Sәrsenbi, 18 Mamyr 2022
Áne, kórding be? 2162 2 pikir 11 Qantar, 2022 saghat 13:24

Bordaqylanghan jausodyrlyq

Beymәlim «lageri» tútatqan ot-kóseu

Preziydent Qasym-Jomart Toqaevtyng ODKB qauipsizdik Kenesindegi 10 qantar kýngi  sózinde terroristik úiymnyng sodyr soghysy memlekettik tónkeris jasau maqsatynda bolghanyn jetkizdi.  Memlekettik tónkeris jasau – 30 jyldyq Tәuelsizdikke tónkeris jasau! Tәuelsiz Memleketting túghyryn júlyp, Tәuelsizdikting tuy tigilgen  «Tәuelsizdikting altyn besigi – Almatyny» talqandap, qosa qabat  birneshe qalany qatar oiqastap, «tónkeris» jasau ýshin qansha sodyrdy, qansha ai, qansha jyl dayyndauyng kerek?. Aldyna kelgen adamdy atatyn, basyn shabatyn, ot qoldy, órt qoldy, qansodyr kózdi adamgha ainalatyn kórsodyrlardy qaydan, qay jerden jinap alyp keluge bolady?. Qandy jausodyrlardyng aspannan týse qalmaghany, aldyn-ala dayyndyqtan ótkeni, strategiyalyq manyzdy nysandardy aludyng qandy jospary bolghany belgili boldy. Jausodyrlar bizge әzirge beymәlim «lageride» aldyn-ala dayyndyqta qarumen   bordaqylanghan qansodyrgha ainalghan. Jau-qansodyrlardyng biri arqadan, biri ishten oq súghyp bir mezette astan kestenimizdi shygharyp jatqanda ishten shyqqan úrysodyrlardyn biri jaghadan, biri etekten tartyp qiratushylyq, tonaushylyq әreketke baryp, jyghylghangha júdyryq boldy.

Úrlyq – atam zamannan qylmystyq is. Qazaqtyng әdettik qúqyghy boyynsha bir jylqy úrlaghan adam ústalsa, onyng astyna minip jýrgen aty tartyp alynghan, ony «qandy at» degen. Ayybyna úrlanghan jylqyny qaytarumen qatar, moynyna baylau dep ýsh jasar qúnan, qúiryghyna baylau dep – eki jasar tay qosyp bergen, múny atam qazaq «moynyna qosaq, kótine tireu» degen. Úrlyq, barymtany qaraghanda  biyler aldynda qylmyskerding eki ayaghyn ala jippen qosyp baylap  qoyghan, búl dәstýr daushygha jip keser dep atalghan.  «Bireuding ala jibin attama» degen halyq sózi osymen baylanysty. Qylmystygha ala jip aiyby kesilgen. Úrlyq kólemi ýlken bolghan kezde aiyp kólemi ýsh toghyzgha deyin ósken, búlay jaza kesu aybana dep ataldy, tipti qylmysker barlyq mal-mýlkinen de airyluy mýmkin.  Úrlyq qylmysy atam zamannan tek jazalaumen sheshilgen.

Búl bayaghy zamangha qayta oralu degen sóz emes!. Oryn alghan «úrysodyrlyq» últtyq tәrbiyeni yntymaqtastyqta jýrgizuge keshendi kirisudi talap etedi. Dәstýrge de osy zamangha beyimdelgen innovasiya kerek. Últtyq tәrbiyeni janasha jýzege asyrudy qolgha alu qajet.

Qazaqta balanyng túsauyn «bireuding ala jibin attama» dep ala jippen kesedi. Túsau kesu otbasylyq dәstýr. Al biz balanyng túsau kesuin otbasylyq dәstýrden ýlken toyhanalyq shoukesuge ainaldyrdyq. Jana tәi-tәy basqan balanyng aldyna mashinanyng kiltin, aqsha, oiynshyq, onyng arasyna «maskirovka» jasap kitap qoyyp, qaysysyn alar eken dep kamera, fotoaparattardy shatyrlaryp, topan adam balanyng ýstine tónip esin tandyryp, shoshytyp jylatamyz. Qazaq balasynyng túsauyn keskende balanyng aldyna esh kedergi qoymaghan. Balanyng nazaryn ala jipten taydyryp, ózimiz qoldan qoyghan aldyndaghy kedergi ýiindige audaryp jýrmiz. Al, búl bir ghana mysal...

Tәuelsizdikting alghashqy jyldarynan aq kóp janalyqty jaqsylyq dep qabyldap alghanymyz ashy shyndyq. Jaqsylyq eken dep qabyldap alghan janalyghymyzdyng biri – jana diny aghymdar.

Radikaldy diny baghyttardyng tamyryn týbegeyli shabugha júmyla kirisu kezek kýttirmeytin shúghyl tótenshe mәsele! 

«Mediya-etnografiya» – últtyq tәrbie ainasy

Eline taza qyzmet etetin, ary taza úrpaq tәrbiyeleu jórgekten bastalady. Úrpaqqa eng aldymen ónege bolatyn onyng ata-anasy. Balanyng boyyna izgi qasiyetter otbasynyng tәlimi arqyly daridy. Odan keyingi balanyng tәrbie alatyn jeri oqu orny men qorshaghan ortasy, qoghamdyq oryndar, kóshe. Últtyq qúndylyqtardyng dәstýrli tamyryn tanytu oqushylar, jastargha ghana emes,  ata-ana, orta, ýlken buyn, tipti  qoghamnyng әrtýrli sayasi, mәdeni, intelliygensiya qauymy, blogerler arasynda da jýru kerek. Shou-habarlar, týrli mәdeny baghdarlamalar, kino salasynda etnografiyalyq sarapshylyq bolu kerek. «Mediya-etnografiya» baghytyn býkil BAQ, әleumettik jeliler ghana qolgha alyp qana qoymay, әleumettik-gumantarlyq jәne ónertanu baghyttardaghy barlyq mamandyqtargha jýretin mindetti pәn boluy kerek.

Nartәuekelge baru

Preziydent Qasym-Jomart Toqaev әskery arsenalgha qorghanys taktikalaryn qosugha,  dostas memleketterding qaruly kýshterining qorghanys kómegin tartugha shúghyl sheshim qabyldaugha nartәuekelge bardy. Dostas memleketterding әsker kýshi manyzdy strategiyalyq nysandardy kýzetude. Qosymsha qorghanys kýsh bizge qazir asa qajet! Polisiya departamentterine shabuyl, órt sóndirgish mashinalardy jappay shabuyldap órteu óz qorghanys kýshimizge kómek-kýshting qajet ekenin aighaqtady.

Qazaqstan búryn sondy bolmaghan, qanshama adam ómirin alyp ketken terrorlyq soghysty bastan ótkizdi. Terrordy tek әskery kýshpen  ghana jene alasyn, búl tyghyryqtan basqasha shyghu mýmkin emes!  

Halyqqa terrorlyq qaruly operasiya bolatyny, qauipsiz jerde bolu, ýide qalu ashyq eskertildi. Eskertuge qúlaq aspay kóshege shyghushylyq ta oryn aldy. Búl qatelik halyqqa qúqyqtyq sauattylyq aqparattylyq isi kerek ekenin anyq kórsetedi.

Osynday terrorlyq soghystyng aldyn alu men el qauipsizdigin qamtamasyz etu ýshin ghylym men tehnika innovasiyasyn barlau, qaru-jaraq arsenalynyng zamanauy týrlerin janghyrtyp, әskeriy-qorghanys, qauipsizdik kýshterding zamanuy qaghidattaryna júmyldyru kerektigine kózimiz anyq jetip otyr. Halyq qauipsizdigin qamtamasyz etetin әsker sapyndaghy sarbazdardyng ózining qauipsizdigi basty nazarda bolyp, olardyng ruhyn asqaq etu,  halyq aldyndaghy aibynyn asyryp, «sarbazdyng әskery statusyn»  kóteru mehanizmderi algha shyghuyn qoldauymyz tiyis.

«Ótkelde at aiyrbastamaytyn adam»

Jausodyrlar tudyrghan osy kýni jazushy Dәuren Quattyng «Qazaq әdebiyeti» gazetining 2021 jyly 12 qarasha №46 (3784) sanynda «Ótkelde at aiyrbastamaytyn adam» atty maqalasyn qayta oqyp shyqtym. Maqala sony: «Syn men min óz aldyna, eng bastysy – Preziydent Toqaev әlemdi jaylaghan indet pen geosayasi, geoekonomikalyq daghdarystardyng salqynyna boy aldyrmay ilgeri basyp keledi. Resey jurnalisterine bergen súhbatynda Toqaev: «Men sayasatqa sharbaqtan attap kele salghan kezdeysoq adam emespin» - degen edi. Ol jәne ókpek jolaushy (poputchiyk, tranzitnyy chelovek) bolyp poyyzdan poyyzgha ayaq artyp, úshaq aiyrbastalmaytyndyghynda da aitqan bolatyn. Búndayda qazaq: «Ótkelde at aiyrbastalmaydy» deydi. Iya, ol – ótkelde at aiyrbastamaytyn adam», - dep týiindelgen. Shyndyghynda, Preziydent Qasym-Jomart Toqaev osy kýnderi Memleketimizge qarsy qoldan budandastyrylghan, bordaqylanghan terrorlyq soghysta  «ótkelde at aiyrbastamaytyn adam» ekenin dәdeldeli.

Áke kórgen – oq jonar!. Jauynger qalamger Kemel Toqaevtyn  úly, óz qaysarlyghyn, qasqayyp halyqtyng betine tik qarap túryp kórsetti. Terrorlyq kýreste esh mýsirkeushilik bolmaytyn sheshimderin jәne halyqpen birge ekenin kesip aitty!

Tәttigýl Qartay,

Ál-Faraby atyndaghy Qazaq Últtyq uniyversiyteti professory,

etnograf-ghalym

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar

Erevanda ereuil

Abai.kz 1062