Júma, 20 Mamyr 2022
Áne, kórding be? 3519 15 pikir 16 Jeltoqsan, 2021 saghat 15:24

Tәuelsizdikti toylau: jetim qyzdyng toyy

Býgin Tәuelsizdik kýni. Búl eng qadirli de qasterli mereke. Ghasyrlar boyy babalar qanymen kelgen eng qymbat qazyna. Tәuelsizdikti atap ótuge qatysty týrli pikirler bar. Bir top búl kýndi «Jeltoqsan» jәne «Janaózen» oqighasyna baylanysty qaraly kýn sanap, merekelik keshterge qarsy bolsa, ekinshi tarap kerisinshe atap ótu kerek degen oida. Osy rette ózge elder óz tәuelsizdigin qalay atap ótetini qyzyq. 

Týbi bir týrki elderining tәuelsizdik kýnin atap ótu tәjiriybeleri aluan týrli. Týrkiya 1991 jylgha deyin әlem kartasynda jalghyz tәuelsiz týrki eli bolyp keldi. Týrkiyada tәuelsizdik kýni eki merekemen túspa-tús keledi. 1923 jyly, 29 qazanda Atatýrik Týrik Respublikasyn jariyalady. Búl Týrkiya ýshin eng úly kýnning biri. Resmy 29 qazan «Respublika kýni» dep atalady. Týrkiya Osman imperiya birinshi dýniyejýzilik soghystan keyin ydyrap, Batystyq elderding otarlaushy әreketine qarsy qandy soghystan keyin óz azattyghyn saqtap qaldy. Búl kýndi týrikter erekshe atap ótedi. El basshylary atalmysh kýndi Atatýrikting mavzoleyine barudan bastaydy. Artynsha týrli qoyylymdar qoyylyp, resmy әskery sheru ótedi. Keshke otshashu bolyp, halyq kóshege shyghyp toylaydy.

Týrkiyada 23 sәuir kýni de Tәuelsizdik kýni. Ol kýn resmy týrde «Týrkiyanyng últtyq tәuelsizdik jәne balalar kýni» dep atalady. Sondyqtan ol kýndi atap ótu barysynda balalargha kónil bólinedi. Tipti, Ýkimet mýsheleri, Preziydent jәne Parlament bir kýn óz oryndaryn balalargha beredi. Mektep oqushylary sol kýni balalardy jәne qorshaghan ortany qorghaugha qatysty zandardy talqylap, kishigirim zandargha qol qoyady. Búl «bolashaq balalar men jastardyng qolynda» degen oimen jasaqtalghan mereke.

Novosty Azii. Deni nezavisimosty otmechayt v Azerbaydjane | Bigasia.ru

Taghy bir bauyrlas el Ázerbayjan óz Tәuelsizdigin erekshe atap ótedi. 1991 jyly, 18 qazanda Ázerbayjannyng tәuelsizdigi jariyalandy. 2021 jyly 12 qazanda Ázerbayjan deputattary arnayy zang qabyldap, 18 qazandy «Ázerbayjan tәuelsizdigining qalpyna keltirilgen kýni» dep ózgertti. Osylaysha búl kýn jana ataugha ie boldy. Oghan sebepker bolghan 2020 jyldyn, 27 qyrkýieginde bastalghan Qarabaqty basqynshy armyan әskerinen azat etu soghysyndaghy jenis edi. Búl kýni Ázerbayjan halqy tәuelsizdigin erekshe atap ótedi. Memlekettik demalys berilip, Bakudyng ortalyq alanynda әskery sheru bolady.

Kórshiles Ózbekstan óz Tәuelsizdik merekesin 1 qyrkýiekte atap ótedi. 1991 jyly, 31 tamyzda tәuelsizdigin jariyalaghan bolatyn, al merekelik toylau qyrkýiekting alghashqy kýninde ótedi. Búl kýni el basshysy jana ónerkәsip keshenderin ashyp, marapattardy ýlestiredi. Al merekelik toylau otshashumen ayaqtaldy.

Deni nezavisimosti

Tәuelsizdik kýnin toylau úghymy AQSh-tan kelgen. AQSh 1776 jyly, 4 shildede Úlybritaniyadan Tәuelsizdigin jariyalady. Ol Tәuelsizdik deklarasiyasy dep ataldy. Osy kýnnen bastap AQSh 4 shildeni eng basty merekelik kýn etti. Tәuelsizdik kýnin AQSh túrghyndary o basta tym qarabayyr atap ótken. 13 mәrte zenbirekten oq atyp, merekelik keshki as ishetin. Al qazirgi uaqytta búl eng auqymdy merekening birine ainaldy. Halyq sayabaqta dastarhan jayyp, AQSh boyynsha jappay tu ilinedi. Al eng basty atribut retinde halyqty biriktirushi otshashudy aitsaq bolady. Eng tamasha otshashudy jasau ýshin key jandar tipti, Meksikadan otshashu satyp әkeledi.

Ózge de memleketter óz Tәuelsizdigin dýrkiretip atap ótedi. Tek Qazaqstan biyligi ghana әzirge qala ortalyghyna kelip, gýl shoqtaryn qoyyp, on minut Tәuelsizdikti toylaghan synay tanytady. Ázirge Qazaqstannyng Tәuelsizdik kýnin atap ótui, jetim qyzdyng toyynan da jaman bolyp túr...

Ka Myrza

Abai.kz

15 pikir

Ýzdik materialdar

Erevanda ereuil

Abai.kz 1093