Dýisenbi, 16 Mamyr 2022
Janghyryq 5849 7 pikir 16 Jeltoqsan, 2021 saghat 00:27

Qayrat Rysqúlbekov. Týrmeden hat

Dýniyeni dýr silkindirgen 1986 jylghy Jeltoqsan oqighasynyng Bas qaharmany – Qayrat Rysqúlbekov nebәri 22 jyl ghúmyr keshti. Esil er zúlym kýshting qúrbany boldy. Biraq ózi ketkenimen artynda mәngi ólmes erlik isi, azamattyq asqaq danqy qaldy.

Qayrat batyr ghana emes, aqyn da edi. Onyng shyndyq dep shyryldaghan dauysy abaqtynyng tas qabyrghasyn qaqyratyp, qúlaghymyzgha jyr bolyp jetti.

1991 jyly «Jalyn» - «Bereke» baspasynan «Emenning iyir bútaghy» atty Qayrat Rysqúlbekovtyng temir torda, tar qapasta jazghan ólenderi men ol turaly estelikter toptastyrylghan kitap 30 myng tirajben baspa kórgen. Ondaghy qújattar men materialdardyng kópshiligi kinorejisser Qaldybay Ábenovtyng jeke arhiyvinen alynghan.

Abai.kz aqparattyq portaly býgin atalghan kitapqa engen Qayrat Rysqúlbekovting eki birdey óleni men týrmeden jazghan hatyn oqyrmangha úsynbaq.

Aqtyq sóz

Elben-elbeng jýgirgen,
Ebelek otqa semirgen.
Arghymaq mingen jaratyp,
Aq sauyt kiygen temirden
Alatauday babalar,
Aruaghynmen jebey kór!

Úly Lenin babamyz
Qatargha teng dep tartqan son,
Kompartiya basqaryp,
Dostyq otyn jaqqan son
Agha dedik orysty
Ádildigi jaqqan son.

Al endi qazir netken kýn
Orystan ynsap ketken kýn.
Tizesi qatty batqan son,
Shydamastan aqyry
Qarghys atqan Alanda
Qarghys atqyr tughan kýn.

Qaymana qazaq qamy ýshin,
Qarusyz shyqtyq Alangha.
Alystan әsker aldyryp,
Qyryp saldy-au tabanda.

Sóilessem dausym jetpeytin,
Kez boldyq mynau zamangha.
Shovinizm edi ghoy
Basty sebep janjalgha.

Eki jýzing qyrylyp,
Eki jýzing úrylyp,
Eki jýzing sottalyp,
Joqtausyz ketip barasyn.
Qatarym jusap qalghanda
Qyrshynymnan qiylyp,
Solarmen birge ólsemshi-ay!
Artta qalghan ata-anam
Arulap qoldan kómsenshi-ay!

Tútqyngha týstim jautanday,
Jolamay eshkim qasyma.
Bara qalsan, sәlem ait
Syrttaghy qúrby-dosyma!

«Aqtyq sózing ne?» degen
Býgin qoydy sot súraq.
Aytayyn ony halqyma:
Joq pighyl mende jasymaq.

Qorlay da berip qaytadan,
Tityqqa orys jetpesin.
Tughan jerding namysy
Bóten qolda ketpesin.

Salt-sanadan airylyp,
Araqtan úrpaq azbasyn.
El kórkeyter azamat
Qyzghanyshtan tozbasyn.

Abay tughan jerinde
Bombasyn atom jarmasyn.
Qúlpytasty qiratyp,
Óligindi qazbasyn.

Óz últynyng basshysyn
Ornynan sýirep almasyn.
Ýmit etken Mәskeuden
Qaraday kónil qalmasyn.

Lenin salghan sara jol,
Qoldaushysyz bolmasyn.
Barlyq últpen teng bolyp,
Eshkimnen kóniling qalmasyn.
Endigi jerde basynnan
Birlik pen baq taymasyn.

Osy aitylghan aqtyq sóz,
Tuyng bolsyn әrdayym.
Moynyma alyp jalany,
Men bolayyn qúrbanyn.

Bas-ayaghy sol bolsyn,
Basyna týsken qaterdin.
Aqtyq sózdi endi men
Sotqa da bir aitayyn:

Kýnәdan taza basym bar,
Jiyrma birde jasym bar,
Qasqaldaqtay qanym bar,
Boztorghayday janym bar,
Alam desen, alyndar!

Qayrat degen atym bar,
Qazaq degen zatym bar,
«Erkek toqty qúrbandyq»,
Atam desen, atyndar!

Men ne etermin, ne etermin,
Men kelmeske ketermin.
Kórmegen, qosh bol, tandarym,
Kóre almay men ótermin.

Hosh aman bol, artymda,
Aghayyn, tughan azamat.
Artymda qalghan ata-anam,
El-júrtym, saghan amanat!

Týrme jyry

Temir tor, jambasyma taqyldaysyn,
Ózimmen birge tughan jaqyndaysyn.
Telmirip temir torgha qamatqansha,
Súm dýniye, búl jalghannan nege almaysyn?!

Auylda jaqsy eken ghoy salghan әnim,
Qu taghdyr tatyrdy ghoy týrme dәmin.
Qaydaghy pәleqorlar jala jauyp,
Jazyqsyz qylmysker bop ketti sәnim.

Tastóbe, tórt qabyrgha, temir esik,
As berer ortasynda jalghyz tesik.
Kýnine úzatary ýsh tilim nan,
Ólmeytin saghan tiyer osy nesip.

Mamyr 1987 jyl.

Týrmeden hat

...Dýniyedegi eng súmdyq zúlymdyqty sot aldynda azamat sotynan kórdim. Ádiletsizdikpen sot kәrin septi, jas gýlge ólim septi, zúlymdyqpen atyp túrdy da, «atu jazasy» dep jas jýrekke nayzany súqty-ketti. «Óspey jatyp – óshu, janbay jatyp – sónu» degen osy da.

«Baq týsse – mandayymnan, tas týsse – talayymnan», kórip aldym, maghan ólim qorqynyshty emes, óitkeni adaldyghym odan biyik túr.

...Áneukýngi kezdesude mening «prigovorymdy» aldyndar ma? Talghattyng suretin neghyp tastap ketpedinder. Aqsha salyp kettinder me? Keleside Talghattyn, Rahat pen Ashattyng suretteri bolsa, ala kelinder. Kezdesuge kirer aldynda, senderge «kir» dep aitady ghoy qaysysy bdolsa da, ya serjant, ya kapitan, soghan berinder suretti, bere salsyn maghan, (ótinesinder ghoy). Kezdesuge keler aldynda, bir tal roza gýlin ala kelindershi. Skroro meyram ghoy. Qonaqtar kep qalghanday bolsyn, komnata sәnsiz bolmasyn. Ony da suretpen birge berinderý bolsa eki tal (eki shtuk), yrym bolsyn...

Ózime kelsem, densaulyq jaman emes. Jaghday da solay. Ertennen keshke deyin sheksiz qiyalgha berilemin de jatamyn. Kókiregimde sol jalghyz ýmit pen sheksiz qiyal. Jazatyn qol jetken jerding bәrine jazdym, kim biledi artynnyng ne bolaryn. Ya sen, ya men bolamyz da. Jogharghylar aqtasa – aqtar, bolmasa Qúday saqtar. Basqa ne isteymiz, ayaqtaryna jyghylatyn men emes. Bar shyndyqty jazyp jiberdik, qalghanyn ózderi bilsin.

Jazmyshtan ozymysh joq. Barlyq tanystargha, tuystargha, dostargha menen sәlem. Betterinnen sýie berdim. Sәlemmen Qayrat.

23.09.1987 jyl.

Ázirlegen Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

7 pikir

Ýzdik materialdar

Erevanda ereuil

Abai.kz 1043