay shaqyldady.

- «Kim bastady?», «Bastaghan kim shapalaqty?», «Aytyndar kim bastady?»...

Jaubasar da týse jýgirip, tekseruge kiristi. Sahnada menen basqa hatshy әiel, zaldyng aldynghy ýsh qatarynda Gýlnisa atty jalghyz әnshi qyz ghana qalypty. Osy kýreste aktivter týgelimen aldynghy ýsh qatargha jinalghany, sóitip, oryndarynan kórindi. Búl qyz, súlulyghymen shekara búzyp, aktivter qatarynda da, passivter qatarynda da jýre beretin, býkil mәdeni-aghartu leniyasyndaghy erke qyzdardyng biri bolatyn. Búryn eshqanday baylanysymyz, tipti, tanystyghymyz da joq siyaqty edi. Art jaghy shulyghan, shaq-shúq tekseru bolyp jatsa da móldir túnyq qara kózin menen audarar emes. «Meni kýzetuge qalghanbysyn?» degendey men de qaray qalyppyn. Ol, seziktengendey kóz qiyghymen hatshy jaqty sholyp qoyyp qaraydy maghan. Miyghynan ghana jymiyady...

- Sen túr ornynnan, shapalaqty kim bastady?- Ayghaykók aqyryp túrghyzdy bireudi.

- Bilmeymin. Bәri shapalaqtaghan song ilesip ketippin!...

Aktivter kimdi túrghyzyp súrasa da sonday jauap shygha berdi. Qalpaqtylar men jauapqa jýktilerden de eshkimin ústay almaghan aktivter alqyna qaytty oryndaryna. Áuesqoy qyz kózi solar kelip ornyqqansha ghana ýzildi menen. Jaubasar ornyna shygha sala sóilep ketti.

- «Kim keri tónkerisshi jaqtan kórinse, sol keri tónkerisshi. Kim jiyangerlik, feodalizm, birokrat kapitalizm jaghynan kórinse, sol keri tónkerisshi». Búl joly sol keri tónkerisshi ashyqtan-ashyq jau sózin qolshapalaq bastap qarsy alyp, ashyq búzghynshylyqqa deyin jetti. Tónkeristik qyraghylyqtaryng qayda?... Búl jau ózining ýstindegi kýreske pozisiya bildiru syltauymen ne sóilegenin, tónkeristik jolymyzgha qanday u shashqanyn týsinbedinder me!.. Bar sózdi bizdi qúralsyzdandyru, ashyqtan-ashyq qarsy shyghyp, atysu ýshin sóilenbedi me! Búl kýresimizdi «aytys» dep jar salyp búrmalap otyrghany sol emey ne!... Tónkeristik kýres maydanymyzdy tek túryp aitysu maydanyna ainaldyrmaq!... Aytynyzdarshy, úly kósemimiz tónkeristi qalay týsindirip edi?... Esterinizden shygha qaldy ma!.. «Tónkeris degen, meyman shaqyru emes, suret syzu, keste tigu de emes... Tónkeris degen - qozghalys, bir taptyng bir taptan әkimshilik tәrtip alu jónindegi zorlyqty kýsh».

Aktivter jaghynan úran bastalyp, býkil zaldy gýrildey, dýrildey titiretti. Ayqaygha qosylghysy kelmegenderin alakózben atyp, qosa shulatty. Úrandary tausylghanda «joghalsyn Bighabil esek!» dep te aiqaylatty. Zaldan qystyqqan shiyq-shiq kýlki taghy estildi. Gýlnisa búl úrangha qosylmay, tómen qarap alghan eken, qasyndaghy bir әiel býiirinen týrtip qalghanda, jýzining narttay janyp, týiilip qalghany kórindi.

- Sóile! -dep zekirdi Jaubasar maghan. - Bizben aitysamyn dep әurelenbey, tek óz mәselendi ghana tapsyr, úqtyng ba?

- Búl kýresterinizding maqsaty menen qalay bolsa da bir jauap alu emes pe!... IYә, jauap bermey-aq, Sәida barghan jerge ýnsiz kete ber deysiz be? Osyny anyqtap týsindirinizdershi maghan, qolymnan ekeui de keledi! Eger jauap almaq bolsanyzdar, aitys degen sol. Ol, «atys» emes, aq-nahaqty aiyru ghana! Qay búiryqtarynyzdy oryndayyn?

Jaubasar jauapsyz sazardy da, hatshynyng qasyna kelip qydighan Ayghaykók zekirdi:

- Sóile! Sóile!

Qabaq shytpay, ashyq ta juas ýnmen bastadym sózimdi.

- Sóiletsenizder rahmet!... Tónkeris degen, óz saptasyna jala jabu emes, dúrys sózdi búrmalap oinaytyn qyljaq ta emes. Dәl Jaukenning janaghy jariyalaghanynday, «bir taptyng bir taptan әkimshilik tartyp alatyn zorlyqty kýshi». Maujushidyng búl anyqtamasyn men basymdy tizeme deyin iyip qúrmetteymin. Men, 50-shi jyldan búrynghy eshqanday әkimshilik basyndaghy taptyng úrpaghy emes, tipti ol dәuirdegi orta taptardyng da balasy emes, solardan qanqaqsap ezilip kelgen jalanash jalshy batyraqtyng balasymyn. Onyng ýstine men eshqanday taptyng әkimshilik qyzmetinde de bolghan emespin. Sondyqtan jalghan-jasandy, tisin jasyryp tilin shygharatyn jaghympaz qoshametting sózin de sóiley almaymyn. Oiym ashyq, tuym aiqyn. Pikirding qabyrghasynan qapsyra ústap, tura tótesinen bir-aq sóileymin. Búl minezime qarap, menen keri tónkerisshildik taba almaysyzdar. Búl minezdi maghan ózimdi jaratqan tabym bergen! Mendegi búl batyldyqty kommunistik partiya bergen!... Býgin óz mәselemdi sóileuimde múnshalyq kóp basty shaqyryp tyndatqan Jaubasargha rahmet! Taghy da shiqyldap shygha bastaghan kýlkini, qol sermep basa jalghastyrdym sózimdi. - Múnym, kekesin emes, shyn alghys. Tarihty jaratushy - halyq. Al, halyqtyng qazysy - kópshilik. Ásirese býgingi kópshilik - úqyqta tepe-teng qazy. Múnshalyq kóp qazygha tyndatqan kisige tipti kóp alghys!...

Men 45-shi jyly ýsh aimaq tónkerisinde qogham qyzmetine alghash aralasqanymnan bastap oqu-aghartu qyzmetin tandaghanmyn, oqytushy bolghanmyn. 50-shi jyly Ýrimjige shaqyrylyp, sodan beri oqu-qúral jasau qyzmetine almasqanmyn. Eger búl nauqanda audarylsam, tek jyl on eki ay tapjylmay jalghyz otyryp, basymdy ýzdiksiz tyrnaytyn eng japaly, eng auyr júmystan ghana airylmaqpyn. Sondyqtan sizderge tapsyryp beruge qimay jasyratynday eshqanday mәselem joq!..

«Mәsele tapsyrudy» osylay bastadym da oqu-aghartu qyzmetindegi Ábilemet ókildik etken kesir-keseldi arylta aqtarugha kiristim. Týski tamaqqa alty avcharkanyng ekeui aidap aparyp keluden basqa eshqanday aqyru-zekiru bolmady.

Barlyq sózim, bolghan ahualdy dәl óz qalpynda әngimelep beru sipatynda, tipti, qyzyq әngime bolyp sóilendi. Byltyrghy oqu bitirgen qazaq studentterding qyzmetke bólinuindegi mәsele men olardyng talaby barlyq bolmysymen bayandalyp kelip, Ábilemetting shashqan uy ekeni әshkerelendi de, ózimning sayraghanym, Ábilemetterding sol uyna ghana qarsy pikir ekendigi dәleldendi. Sayrau sózimdi gazetke búzyp jariyalaghan tilshining isi de, sayratqan Fubujannyng anty da, sondaghy brashura tysyna jazylghan óz sózimning teziysi sonyng qolynda ekendigi de fakt retinde qalmay bayandaldy. Sonynda ózime súrauly bir mәsele ghana qoydym.

- Qorytyp aitqanda mening sayraghan pikirlerim, óz últymnyng qyrsyqqa úshyraghan mәdeni-aghartu qyzmeti jayynda ghana boldy. Búl isimdi últshyldyq desenizder de, iә ózining ótemese bolmaytyn azamattyq mindeti desenizder de qúqyq sizderde!-dep toqtattym sózimdi.

Áreng shydap tyndaghan Jaubasar ininen shyqqan suyrsha shaq ete týsti.

- Túr ornynnan!... Bir kýn sóilegende nendi tapsyrdyn!... Ózine kir juytamysyn, joq pa?

- Tazalyqqa daghdylanghanmyn,- dep men jymidym. - Ózimde bolmaghan nәjisti tipti de juytqym kelmeydi. Eger kirding ózi kelip jabyssa, jauapkerlikpen juamyn!

- Asyqpa oghan, tegi sende últshyldyq bar ma, joq pa, ózing ait!

- Ózim aitsam, pikirde de, iste de partiya men halyqtyng ózime artqan mindeti boyynsha ghana azamattyq borysh ótedim. Mende iydeya bolyp singen últshyldyq joq!

- Últshyldyq degen ne?- Jaubasardyng dauysy tipti órlep, nayzaday shanshyldy.

- Osyny ózim de bir sóilemek edim, jaqsy súradynyz! Hatshy búl jauabymdy tolyq jaza kóriniz!- dedim de baptap - anyqtap sóiledim. - Últshyldyq degen - ózining últ halqyn bir tap retinde ghana tu etip ústap, basqa últtargha qarsy maydangha shyghu. Qarsy maydangha shyghudyng eng kishkene, eng tómengi faktory - basqa últtardy kemsitu, ortashasy - basqa últtardy basynu, shetke qaghu, jogharghysy - óz últyn bәrinen joghary qoyyp, basqa últtardan erekshe mәnpaghat, artyqsha qúqyq talap etu. Al, eng zory - basqa últtardyng kýn kóru, túrmys keshiru, damu jolyn kesu. Eng qútyrghan últshyldyq - basqa últqa Gitlershe qúraldy qyrghynshylyq jýrgizu, túqym qúrtu. Osy bes dәrejeli bes satyly últshyldyqtyn, menen, eng tómengisine jatatyn, shyn mәninde bir mәsele tabylsa, «últshyl» atalugha, tipti, zoreker últshyl dәrejesimen jazalanugha da razymyn!

- Jerlik últshyl degen ne, ol qalay tuylady?- dep zaldaghy bir aktiv dýrs etkizdi. Búl súraudyn, «zor últshyldyq bolmasa jerlik últshyldyq tuylmaydy» degen talasty pikirdi maghan sóiletip shatastyru ýshin qoyylghany belgili. Sol arqyly meni «jerlik últshyl» etip dәleldemek.

- Bәri sol besting ishinde, ekinshi satysyna jatady, dey saldym men. - Últshyldyqtyng en-tanbasy, auyry men jenili, aq-qarasy, torysy men sarysy, qatesi men dúrysy dep tandaytyny joq, bәri qap-qara. Tómengisinen ósip-órley beretin uly ósimdik!

- «Bәrining apasy zor últshyldyq!», «zor últshyldyq!», «zor últshyldyq qaysysyna jatady?»- degen kýbirler kýlkimen aralasyp kóterile bergende Ayghaykókter týlki iyisin sezgen tazysha jaltaqtady da Jaubasar qolyn silkip, tiyp tastady.

- Áketinder mynany!... «Qylmysy joqtyghyn» erteng kórsin!- dep bireulerge meni tapsyryp, qolyn taghy bir silkidi de kópshilikke shúqshiya sóilep ketti. Mening «shegine jetken keri tónkerisshildigim», «zor úiym qúrghan últshyldyghymdy» ataghan shanqyly artymnan estildi. Avcharkalarym meni sahnanyng artqy esiginen shygharyp әketti.

Býgingi jiyn kýres emes, tamyr ústap kóru men «bloktas» - tilektesterimning izin baghu ekendigin bayqap qayttym.

Tastaqty belennen asa bergenimde sonymnan basqa «últshyldardyn» iriktelip qaytyp kele jatqany kórindi. Jaubasar kýres qosyndaryna aiyrym jiyn ashyp, taghy bir súmdyghyn dayarlamaq siyaqty...

Ertenine meni sol eki kýzetshim taghy aidady. Sәske kóterile, asyqbay jyljytty. Dәl saghat onda jettik. Keshegi kóksúr zal battasqan qalyng qara jazugha tolyp, býtindey qarashúbar zalgha ainala qalypty. «Dazybau» sol ýlken zaldyng qabyrghalaryna simay, kóldeneng kerilgen qatar-qatar, aiqysh-úiqysh jipterge tizilip, jinalghan qalyng kýresshilerding ýstine myndaghan býienning torynday jayylghan eken.

Kýres qosyny keshegiden de kóbeyip, óter jol qalmaghandyqtan, esik aldyna tosyp túrghan Ayghaykókting ózi jenimnen tarta jóneldi meni. Shaqyrylghan úrandar arasynan shaqylday jyljyp әreng ótkizdi. Kópshilikting qabaghy býgin asa qatu kórindi. Jetesine jete qayrylyp, aralaryna tynshy kóp qoyylghan tәrizdi.

Keshegi ornyma shygharyp alyp, Ayghaykók pen Jaubasar eki jaghymnan shoshaytty sausaqtaryn.

- Myna dazybaudyng barlyghy sening mәselen!... Osy kópshilikten týsken faktter! Qara, qansha eken?

- Sen de mәsele bar ma eken, joq pa eken?

- Sapasyn jauap alghanda kórersizder, sany ýsh-tórt mynnan kem týspes!- dep jymiya jauap berdim. - Biraq, eki mekemening arhiyvindegi «Shynjang gazeti» týgel boyalyp, syrap bolghany ghana qorqynyshty!

Eki jyrtqysh, qantalaghan kózderin maghan qaday yrshidy.

- Qorqatynyng gazetting «syrap boluynda» emes, osy ketpes boyauda ekenin kóresing әli asyqpa!

- Osynday qiytúrqylyqtan tanbasan, ketetin jerine býgin-aq ketesin!- dedi Jaubasar tisining arasynan. - Ózing shyndyqqa kelip, bar qylmysyndy moyyndasang ghana qalasyn! Eger búl jerde juastyqpen moyyndamasan, tónkeris týrmesinde qúrysh qyspaqpen moyyndaysyn! Aqyr moyyndaysyn! Jan kerek pe ózine?... Onan da osy kópshilikting aldynda moyyndap qútyl!...

- Joldastar tynyshtalynyzdar!- dedi sonsong zalgha shanqyldap, óz stolyndaghy mikrafongha baryp sóiledi. - Halyqtyng qas jauy, keri tónkeristik úiym bastyghy, onshyl, últshyl Bighabildan býgin aldymen alynatyn jauap, tarihy qylmystary ýstinde. Búl jau, asqan ailaker, týlki jau, keshegidey ózderinizben ózderinizdi keristirip qoyyp, búlt etip shyghyp jýre bermesin!- dep bastap, әr týrli qyraghylyqty eskertti. Jaugha qatty qoldyqtyng qajettigin kóksiyte kelip, «tarihy qylmystarymdy» kórsetti. - 45-shi jyly jazghytúrym qanqúily qaraqshy Ospangha qashqan! Sol jyldyng kýzinde tónkeristik ýsh aimaqqa gomendan jaghynan shpion bolyp baryp, qolgha alynghan! On bir tarmaqty bitimning kenshiligi boyynsha týrmeden shyghyp alyp, tónkeriske dinsizdik jeleuimen búzghynshylyq jýrgizgen!- dep jariyalady. Faktke qashan qúrmet qylyp, mәsele tapsyratyn pozisiya kórsetkenshe otyryp sóileuine rúqsat joq!... Al, sóile!

Mikrafondy biyiktetip alyp, qynjyla jauap berdim.

- Eng jaqsysy, búl әngimege uaqyttarynyzdy sizder syrap etpenizder, mynaday kýreste túryp men maqtanbayyn. Sebebi, onyng ishinde sizder izdegen mәsele joq. Tónkeristegi úzaq oqigha. Ári aldynghy ótkizilgen kýresterde eki ret sóilendi. Oghan senbesenizder, sendirerlik faktterdi ghana aityp qoyayyn. Búl ýsh súraqtyng aldynghy ekeui 46-shy jyldyng basynda Qúlja sahshy basqarmasynda tekserilip anyqtalghan. Sondaghy delo arhiyvinen komissiya jiberip qana tekserip kórinizder! Jәne sol oqighanyng basy-qasynda bolghan adam faktter tipti kóp!- dedim de qazir Ýrimjide barlaryn týgel atap berdim. Ýshinshi oqighany kórgen adam faktterdi taghy shúbyrtyp, adresterine deyin aityp jazdyrdym. - Solardan súrap anyqtanyzdar!

- Ózing sóile!- degen Áliyanyng shanqyly jalt qaratty meni. Art jaqta otyrypty. - Qane qalay maqtanar ekensin, kórip alayyq, sóile!

- «Ózing qazir bizding aldymyzda jauap ber!», «ózine sóiletemiz!», «jauapty ózinnen alamyz!»-dep shu kóterdi kópshilik úranday jónelisti.

- Búlay talap etsenizder taghy da sóileyin, tek, úzaq sóilep ketti dep qynjylmay tyndanyzdar!

Ol kezdegi Ospannyng gomendangha qarsy tónkeris shebinde ekendigin aldymen dәleldedim de 44-shi jyldyng songhy mausymynan bastalghan oqighany sóilep ala jóneldim. Álde neshe ret sóilep tóselip alghan auzym mikrafonda kópshilikti kýres rayynan әngime qyzyghyna siqyrlay tartyp, keshegi sózimnen de myqtyraq baurap әketti.

Jaubasar men Ayghaykók taghy da kógerip, lajysyz otyryp qalyp edi. Týski tamaqqa baryp kelip, 3-shi mәseleni endi bastaghanymda sózim short ýzildi.

- Rúqsat pa rays?- dep Áliya taghy da shanq ete týsti. Sahnagha jaqyndap qalghan eken, súp-súr. Oq jylansha atyla qarady maghan. Jaubasar mening sózimdi búzdyru ýshin ony әdeyi dayyndap qoyghan siyaqty. Sahnagha shaqyryp, mikrafonda sóiletti. - Joldastar!... Búl keri tónkerisshi asqan aldampaz, betsiz suayt!... Ótirik oqigha jasap, adamdy sendiruge, aldap-azdyrugha ótip ketken sheber. Múny úzaq sóiletuge bolmaydy! Múnyng ótkendegi qylmystaryn men bastan-ayaq bilemin. Birge qyzmette de bolghanmyn. Jýrgen jerinde әr kýni bir qylmys ótkizip keletin búzyq! Sol kezdegi Dórbiljin әkimine mәlimdep, qyzmetten de qualatqanbyz!...

Áliya sózdi osylay terisinen bastady da, mening tarihymdy kerisinshe jasap, ýsh aimaq tónkerisin býldiruge jibergen gomendannyng arnauly shpiony etip bir-aq toqtady. Syrt búrylyp, zalgha týsip kete berdi sonson. Aktivter boran soqtyryp úrandata jóneldi. Qoldan-qolgha jalbyrap úshyp qaghazdar jaudy sahnagha. Jaubasar men Ayghaykókting uystary toldy. Búl qaghazdar Áliyanyng jalasyna qarsy pikir me, iә ony qúptaushy pikir me, anghara almadym. Sóileuge rúqsat súraushylar da qol kótere shulasty. Meni aqtaushylar Áliyanyng jalasyna qarsy pikir kóterip, dәl myna kýres ýstinde búlay ashyqqa shyqsa bәri de mening «tónkeriske qarsy úiymymnyng mýshesi» eseptelip, maghan da ózderine de zor kýmәn tudyrady. Al, múnshalyq kóp qol Áliyany qúptasa, meni talap jeydi. Sóitip, ekeuining qaysysy bolsa da hauipti!... Oiymdy Jaubasardyng súraghy bóldi.

- Tónkeristik ýsh aimaqta qyzmetten quylghanyng ras pa?

- Ras, biraq onda shpiondyq emes, basqa bir jalamen quylghanmyn da eki aidyng ishinde aqtalghanmyn. Búl turaly sózimdi endi bastadym. Sóilep bolayyn!

- Demek, Áliyanyng qoyghan faktteri ras!- dep bezerdi Jaubasar. - Al, Ýrimji gomendanynan ýsh aimaqqa qanday mindetter alyp bardyn, ózing sony sóile, tasta bos sózdi!

- Men gomendangha shpion bolghan song súranyz búl súrauynyzdy, aldymen bolghan iske jauap bereyin!... Mening eki ailyq qyzmetten qalghanym ghana ras. Basqasy týgelimen ótirik. Dórbiljinning sondaghy maghan óshtesken әkimi osy Áliya siyaqty eki jýzdi jaldanbalaryn úiystyryp, maghan jala japqyzghan. Búl is eki aidan song әshkerelenip, qyzmetten әkimning ózi quylghan da men agharyp, qyzmetime qayta kelgenmin. Talap etip sóiletken song múnday beybastaqtyqqa jol qoymay, sebep pen nәtiyjesin tolyq tyndap alyp ýkim shygharynyzdar!

- Partiya mýshesi bolghan bir әieldi ne dep iyanattap túrsyn! - Ayghaykók dýrse qoya berdi maghan. - Al, ol әkim jala japqan eken, kommunist Áliya da jala jaba ma saghan! - «Basshylyqtyn» myna sózine qarqyldap kýlip jiberippin.

- Áliyagha kommunistik sana qashan júghyp edi? -degenimde aktivter shu ete týsti de meni «joghalsynnyn» astyna alyp úrandata jóneldi. Qúlaq jaratyn osy kóp úrannyng «bergen» uaqytynan paydalanyp, Áliyanyng jala jabatyn sebebin, týregep túryp, bir bet qaghazgha soydaqtatyp jazyp ýlgerdim. Ayqay-úran toqtap, súraq qaytadan qoyylghanda jauabym sol qaghaz boldy, Jaubasargha bere saldym. Múnda Áliyamen toy jasaugha uәdelesip jýrip, 47-shi jyly jazda Altaygha bandy quugha ketkenimde opasyzdyq istegeni ýshin tastap ketkenimdi, sonyng «kegin» alu ýshin qazir taghy da jala jauyp túrghanyn jazyp edim. Jaubasar oqyp shyqty da «Ayghaykókke» berdi. «Ayghaykók» alara qarady maghan.

- Sóileyin be?- ekeuine kezek qarap súradym. - Osy jalasyna qaray mening endi tolyq sóileuim qajet bolyp qaldy!- dedim.

- Múny aiyrym tekseremiz! - Yzbarmen kýbirlesti Jaubasar - aityp qoyayyn, mәsele әshkereleushilerdi kópshilik aldynda masqaralap kek aluyna mýlde rúqsat joq!

- «Sóilesin!», «sóilesin!»- dep shulady kópshilik.

Jaubasar mikrafonnan baryp shanqyldap toqtatty kópshilikting dauysyn.

- Joldastar, joldastar! Áliya joldas jaqsy sóiledi. Keri tónkerisshi últshyl onshy Bighabilding tarihy mәselesin osymen toqtata túramyz. Búl turaly pikirlering bolsa jazyp tapsyrynyzdar, aiyrym qaralady! Partiya aldynda anyqtalmay-ashylmay qalatyn eshqanday mәsele joq. Taghy da aityp qoyalyq, onshyl-últshyldardyng endi qútyra bermegeni jón! Bir-birine jan basyp, әnzi audarularyna jol qoyylmaydy!... Búlardyng shyghar joly bireu-aq. Ol -  partiyagha senip, әrqanday mәseleni halyqtyng sheshuine tapsyru ghana. Óz iydeyasyn ózgertip, partiya men halyqqa juastyqpen tize býkpey, eshqanday keri tónkerisshi ózin-ózi nemese, birin-biri aqtap qútyla almaydy!.. Endi keri tónkerisshi Bighabilding negizgi mәselesine, yaghny partiya men sosializmge qarsy sóz-әreketterine kóshemiz. Bighabilding búl taqyryptaghy qylmysy tipti auyr. Partiya men sosializmge kimning adal, kimning aramdyghy, kimning qorghaushy, kimning qarsy ekendigi osy satydaghy kýres amaliyattarynyzdan kórinedi. Maqsatymyz - «aurudy emdep, adamdy qútqaru». Bighabildi ayatyndar onyng auruyn týbine jete әshkerelep kýidirip qúrtu jolynda bolugha tiyisti. Tonmoyyn Bighabilding «granittey qatty basymen Qúdaydyng dargayyna ketuine»[1] jol qoymauymyz, janaghy Áliya joldastyng pidakarlyghynan ýirenuimiz qajet! Adamdy ayau degen osy, kommunizmshildik degen osy!... Qane, kim bastap әshkereleydi, rúqsat!

Jaubasardyng janaghy «últshyldargha» qaratqan eskertui de, sóz alysyndaghy búl ózgeris te baghanaghy zaldan kelgen qaghazdardyng meni jaqtaghan pikirleri ekendigin aiqyndaghanday boldy. Qara jala qanshalyq kóp bolghanymen aqtaushy-jaqtaushylarym da odan qalysa qoymaytyndyghyn bayqap, kónilim qayta oryngha týsip edi.

- «Men әshkereleymin!», «men!», «men!»- degen dauystar dýr ete týsti. Rúqsat súrap kóterilgen qoldardyng kóbi aldynghy jaqtaghy aktivterding júdyryghy eken. Jaubasar solargha kóz jýgirte qarap, Qúljannyng sóileuine rúqsat etti. Nәnsip shardynday basqan Qúljan sahnagha shygha shashyn sylap-sylap jiberdi. Mikrafongha óneshin sozyp, ókshesin kótere túryp bastady sózin.

- Joldastar, Bighabil degen búl keri tónkerisshi - kók ezu, asqan shaypau, temir ónesh, tonmoyyn jau. Jalghyz-jarym adamgha des bermeydi. Sondyqtan men naqtyly bolghan faktterdi ghana әshkereleymin. Aq-qarany aiyryp taldau kópshilikten bolsyn!... Bighabil aldymen partiyagha tis-tyrnaghymen qarsy onshy. Búghan birinshi fakt: 57-jyly tórtinshi aidyng 20-kýni Bighabil bizdi óz ýiine qonaqqa shaqyrghan. Sonda partiyagha ne sebepti kirmey qalghandyghyn súraghanymyzda «partiyagha kiruding sharty - bastyqtargha tabynu, jaghympazdanyp kópshik kóteru, sóitip, qúlaq kesti qúl bolu ghana. Sondyqtan múnday partiyagha kirgim kelmedi» degen!

Zal ynyranyp, ýreylene kýrsindi búl «faktke».

- Ras pa?- dep Jaubasar shaqshidy maghan qarap.

- Búl, mening sózim emes, iyesin tauyp beremin,-dedim men - sol otyrystaghy qylmysty sózderi әli bar, sóilep bolsyn!

- Ekinshi fakt,- dep Qúljan býiirin tayana kóterdi ókshesin. - «Aqiqatty is jýzinen izdeu» degende partiyanyng izdeytin aqiqaty, basshylargha qúiryghyn búlghandatyp, tabanyn jalaytyn jaghympazdar tabu ghana» degen jәne sol otyrysta!

- Ras pa?

- Taghy bar, sóilep bolsyn!- dep taghy jymidym.

- Búl otyrystan alghan ýshinshi faktym: partiyany kim jaqtasa, Bighabil sonymen qastasady. Meni ýiinen quyp shygharyp, esigin bekitip alyp, syrlastarymen sóilesedi. Sondaghy qúrghan, partiyagha qarsy blogyn ózi әshkerelesin!

- Ras pa?

- Taghy bar, ózi sóilep bolghan song bir-aq jauap bereyin!

- Aldymen osy faktterime jauap ber, basqa qylmystaryng qasha qoymas!- dep Qúljan, jýzi býlk etpey bedireye qarady maghan.

- Osy sózderinning sonynda da talay soyqandy sózing bar edi ghoy!- dep týiile eskerttim. - «Men partiyagha emes, Bighangha ghana shoqynamyn» degenindi de әshkerelesenshi!... «Partiya qataryn ynghay jaghympaz jaular toltyrdy» degening qayda? Oghan keltirgen dәleldering de kóp emes pe edi, bir saghat sóilep eding ghoy, bәrin әshkerele!

- Ey tonmoyyn, aldymen ózinning ýstinnen әshkerelegen faktterine jauap ber! Ras pa, taghy da «bәri ótirik» pe?

- Búl qaytyp ótirik bolsyn, ózine tiyisti kóp qalpaqty qazyr maghan laqytyryp tauysa almay túrmayma!... Mening ýiimdegi sol otyrysqa shaqyrylmay ózdiginen kelgen osy Qúljan, «jekege tabynu» deytin mәseleni kóterip, ýlken dauly aitys qozghaghan. «Bizding elimizde jekege tabynushylyq joq» degen jaqta Esqaly men Toqbay, «bizding elimizde jekege tabynushylyq tipti kýshti» degen jaqta osy Qúljannyng ózi men Maqúlbek túryp aitysqan. Búl ekeuining maydanyna kópshilik qarsy shyghyp, әsirese Qúljangha narazylyq shekteu aityp edi. Búl tipti eregese sóilep ketti: «Maujushidyng ózi shoqyndyrushy, oghan ilesken basshylarymyzdyng bәri shoqyndyrushy boldy. Sondyqtan partiyany ynghay shoqynushy jaghympaz-qoshametshi jau taptar iyelep aldy» degen sózin bir saghat sóilep, osyndaghy partiyagha kirip alghan joghary tap ókilderin sanap shyqty. Ýy iyesi bolghandyghym ýshin men Qúljangha múnday sóz sóilemeuin birneshe ret eskerttim. Aqyrynda ózimdi Qúday saylap, «men Bighannan basqa eshkimge tabynbaymyn» degenge kóshti. Osy byljyraghyn ekinshi ret qaytalaghan song ýiden jetektep shyghardym. «Búl ýi, partiyanyng ýii, men partiyanyng qúly. Meni osy partiya ghana qútqarghan. Saghan Qúday bola almaymyn. Qashan partiyagha tabynatyn bolghanynsha búl ýige kirushi bolma, ket-joghal kózimnen!» dep zekirip qualadym. Búl toytarysymdy sonymnan ere shyqqan anau Áliya da óz әielim de estigen.

Qúljannyng qazir mening ýstimnen әshkerelegen bolyp túrghan sózderi týgelimen sol otyrystaghy óz sózi, óz mәselesi. Aytylmaghany әli bar! «Meni ýiinen quyp shyghardy da, ózderi onasha qalyp blok qúrady» degeni de sol oqigha!- dep kýlip jiberdim de sondaghy Qúljannyng pikirine qarsy sóilegenderdi aighaqqa tarttym. Asylqan, Yntyqbay, Raqymqannan bastap, barlyq qonaqtarymnyng aty ataldy. - Mәselening anyghyna jetpek bolsanyzdar, osylardan súranyzdar! Jala japqanda da jónimen-qisynymen jappay, birqansha adamnyng kózin badyraytyp qoyyp, kópe-kórneu óz mәselelerin jazyqsyz bireuge arta salatyn osynshalyq arsyz jalaqordyng «tónkeris» degen aty bar nauqangha eshqanday qajettiligi joq! Búndaylar aktiv bolyp eshkimge abyroy әpermeydi! Múndaylardy qúqyq jaghynan shekteushi shyqpasa, adamdy adam kópe-kórneu soyyp jeuge qúqyq bergendik bolady! Múnday jabayy azghyndyqqa jol qoymanyzdar!

- Sening mәselendi әshkereleushining bәri jalaqor ma?- dep aqyrdy Ayghaykók.

- «Bәri» dep kópke balap túrghanynyz, Áliya men Qúljan ghoy! Maghan búl ekeuinen basqa, qazirshe, osy kýres ýstinde ashyq jala japqan eshkim joq! Al, búl ekeuining maghan artqan qylmystary ynghay jala bolmasa, basy qasynda bolghandardy menshe aighaqqa tartsyn!... Mәselen, mening ýiimdegi sol otyrystaghy sózge Maqúlbek pen Qúljan ghana emes, jiyrma shaqty qonaq qatynasqan. Sol kópshilikke sóz berinizdershi qane! Múnday mәseleni dәl osy anyqtalatyn jerinde sheshpey, nesiyege qaldyrugha bolmaydy!

- Senin, «basy-qasynda bolghan kópshilik» dep kuәgha tartyp otyrghanyng kim?- dep Jaubasar shanqyldady. - Bәri óz mýritterin-qúldaryng emes pe!

- Siz osy jiynnyng tóraghasysyz tóte jala jappau - óz betinizge tósenshi, sabyr etiniz! Búlardyng bәri, osy qoghamnyng ary býtin erki bar azamattary! Aqyn-jazushy, baspasóz qyzmetining kadrlary. Partbiyletteri qoynynda otyrghandary da bar, múnday zansyz qalpaq kiygizbeniz! Sol otyrystaghy sózge qatynasqan osy kópshilikting mәseleni anyqtaytyn qúqyghy tolyq! Kópshilikti inavatqa almay, jalghyz-jarym jalaqordyng sózin ghana asa tayaq qyp ústap, óziniz kim bolmaqsyz, sózdi kópshilikke beriniz!

- Toqtat búiryqty, sen kýreske tartylyp túrghan jausyn!- dep Ayghaykók aqyrghanda aktivter úrandata jóneldi. «Joghalsyn...», «joyylsyn...», «baylansyn...», «aydalsyn...», «jasasyn Júngo kommunistik partiyasy!», «jasasyn úly kósemimiz Maujushiy!»...

- Ei, sen sony aitshy, Maujushy men kompartiyagha senemisin, senbeymisin?- dep Jaubasar stolyn qoyyp qaldy.

- Senetinderden de myqtyraq senetinmin. Al múnymen jalaqorlardyng jalghan faktterining ne baylanysy bar?.. «Kompartiya men Maujushigha sensen, múndaylargha da basyndy ie ber» demeksiz be?

Jaubasar mikrafongha úmtylyp sóiley bergeninde meni «joghaltatyn» úran taghy da shu kóterildi de sybanghan on neshe júdyryq týilie jýgirdi maghan. Qorshay qaldy. Tús-túsymnan sapyldap-sanghyrlay jóneldi.

- «Maujushy da jalaqor demeksing be!», «kompartiya da jalaqor demeksing be!»- degenderi ghana úghyldy kóp baybalamnan.

- Sizderde júdyryq qana emes, my da, til de, qúlaq ta bar. Osy logika kimnen shyghyp túrghanyn týsindinizder me?- dedim jauap kezegin әreng alyp, sonsong Jaubasargha qarap sóiledim. - IYә, meni Sәida eken dep qaldynyzdar ma? Mening shartym oghan tolmaytyndyghyn, múnymen auzym buylmaytyndyghyn siz de bilip otyrghan shygharsyz?

- Joldastar, qayta túrynyzdar, taghy da biraz shydap kórelik! - Jaubasar qamqorsyghan pishinmen jendetterin kýrsine qaytaryp týregeldi ornynan.

- Al kópshilik, búl keri tónkerisshining qay kópshilikti kuәlikke tartyp túrghanyn úghyp otyrghan shygharsyzdar. Sonsyn ózi de әshkerelep túrmay ma! Múnyng qayta-qayta sarapqa salyp túrghany, ózining keri tónkeristik úiymyndaghy kópshilik. Sol «kópshiligi» arqyly bizding osy tónkeristik jiyndy da basyp almaq!... Osyghan jol berip qarap otyrayyq ba?

- Jol bere almaymyz!- dep mikrafonda aldymen Qúljan shyr ete týsti de, saylanuly aktivter du kóterildi. Biyletti-qúraldy ýkim iyesining «kópshiligi» az bolmaqpa. Kóz qyrlarymen qayshylap, men senetin kópshilikting de byt-shytyn shygharghany kórindi: aty jaman «keri tónkeristik úiym» atalghan song onday pәleli «orda» manyna kim shydap otyrmaq, kóbi kóterildi. Júdyryqtaryn tastay týigen qatal úrangha zal týgeldey qosyldy. Úlar-shu... «Men sóileymin!», «men!», «men!», «men!» -desedi.

- Joldastar, mening sózim bitken joq, aldymen ózim sóileyin!- Qúljan Jaubasardyng iyek isharasymen taghy da sóz alyp, endi sybana shyrqyrady. - Jau ne dese, desin, Maujushidyng maydanynda túrghanym - túrghan. «Shegirtkeden qoryqqan egin ekpeydi!» keri tónkerisshi Bighabilding partiya men sosializmge qarsy ekendigining tórtinshi fakty: búl da byltyrghy 57-shi jyly besinshi aidyng besinshi kýni Asylqannyng ýiindegi keshkilikte ótilgen mәsele. Men ol otyrysqa ortalyqtaghy onshyl opportonizmshilderding Maujushy men partiyagha qarsy sóz-әreketterin estip barghanmyn. Qatty yza bolyp baryp, solardyng aram niyetterin әshkerelegenmin. Sonda Bighabil meni synday jónelgen. Onshyl opportonizmdi aqtap, bizdi shoshqagha tenegen. «Búl synyn, syn emes, qotiyndyq, býldirushi búzghynshylyq» degen. Al, múnyng blogyndaghy Qúmar, Toqbay, Qapas, Núralylar jabylyp, meni úrmaq bolghan!

- Qane jauapker, ras pa búl fakt?- Jaubasar maghan múqatqansy qarap súrady. - Aytyp qoyayyn, «kópshilik» sende emes, bizde! Kópshilikti auyzgha alyp, kuәgha tartyp әure bolma múnan son! Ras pa myna qoyylghan fakt!

- Men de aityp qoyayyn, búl mәseleni de sol jerde estip otyrghan kópshilik anyqtaydy!... Qashan bolmasyn solardan súramay, syrttaghy eshkim de tiyanaqtandyra almaydy! Endi óz jauabymdy bereyin: men Qúljandy óz ýiimde kompartiyagha qarsy sóilegendigi ýshin qualaghanymnan song bir aigha deyin maghan kórinbey ketken. Sodan Asylqannyng shaqyrghan keshkiliginde bir-aq kórindi. Taghy da ótirik mas bolyp barypty. Búl ýide partiyagha qarsy sóilese taghy da quylatyndyghyn bilip, bizge jaghynu ýshin onshyl opportonizmdi tildep bardy. Tildegende de ol opportonisterdi ghana emes, birlik saptaghy barlyq auqatty taptardy týgel qosaqtap, fashistik ýkim jariyalap iyanattady. «Búrynghy jalanash kedeylerden basqa taptardy býkil úrpaghymen qúrtpay, búl itter partiyanyng balaghynan aluyn qoymaydy!»- dedi. Búl sózi әriyne taghy da búzghynshylyqtyng sózi boldy. Árqanday tapty túqym-túqiyanymen, bala-shaghasymen qúrtu, kim isteytin is? Joghary taptardyng ezip-qanaushy tisin ghana shaqpay, túqym-túqiyanymen qyrsaq, ózimiz qasqyr bolyp ketpeymiz be degen maghynadaghy sózder sodan shyqqan. Al, búl keshkiliktegi múnday sózge men mýlde qatynaspaghanmyn. Sondyqtan Qúljannyng maghan qoyghan búl fakty taghy da jala! Qúmar men Qapastardyng múny úrmaq bolghany da ótirik. Olar Qúljangha «endi sayasy mәsele qozghamay ..... qysyp qana otyr!» dep kýlisken bolatyn. Oghan toqtamaghan son, «tynysh otyrmasang shyghyp ket!» dep ýy iyesi - Asylqannyng әieli ghana qattyraq eskertu aitqan. Demek, Qúljannyng búl sózi de adamgershilikten júrday jala!

- «Jyn sekirse sekirsin, men sekirmey oinaymyn!»[2]- dep Qúljan endi әumәsirlene jalghastyrdy sózin. - Keri tónkerisshi Bighabilding partiyamen sosializmge qarsylyghynyng besinshi fakty: biyl 58-shi jyly birinshi aidyng 12-si kýni inirde osy keri tónkerisshini jalghyz taghy bir bayqaugha bardym. Bighabilding ózi jalghyz, tym kónilsiz otyr eken. Nege renjigenin súraghanymda «men ólsem, osy memlekette myna jalghyz úlym ashtan óledi, soghan qayghylanyp otyrmyn» degen!

- Osyny qaysy auzynmen sóilep túrsyn, ey betsiz!- dep jiberip jauap berdim búl jalasyna. - Sóilese otyryp araq ishu ýshin, sosializm jóninde súrau qoymap pa edin!... «Bigha, siz sosializm-sosializm dep tamsana beresiz. Sonda sosializmning jaqsylyghy qay jerinde»- dep jyltynday qalghansyn. Men onyna bir mysalmen ghana jauap bergenmin: «sosializmning eng abzal bir qasiyeti, mәselen, men ólip myna bala jastay panasyz qalsa da sosialistik qoghamda ashtan ólmeydi, kóshten qalmaydy. Qogham tәrbiyelep ósiredi. Al, kapitalistik qoghamda tireksiz-panasyz adam jasay almaydy!» dep qana anyqtap túryp aityp edim ghoy!... Jalalar jinaghyna múny da qúiryghynnan aghyp jýretin jirkenishti súiyqtyghynmen sasytyp jazypsyng ghoy!

Zal du kýldi. Búl joly kýlki bastaghan aldynghy qatardaghy aktivter bolghandyqtan Jaubasarlar shanqyldamay, tisterin ýnsiz shaynap, júdyryqtaryn auagha sermep qana toqtatty. Kýlkishiler osy kýnәlaryn juu ýshin dereu úrandata-borandata jóneldi. - «Joghalsyn!...», «joyylsyn!...»

- Joldastar, Bighabil myrza qysylghanynan osy ret  jiberip qoydy!- dep Qúljan shiqyldap kýle jalghastyrdy sózin. - Ar-úyattan bezgen keri tónkerisshi faktke qúrmet qyludan býtindey qaldy. Endi bir faktty әshkerelep qana qoya túrayyn... Altynshy fakt: jә myrza, «gúnshandang degen - aldamasa, tirshiliginen airylatyn, ótirikke ghana sýiengen aldamshy partiya, dýniyeni sóitip jalmamaq!» degenindi endi qay jerine jasyrmaqsyn?

- «Ras pa?», «sóile, sóile!», «oylanbay sóile!», «rasynda da jasyratyn jer taba almay qaldy!», «tez sóile!»- desip shu kóterdi qoldaushylary...

- Búl jala, mening de Qúljannyng da sózi emes!- dep oilana týstim. - Qúljan byltyrghy qughynnan song mening aldymda búlay keri sóiley almaytyn bolyp qalghan!... Á, tabyldy, búl Maqúlbekting sózi. Uaqyty, men alghash kýreske týse bastaghan kez, Qúljannyng sondaghy jalghyz keluinen tórt-bes kýn ótken song Maqúlbek te jalghyz kelgen. Sondaghy sózi, ol sózin, «kompartiyanyng da kim ekendigin kórdik» dep, mening halyma qayghyrghansy bastap, osy әshkerelengen sózinen sәl úzaghyraq sóilegen. Búl sózin meni qatty tildep, yzamen toytarghanmyn... Sabyr etinizder sóilep bolayyn sonan song joghaltynyzdar»!... Oghan mening jauabym mynau bolghan: «ey qandy auyz qasqyrdyng jalqy kýshigi, sen tilindi tartyp, k...tindi qysyp jýr! Meni kýreske týsip, jýregin kir shaldy, endi betin qaratu op-onay dep qonyrsyp otyrghanyng ba?» dedim. Ol, «joq Bigha tipti de olay emes, sizdi jazyqsyz kýreske tartqanyna búl partiyadan jýregim qarayyp barady!» dep meni qolpashtay qaldy. Sonsong men de tildeudi qoyyp, úzaghyraq týsinik bergenmin. Al, Qúljan búl jalany Maqúlbekting kineshkesinen úrlap aldy ma, iyә, Maqúlbek Qúljannyng qolymen ot kóseytin әdeti boyynsha sen әshkerele dep ózi aityp berdi me, ol jaghyn bilmeymin. Áyteuir Maqúlbek maghan osyny sóilegende Qúljan joq bolatyn. Naqtyly ahual dәl osylay!

Osy jauabym ayaqtay kele zaldaghy eki myng er-әiel shanqyldasyp-danghyrlasa jóneldi. Óz aralarynda qayshylyq payda bola qalghanyn ghana bayqadym. Sózderi úghylmady. Aldynghy qatarda otyrghan Gýlnisanyng bireulerimen aitysa ketken sózin de úgha almadym.

- Áketinder mynany!- dep Jaubasar meni avcharkalarynyng aldyna salyp aidatyp jiberdi. Tym auyrlap qayttym. Kýn batyp barady eken. Eki-ýsh kýnnen berge kýreste ynghay týregep túrghanym, sanymdy sirestirip, qorghasyngha ainaldyrghanday. Oghan auyr jalalar qosylyp, dinkeletip tastapty. Abaqtygha jete qúlap, úiyqtap ketippin. Tamaqtyng qay uaqytta kelgenin bilmeymin. Týn ortasynda shala-sharpy jep, qayta qúlappyn. Tanerteng erte kelgen shaydy zorlap, toya ishtim. Býgingi kýresting eregespen shiryghyp, tipti qatal jýrgiziletin qisyny bar edi. Sony oilaghanda denem de shiryghyp, qayta shiray qaldy. Jalaqorlar aldynda sharshaghanymdy bildirip moyysam, moyyndaghandyq bolyp kórinbey me!...

Sahnagha taghy da úrandy júdyryqtar astynan tik órlep shyghyp, zal rayyna shola qaradym. Aldynghy qatarda otyratyn Gýlnisanyng shyrayy maghan barometr siyaqty, Jaubasarlardyng keshe keshtegi ózderine týsirgen qysymyn, jautanday qarap, auyr kirbendi qabaqpen sezdirdi. Sóitse de miyghynan jymiyp qana qoyyp, tómen qarap aldy. Eshtene etpes degeni tәrizdi.

Jaubasar býgingi jiyndy búrynghydan da kýshep shanghyrlap bastady. Keshe keshki jiynda kóp sóilegen bolsa kerek, ýni qarlyghyp, targhyldanyp qalypty. Tipti zorlana shanghyrlasa da key sózi sybyrlap shyqty: «...búl tonmoyyn keri tónkerisshi әlinen asyp ketti. Qazirge deyin bir mәselesine de moyyndamady. Faktke qúrmet etip, moyyndau ornyna moyynymyzgha minip, kópshilikke kerisinshe ýgit jýrgizumen boldy. Tipti, partiyany jalaqor etip kórsetuge deyin jetti. Múny short shekteu qajet! Sondyqtan kýres taktikamyzdy býginnen bastap ózgerttik. Múnan song birme-bir jauap almaymyz. Áshkereleushi joldastar naq-shyn faktting ózin ghana ortagha qoya bersin. Jauapty sonynan biraq alamyz. Sonda da bir-bir sóilemnen artyq sóileuine rúqsat etilmeydi. Jaulyq etushige әriyne biz de jau!» - Jaubasardyng kóp sóilegen joyympaz núsqauynyng mazmúny osy boldy.

Sóileudi talap etken «әshkereleushiler» shu ete týsti sonynda. Býgingi tipti kóbeyip ketipti. Sonshalyq kóp kóterilgen qoldyng nemdi әshkereleytinine tandana qaradym. «Bәrining de jalaqorgha ainalghany ma?»... Sóz Maqúlbekke berildi.

- Qúljan joldas, búl keri tónkerisshiden әli de qorqatyn kórindi. Áshkerelerlik faktting kóbin tastap ketti, -dep kýle jetti Maqúlbek. - Ei, týzu túr! - Ayaghymdy qaghyp júptastyrdy da әshkereleushilerding mikrafonyna baryp sóiledi. - Aldymen aityp qoyayyn, Bighabil myrzagha mening eshqanday óshti--qastyghym joq. Tipti, qyzmetke alghash ornalasuyma kómegi tiygendikten agha-aghalap qúrmettep keldim. Biraq, osy «qamqorymnyng maqsaty búzyq eken: mening joghary taptan shyqqandyghymnan paydalanyp, ózining partiyagha qarsy qúralyna ainaldyrmaq eken. Biraq, men, Júngo kompartiyasynyng núsqauynan basqa núsqaudy qabyl almadym. Bighabil myrzagha qastyq istep, jala jappaq emespin. Tek onyng keri tónkeristik qimylynan shekaramdy bólemin. Áliya men Qúljan joldastardan dәndegen auzymen «jalaqor» qalpaghyn kiygizse kiygize bersin, tónkeris jolynda jau qolynan qaza tapsam da armanym joq, barymdy partiyagha arnadym! Bighabilding men әshkereleytin birinshi mәselesi: Qúljan aitqan óz ýiindegi keshkilik otyrysta, «tarihta qay patsha maghan tabynyndar dep tabyndyryp edi, emeurinimen-aq tabyndyra bermeushime edi» degen! «Tabyndyrma desen, ózindi tamúqtan kóresin» degen kýldirgi sózi taghy bar. Búl da jala ma?

- Ey keri tónkerisshi, jazyp al!- dep Jaubasar endi manqyldap aqyrdy.

- Shyn fakt týskende jazarmyn!

- Ámmәsin jazasyn!- Ayghaykók osy sózimen búiyrdy da hatshydan qaghaz әkelip berip, oryndyqqa iyghymnan basa otyrghyzdy. - Úmytyp qalsang ne dep jauap bermeksin! Partiya eshkimge jala japqyzbaydy. Jala deytin sózing endi aqpaydy júmo![3]

- Múnshalyq mol jala qalay aqpasyn, әdiletshil partkomgha sarqyrap túryp jeter!- dep saldym da otyrghyzghan song ayaghymdy demaldyru ýshin jaza berdim. Maqúlbek shúbyrta berdi mening «qylmysymdy».

- Ekinshi mәsele jәne sol otyrysta: «qúrmetteudi sheginen asyryp jiberse, qúlshylyq bolady. Sheginen asyra jegen bal da - u» degen. Búl, bizdin  Maujushidy qúrmetteuimizdi shekteu ýshin shashqan uy!... Ýshinshi mәsele: partiya men Maujushidy jaqtaushylardy Bighabil dayym «aramza» dep ataydy. «Halyqtyng arasyna kirip alghan aramza», «osy tabynyp jýrgender týgelimen aramza» degen!... Tórtinshi mәsele: Bighabil toby sayasy talqygha, sayasy ýirenuge býtindey qarsy! Ýirenip jatqan sayasy doklatty da talqylaudan shekteydi! Besinshi mәsele: Sәidanyng ýstindegi kýresten qaytqandaghy, búzyq sózderdi alghash bastaghan Bighabil bolatyn: «Sәida shirkin qyz bolyp qalypty, әtteng erkek bolsa, Jaubasardy qyryq tesikke ainaldyryp jiberer edi» degen. Jaubasar joldas partiyamyzdyng eng qaharman qorghaushysynyng biri. Demek, Jaubasar joldasqa qaratylghan qarsylyq, kompartiyagha qaratylghan qarsylyqtan basqa esh nәrse emes! Altynshy mәsele: Bighabil maghan «Maujushiydi Qúdaydan da biyikke kóterdin» dep birneshe ret úrysqan!... Al Bighabil myrza, Qúljan ekeuimizdi «shaytan men dii» dep qosaqtaushy edin, qane jyn-shaytan kim eken, endi de moyyndamaymysyn!

Maqúlbekting búl sózine aktivter taghy da du kótirilip, úrandata jóneldi de zaldy ýiirip әketti. Búl retki «joghalsyndary» kýlimdi kókke úshyratynday, dýley boransha buyrqandy maghan. Targhyl dauysyna eki qolyn birdey qosyp Jaubasar әreng toqtatty arzan ereuildi.

- Men әshkereleytin jetinshi mәsele,- dep jalghastyrdy Maqúlbek. - Shynjang institutyndaghy búzyq oqushylar byltyr kýzde avtonom rayonymyzdyng rayysyn qolgha almaq bolyp, qorshaugha deyin jetip qútyrdy. Sol ereuil bastan-ayaq osy keri tónkerisshining núsqauymen kóterilgen! Búl fakt tipti kóp: byltyr Ontýstikke qyzmetke bólingen studentterdi «búl, senderdi qyzmetke bólgendik emes, jer audaryp jazalaghandyq» dep qútyrtyp, ózine qolshoqpar etip aldy. Sóitip, keri tónkeristik úiymyn kýndiz-týni keneytumen boldy. «Bloktas - úiymdastaryna jiyn asharda meni quyp jiberedi» dep Qúljan joldastyng aitqany yp-ras. Meni de bir jaqqa júmsaghan bolyp, talay ret qughan. Qapas bastatqan birneshe búzyghy jinalghan bir keshte meni, júmsaghan júmysyna barmay, terezesining syrtynan tyndap túra qaldym. Olargha birdemesin kýbirlep sóilep kelip, «kompartiyany qúlatu ýshin ishterine kirip alyp әrekettensender ghana jenesinder!»  degeni anyq estildi. Oqushylargha shәship jatqan búl uyna shydamay, bir syltaumen ýiine qayta kirip bardym. «Jeti әkesin jezdey qaqtap sayrandar» dep kelip, meni kóre qoyghan búl sayqal, keri tónkerisshi ósiyetin ózgerte qoydy: «marksizm-leninizmge tabandy bolyndar!» dey saldy....

Maqúlbekting búl «faktin» qostap sóilemekke jarysa dauystady Áliya men Qúljan. Jaubasardyng rúqsatyn ala búltyndap, qúiqyljy jýgirgen Áliya sahnagha alqyna jetip sóiledi.

- Men... búl joly... Maqúlbek joldastyn... әlgi faktine qosymsha bolatyn faktymdy ghana... aitamyn... basqasyn keyin... Bighabil keri tónkeristik úiymyn keneytip jýrgen sol shaqta maghan da sol amalyn istetken: bir keshte ýiine erte kelip otyrghan Yntyqbay men Kýlәnning ýstine bir top syrlastary kelip qosylysymen meni qarsy ýiine jetektep shyghyp araq qúidy. Ózi de ishken bolyp meni zorlap mas qylyp tastady. Men mastyqta velosiypetimdi jetektep ýige qaytamyn dep shyghyp, adasyp ketippin... H-h-h...hiq - Áliya kýlkiden әreng tiylyp sóiledi. «Osy namyssyzdy alamyn dep te shatylyppyn-au!» degen jiyrenishpen tyjyryna jazdym Áliyanyng «faktin». - Sodan adasyp jýrip esimdi jighanda tang aghardy. Bighabilding ýiine qaytyp kelsem, bir top keri tónkerisshi әli otyrypty. Bighabil men Yntyqbay kezek sóilep otyr eken. Terezesinen biraz tyndadym da, ózim kórinip qalatyn bolghan song qaytyp kettim. Sondaghy tang atqansha sóilesken sózderin ózderi әshkerelesin!

- Ondaghy sózderin ózderi moyyndamasa, keyin әshkerelersiz!- dep Jaubasar Áliyany qaytardy da qaterli bir sóz bastady. - Keri tónkerisshi Bighabil úiymynyng qalay qúrylghanyn, ne istemek bolghanyn jaudyng endi ózderine sóiletemiz!- dey sala bir býiirge qarap iyegin kóterip qaldy. Ol qaraghan irgeden Núraly týregelgende jýregim zu ete týsti. «Sәidagha erkektik bite qalsa, Jaukene seniki tónkeris, seniki tónkeris degizer» degen qaljyny ústalghannan beri Núralyny qysyp-qinap tekserip jatqany mәlim edi. Sonymen qorqytyp, býtindey joqqa moyyndatqanyn týisine qaldym. «Shyn jalaqorlardyng jaulyghynan myna qorqaqtyng jaulyghy qiyn bolar-au, búl bizding isimizge qatynasqan beynemen byljyraydy-au endi!» dep qauiptendim.

Sahnagha tym súrqsyz ilbip shyghyp, әshkereleushi ornyna túqyra kelip toqtady Núraly. Búira shashy úipa-túipa. Tipti jinishkerip ketken úzyn moyyny ýzilerdey tómen sozylyp, juan basyn óredegi asqabaqsha salbyratypty. Jaubasar qasiyetti dúghalaryn, «moyyndaushylargha kenshilik, tonmoyyngha qataldyqtan» bastap shúbyrtyp jiberip, qysqasha núsqau berdi.

- Keri tónkerisshi Bighabil úiymynyng tirekti mýshesi bolyp kelgen Núraly aqiqatqa qaytty. Býgin qylmysyn kópshilik aldynda tanyp, tolyq әshkereleuge shyqty. Búghan qatty pozisiya qoldanbanyzdar! Eger qayta ainysa, kórgilikti sonan song kóredi! Al, sóz berdik!

Núraly janqaltasynan birneshe bettik qaghazyn alyp, qaltyrata oqydy.

- Keri tónkeristik búl úiymgha men 57-shi jyly jaz basynda tartyldym. Bighabil tartqan. Ontýstikke jer audarylatyn studentterding halin, Ile oblysynyng mәdeniyet, oqu-aghartu jolynyng buylghandyghyn mysalgha ala sóilep kelip, úiymnyng eng joghary maqsatyn Bighabil maghan bylay týsindirgen: «qazaqtyng ýsh eldegi ýsh otauynyng basyn qosyp, qazaqtyng tәuelsiz derbes memleketin qúramyz» degen!...

Núraly «әshkereleu» sózin osylay bastady da «úiymymyzdyn, Bighabil jasaghan programmasy» degen ataumen ýsh-tórt tarmaqty birdemesin shúbyrta oqydy. Songhy tarmaghyn, «úiymnyng rashody kitap magazinderinen kitap úrlap satu jolymen qamdalady. Búl mindetti oqushylar oryndaydy dep oqydy Núraly óz qaghazynan.

- Ei, «jalpy úrlyq jolymen qamdalady» degen sóz edi ghoy!- dep múny Jaubasar osy «әshkereleu» ýstinde zekirip týzetti.

Núraly sonsong úiymnyng bastyghyn, orynbasarlaryn, úiymdastyru «uәzirin», ýgit-nasihat «uәzirin» túraqty basalqalarynyng attaryn shúbyrta atady. Oqyp bolysymen aktivter ýdere týregelip, «joghalsynnyn» astyna ala, úrandata jóneldi. Ózim de týregelip anyra qarap qalyppyn. Aty atalghan «úiymdastarym» mening jayymdy biletin júrtshylyq týgel anqidy maghan qarap. Myndaghan kózder týgel badyrayyp, jarqyray týsti.

Ádiletti tergeushim, sóitip, «jer astynan jik shyqty, eki qúlaghy tik shyqty». Myna alyp jersharyn tyrnaqtarymen jaryp, eng «týbinen» tajal qasqyr tauyp shygharghan saptastarynyzdyng keremetine saqyldap-aq kýlgen shygharsyz. Búl ashkóz tik qúlaq jer betinde tiri qylmys qaldyrar ma, siz quanbay kim quanbaq!

(Jalghasy bar)

«Abai.kz»


[1] Mauzydúng sózi.

[2] Úighyr baqsylarynyng «jyn shaqyru» daghy sózi.

[3] Júmo (úighyrsha) - «úghyp qoy, bilip qoy» degen eskertu maghynasyndaghy sóz.

0 pikir