Dýisenbi, 18 Qazan 2021
Janalyqtar 2203 0 pikir 1 Qyrkýiek, 2012 saghat 12:44

Serik Erghali: «Tәuelsizdigimiz Semey poligonyn jabumen jariya etilgen edi»

Songhy kezderi keybir orystildi jastarymyz halqymyzdyng Tәuelsizdikti qajetsingenine kýmәn keltirip, últtyng namysyn qorlaytynday pikir taratyp jýrgeni ras. Biz «Azat»  qozghalysynyng ardageri, 90-jyldardaghy jas sayasatker Serik Erghaliymen (surette) súhbattasu arqyly onday kýmәnge eshbir oryn joq ekenine, Tarihymyzdyng tәuelsiz múratqa qol sozudan ghana túratynyna kóz jetkizdik.

- Seke, KSRO-nyng ydyrauyna týrtki bolghan Tamyz búlghaghy (putcha) kezinde sayasatpen ainalysqan jastardyng biri boldynyz. Sol oqigha kezin eske ala otyryp әngimeleseniz. Neshe jasta ediniz?

- Tamyz búlghaghy Qyzyl odaqtyng ydyrauyna týrtki bolghan joq, shyn mәninde Kenes odaghy odan búryn ydyrap, qausap túrghan edi. Oghan dәlel retinde Baltyq, keybir Qap respublikalarynyng tәuelsizdik jóninde deklarasiya jariyalaghanyn aitugha bolady. Endi qyzyl imperiyanyng kózin jabu sәtine qatysty akt qalghan edi. Tamyz búlghaghy sol sәtke nýkte qoyghan akt boldy. Kenes odaghyn saqtap qalugha tyrysqan revanshtyq pyighylymen alas úrghandardyng qoldarynan búlghaqtau ghana keldi.

Songhy kezderi keybir orystildi jastarymyz halqymyzdyng Tәuelsizdikti qajetsingenine kýmәn keltirip, últtyng namysyn qorlaytynday pikir taratyp jýrgeni ras. Biz «Azat»  qozghalysynyng ardageri, 90-jyldardaghy jas sayasatker Serik Erghaliymen (surette) súhbattasu arqyly onday kýmәnge eshbir oryn joq ekenine, Tarihymyzdyng tәuelsiz múratqa qol sozudan ghana túratynyna kóz jetkizdik.

- Seke, KSRO-nyng ydyrauyna týrtki bolghan Tamyz búlghaghy (putcha) kezinde sayasatpen ainalysqan jastardyng biri boldynyz. Sol oqigha kezin eske ala otyryp әngimeleseniz. Neshe jasta ediniz?

- Tamyz búlghaghy Qyzyl odaqtyng ydyrauyna týrtki bolghan joq, shyn mәninde Kenes odaghy odan búryn ydyrap, qausap túrghan edi. Oghan dәlel retinde Baltyq, keybir Qap respublikalarynyng tәuelsizdik jóninde deklarasiya jariyalaghanyn aitugha bolady. Endi qyzyl imperiyanyng kózin jabu sәtine qatysty akt qalghan edi. Tamyz búlghaghy sol sәtke nýkte qoyghan akt boldy. Kenes odaghyn saqtap qalugha tyrysqan revanshtyq pyighylymen alas úrghandardyng qoldarynan búlghaqtau ghana keldi.

Men ol kezde otyzda edim. «Azat» qozghalysynyng Ortalyq ýilestiru kenesining mýshesimin әri Batys aimaq boyynsha ýilestirushi boldym. Qúzyretime kәzirgi batys aimaqqa jatqyzylyp jýrgen tórt oblystan basqa Torghay men Qyzylorda oblystary engizildi. Mindetim - әr oblystan el egemendigine ýles qosar qauqarly liyderler tauyp, qozghalys bólimderin qúru әri nyghaytu boldy. Sol kezde Manghystaudan - Sayyn Shapaghat, Atyraudan - Jauynbay (ómirden erte ketti, tegi esimde qalmapty), Oraldan - Amanjol Zeynulliyn, Aysúlu Qadyrbaevalar, Qyzylordadan - Saghat Jýsip, Torghaydan - Júmash Somjýrek sekildi liyder azamattar bólimderdi qúryp basqardy.

Ol bir sayasy romantikagha toly qyzyq ta, kýrdeli kezeng edi. Qaltamen de, janúyanyng múqtajymen de sanaspay, qoghamdyq-sayasy júmysqa beriletinbiz. Ekonomikanyng qúldyraghan kezi bolghanmen, sol kezdegi elding qauqary qúryy qoymaghan uaqyt әri kenestik kenshilik aiylyn jyimaghan kez edi. Sondyqtan eldi aralap, halyqty tәuelsizdikke ýgitteu men júmyldyru zaman talabyna úlasqan ayauly dәuren bolatyn.

Sonday tarihy kezenderding birinde, Aqtóbe oblysy Temir audanynyng «Azat» qozghalysynyng belsendileri - Tólegen Bólek, Hamit Qyrqymbaev aghalarymyzben Oiyl audanyna baryp, júrttyng súranysymen kezdesu,miting úiymdastyrdyq. Hamit aghamyzdyng GAZ-21 «Volgasyna» mikrofon,kýsheytkish dybys-kolonka sekildi kerek-jaraqty tiyep, 1991 jyldyng 16-17 tamyz kýnderi Altyqarasu, Amangeldi auyldaryn aralay kelip, jergilikti aghamyz Kәdirjan Júmaghaliyevting úiymdastyruymen Oiylda sharamyzdy ótkizdik. Aqtóbege jetip, ertesine oiymda eshtene joq, teledidardy qosyp qalsam, barlyq arnada «Aqquly kól» baleti kórsetilip jatyr. Saghat tanghy 10-nyng shamasy. Bir kezde diktor shyghyp, tótenshe aqparat jariyalanatyny turaly habarlady. Ýstel basynda qazday tizilgen onshaqty adam otyr. Ishinde viyse-preziydent Yanaev, KGB bastyghy Kruchkov men  Qorghanys ministri marshal Yazov taghy basqalary bar qabaqtary týksiygen shaldar jinalyp, biylikting Tótenshe jaghday jónindegi memlekettik komiytetke kóshkenin jariya etti.

Týsten keyin aqtóbelik «Azat» belsendilerin jyinap, jaghdaydy talqyladyq. Almatygha shyqtyq: ortalyq kensede Batyrhan Dәrimbet aghamyz eken, oghan qanday núsqau bolsa da dayyn ekenimizdi habarladyq. Azatshyldar tarapynan qarsylyq bildirsek qaytedi, әitpese, myna jaghday bizding paydamyzgha sheshilmeydi degendey batyl úsynystar da týsti. Jer-jerdegi azattyqtardan ishki dúshpandarymyzdyng bas kóterip, keleke ete bastaghanyn, demokrattardy jazalau bastalatyny jayynda qaueset-aqparattar týse bastady. Oiymyz ben boyymyzdy týrli sezim biylegeni ras. Sol kezde obkomda bizben niyettes azamattar jetkilikti bolatyn, solarmen aqyldasudy sheshtik. Sebebi, olargha qansha  degenmen tikeley aqparat týsedi, әrbir mezet sayyn qúbylghan jaghdaymen sanaspasa bolmaytyn edi.

Sóitip, «Azat» belsendilerining úigharuymen Obkomdaghy iydeologiya hatshysy Asylan Musinge bardym. Jaghdaydyng kýrdeli ekenin, alayda, shiyelenis bolsa, bizding qanday da bir boy kórsetuge әzir ekenimizdi bildirip edim, hatshy «2-3 kýn sabyr ete túru kerek, kóp úzamaydy, bir jaghyna shyghady» dep kenes berdi.

Aqyrynda 19-y kýni Mәskeude Elisinning jaqtastary kóshege shyghyp, әr jerlerdegi biylik organdary TJMK-gha baghynbaytyndaryn mәlimdep jatty. Bizde de keybir oblystyq dengeydegi biylik Mәskeudegi búlghaqshylardy qoldap qalghany bar. 20-tamyzda Mәskeude eki jaqtan da әskery shoghyrlanu  bastaldy. Reseyding uaqytsha Qorghanys ministrligi qúryldy. Azamat soghysynyng tútanu jaghdayy tuyndady. 21-tamyzda ertesimen әskery kenesting qoldauyn taba almaghan Yazov әskerdi Mәskeuden shygharugha mәjbýr boldy. Oqighanyng tetigin Elisin bastaghan reseylik demokrattar alyp, jaghdaydy mýldem basqa arnagha búryp jiberdi. Gorbachev taqtan týsti. Jana Resey KSRO-ny tarqatugha kiristi. Sodan song pisken syzdauyq sekildi tәuelsizdik sherui bastaldy da ketti.

- Áriyne, sizderding tәuelsizdikke degen qúlshynystarynyz «Qazaqtar tәuelsizdik ýshin kýresken emes!» degen jalagha tolyq jauap. Sodan song biluimshe, «Azat» qozghalysy Semeyge marsh úiymdastyrdy ghoy, solay ma?

- Shynyn aitqanda, sol kezde kóptegen respublikalarda últtyq maydandar qúrylyp, tәuelsizdik mәselesin qymsynbay qoyyp jatty. Bizde qalyptasqan ishki jaghday - qazaq halqynyng birynghay agrarlyq ahualy, qalalardaghy azdyghymyz, eldegi demografiyalyq osaldyghymyz t.t. faktorlar onday sayasy sapagha kóteriluge mýmkindik bermedi. Sony býginde qalanyng tastaghynda ósip-óngen balalarymyz betimizge salyq qyluda. Óz halqynyng tarihy men bolmysyn bilmegesin, solay bilgishsinuden basqa amal tappasa kerek.

Biraq «Azat» qozghalysy qazaqtyng sayasy últtyq maydanyndaghy birtútas kýsh bola aldy. Sonyng bir kórinisi alapat poligondy jabugha elding týkpir-týkpirinen Semeyge júrtty jyinauy edi. Ol kezde qoghamdyq-sayasy jaghday boyynsha qazaqtyng bodandyqtan da búryn dúshpany sol poligon degen pikir qalyptasty. Sebebi, ol әlemdi dirildetken qyzyl imperiyanyng basty qaruy bolatyn. Jerimizde ol barda bizge egemen bolu mýmkindigi meylinshe az kórindi. Sóitip, Kremlge qyr kórsetip, tәuelsizdikke qol jetkizuding basty kilti Semey poligonyn japtyru bolatyn.Búl jaghynan poligon jabu nauqany ekologiyalyq emes, qazaq ýshin eng әueli sol kezde sayasy ýlken aksiya boldy. Oghan halqymyzdyng týrli dengeyi de atsalysty.

- Sonda «Azat» qozghalysy oghan qalay ýles qosty?

- Álginde aittym ghoy, jan jaqtan halyq jyinaldy, oghan ýndeu qosqan negizinen «Azat» qozghalysy boldy.Áli esimde, Jambyl oblysynan ghana bir Kamazgha kiyiz ýy tiyep, lyq toly adamnyng kelgeni bar! Búl saladaghy basty úiym «Nevada-Semey» qozghalysy bolghanymen, onyng basshysy Oljas aghamyz ýlken sayasattyng qazanynda jýrgendikten, meylinshe abay qyimyldaugha tyrysty. Al, bizding «Azat» qozghalysy búqaralyq bolghandyqtan, taza qazaqy syipatqa tәn qimylgha basty: Semeyge jyinalghan júrt kýni boyy mitingilep jatty.

Shyndyghynda, әlemdegi eng alyp imperiya ydyrap jatqanda, biyliktegilerding poligon jóninde sheshim qabyldauy neghaybyl bolatyn. Onyng ýstine KSROnyng birden bir múrageri Resey túrghanda әli tәuelsizdik qújaty joq Qazaqstannyng sheshim qabyldaytynday qúqyqtyq qúzyry da bolmaghan. «Azattyqtar» bir apta boyy Semeyde miting ótkizip, poligondy jabudy talap etti. Tipti, júrttyng sesinen shoshyghan poligonnyng sol kezdegi general basshysy da bizdi qoldap, mitingide amalsyz boy kórsetti. Mitingining qararlaryn, talaptaryn jedelhatpen Amantay Asylbekov («Attan» qozghalysyn qúryp jýrgen kezi) aghamyzben birge auyq-auyq N.Nazarbaev pen O.Sýleymenov attaryna jiberumen boldyq. «Azat» qozghalysynyng búl sharalaryn sol kezdegi tóraghanyng biri Mihail Esenaliyev aghamyz basqardy. Ol respublikanyng Syrtqy ister ministri bolghan, sayasatqa asa jetik әri batyl kisi edi.

Aqyry 29 tamyz kýni Oljas aghamyz úshyp keldi de, poligondy jabu jónindegi sheshim әzirlenip jatqanyn jariya etti. Búl - qazaq halqynyng әlemge ózin túnghysh ret sayasy sheshimimen әigilegen sharasy әri Tәuelsizdikke qaray basqan úly qadamy edi. Yaghny qazaq tәuelsizdigi Semey poligonyn jabudan bastaldy!

- Serik myrza, qazaq halqynyng tәuelsizdik jolyndaghy kýresining taghy qanday aighaqtaryn atar ediniz?

- Ony atau men bekitu tarih ghylymynyng sharuasy ghoy.Biraq tәuelsizdikti qazaq qajetsinbedi degen daugha qalyp jatqanymyzda, ony ataugha tura keledi. Qazaq tәuelsizdigi 25 qazandaghy deklarasiyadan búryn, 29 tamyzda Semey poligonyn jabumen jariya etildi! Sebebi, tәuelsiz el ghana әlemdik auqymdaghy imperiyanyng alapat múrasynan bas tarta alar edi.Ol Qazaq KSRning preziydenti bola jýrip, Núrsúltan Nazarbaevtyng sheshimimen jýzege asty. Shyn mәninde ol sheshimdi qabyldau - sol kezdegi resmy týrde әli de ydyramaghan KSROnyng ofiysi - Kremlding qúzyry bolatyn. Al, múnday tarihy tәuekelge barghan elbasynyng sol kezdegi búl qadamy qúrmetke barynsha tatyityn әreket. Osy sheshimmen birge poligondy jabu ghana emes, sol sheshimge egemendik erkin kórsetken Qazaqtyng tәuelsizdigi jariya bolghanyn úghuymyz kerek. Biraq halyq sonsha belsenbegende, poligon jabu mәselesi sonshalyqty ózekti sheshimge ainalmas edi. Sol arqyly qazaq halqy ózin bodan etken imperiyanyng qaruyn syndyryp, әlemdegi alapat kýshti seyiltti, ózining tәuelsiz el bolugha layyqtyghyn әigiledi. Barlyq odaqtas respublikalar tәuelsiz bolugha bastaryn saghattap jatqanda, qazaq halqynyng ýlesine KSROny demontaj jasaudyng basty isin qolgha alu tiydi. Odan artyq bizding últqa qanday abyroy kerek?!

Ekinshi dәiek - qazaq halqynyng 1991 jyly 14-15 qyrkýiekte Oral qalasynda oryn alghan oqighada  óz jerining tútastyghyn qorghap qalghan kýresi. Búl da qazaqtyng әlemdik dengeyde ózin kórsetip, aumaghy jaghynan toghyzynshy oryn alyp otyrghan kәzirgi memelketting irgesin qalauynyng basy edi! Sebebi, taqtan aiyrylghan Gorbachevtyng ózi Qazaqstannyng bes oblysyn Reseyge qosu kerektigin aityp, shovinisterdi aitaqtady. Sonyng saldarynan reseylik 300 ataman jasanyp, Jayyqtyng jaghasyna kelip toylaugha asyqty. Biraq oghan da toytarysty Qazaq halqy berdi. Áytpese, Arqada aru Astana bolar ma edi?! Ýshinshi dәiek - Qazaqstannyng Tәuelsizdigin zanmen bekitip, barlyq rәmizderin ornyqtyrghansha tәuelsizdik ýshin kýresti ýzdiksiz úiymdastyrghan sayasy kýsh - «Azat» qozghalysynyng tarihy qalyptasqan yqpaly. Búlardyng ýsheui de el tarihy tarapynan óz orny men manyzyn әli kýnge ala qoymaghan taqyryptar. Sondyqtan da bizding jas úrpaq arasynan nigilistik kózqarastyng boy kórsetui bir jaghynan alghanda aqtauly jayt.

- Tәuelsizdik sarbazy retinde jas buyngha ne aitasyz?

- Tәuelsizdikke ie bolu basqa júrttargha qaraghanda qazaqqa onay bolghan joq. Óitkeni, qazaqtyng tarihy bolmysy ýshin búl aituly dәuirding qalyptasqan qayshy tústary bar edi. Biraq Jaratqan bizding últtyng egemen boluyn jaqtaghanynan bolar, ata-baba qanynyng qasiyetinen bolar,bәlkim, qazaq últy shyn mәninde úly halyqtyng synyghy ma eken - biz egemen el boldyq. Ol kezeng elding jana tarihyna әldeqashan ense de, jas úrpaq odan beymәlim. Tipti, jana kezenning jas sayasatshylarynyng ózi bizdi tanymaydy, egde tarta qoymasaq ta jatyrqay qaraydy. Sayasy óriste sabaqtastyq joq. Múnyng mәni - dәiekti de jýieli tarihy aqparattyng taralmauynda. Azattyq jolynda әleuetin sarp etkenderdi tanu mindet emes, biraq Tәuelsizdikting kýressiz kelgendigine ilanu - ata-babanyng qasiyetti qanyn qorlaumen birdey kýnә. Onday oigha jastarymyz eshqashan barmasa eken! Sebebi, Tәuelsizdik - bizding býgingi ómirimizding mәni. Oghan eshkim tiyispese eken.

- Ángimenizge rahmet!

Súhbattasqan Shәriphan Qaysar.

«Abay-aqparat»

0 pikir