Júma, 20 Mamyr 2022
Alashorda 2600 6 pikir 13 Qantar, 2022 saghat 11:43

Aqannyng mereytoyy qarsanynda...

Aleksandr Viktorovich Zataevichting qazaq halqynyng 1000 әni men 500 kýiin jinap bastyruyna Aqymet Baytúrsynúlynyng tikeley qatysy bar.

A.V.Zataevich 1920 jyly Orynborgha kelip, alghashynda esep kensesinde júmys isteydi. Klubtarda dybyssyz kinony muzykamen kórkemdep otyratyn pianist bolyp qosymsha aqsha tauyp jýredi. Al bos uaqytynda qazaq muzykasyn jinaumen ainalysady. Ol qazaq әnin kez kelgen jerden jinaydy, kósheden, bazardan, jataqtardan jәne t.b. Aqannyng o kezde elimizding Halyq aghartu komissary, qazirgishe bilim ministri kezi, Zataevichting júmysy turaly bilip qalyp, ony Narkomprostyng ghylym bólimine akkompaniator (sýiemeldeushi muzykant) etip qyzmetke alady. [T.IY.Tugay Ahmet Baytúrsynúlynyng Orynbordaghy joly. Orynbor, 2019]

Gýlnar apay Dulatovanyng esteliginde A.V.Zataevichting Aqannyng ýiinde de, Mirjaqyptyng ýiinde de bolyp әn jazghany bayandalady. «Qazaq halqynyng 1000 әni» degen jinaq Orynborda 1925 jyly shyghady. Kitapta әn aitushy 280 adamnyng aty atalady. Onyng ishinde 19 әndi jetkizushi Aqang da bar. Últ ústazy qatardaghy oryndaushy bolmaghan, A.V. Zataevichke aqyl-kenes berip otyrghan. Kompozitor kitabynda: «qazaq tarihy men etnografiyasy boyynsha ózining qúndy núsqau, kenesteri jәne týsindirulerimen mening jinaghan kóp materialdaryma baghdar bergen, osy kómegi ýshin oghan erekshe alghysymdy aitudan esh jalyqpaymyn»,- dep Aqangha zor alghys bildirgen.

A.V. Zataevich 1931 jyly ekinshi jinaghyn shygharady. O kezde Aqang Arhangeliskide aidauda bolatyn. Redaksiya Aqannyng aty túrghan jerdi týgel syzyp tastaydy. Biraq A.V. Zataevich kitaptyng alghy sózinde bәribir Aqandargha raqymetin bylay dep jetkizedi: «Qymbatty mening dostarym – jigitter, ashtyq, suyq jәne epiydemiya jyldary sizdermen birigip jasaghan enbekti jinaq týrinde Sizderge arnaymyn jәne qaytaramyn! Esterinizde me, sizderding búl tamasha halyq әnderinizdi men jinaghan joqpyn, ony ózderiniz men arqyly últtyq iygilikti saqtau ýshin jinadynyzdar. Jәne búl әrqashan meni, kezdeysoq kelimsekti, daryndy jәne qayyrymdy qazaq halqymen tuys etti» [1000 pesen kazahskogo naroda (pesny y kuyi) / Zataevich, Aleksandr Viktorovich; IYn-t liyt-ry y iskusstva AN KazSSR. - 2-e izd. - M.: Muzgiyz, 1963. – 610 s.]

Aqannyng A.V.Zataevichke degen kómegi múnymen bitpegen. L.F.Eniyseeva-Varshavskaya degen jurnalistting derekti filimindegi bir keyipkerding aituynsha, birde auyldaryna bir orys kelip, balalardy mektepke jinap, «Án aityp berinder men jazyp alamyn. Maghan әn jazugha kómektesudi senderge Aqang tapsyrdy» depti. Onyng aityp túrghany ardaqty Aqymet Baytúrsynúly ekendigin bilgende so jerdegi balalardyng bәri әn aityp beruge qúlshyna kirisken eken. [T.IY.Tugay Ahmet Baytúrsynúlynyng Orynbordaghy joly. Orynbor, 2019].

Aqannyng ghalymdyq, jazushylyqpen birge әn-kýige de etene jaqyn bolghandyghynan habar beretin derekter kóp. Gýlnar apaydyng kitabynda mynaday suretteu bar: «Bólmening tórgi jaghynda - kóldeneng qoyylghan jazu ýsteli, onyng túsynda abajurly ýlken maysham iluli túratyn. Oghan tayau – qara pianino, ýstinde – shoyynnan qúiylghan salt atty qazaq mýsini. Onyng janynda notalar jatatyn. Shkaf pen pianinonyng aralyghynda iluli qyzyl dombyrasy. Jazu ýstelining ong jaghynda tumbochkanyng ýstinde skripkasy qoyylatyn. Búl Aqannyng Qyzylordadaghy júmys bólmesi. Múnda Aqang jazudan sharshaghanda әn salyp, kýy shertip sergiytin bolghan.

Qyzylorda qalasynda Aqang men Jaqang irgeles ýide kórshi túrghan. Ol jóninde Mirjaqyp Dulatovtyng qolynda túrghan qaryndasy Botagóz bylay dep bayandaydy: «Aghay demalghanda Ghanijamal jeneshem (Mirjaqyptyng jary) balalaryna tyiym salyp, shulatpaytyn. Búl kisining júmysyna kedergi keltirmeu ýshin jora joldastary ýiine orynsyz bara bermeytin. Aqang júmystan sharshaghan uaqytta bólmesinde әrli-berli jýretin. Onysy syqyrlaghan edenning dybysynan, salghan әninen bilinetin. Qolyna dombyrasyn alyp, qonyr dausymen jaylap qana sýiip salatyn әnderi «Elim-ay», «Eki jiyren», «Qaragóz» bolatyn. Qazirgi «Qyz Jibek» operasynda aitylyp jýrgen «Qaragóz» ariyasy – Ahmet Baytúrsynovtyng shygharmasy» [Dulatova G.M. Shyndyq shyraghy. – Almaty: «Mektep», 2013 j.]

IYә, Aqannyng bizge jetken alty әni, bir kýii bar deydi aqymettanushylar: «Aqqúm», «Shiyli ózen», «Eki jiyren», «Qarghash», «Qaratorghay», «Qaragóz» atty әnder jәne «Ilme» degen kýii. Búl әli ónertanushy ghalymdar tarapynan anyqtala týsetin mәsele. Aqantanugha bólinetin aldaghy qarjy osynday naqty mәselelerdi sheshuge júmsalsa iygi edi. Al Aqannyng auyl arasy ghana emes, el aldyna shyghyp, sahnada әn salatyn sheber oryndaushy dengeyinde bolghany anyq.

11 sәuir kýni Orynbor qalasynyng teatrynda tatar, qazaq jastarynyng úiymdastyruymen әdebiyet keshi ótti. Oghan halyq kóp jinalyp, biraz adamgha biylet jetpey qalghan. Búl turaly 1915 jylghy «Qazaq» gazetinde aitylghan: «...Búlardan song qolyna syrly dombyrasyn ústap alangha ardaqty «Arghyn» (A.B.) aqyn shyqty. Halyq «Arghyn» aqyndy kórgennen-aq qol shapalaqtap qarsy aldy. «Arghyn» aqyn týregelip túryp,  dombyragha qosylyp «Soqyr qyz» degen әnge saldy. Halyq búl әndi tep-tegis úiyp yqylaspen tyndady. Onan song «Kәmshat bórik» әnin saldy. «Arghyn» artynan qazaq hanymdarynan Ghaynijamal Dulatova hәm Janyl hanym Kәdirbaevalar shyghyp «Elim-ay», «Kandrghazy» әnderine salyp óleng aitty. Búlardy halyq qol shapalaqtap qarsy aldy».

Aqymet Baytúrsynúly –  seksen qyrly túlgha: memleket qayratkeri (halyq aghartu komissary), qazaq ghylymynyng (til bilimi, әdebiyettanu) negizin salushy,  óner adamy (әnshi, kýishi), shygharmashyl túlgha (aqyn, audarmashy), bilim beru jýiesin qúrushy, bilim mazmúnyn qalyptastyrushy, mәdeniyettanushy, synshy, salauatty ómir saltyn nasihattaushy, baspa isin úiymdastyrushy (menedjer), kósemsózshi (jurnalist), halyq múrasyn jinaqtaushy, alashorda ýkimetining baghdarlamasyn jazyp, qúrushylardyng biri, alghash qazaq radiosyn efirge shygharushylardyng biri jәne t.b.

Aldymyzda Aqannyng 150 jyldyq mereytoyy kele jatyr. Ol bir jay tarihta qalghan kisi emes, ony kólgósir toy, jiyn jasau arqyly úlyqtau da qajet emes. Onyng әrbir isinen ýlgi-ónege alu el bolam deytin myna bizge kerek. Dәl qazir últ ústazynyng mereytoyyn qalay ótkizu kerektigi boyynsha ýsh týrli úsynys joba jariyalandy:

Memlekettik komissiyanyng úsynghan sharalary:

Ahmet Baytúrsynúlynyng 150 jyldyq mereytoyy qalay toylanady

Últ ústazynyng 150 jyldyghy: Ýkimetke úsynys...

“Aq jol”: Ahang atyndaghy Til ordasy astyndaghy jyn ordasyn toqtatu kerek!

Osylardy týgel saralap, taghy bir pysyqtap alyp baryp iske kirissek...

Bijomart Qapalbek

Abai.kz

6 pikir

Ýzdik materialdar

Erevanda ereuil

Abai.kz 1093