Jeksenbi, 22 Mamyr 2022
Janalyqtar 2638 0 pikir 27 Qyrkýiek, 2012 saghat 06:37

Qajyghúmar Shabdanúly. Qylmys (jalghasy)

Rejimge aludyng maqsaty, úiqydan da shekteu bolyp shyqty. Ýiimnen keshkilik tamaqty әkelip bergen Samsaq aldymen úqtyrdy búl núsqaudy.

- Búl, úiyqtaytyn ýy emes, mәselendi oilatatyn ýi, úghyp qoy, týn boyy úiyqtamay oilanasyn!

- Úiyqtamasyn dese Jaubasar saghan kórpe-jastyghymdy artyp әkele me!

Kýlip jibergen Maqúlbek «Storj әpendini» jelkeden qysa iytermelep shyghardy da, oghan kijine kirip qayta otyrdy.

- «Qúlan qúdyqqa qúlasa qúlaghynda baqa oinaydy» dep myna sarttyng әlden basynuyn!

«Búl qay qyryn?» degendey ózine týiile qarap qoyyp, tamaghymdy ishe berdim. Maqúlbek kýbirlep, býgin әr jerde bolghan kýresterding «habaryn» jetkize otyrdy: «qúrghan úiymymyz bar dep Qapas moyyndapty», «Toqbay men Zaryqbek jazyp tapsyratyn bolypty»!

- Úiymymyz bar degenge sen ózing senemisin?- dep súradym әdeyi.

- Bizding neshe jyldan bergi birge jýruimizdi últshyldyq blok emes dep eshkimdi sendire almaydy ekenbiz, Bigha, biz ghana emes úighyrlarda solay moyyndap jatyr! Aqtalamyn dep siz de beker әure bolmay, moyynday salynyz, júrtpen birge kórmeymiz be!

- Sonda qúrdan-qúr «úiym» dep, «blok» dep men nemdi moyyndamaqpyn? Bayqauymsha sonday tabaqtas bolyp jýrgenderding ishinde Qúljan ekeuing bir blok qúrdyq dep sendire alularyng mýmkin. Al oghan qatynastym dep men qalay dәleldey almaqpyn?

Rejimge aludyng maqsaty, úiqydan da shekteu bolyp shyqty. Ýiimnen keshkilik tamaqty әkelip bergen Samsaq aldymen úqtyrdy búl núsqaudy.

- Búl, úiyqtaytyn ýy emes, mәselendi oilatatyn ýi, úghyp qoy, týn boyy úiyqtamay oilanasyn!

- Úiyqtamasyn dese Jaubasar saghan kórpe-jastyghymdy artyp әkele me!

Kýlip jibergen Maqúlbek «Storj әpendini» jelkeden qysa iytermelep shyghardy da, oghan kijine kirip qayta otyrdy.

- «Qúlan qúdyqqa qúlasa qúlaghynda baqa oinaydy» dep myna sarttyng әlden basynuyn!

«Búl qay qyryn?» degendey ózine týiile qarap qoyyp, tamaghymdy ishe berdim. Maqúlbek kýbirlep, býgin әr jerde bolghan kýresterding «habaryn» jetkize otyrdy: «qúrghan úiymymyz bar dep Qapas moyyndapty», «Toqbay men Zaryqbek jazyp tapsyratyn bolypty»!

- Úiymymyz bar degenge sen ózing senemisin?- dep súradym әdeyi.

- Bizding neshe jyldan bergi birge jýruimizdi últshyldyq blok emes dep eshkimdi sendire almaydy ekenbiz, Bigha, biz ghana emes úighyrlarda solay moyyndap jatyr! Aqtalamyn dep siz de beker әure bolmay, moyynday salynyz, júrtpen birge kórmeymiz be!

- Sonda qúrdan-qúr «úiym» dep, «blok» dep men nemdi moyyndamaqpyn? Bayqauymsha sonday tabaqtas bolyp jýrgenderding ishinde Qúljan ekeuing bir blok qúrdyq dep sendire alularyng mýmkin. Al oghan qatynastym dep men qalay dәleldey almaqpyn?

- «Men» demey, «biz» degeniniz jón shyghar Bigha! -sylqyldap kýldi Maqúlbek. - Qazir «men» deytin, «dara, jalghyz jasasam» deytin sóz eshkimde joq. Bәri «biz» dep moyyndap jatyr! - Esik pen tereze syrtyndaghy serikteri kele jatqan ayaq dybys estildi. Maqúlbek, «endi sóilespeyik» degendey qúpiyalyq saqtaghansyp, basyn shayqady. Men әdeyi dauystap sóiledim.

- Joq isti bar dep bәrin shatystyryp jýr ekensing ghoy!

- Men emes, bәri!- dep Maqúlbek túra jóneldi. - Ózderinen estiysiz әli, onanda ózdiginizden ashylghanynyz jaqsy, múnym janashyrlyq!

Syrtqa ol shyqqan song ýsheui keldi de kilemning bir shetine qorlanyp otyra qaldy. Ózara kýbirlesip, әngimelese otyrdy. Yusup Qasymnyng aty estilgende ghana tynday qaldym.

«Eki blokke qatynasypty»,- dep qaldy bireui. - «Biri, Ábilemet blogy, biri, mynanyng blogy..» -iyegimen meni núsqaghanyn bayqadym da tamaq ydystaryn jiystyryp, jastyqqa shalqalay tyndadym. Kózimning ózi-aq júmuly edi. - «Bәri әshkerelenip boldy!»- dedi birneshe kýbirden song bireui. - «Qapiyada әshkerelep jatyr...», «Shynjang institutyndaghy blogy tipti kólemdi eken... Qapas úiymdastyrypty..»

«Býgingi kýreste Qúmar da moyyndapty, ýlken bastyghy mynau eken!- degendi taghy bireui kósip qaldy...»

Meni qorqytu mindetimen әdeyi estirte kýbirlesip otyrghandyqtaryn biletinim boyynsha yqylassyz tyndap jatyp, úiyqtap ketippin. Onan song ne pәle órbitkendikterin úqpadym. Bir shaqta ayaghymdy júlqy silkip oyatty bireui.

Kózimdi syghyraytyp әreng ashyp qaradym. «Alty iyt» týgel qorshap týgel shonqiyp otyrypty. Saghat týngi bir. Maqúlbek bastap sóiledi:

- Bastyqtar kórip qalsa bizge sóz keledi. Basynyzdy kóterip otyrynyz!

- Biz tapsyrmany oryndaymyz, úiyqtaugha rúqsat joq!- dep ekeui qatarlasa ýkim jariyalady.

- Ángime ait!- dep búiyrdy taghy biri. Qalghan ekeui shonqighan qalpynda úiyqtap otyr eken. Bastyq kabiyneti jaqtan Jaubasardyng shanqyly estildi.

- Áne!- dep qaldy bireui. Andyng dauysyn estigendey ýreymen úiyqtaushy ekeuin ekeui týrtti. Úiyqtaushylardyng biri shalqalay qúlap bara jatyp oyandy da, biri qúlap týsip oyandy. Du kýldi ózderi. Kýlkiden Maqúlbek tez tiylyp, tez búiyrdy:

- Kýlmender!... Terezesi ashyq túr!

- Sóile!... Sóile!... Kóter basyndy!- dep sonsong maghan zekidi bәri. - Ángimendi ait!..

Maghan búl zekiruleri Jaubasargha ózderining tiri ekendikterin bildiru ghana edi. «Búralqy it ýrgenmen jaghady» degen maqal esime týse ketip, basymdy shayqap-shayqap qaldym. «Sonsong bar qylyghy adamzatta bolghandyqtan shyqqan maqal ghoy. Búlar jәne 20-shy ghasyrdyng joghary mektebin bitirgen itter!... Adamzat hayuandyqtan qútylu ýshin mektep ashady, oqytady. Ózderining tapqan eng joghary bilimi men sanasyn balalaryna ýiretuge tyrysady. Tyrysqanda da ózderining barlyq qany men terin tóge tyrysady. Sol qan men terding bodauyna oqyp, joghary bilim alghan úrpaqtarynyng bir toby mynau!... Áli sol it qalpy...»

- Eng ókinishti jeri osy!.. Eng jiyrenishti jeri osy! -dep esire dauystap jiberippin. Yrshyp týregelip keze jóneldim keng ýidi. Namys pen yza ayaghymdy jerge tiygizer emes. Anyra qalghan andushylarymdy jyrtighan kózimmen endi kórgendeymin. Osy oidyng ekpinimen auzyma laqyldap kelip qalghan auyr sózderdi әreng tejep qaldym.

- Qarashy sәugeylikterin!- dep men jorttym. - Oi-qarymdarynyng siqyn qarashy! - Aldylaryna kelip túra qaldym birazdan son. - Ei, «kýreskerler», býgin mening densaulyghym búzyq, quzap әure bolmandar! Qorqytushylaryna jauabyn ózim beremin!.. Bolmasa qazir-aq aityp qoyayyn! - Terezeni ashtym da Jaubasargha estirte, ózderine qarap zekire sóiledim. - Kýndiz taba almaghan mәseleni týnde tabamyz dep әure bolmandar!... Úiqysyrap sandyraqtay bermey dem alyndar!... «Demaludy bilmeytin adam, júmysty da bilmeydi» dep Lenin aitqan ghoy. IYdeyalogiyalyq tónkeriste «jaudy» úiqysyratyp-talyqsytyp jenip ózgertemiz deushilik - aqymaqtyng isi. Sebebi, búl, janyltpash oiyny emes! Kórgen týs, materialistik zang aldynda fakt bolyp ta moyyndata almaydy. Shyndyghymen moyyndata almasa, iydeyalogiyalyq tónkeris ziyan tartady. Osydan basqa sózim joq. Jazyp alyndar da týs joryghyshtaryna aparyp jorytyndar!

Ornyma kelip sheshinip, kórpeme kirdim. «Tónkerisshilerim» kýlise-kýbirlese qisaydy qataryma. Jaubasardyng bireui qystap jatqan shanqylynan qúlaghymdy ayay qymtap jatyp úiyqtap qalyppyn.

Týnning tynysh ótkenin úiqym qanyp oyanghanymnan bildim. Jaralanyp júmylghan kózim de jep-jenil ashyldy. Taghy da ne súmdyq kóruge asyqqanyn kim bilsin, shyraday jandy. Syrttan sýikimdi bir tanys ýn estip, asygha kiyinip edim. Alty kýzetshim, ýige órt ketkendey abyn-kýbing óre shyqty syrtqa. Esik-terezeni myqtap bekite shyqty.

- E, sen de bar ekensing ghoy!- dep qaldy syrttan, kelgen Maqpal eken. Maqúlbekke janamalay aitqan mysqyly ekenin týsindim. - Tamaghyn erterek әkelip berip qaytayyn desem, myna Asqar almay qoydy. Kórsinshi әkesin!

Kýzetshiler jabyla kýbirlep, qaytyp ketudi aityp jatqany bilindi. Men dabystap sóiledim.

- Asqar, kelmey-aq qoy, ózim baramyn, alang bolmandar maghan. Tamaqty múnan song sender әkelmender, kýtushilerim kóp!

-  Keshe keshte, Qúljan bar bir nesheu baryp, kitaptaryndy jiyp alyp ketti!- dep Maqpal dybystady. - Jazbalarynnyng bәrin aldy. Tekserip qaytyp beremiz deydi. Bәrin de tizimdep qol qoyghyzyp alyp qaldym. Sen de alang bolma, densaulyghyndy kýt, yzalanba!

- Maqúl, maqúl, estidim. Alghan tizimindi joghaltpasang bolghany!... Endi qayta berinder, myna beysharalardyng jýrekteri jarylyp ketpesin, tez qaytyndar!

Meni balam men әielimnen qorghaushylardyng jeteu ghana emes, jiyrma shaqty ekenin, kýlgenderding kóptiginen bildim. Biri «Maqpal», biri «Núriya», biri «jeneshe», biri «kelin» atap qaumalap ketip bara jatty. Mәsele bolghannan keyin tapsyrghannan abzaly joq» ekenin qaudyrlasa aityp, qaqpadan shygharghanyna deyin tyndap, tanyrqap qaldym. Osynyng bәri maghan kórsetip jýrgen qaljyng oiyndary siyaqty... «Mening jazbalarymnan, әsirese, men jighan ynghay lenindik Sovet kitaptarynan ne izdemek?»

Tamaqtan song saghat toghyzda kirgen Esqaly tipti tanyrqatty meni: qyzyl jýzi kýrenitip, bitikteu kózi qangha tolyp alypty. Maghan qaraghandaghy qarashyq otynyng shashylyp ketkeninen birjolata «qútyrghandyghyn» bayqadym. Úipa-túipa sarghysh qonyr shәshi men jamau-jamau eski kiyim, «tolyq proletargha ainalghandyghynyn» dakumenti siyaqty. «Burjuaziyadan shekaramdy mýlde aiyrdym» degendey atyla qarady maghan.

- Jә... myrza, endi sóileselik, kóter basyndy!

Kóz almay kýle qarap oryndadym búiryghyn.

- Nege qaraysyn?... Nege kýlesin?

- Qaraghanym tanymay qalghanym. Bir týnning ishinde әrqanday siqyrshy múnshalyq ózgere almas edi. Al, kýlgenim - azat bolghan Júnhua proletariyatynyng segiz jyldan beri bir qabat býtin kiyim tauyp kiymegeni joq. Óz ýkimetine múnshalyq jala jabatyn proletar da joq shyghar!

- Túr ornynnan!- aqyryp jiberdi Esqali. Sóz taba almay qysylghandaghy әdeti boyynsha jútynyp-jútynyp qaldy. Kenirdegine dym kelmey túnshyqqandyghynan aqyrghanyn týsindim. «Miyna syzat týspegen aqynsymaq mynaday tosyn mýsәpirlik halge týse me! Múnyng maghan jazyghy, qinaugha shyday almaghandyghynda ghana, iyә, menen shekara aiyrghansyp kórine túrghysy kelgeni ghana shyghar» degen oimen búl «búiryghyn» da orynday salghym keldi. Dereu týregelip túra qaldym. Azuyn basa yzbarlandy Esqali. - Tórt-bes jyl toyghanyna mastanyp... Tabyndy úmytyp... burjuaziyagha qúiryq týrgen azghyn, sende mәsele joq pa! Eger ótkizgen qylmysyna ózdiginnen moyyndamasan, mine, men shyqtym kýreske!... Shekaramdy aiyrdym, baryndy әshkereleymin!

- Dúrys, shekarandy ne ghúrlym tezirek aiyrghanyna tileulespin!- dep kýlip jiberdim. - Neghúrlym bar-mәzimdi búzbay-shashpay, ózgertpey әshkerele! Biraq, «burjuaziyagha qúiryq týrdin» dep jala jappa!... Senderge qashan qúiryq týrippin?... Múnyna layyq qatty jauapty qoya túrayyn, imanyn ýiirip túryp, ar-namystan bezetin aldamshy, eki qúiryqty taptan shyqsang da bostandyqtan beri kemshilik ótkizbey, jaqsy istep kelip edin. Árqanday talasty mәselede kompartiya tilimen ghana jauap berushi edin. Men saghan sonday jaqsy niyeting ýshin - dúrys betalysyng ýshin ghana dos edim. Qylmys týgil, masshylyqta qisyghyraq basqan birer qadamymyz da joq edi. Endi neden qorqyp, kimnen ýrkip, qay shekarandy aiyryp, betine qaydaghy kýieni jaghyp kelip túrsyn?... Kýresseng júrtshylyq aldynda kýres!... Ket, shyq újdansyz, joghal kózimnen! -dep sonynda aqyryp qalghanymdy ózim de sezbey qalyppyn. Sezbey aqyrsam da múnym, sekemsiz dúrys eken. Shyndap shekara airysqan adam adyrayyspay aiyrylysa ma, túmsyq búzyspay tóbeles bola ma. Jaulasqanymyz senimdi bolu ýshin ýstemelep aqyrdym. - Joghal kózimnen, nemdi әshkerelegenindi kórip alayyn!... Joghal arsyz! - Úmtylyp sotqarlyq kórsetip almauym ýshin otyra qaldym da bar dausymmen «sayradym» endi. - Órbitip jýrgenderinning barlyghy ótirik, aldamshylyq, qaytyp kommunizmshi bolmaqsyndar!... Mening kózime qol súqqandaryng «jansaqtan» bolsyn-aq, al, kompartiyanyng kózin boyaghandaryng kimning isi!... Qanshalyq oilanyp jazyp, jalamen ynghay ótirik jiyp mәlimdep, tónkeris isin bylyqtyrghandyqtaryng «jansaqtyqqa» jata ma!... Búl aldamshylyqtaryng ashylmay qala ma, sol shaqta ne jauap bermeksinder?... Qazirshe bireu kelip, «ótirik bolsa da moyynday salyndar, senderge kir juytpaymyz» desin, al, mәsele anyqtalghan kezde sol iyeng senderge kir júqtyrmauy týgil ózi nemen kómiletindigin bile me! Jalamen pәlening barlyq kýiesi senderding auyzdarynnan aghyp, qoldarynmen shashylsa, kompartiya aldynda adalym, appaghym bola almaqsyndar ma?...

Soqtandy qaru izdep jútynyp túrghan Esqaly osy sózimdi alyp ózimdi kósip jiberdi.

- Barlyq úyalastaryng moyyndap jatqan keri tónkeristik úiymyndy jalghyz sen aqtap, appaghym bola almaqsyng ba!...

- Ei, Esqali, toq qyzyl shyndyqqa boq qara jala japqyng kelse, qan maydanda kóp aldynda jap! Shyq myna kishkentay kenseni bylghamay! Qanjygha da kóriselik dedim ghoy, shekara aiyrysudyng búdan artyq qanday jauaby kerek saghan! Búl jolghy alyp kelgen mindeting tolyghymen oryndalmady ma, bar jýgir qúr qinalyp jútyna bergenshe qiyp týsetin faktyndy dayynda!..

Búl jatqanym, Jaubasardyng kóp amaldy abaqtysynyng biri eken. Mórti kelgende qaghysa ketip mort synyp tynatyn osynday qysqa shoqparly soghystarda bolyp túrdy. «Anau moyyndady, әne jazyp tapsyrdy. Mynau moyyndady, mine jazyp tapsyrdy. Sen moyyndamay qaytyp qútylmaqsyn» degendey qara búlt tóndirip, kýrkirete berdi. «Óz kabiynetinde» birdemesin jarqyldatqan bolyp sharqyldap-shanqyldap jiberedi. Qansha kýshengenimen najaghay tua almay jatqanyn ghana bilemin. Ýsh tәulik ótti sóitip. Tórtinshi týnde óz aldyna shaqyrtty. Altaudyng qorshauymen kirip, qarsy aldyna jalghyz túra qaldym. Aydaushylar esik syrtynda qaldy. Yrghayday kókshil súr Jaubasar nәr tatpaghanday, tym jýdeu kórindi. Bet qabyghyndaghy shúbar sekpil daqtary aiqyndalyp, sudan tapshylyq kórgendey semgendikting nәzik әjimderi kóbeyipti. Qaqshighan basyndaghy tar mandayyna týsken seleu shashyn jinishke salaly sausaqtarymen taray qayyryp tastap qarady maghan. Shúbar daqtar endi múz týiirtpekterine ainalyp, zymystan yzgharyn shasha qaldy.

- I...i... oilandyng ba myrza?... Aldynghy kýni әieline ne tapsyrdyn?

- Sizder alghan kitap-dәpterlerimning tizimin joghaltpaudy tapsyrdym.

- Joq, basqa jasyryn ne mindet arttyng deymin?

- Oghan artatyn jasyryn týgil ashyq mindet te joq. Baqylaushylarynyzdyng qyryq shaqty qúlaghy týruli túrdy ghoy, ne deppin?

- «Jasyryn mindet joq!»- yshqynyp qaldy Jaubasar.  - «Alang bolma» degening ne?

- «Menen alang bolma» demegende, «qoryq, býjay, ay jeydi» deuding jóni bar ma?

- Jóni, «úiymymyz әshkerelenip qaldy ma dep alang bolmandar» degennen basqa ne bolmaq! Al, әieling «bizden de alang bolma» dedi. Múnyng da ne degen jauap ekendigi kórinip túrmay ma!

Jas balaly bir jas semiyanyng iyesi eshqanday kýnәsiz-týsiniksiz qamalghanda menen alang bolma deytin jóni joq pa eken?... Bir-birine sabyr-taghat...

- Tynda!... «kitap-dәpterlerindi jiyp әketti» dep qúzghyn sәriden kelip habarlauynyng da basqasha jóni bar ma, «jazghandarynnan shyghatyn mәsele bolsa, jauabyn erterek dayyndap túr» dep erte kelip eskertkeni ekendigin kim týsinbeydi!... Tynda sózdi!.. Sonsong әieline, «myna beysharalardyng jýregi jarylyp ketpesin, tez qayt!» dedin, múnyng mәnin kim úqpaydy! «Jýrekterindi berik ústandar, qoryqpandar!» degening emes pe!... «Qoryqpaymyn», «qorqytpandar» degendi bizge de jiy aityp jýrmeymisin! Aytyp qoyayyn Bighabil myrza, múnyndy endi mýritterine uaghyzday bergenshe ózinning de qoryqqanyng jaqsy. Esqalidan ýlgi alghanyng jón!... Jetti endi, tónkeris sabyna qosylghan komsomol Esqalidy qorqytqan sózing de bir basyna jetip jatyr!... «Tónkeristik aldamshylyq, fakttering ótirik pen jala. Shyndyghymen moyyndata almaghan tónkeristik sózsiz jeniledi. Bastyqtaryng boqqa kómiledi. Sonda sening aruaghyng qayda bolatyndyghyn oila!» dep qorqyttyng ghoy! Múnyng da keri tónkeris emes pe!... Badyraymanyz! Osylarynnyng bәrin, kózindi shyghartpay ghana jazyp tapsyr, úqtyng ba!

- Jighan-tergen búralqy qospa jalalarynyz taghy da bar shyghar? - qarqyldap kýldim. - Bәse, jau dep dosty basyp beretin, qasqyr dep qoy soghatyn «jaubasar» ekendiginizdi endi kórdim!... Biraq menen әli qatty ókpeleytin jeriniz bar: men, kimge ne sóilegenimdi nýktesine deyin úmytpaytyn malmyn. Jaz deseniz, kózim shyghar dep qaymyghar minezim taghy joq, dәl ózin ghana jazyp beremin. Ótirik jaz, búrmalap jaz dep әriyne mening óz betime aita almaytyn shygharsyz, solay emes pe? Rahmet onynyzgha!... Qashan jazayyn?

- Qazyr jaz!... Qazir bara salyp jazasyn, úiyqtamaysyn! - Jaubasar songhy sózinde aspandy shart aiyrghanday shaq ete týsti. Týsi tipti búzyldy. Aytyp qoyayyn osy aitqanymdy búzyp, búrmalap jazsan, qayta jazdyramyn. Qashan dúrys jazghanyna deyin jazdyramyn!

- Abaqtyndaghy sóilengen sóz meniki, tyndaghan qúlaq kóptiki. Siz kabiynette otyryp, mening aitqanym boyynsha jaz deseniz, keyin kóp aldynda kýlkige qalasyz. Óz sózimdi búrmay, búzbay jazugha basymmen jauapkermin!

- Ár sózindi aitqandaghy maqsat-iydeyandy da jasyrmay jazasyn! - Jaubasar búl núsqauyna kelgende tipti qatty shanqyldady. Qúlaghymdy basa esikke búrylyp bara jatyp kýle qayryldym.

- Jauke, orys halqynda «kýn kýrkiremey mújyq shoqynbaydy» deytin maqal bar. Olar, mújyq qoy, kóne nadan sharua. Al, men, sizshe aitqanda «intelliygentpin». Najaghaydan qorqyp shoqynar dep oilay kórmeniz, qoryqpaytyn basqa sebebim de kóp. Kommunistik partiya bar jerdegi adam ózining qylmysynan ghana qorqugha tiyisti! Sizge osynday onashada aityp aluym qylmys bolmas: әneu kýni kózimdi shúqytyp, býgin, «kózing shyqpay túrghanda» dep balasha qorqytqanynyz, әrqanday estiyar azamattyng namysyna tiyetin qorqytu. Eger kózim shyqsa, tipti qoryqpaytyn «kózsiz tentekke» ainalmaymyn ba! Onda mening ayanatyn nem qalady?... Kóz degen ózinizde de bar shyghar... Al, qoghamgha eshqanday jazyghym joq ekendigin bilip túryp, osynshalyq odaghaylyq kórsetuiniz, oiyn ba, shyn ba?..

- «Oyyn ba?» - Jaubasar tipti shanqyldady. - Qiyametindi erten-aq kórsetemin! Ei, kim bar syrtta, әketinder mynany!..

Abaqtyma kelgen song aldynghy kýngi Maqpalmen keshegi Esqaliymen sóilesken sózderimdi sol qalpynda, búzbay, óshirmey jazdym da sonyna aq jol qaltyrmay eskertu qostym:

«Dúrys sózimdi búrmalap, auzymdy ashsam-aq jala jabatyn búzghynshylyq joyylmay jatyr. Sondyqtan búl materialymdy anyqtap, taza jazdym. Óshirilgen, iә syzylghan, jol syrtyna qosylghan sóz bolsa inavatsyz».

Atymdy da oqshaulatpay, osynyng ayaghyna tyghylystyra qol qoyyp tapsyrdym da úiqygha jattym.

- Qazireyilderinen qoryqpaytyndyghymdy endi bilgen siyaqty, basqa perishteleri men saytandary múnan song úiqymdy búzbaytyn boldy.

Jaubasar kórsetemin degen «qiyametin» ertenine kórsete almady. Sodan taghy da ýsh kýn tynysh úiyqtap oyanghan bir sәskeligimde aulada abyr-sabyr jýris kóbeye qaldy. «Jerlik últshyl» degenderin әr jerge qaday túrghyzyp, әrqaysysynyng syrtyna ekiden qarauyl qoyypty. Bir shaqta әr «últshyldy» sol eki baqylaushysy ortagha alyp tizile bastady. Mәselelerin «ózdiginen» artyghymen tapsyryp, «tónkerisshiler Qataryna qosyldy» delingen qylmystylardy baqylaushylary tipti jelkelep aparyp tizdi.

Qalyq, Yntyqbay, Raqymqan, Ólze, Núraly, Yusup Qasym, Yasyn Ámәttar bir-birimen sóilesip qoymasyn degen búiryq bar siyaqty. Tizim boyynsha aiyrym-ayyrym shaqyrylyp, zor tizbekting әr jerine alys-alys tizilgenin terezeden kórip túrdym. Eng artta meni aparyp tirkep, eki jaghyma eki kýzetshi túrghyzdy. Sonyma da kileng avcharka tizilipti. Qúljan men Maqúlbek dәl jelkemde aiday jóneldi. Aldymdaghy ortagha alynghan tizbek úighyr, qazaq, múnghyl, ózbek... әiteuir ynghay «jerlik últshyl». Sanap kórsem eluden asady. Mәdeni-aghartu salasynyng óz kәsipterine mamandanghandary osy mólsherden asa qoymaytyn. Demek, týp-týgel-aq qorshalyppyz!..

«Qiyametine» endi aparatyny bilinse de sonysynyng qayda ekeni әli belgisiz edi. Ýlken darbazadan shygha kýnshyghysqa qarap aidaluymyzdan ony da bildim. «Shynjang últtar institutynda» eken. Búl kóshede odan basqa orynda «qarasart maydany»[1] bolarlyq keng maydan joq. Áyteuir mollaekemderding qiyamet qayymda «sýredi, ýredi» deytin Israpyl dauyly soqpady. Jaz iyisi men jaz shuaghyn sebe jarqyraghan jaydary kýn sәskeden kóterilip qalypty. Múny býrkep qiyametqayym zúlymatyna sýrgizu, Jaubasardyng qolynan kelmey qalghan óner bosla kerek.

Manymyzgha adam jolatpay aidap aparyp, institut klubyna kirgizdi. Ýlken zal eki ayaqty januargha lyq tolyp alypty. Zal basqarushylar bizdi bólip-bólip, synalap qaghyp әreng ornalastyrdy. Qarasam, bir jaghymda «qaterli jerlik últshyl» tarihshy Yusupbek Múqyls, bir jaghymda «ataqty Alashordashyl» jazushy Qalyq Qasqyrbaev otyr eken. Ýsheuimiz bir-birimizden ýrikkendey ýnireyise qalghanymyzda sahnadan qaqshiyp Jaubasar qarap túrypty. Otyru-túru da ózi jasatqan tizim boyynsha basqarylmaghanymyzgha shamdanghanday shaqshiya sóiledi bireulerge. Olardan óte yrshyp baryp, ózining Biyjinnen birge kelip «ayghaykók» atalghan orynbasaryna sausaqtaryn erbendetti. Ol, teatr, kino, әsemóner salasyndaghy kýreske basshylyq etip túrghan qúdiret iyesi edi, ainalyp jýgire týsti sahnadan. Myqty tynshylaryn bir-birden jiberip, aldy-artymyzgha synalaghan song biz de tynyshtalyp, kýle qarastyq bir-birimizge.

Klub zalyna «dazybau» da, úran da japsyrylmapty. Búl jiyn kimning ýstindegi «qiyamet» bolarynan eshqanday belgi joq. Yusupbek zal qabyrghalaryna týgel qarap alyp, ashyq súrady.

- Býgin sizge qonaq bolar ma ekenbiz?

- Mening qazirshe múnshalyq qonaq shaqyrar jayym joq ekenin bildirgenimin,- dedim men.

- Dayyndyghyna qaraymyz ba, qazaqtyng qonaq qumaytynyn ózimiz de biletinbiz!- dep Yusupbek kýldi. - Ýiinizge basyp kirsek qaytesiz?

- Sol qonaq qua almaytyndyghymyzdan qorlyq kórip, «úrylardyng úyasy» ataldym. Endi qara shaydan basqa nәr tattyrmay, shiqyldatyp shygharamyn!

Jelkesinde otyrghan tynshy, Yusupbekting býiirinen týrtip qaldy. Jym boldyq.

Sahna syrty apalan-topalan, sart-súrt bola ketti bir shaqta. Kýreng qúrym palishopka kiygen bir jas әieldi on shaqty jigit jelkelep, eki juany eki qolynan qos qoldap ústap, sahnagha shyghardy. Kelisken kelbetti denesi bar qyzylsary tatar qyz, qasqayyp qarap túra qaldy. Sahna syrtynda qatal shayqasqa týsip kelgendigi alqynysynan bilinip túr. Dodalanghan shashy betin jauyp, kókiregine shashylypty. Týbit salysy bir iyghynda ghana. Qas kirpikti kókshil kózi qasqyr qamaghan elikting kózinshe shadyrayyp, jalt-júlt etedi...

Jaubasar, sahnanyng sol jaq shetindegi kishkene stolgha bir qolyn tirey shanqyldady: «keri tónkerisshi Sәda óz mәselesin tapsyrady» dep bastap, Maujushidyng kópke tanys birneshe núsqauyn shúbyrtty da, kópshilikti kýres sabyna - tónkeris jauyngerligine shaqyrdy.

- Joldastar,- dep qyz, ótkir dausymen sanq ete týsti. Úighyrsha-qazaqsha-tatarsha aralas ortaq tilde sóiley jóneldi. - Meni búlar «keri tónkerisshi» atasa atay bersin, aqiqy marksizm men leninizmdi qasterleytin adamzattyng barlyghyn mening «joldas» dep shaqyratyn haqym bar. Joldastar, dostar, senderdi búlar «jerlik últshyl» atap, auyzdaryndy tanyp qaralap, halyqqa dúshpan kórsetip joghaltpaq! Sóitip ghasyrlar boyy janyshtalyp kelgen Shynjang halqynyng jana ósken miyn jemek! Aqiqat aldynda sizder últshyl emes, ózderi...

Jaubasar, aldyndaghy stoldy shart etkizip úryp jiberip edi.

- Ey jalap, tilindi tartyp sóile!- desip qatar úmtyldy birnesheui. Qyz olargha qolyn sermep birdeme dep tastap, tez sóilep ketti Jaubasargha.

- Sóile dep búiyryp túryp, sózimdi tyndamaysyndar ma? Sayra dep zorlaytyndaryng qayda? Adam bolsandar, istering dúrys bolsa, mening sózimdi tyndap kórinder!... Joldastar sizder halqymyzdyng eng asyl, eng ayauly perzentisizder. Qaralandyq dep qamyqpanyzdar!... 49-shy jyl kommunistik partiya eken dep aldanyp, qabandy qarsy alyppyz!...

Ayqaykók bastaghan birnesheu kýrkirep baryp, qyzdyng alqymynan ala týsti. Qaghyp tastap qayta sóiley bergen qyzdy syrtynan kelgen bireui moynynan qylqyndyra qúshaqtap, shalqalata basty. Sahna syrtynan «hayuandar!» dep aiqaylap jiberdi bir kýshti dauys. Jalt qaraghan Ayqaykók qyzdyng ýstinen túra úmtyldy sol dauys shyqqan jaqqa. Sonynan tórt-besi ere jýgirdi. Edendi sartyldatyp-saqyldatyp sahnanyng artqy esiginen shyqqany estildi. Qyzdyng qol-ayaghyna ie bola almay alparysqan tórt "batyryna" Jaubasar zaldaghylarynan kómek shaqyrdy. Zaldan Maqúlbek bastatqan «qosyn» jetkenshe qyz etikti ayaghymen ekeuin domalatyp týregeldi. Auzyn túmshalaghan salyny júlyp tastay sóiledi.

-...Aldamshy qara jýz qaraqshylyqtaryn kórsetken ózderi!...

Jabyla tildey jetken aktivter qyzdyng auzyn salysymen qayta basa qoydy. Shygharyp әketpek bolyp bir toby sýirey jónelip edi, bir toby sahnanyng ortasyna qaray tastabandap tartty. Ózara úrysyp-zekirise tartysty. Jaubasardyng shәnkilimen sahnanyng ortasyna qayta kelip qalghan qyz búlqynyp taghy týregeldi. Salynyng bir shetinen zildi dauys taghy shyqty:

- ...Kommunistik bet perdesin jyrtyp tastap, gomendannyng qandy auzyn kórsetken ózderi!

Salymen auzy taghy tyghyndaldy. Taghy da tartysqa týsti. Eki toptyng kópshilik úqpaytyn ózara daulary qyzgha kókpar laghynsha talastyrdy. Key biri shashynan, key biri omyrauynan, kәdimgi ash qasqyrlarsha júlqylasty.

- «Ey, ol, adam ghoy!»- degen bir dauys zaldyng shetinen zirk ete týsti.

- «Ey batyrlar, ol, әiel adam!»- degen bir dauys taghy bir shetten shyqty.

- «Ey, namys barma senderde!»- degen dauys zaldyng art jaghynan qatar shyqty.

«Qasqyr da úrghashysyn búlay talamaydy!»- dep dәl ortadan bireu tipti aiqyn aiqaylady.

Basyn qaqshityp Jaubasar, kózderin aqshityp aktivterge qaray qaldy. Jym boldy zal. Dodadan sәl bosay qalghan qyz, basyn shayqap-shayqap jiberip, auzyn salydan taghy shyghara saqylday. Dauysy әli túnyq.

- Joldastar, sizder tariyhqa da, halyqqa da, marksizmge de adalsyzdar, ishki soghysty bastaghan ózderi! Jaza ózderine layyq! - Qyzdyng auzy taghy basylyp, salymen taghy túmshalandy. Tartys, alys-júlys qaytalana berdi....

«Qyzdyng jany qyryq» degenge kýlushi edim, kózimnen jas domalap-domalap ketti. Adamzattyng bar namysy meni basyp, jýregimdi anau ayauly -altyn qyzsha júlmalap jatqanday, qalshyldap ketippin. Qalyq týrtip qaldy býiirimnen. Sezdirme degeni eken. Tisimdi-tisime basyp, ózimdi-ózim jiya qoydym.

- Búl qyz kim?- dep súradym Yusupbekten.

- Lәnju institutynda lektor dep estigenmin.

- Bәse!...

Jaubasar shanqyldap sóiley jóneldi. Qyzdyng auzy myqtap tanylyp, qoly artyna qayrylyp baylanghan eken. Sonyng dodalanghan әlemtapyryq shashyna, jyrtylghan jaghasy men yubkasyna, kóterilip-basylyp túrghan qúrysh kókiregine, kýsh kernegen tolyq túlghasyna kózim toqtap qalypty da, atqalaqtap túrghan alyp jýreginen qúlaghym airylmapty. Basqa eshtene kórinbedi de estilmedi. Zal ólik tynyshtyghynda. Jan joq, qyp-qyzyl qan tasyp jatqanday Jaubasardyng jýzi jyn oinaq. Býlk-býlk, jybyr-jybyr, qybyr-qybyr. IYegi sekendep túrghanday. Shóldegi jel júlmalaghan tiken quraydyng tozyghynsha jelpildep úshyp barady, dybyssyz-sybyssyz tozyp barady.... Keyde ertegidegi albastynyng shashy men etegindey jelbirep elesteydi.

«Biraq, osy batyr qyzdyng sózinde rasynda da keri tónkeristik yzghar bar-au?.. Joq, búl syndy terrorlyqqa teng týsetin jauap әriyne osylay shyghady. Tejeusiz qinaudyng jemisi - shekteusiz narazylyq. Áyeldik ar-namys aghytqan shekteusiz ashu tasqyny tekteusiz qopardy. Tasqyn jýrgen jerding shirik tomary ghana emes, shyryndy gýl tamyry da qoparylady. Tasqyn taqyrlaydy, ashu arandatady. Qasqyr talap jatqan qayraty ashuyn shekteuge ýlgere almay qaldy. Sәl tejelip, eseppen sóilese tipti enserip týsetin edi!... Qaytkende de Jaubasardyng «qiyametin» qiratyp múqatyp-aq tastady»

Jiyn bastyghynyng tozaqy shanqyly toqtay qaldy bir sәtte. Sahnagha saq-súq basyp qúraldy saqshylar kirdi. Qyzdy shandyp tanghan arqandy sheship, qolyna qúrsau saldy da myltyqpen aiday jóneldi.

Baghanadan bergi sahnada kókpar tartysudyng sebebi endi anyqtaldy: «Bir toby Sәidany «u shashqyzbay» shygharyp әketpek eken de, bir toby onyng qolgha alynghanyn sahnadan kórsetip, kópshiliktin, әsirese mendeylerding jýregin osy qúraldy «qiyametimen» almaq eken. Sәidanyng qolgha alynghandyghyn Jaubasar asqaq  «saltanatpen» jariyalady. Endigi sózi osy «jenisin» negiz etip shyt janadan qayta bastaldy. «Proletariyat dektaturasynyng ýstemdigin» ýstemelep-ýstemelep sóilep, «burjuaziyanyng qara týtek keri tónkerisin taghy bir ret byt-shyt etip talqandaghandyghymyzdy» avtomatsha shaqyldatyp jar saldy. Zaldy oghan qarata kekesindi-әsireli úran qoparyp, boran silkiledi.

Eges pen eserlik aralasqan da dauryqty Jaubasar әreng toqtatty. Ýnile týsti zalgha. Maghan qaraghan qarasynan qiyametindi kórding be degendey yzghar bayqata sholyp ótti. Sәidagha ara týsip dauystaghan «keri tónkerisshilerdi» izdedi sonson. Solardyng dauysy shyqqan tústargha tintine qarady:

- Baghana tónkeriske zobalang kórsetkender kim?- dep shaqyldady. Tym-tyrys bola qaldy zal. - Kim sóilegen?... Túrsyn oryndarynan! -Jaubasar quzay shanqyldady. - Qútyrghan keri tónkerisshini «ol - adam» dep aiqaylaghan kim?... Túr ornynnan!... Túr-túr-túr!..

- Ony әiel adam degen biz! - Ekinshi shetten «últshyldary» aralas odan da kóp adam kóterildi.

«Namys bar ma senderde» degen art jaqtan da, «qasqyrda úrghashysyn talamaydy» degen orta tústan da top-tobymen kóterildi. Tórt toptyng arasy týgel týregelip, tútasa ketti aqyrynda.

- «Qatelespeytin adam joq!...»

- «Qatelesu aiyp emes» qoy, moyyndap týzetsek boldy!- degen ashy mysqyldar da estildi.

Kýlbettenip Jaubasar, kózin shatynatyp Ayqaykók sahna ýstinen qatar zekirdi.

- Sóilegening ghana túryndar!... Kýres jiynyna qarsy sóilegender ghana túrsyn!

- Sóilemegender otyrsyn!

- «Sóiletken biz!» - bәrimiz búiyryp sóiletkenbiz!» - «qatelik bәrimizden ótti!» - Jamyrasa dauystady kópshilik. Jaubasardyng dauysy bәrinen asyp týsip, basa búiyrdy.

- Árbir әtrettegi basshy joldastar, «sóiledik», «sóilettik» degenderin týgel tizimdender! -Taghy bir leksiyanyng shabyty kelgendey, stolyna úmtyldy, sóiley jóneldi. - «Kim tónkerisshi jaqta túrsa, sol tónkerisshi!... Kim jiyangerlik jaqta, feodalizm jaqta, birokrat kapitalizm jaqta túrsa, sol keri tónkerisshi» dep bastady da «onshyl, jerlik últshyldardy» solardyng belsendi jendetine ainaldyra «dәleldedi». Sәida sonyng ishindegi eng qútyrghany bolyp saylandy da myna týregep túrghandar júqtyrghany bolyp soghan baylandy. Sәidanyng qylmysy osy amaliyatymen ólshenip, zor jazagha tartylatyny, tamyry ada-kýde qyrqylatyny eskertildi.

«Joldastar, onshyldyq pen jerlik últshyldyq obadan da júqpaly dert ekendigin kórdinder, lezde júqpady ma! Ong men soldy asa saqtyqpen aiyryp, әr minut, әr sekontta sodan saqtanudy úmytpandar! Áyel Sәida joghaldy. Odan da qaterli erkek Sәidalar әli bar, saqtanyndar! Olardyng da oilanatyn uaqyty jetti, qylmystaryn tanymasa ketetin jerin kórdi. Osydan sabaq alsyn!» - Jaubasar sózin osymen toqtatyp, maghan bir qarady da Ayqaykók pen búrynghy juan qara súrgha kýbirlep tastap shygha berdi. Endigi sheshendik eki orynbasargha tiydi sóitip. Jaubasar sahna bosaghasyna baryp túryp, zaldaghy «últshyldargha» kóz jazbay qaraumen boldy. Asa qymbatty birdemesin aldyryp qoyghanday, jýzi әlemtapyryq, alaq-júlaq qaraydy. Sәidanyng «qútyryghy» ózine de júqty degendeysin.

Jaubasardyng janaghy sózi eki orynbasaryna «qiynnan jol ashyp beru» eken. Kezektesip dәl osy izben búljymay josylta berdi. Ekeui baqanday ýsh saghat sóilep «tәrbiye» berdi.

Endi qayteyik degendey elendey qaraghan ekeuine Jaubasar qolyn sermey sala jóneldi. Bolary boldy  tarasyn degeni eken. Qiralanday basyp artqy esikke bettedi ózi.

Jiyn tarap, zaldaghy eki mynday adam aldynghy bir ghana esikten shyghugha búiryldy. Shektelgenderdi kelgendegidey shenberlep aidap qaytarumen eshkimning isi bolghan joq. IYesinshe avcharkalarda ózdi-óz betterimen jónele berdi. Sypyra arlan ghoy, osynday da әrqaysysy bir-bir ólekshin sonynan shúbaugha asyqqan siyaqty.

Sәidany túmyldyryqtap aidatqanymen Jaubasarlardyng ózderining túmsyqtan jep, esengirep qalghandyqtary bayqalady. «Jerlik últshyldar» tynshylardyng aram yryzdyghyna ainalyp qalmau saqtyghymen bólgen qoshqarsha óz qatarlarynda jyljyp edi. Sonda da jamyrasqan-manyrasqan qoralas-ýiirlesterimiz tús-tústan qosylyp, aramyzgha sine, jandasa jyljydy. Kýlәn qolymdy eki qolymen alyp sylap, aimalay ótti de Yntyqbayyna úmtyldy. Jauynger Núriyashym maghan kýlip jayranday ilesti de, qasyndaghy Aqiya múnayyp, jylay amandasty. Mening «bloktastarymdy» olardan da súrastyryp jýripti. Asyghys kýbirlerine qaraghanda Aqiyany Qúljan men Maqúlbek qatty qorqytyp jýr eken. Qapiyanyng sonynan kәndekshe erip kele jatqan Qúljan kóringende Aqiya basqa bir «últshyldyn» ar jaghyna ótip, bizden alystay qoydy.

Qapas pen Qúmar zaldyng qarsy jaq irgesimen jyljyghan qatardan kórindi. Tym jabyrqau, kóz astylarymen ghana qaraydy bizge. Maqúlbek qughan týlkisinen kóz jazyp qalghan tóbetshe sol jaqtan jaltaqtap túr eken. Dii men saytannyng basynghandyqtaryn bayqap, Maqpalgha Aqiya men Qapiyanyng olardan qaymyqpauyn ghana tapsyra aldym. Onday nemeler qaymyqqan sayyn qydynday beretin ghoy.

Auyz zaldan shygha bergenimizde shetten qosylyp sóileushiler qala berdi. Jaubasar klubtyng shyghar esigine qarsy qarap túr eken. Sәida seni de qútyrtyp ketti me degendey «últshyldardyn» әrqaysysyna qantalaghan kózin qadap, jep jibererdey tistene qarap ótkizedi. Bet-auzy kók ayazdanyp alypty. Erni dir qaghyp, shyqshyty býlkildeydi. Men jaqyndaghanda iyegi de jybyrlap ketti. «Qiyametiniz ózinizdi qylbúraugha salghanba qalay?» degen súrau auzymnan shyqpasa da kózimnen úghylghanday. Qútyrghan qiyq kózi qyp-qyzyl kesek úshqyn atyp jiberip, kirpigin qaghyp qaldy da tómen qaray berdi. Aydausyz-baqylausyz erkimizben jayylyp shyqqanymyz ýshin eshqaysynymyzgha til qatpay qaldy. Ol búiryghy qazir esinde de joq ispetti.

- Pәle qyz mynany myljalap-aq ketken eken!- dedi Qalyq bylay shygha bere.

ysupbek kýlip jiberip, jan-jaghyna qarap jauap qatty:

- Úmytpastay myqty eskertu boldy. Jogharghy jaq estise... Oilastyryp kórui mýmkin!

«Jerlik últshyldar» baghana «qiyametke» kele jatqanda aghyday sólmireymey, qyl kópirden aman ótkendey týgel jayrandasyp, kýlisip keledi eken. Aldynghy jaqtaghy Yntyqbay da Raqymqanmen danghyrlasyp barady. Bizding aldymyzdaghy «Qúiyn soqqan» ghana dara. Moyynyn ishine tyghyp, ýnsiz-tlsiz kónilsiz oimen kele jatqanday kórindi.

- Ey Qúy agha,- dep qarattym. - Syrqattan sausyz ba?

- Syrqattan qiynyraq bir mәsele qinap keledi! -Sol kónilsiz qalpynda túnjyrap aitty jauabyn.

- Biz kómektessek qalay?

- Kempirimning aqyly bolmasa, eshkimning shipasy qona qoymas!... Alla taghala Sәida ekeuimizdi jasaghanda qatelesip qalypty. Sәidagha erlik qayrat berip, oghan layyqty qúraldy maghan auystyryp jibergenin býgin bildim. Ádilet kerektigin oilastyrsam da kempirimnen qorqyp kelemin. Sәidagha tamaq aparghan bolyp, sol qúrghyrymdy әlde de soghan tapsyryp bergim keledi.

- Bәrimizde de sonday oy bar!- dep Qalyq kýlgende, estigender týgel kýldi. Kýlkini qatty saghynyp qalyppyn. «Qúiyn soqqansha» men de әrtistik beynege kelip, shoshynghansy qaradym olargha.

- Astaghypyralla, bәriniz qúraldarynyzdy «qútyrghan qyzgha» bersenizder Jaukendi qyryq tesik qyp jibermey me!- dep du kýldirdim. Aldynghy jaqtan Núraly bizge qayryla qarap túra qalyp qostady mening qaljynymdy.

- Áyel bop kelip istegeni mynau, eger erkektikpen qúraldansa, Jaukene «seniki tónkeris, seniki tónkeris!» degizer!

Qarqyldap kósheni basymyzgha kótere jónelippiz. Dәl túsymyzdaghy qaqpa daldasynan ýsh-tórt baqylaushymyz kidindey shyqty.

- Á, ne kýlki, ne kýlki!... Keri tónkerisimiz jendi dep quanyp kelesinder me?...

- Toqtandar!- dep zekidi bireui. Týgel toqtap, sabymyzdy týzedik.

- Áy, sen ne dedin?- dep Samsaq storj Núralygha qadala ketti.

- Ne deushi edik, әlgi qyzdyng juan dauyspen sóilep, sizderdi de qatelestirgenine kýlemiz de!

- Myna keri tónkerisshilerge ne deding deymin?

- Siz onyng әiel ekendigin búrymynan tanymay, sahnada etegin týrip, qyzyl shtanyn kórgen song ghana shegindiniz ghoy, sony aittym!

- Ei, men qashan sheginippin!...

Núralynyng óz sózinen búltara qashamyn dep Samsaqty qaghyp ketkenine tipti qatty kýldik.

- Bet bar ma senderde!- dep aqyryp jiberdi Samsaq. Ózining múnshalyq sәuletti kadrlargha bastyq bolyp tergegenin maqtanysh etkendey, kósheden ótip bara jatqandargha qarap, bir býiirin tayana qoyyp zekirdi. - Namys, újdan bar ma senderde!

- Bizde ol rasynda da joq eken Storj әpәndi!- dep «Qúiyn soqqan» Samsaqty ózine qaratyp әketti. - Namysymyz bolsa, sol keri tónkerisshi qyzben biz de kýresip, sahnada ýstinen kóriner edik!

- Kelgendegi tәrtippen tizilinder!- dep zekirdi bireui.

- Sening sózing basqa!- dep bir aktiv Núralyge qatarlasa týiilip ayandady. - «Seniki tónkeris, seniki tónkeris» degening ne sóz?... Dәl qasynnan tyndap túrsaq bizdi sanyrau dep búltaryp qútylmaqpysyn?... Qazaqsha sózdi úighyrlar týsinbeydi dep sóilegeninning bәrin úqtyq!

- Dәl ýstinen týsti-au myna iyt! - «Qúiyn soqqan» maghan qayryla sybyrlady. Endi bir sәtte Núralyny sol pәle yqsyratyp, moyyndatyp alghanday túmsyghyn soza kýbirlep bara jatty.

Týbirli qorqynysh endi jabysty maghan: Núralynyng búl qaljyny, maghyna jaghynan dәl qazir aiqyn da tereng qarsylyq. Jaubasar qazbalasa qazynagha qaryq boldy dey ber! Byghyp-kernep túrghan sap-taza «keri tónkeristik» búl sózder týrtken sayyn atylyp shygha bermey me!... Bastaghan «qúiyn soqqan», qostaghan Qasqyrbaev, damytqan men, dabyldatqan Núraly. Týgelimen Jaubasardyng jauyghyp, fakt-dәlel qaqpanyna týsire almay jýrgen «týlkileri». Eger Núraly qaljynynyng qúiryghy ashylsa, bәrimizding shegimizdi sodan suyra bermek. Týri basqa bolghanymen týbi bir pikirler ghoy. Ashyq keri tónkeristik әreket ýstinde qolgha alynghan qyzdy naghyz qaharman sanap, onyng býgingi isine sýiingendik, tónkeristi qorlap, keri tónkeristi ashyqtan-ashyq qoldaghandyq... Qysqasy, Jaubasardyng bizge jappaq jalasynyng barlyghyn auzymyzdan aghyzyp bermedik pe!... Ózimizden kertartpa blok taba almay jýrgeninde «keri tónkeristik partiya» shygha kelgenin kór!...

Darbazagha qaytyp kep kire bergenimizde Núralyny әlgi tórt avcharka týgel qorshap, etek-jeninen tartyp ala jóneldi. Qan maydanda jabylyp, qolgha әreng týsirgendey tórteui de alqynady. Tórteuining tanauy da týregelip alypty!..

Abaqtyma ózdigimnen asyghyp baryp kirdim. Tobymyzben týsken qaqpannyng serperin basyp qayyryp kóru kerek qoy! Al oilan... al dónbekshi...

Qyraghy tergeushim, «el aman, júrt tynyshta osy nemeler sonsha nege qiqulap qoqanday beredi» dep sizderding minezderinizdi jazghyrushy edim. Kap minezderinizde emes, qúiryqtarynyzda eken ghoy. «Úrynyng arty quys» bolady eken de, sol quystan jel keulep, kisini qúiyn qúiryqqa ainaldyra qoyady eken. Búl halderinizdi osy joly ózim qylmys ótkirip, ózimning qopaqtauymnan týsindim. Sizderde myltyq bar, qúral qúdiretteriniz jetkilikti ghoy. Sondyqtan ózderiniz qopaqtaghanda qoqandaysyzdar da, qoryqqandyqtarynyzdan qorqyta beresizder. Eger endi baqyra qalsanyzdar aqyrghannan da sústy-qorqynyshty kórinetindikteriniz de sóz bar ma. Múny bylay qoyghanda apat sipatty tótenshe qorqynyshty bir ahualdarynyzdy da óz qúiryghymnyng osy quystaluynan mólsherlep bilip qaldym: búl quys, mening qúiryghyma qaljyndaghy shekti bir qylmystan ghana payda bolghan, shekti quys qoy. Kirgen jel az. Sonda da qúiyn qúiryqqa ainalyp qopaqtap otyrghanym mynau. Al, sizderding quysqa jersharynyng atmosferasy týgel kirip ketui kәdik. Sonda búl ghalamynyzdaghy maqúlyqtar men nәbәdat auany qaydan tauyp tirshilik etpek, sonshalyq qúiyn ózderinizdi qayda toqtatpaq? Esekqyrghangha baryp, qoqandap, kýnge baryp aqyryp ýrkiter me ekensizder dep qorqam.

(Jalghasy bar)

«Abai.kz»


[1] Qarasart maydany - Islam seniminde ólgen adam týgel tirilip jinalatyn maydan. Kýnәli adamdar óte almay, tozaqqa qúlaytyn «qyl kópir» sol maydanda.

0 pikir

Ýzdik materialdar

Erevanda ereuil

Abai.kz 1120