Dýisenbi, 27 Mausym 2022
Janalyqtar 2780 0 pikir 21 Qyrkýiek, 2012 saghat 09:54

AZGhYRDYNG ALANG KÓNILI

«Jas qazaqtyn» ótken sanynda  Azghyr aumaghynyng әleumettik ahualy jóninde maqala («Alystaghy Azghyrdyng auyr ahualy», 14 qyrkýiek, 2012 jyl) shyqqan edi. Al endi osy ónirding ekologiyalyq ahualy qanday? San jyldar boyy synaq alanyna ainalghan jer nendey qúpiyany býgip jatyr? Búghan deyin jýzege asyrylghan jarylystar saldary saqtaldy ma? Býgin sol jóninde aityp kórelikshi.

Qolgha kisendelgen qara diplomat

«Jas qazaqtyn» ótken sanynda  Azghyr aumaghynyng әleumettik ahualy jóninde maqala («Alystaghy Azghyrdyng auyr ahualy», 14 qyrkýiek, 2012 jyl) shyqqan edi. Al endi osy ónirding ekologiyalyq ahualy qanday? San jyldar boyy synaq alanyna ainalghan jer nendey qúpiyany býgip jatyr? Búghan deyin jýzege asyrylghan jarylystar saldary saqtaldy ma? Býgin sol jóninde aityp kórelikshi.

Qolgha kisendelgen qara diplomat

Qúrmanghazy audanyna belgili ekolog Yuriy Lyalin osy ónirding qorshaghan ortasyna qatysty barlyq derlik syrdy biledi. Sóitsek, ishinde Yuriy Lyalin de bar bir top adam Qarabayly - Balqúdyq baghytynda kele jatyp, jolda apatqa úshyraghan kólikke tap bolady. Tórt dóngelegi kókke qarap tónkerilip týsken kólikting jýrgizushisi qaza tauypty da, janyndaghy jolaushysy auyr jaraqattanypty. Qos ayaghy qatar synghan ony kabinadan shygharyp, jol jiyegine jatqyzghanda, tipti esin de bilmeydi eken. Búlardy tanghaldyrghany - beytanys jolaushynyng qolyna kisendelgen qara portfeli-diplomat. Sәlden song esin jinaghan jolaushy da aldymen sony súrapty. 
Aydalada kezdesken sol adamnyng arghy taghdyry búlargha belgisiz. Biraq sol diplomatta Azghyrgha qatysty qúpiya qújattardyng bolghandyghy anyq. Óitkeni, alghashqy kómek kórsetilip, auruhanagha jetkizgende júmbaq jolaushynyng synaq alanyndaghy arnauly ekspedisiyada júmys jasaytyn maman ekendigi belgili bolghan. Keyin Yuriy Lyalin qyzmet babymen Azghyrgha qatysty san problemagha aralasyp jýrip, osy oqighany jadynda saqtap qalghan. 
Azghyrda 1966-1979 jyldary 17 mәrte quattylyghy әrtýrli yadrolyq jarylystar jasalghan. Búl synaqtar jer astynda jýzege asyryldy degenimen, qazir qatary siyregen kónekózder dýmpui jer ýstine de anyq sezilgenin aitady. Jalpy, múnda on tehnologiyalyq alang ornalasqan. Solardyng segizi Azghyr eldi mekeninen soltýstik-shyghysqa qaray 17-20 shaqyrymday ghana jerde. Negizi, o bastaghy joba boyynsha jer astynda jasalatyn yadrolyq jarylystar nәtiyjesinde payda bolatyn radioaktivti qaldyqtardyng auagha taralmauy kózdelgen-di. 
Búl rette irgedegi auyldardyng tym jaqyn ornalasuy eskerilse kerek. Demek, jarylys ótetin shahtalar senimdi jabyluy tiyis edi. Alayda, qazir belgili bolyp otyrghanynday, 1966 jylghy 22 sәuirde A1 jәne 1979 jylghy 17 qantarda A8 alandarynda jýzege asyrylghan synaq kezinde jer betine gaz shyghyp ketken. Al búl, qaytalap aitqanda, o bastaghy jobada qarastyrylmaghan edi.

Aydaladaghy apan

Mәjilisting búrynghy deputaty, elimizding túnghysh gharyshkeri Toqtar Áubәkirov kezinde Azghyrgha qatysty salmaqty mәseleni kótergen-di. Keyin onymen telefon arqyly ózimiz de tildesken edik. Búl mәselemen Senat deputaty bolghan Jandarbek Kәkishev te shúghyldanghan. Kezinde Qorshaghan ortany qorghau ministrligining sol kezdegi basshylyghyna da aitylghan. Búl - Azghyrdaghy apangha jasyrylghan diametri 11 metrlik shar týrindegi yadrolyq qondyrghygha qatysty mәsele. Onyng qazirgi kýii qanday, ainalasyna qauip tóndirmey me?
Jalpy, osy qondyrghy qazaq dalasynda qalay payda boldy? Enbek ardageri Mahmút Kórgenov ótken ghasyrdyng sekseninshi jyldary oblystyq auyl sharuashylyghy basqarmasynyng basshysy bolyp jýrgeninde qyzmet babymen Qúrmanghazy audanynyng Balqúdyq jәne Sýiindik eldi mekenderin aralapty. Sonda kórgen bir oqighany jadynda saqtap qalghan.
- Biraz uaqyt ótti ghoy,  - deydi qazir zeynetker jasyndaghy azamat. Qatelespesem, 1981 nemese 1983 jyly bolsa kerek, dala jolymen úzyn keruen ketip bara jatty. Áskeriyler qorshap alghandyqtan,  oghan jaqyndau mýmkin emes edi. Áyteuir, aumaghy әjeptәuir qúpiya zat tiyelgenin sezdik. Óitkeni, baghyty Azghyr bolatyn. 
Qazir belgili bolyp otyrghanynday, búl yadrolyq qondyrghy eken. Ol Mәskeuding qúpiya búiryghymen sonau Reseyden qiyrdaghy Qazaqstannyng Azghyr aumaghyna jetkizilgen. Sirә, Edil boyymen tasymaldansa kerek. 
Sóitsek, diametri 11 metrlik osy shardyng ishinde yadrolyq jarylys jasau arqyly almaz alu josparlanghan eken. Áytse de, әldebir sebeptermen búl júmys jedel qolgha alynbaghan. Al keyin kýiremestey kóringen Kenes Odaghy taraghan son, múndaghy qondyrghymen eshkimning isi de bolmaghangha úqsaydy. Óitkeni, yadrolyq jarylys arqyly jasandy almaz alugha qajetti nәrse elimizde joq. Búl júmys tek Mәskeude ghana josparlanghan. Al reseylikter búl qondyrghyny 1995 jyly mýldem tastap ketken. Ras, mamandardyng aituynsha, onyng qorshaghan ortagha esh ziyany joq. Iske qosylmaghan song solay da shyghar. Biraq, qazirgi zamanda qymbat qondyrghynyng qajetsiz zattay tekke jatuy da týsiniksiz.

Synaq saldary qanday?

Azghyrda songhy ret 1979 jyly synaq jasaldy. Sodan 1995 jylgha deyin múnda reseylikter boldy. Olardyng jarylystan songhy zardaptardy jon jolynda ne tyndyrghanyn bilmedik, biraq manyna adam jolatpaghany anyq. Al synaq alany elimizge qaytarylghan song ghana zerttele bastady, әskeriylerding de býldirgen jerin sol kýiinde derlik tastap ketkendigi sonda mәlim boldy. 
Sóitip, 1995 jyldan bastap Últtyq yadrolyq ortalyq qalpyna keltiru júmystaryn jýrgizgen. Alayda, tek 2007 jәne 2009 jyldary ghana radioaktivti zattarmen lastanghan jerler men temir qaldyqtaryn joi jýrgizilgenin eskersek, búl sharanyng da tym kesh qolgha alynghanyn aitar edik. «Bilmegen u ishedi» degendey, soghan deyin jergilikti túrghyndar aidalada shashylyp jatqan zymyran qaldyqtaryn ýilerine tasyp alghan-dy. Solardan qorasyna qalqan jasady, aulasynyng ainalasyn bekitti. Endi san soqqanmen ne shara, talay adam ulanyp ta ýlgerdi. Últtyq yadrolyq ortalyqtyng yadrolyq fizika institutynyng osyndaghy ókili Baltabay Múhambetjanov aiyna bir mәrte alangha baryp, radiasiyalyq jaghdaydy qadaghalap qaytady eken. Shamadan tys esh nәrse bayqamapty. Múny atalmysh instituttyng diyrektory Ádil Tóleuishev te aitady. Alayda onyng ózi moyyndaghanynday, 1996-2001 jyldar aralyghynda qazaqstandyq mamandardyng qolynda synaq alany turaly tolyqqandy mәlimet bolmaghan. Sodan keyingi jyldary qolgha alynghan júmystar da әli әlsiz. 
Áriyne, Azghyr aumaghynyng qazirgi jaghdayyn qalypty sanap otyrghan mamandardyng pikirin de joqqa shygharmalyq. Degenmen, osy synaq alanyndaghy jarylystar ózining auyr zardaptaryn salyp ta ketti. Qazir Azghyrda 350 shamasynda mýgedek jan bar eken. 
Osy orayda Últtyq yadrolyq ortalyq mamandarynyng Semey poligonynyng 95 payyz jerin auyl sharuashylyghy maqsatyna paydalanu jónindegi úsynysy eske týsedi. Áriyne, osy qomaqty aumaq tekke jatpay kәdege assa, mol tabys týsiruge de bolar edi. Biraq oghan júrtshylyq qarsy shyghyp otyr. Óitkeni, olar radiasiyamen әbden ulanghan jerding endigi qalpyna kelgenine kýmәndi. Sheteldik te, otandyq ta ghalymdardyng tújyrymdauynsha, radiasiyagha úrynghan jer tolyq jaramdy boluy ýshin kem degende 300 jyl kerek eken. 
Mine, osy alandaushylyqty Azghyr synaq alanyna qatysty da aitugha bolady. Jýrgizilgen medisinalyq zertteuler osyndaghy 15-40 jas aralyghyndaghy túrghyndardyng qan qúramynda auyr metaldyng tym kóptigin tapqan. 
Múndaghy jerasty sularyn paydalanu qauiptiligin mamandardyng ózderi de aityp otyr. Respublikalyq yadrolyq fizika ins­tituty mamandarynyng pikirinshe, túrghyndardyng qoldanyp jýrgen qúdyqtaghy suynyng sapasy tym nashar. Synaq jýrgizilgen toghyz alang jay symmen ghana qorshala salghan. Onyng arasynan erkin ótip ketken mal ar jaghynda jayylyp jýr.

Týiin

Osy ónirde qystyng kýni baylanystyng nasharlyghynan eki býldirshinge der kezinde medisinalyq kómek kórsetilmey, shetinep ketipti. Qalyng qardy tazalaytyn audanda quatty tehnika da joq.  
Degenmen, bizding bayqauymyzsha, Azghyr aumaghyndaghy halyq kóshuge qúshtar emes. Shamasy kelse, ataqonysty tastap ketkisi joq. Azghyr auyldyq aimaghy әkimining aituynsha, múnda otyz myngha tarta qoy bar eken. Ózge de tórt týlikting túqymynan kende emes. Auyl manynda ýiirimen jylqy da, tabynymen siyr da, ózgeleri de jayylyp jýrgenin tikúshaqtan ózimiz de kórdik. Onyng ýstine, azghyrlyqtar shekarany jalanash tastaghysy da kelmeydi. Áli de el qamyn oilaydy. Ári, ar jaghyndaghy reseylikter shekaragha jaqynyraq qonystanyp, qaralaryn kóbeytip jatqangha úqsaydy. Eki el arasyndaghy shekarany belgileu kezinde bizdin  jaqtyng esesi de ketip qalypty.

Mendibay SÝMESINOV,
Atyrau oblysy

"Jas qazaq" gazeti

 

0 pikir