Dýisenbi, 28 Qarasha 2022
Kýbirtke 2591 4 pikir 21 Jeltoqsan, 2021 saghat 11:23

Balamyzdy sheteldik serial tәrbiyelep jatyr!

Balandy óz últynnyng tәrbiyesimen tәrbiyele nemese shetel serialdary qoghamdyq sanagha qanday әser etedi?

Býgingi jahandanu zamany qazaq últynyng aldyna zor jauapkershilik jýktep otyr. «Ata-babalarymyz ghasyrlar boyy attyng jalynda, týiening qomynda, múz jastanyp, qar jamylyp, tar jol tayghaq keship jýrip saqtap qalghan últtyq qúndylyqtarymyz keleshek úrpaqtyng sanasyna ornyghyp, ómirlik ústanymyna ainala ma?» degen súraqqa jauap beru qiyndap bara jatyr. San aluan kózqarastar qaqtyghysy oryn alghan qazirgidey uaqytta últtyng últ bolyp qaluy – últtyq tәrbiyemizdi, qúndylyqtarymyzdy, mәdeniyetimiz, tilimiz ben dilimizdi berik ústansaq qana mýmkin.

Qazirgi kýni internet qoljetimdigi men kóptegen telearnalardan qaptap ketken shetel serialdary qoghamdyq sanagha әser ete me? Álbette, búl súraqtyng kóptegen adamdy tolghandyryp jýrgeni ras. Men óz oiymdy tómendegidey jetkizip kóreyin...

Meninshe, osy serialdardyng qoghamdyq sanagha teris yqpaly orasan. Mysaly, serialdar telearnalarymyzdy jaulap alghangha deyingi halyqtyng ruhany hal-ahualy, kiyinu ýrdisi, jýris-túrysy qazirgiden ózgesheleu bolghany shyndyq. Yaghni, ony shygharushylar eleusiz jýrip-aq halyqtyng salt-sanasyn ózgertuge hareket jasap jatyr degen sóz. Sózim dәleldi boluy ýshin serialdan tapqan «paydalarymyzdy» ret-retimen bayandap kóreyin.

Birinshiden, kiyim kii ýlgimiz jýz seksen gradusqa ózgerdi. (Ásirese qara kóz qaryndastarymyzdyn). Búl sózime eshkim dau aita qoymas. Serialdardyng qaysy birin kórseniz de, bas-ayaghy bir metr shyqpaytyn, joghary tartsang tómeni, tómen tartsang jogharysy ashylyp qalatyn bir japyraq shýberekti (kiyim deuge auzyng barmaydy) ile salyp, әrili-berli óz tәnderin jarqyratyp jýrgen qyzdardy kóresin. (Úshpaqqa jetkendey mәz bolyp jýretinderin qaytersin?!) Osynday baqytty jandardy kórgen bizding qyzdarymyz (әriyne bәri emes) «mәdeniyet degen osy eken» dep týsinip, olargha elikteude. Osy kelensizdik búdan ary jalghasa berse, tól mәdeniyetimizden birtindep júrday bolatynymyzdy eskerip jatqan kisi joq.

Ekinshiden, sýiisting aluan týrin ýiretip jatyr. Kenestik dәuirdegi kinolarda múnday túrpayy kórinister atymen bolmaytyn. Tipti, on altygha tolmaghan jasóspirimderdi key filimderge kirgizbeytin. Keyinderi teledidar arqyly osynday filimder kórsetile bastaghanda qatar otyrghan ata-anamyzdan úyalyp, olardyng sýiiskenine ózimiz kinәliday basqa arnagha búratynbyz nemese kórshi bólmege ketetinbiz. Al qazir qay arnany ashsang da, qaptap jýrgen serialdar qoghamgha jat qylyqtardy ashyqtan-ashyq kórsetip, dәriptep jatyr. «Bir qyzymnan bir qyzym soraqy» demekshi, tipti anayy kórinis kórsetuden jarysqa týsken be, dep qalasyn. Balalar da osyghan әbden ýiretip alghan, bayaghy biz sekildi qysylmaydy. Qayta, shulap otyrghan balanyng ózi tynyshtalyp, kinonyng ishine kirip keterdey bolady...

Ýshinshiden, múnyng barlyghy jýikege keri әser etetin nәrse. Onsyz da, kýndiz-týni «qara qazan men sary balanyn» qamyn oilap әbden jýikeleri tozghan ata-ana óz mashahaty az bolghanday, serial keyipkerlerining de «otbasylyq problemalaryn» oilap, sary uayymgha týsip jýrgeni... Serial kórip otyrghan kezde auzynnan bayqamay bir sóz shyqsa, «sharuam bitti» dey ber. Kinonyng qyzyghyna eligip, keyipkerlerge jany ashyp qinalyp otyrghan qatyn-balan:  «Tuu... mynany-ay! Tynysh otyrshy! Dәl qyzyq jerine kelgende qystyrylysatyny?! Ómiri osy... Dausyn qattyraq shygharshy-ey!» – dep ózindi jaghadan ala ketedi. Bitti. Eriksiz auzyna qúm qúiylyp, sen de ekrangha móliyesin. Al eger osynay kezde kenetten jaryq óshse, jaryq beruge jauapty mekeme qyzmetkerlerining sýiegi bayaghyda qurap qalghan ata-babalarynan bastap, tiri jýrgen әke-sheshelerine deyin dymy qalmay sógiledi...

Tórtinshiden, Alla Taghalanyng bizge ólshep bergen altyn uaqytyn ysyrap etudemiz. Ólsheuli ómirding ýshten biri úiqymen ótse, qalghan ekisin serialdarmen ótkizip jýrmelik! Óziniz oilap kóriniz. Mәselen, tanerteng bir arnadan bastalghan serial bitse, qúddy uәdelesip qoyghanday kelesi bir arna ekinshisin bastaydy. Áyteuir, kórermen nazaryn bir sәt bolsa da bosatpau mindet pa, deymin. Key-keyde «búl ne degen batpan qúiryq» shetel serialdaryn tәulik boyy ýzilissiz, demalyssyz, aqy-púlsyz nege kórsetip jatyr, degen oigha qalasyn.

Besinshiden, osy serialdar otbasyndaghy shýiirkeni qúrtatyn pәlening naghyz ózi. Olay deytinim, eki arnadaghy serial bir uaqytqa dóp kelgende, «qyzyqtyng kókesi» bastalatynyn kórip jýrmiz...

Jalpy, osy serialdardyng ghana emes, adamdy soghysqa, qanisherlikke, aiuandyqqa ýiretetin shetel «boevikterinin» ziyany shash etekten ekeni shyndyq. Búryndary qorqynyshty filimderdegi qúbyjyqtardy, ólgen adamdardy kórip, denemizdi kirpidey jiyrushy edik. Súmdyq kórinis kópke deyin óshpey, tipti týsimizge de enetin. Al qazirgi jetkinshekterden búlardyng bireuin bayqamaysyn. Óitkeni, múnday kórinisti kýnde kórip jýrgendikten әbden etteri ólip ketken.

Bәlkim, serialdardyng qoghamgha paydaly jaqtary bar bolar?! Biraq ony ózim kórmedim...

Jahandanu kezinde el jat júrttyng yqpalyna beysanaly týrde ilesip ketkenin angharmay keledi.

Býgingi qoghamda ózekti mәselege ainalyp, últtyq tәrbiyemizge oisyrata soqqy berip jatqan osynday kelensizdikterge etimiz ýirenip, qalypty nәrsedey qabyldau – týbi últtyq qúndylyqtarymyzdan aiyrylugha әkeleri anyq!

Almas Qúlymbetov,

dintanushy

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

Áne, kórding be?

Orys patriotizmi jәne yahta

Esbol Ýsenúly 1488
Qazaqtyng tili

Qazaqtyng tili ólmesin desek...

Kamshat Tasbolatova 1568
Soghysta jýrgen súlular

Maydandaghy Ukraina arulary: Margarita Rivchachenko

Ayjan Temirhan 1733