Júma, 1 Shilde 2022
Ádebiyet 3361 13 pikir 14 Jeltoqsan, 2021 saghat 16:23

Daua 

«TÁUELSIZDIKKE TAGhZYM» MÝShÁYRASYNYNG JÝLDEGERLERI MARAPATTALDY

Qazaqstan Jazushylar odaghynyng qasynan túnghysh ret «Qazaq әdebiyetining mesananty» qoghamdyq qory qúrylghanyn habarlaghan bolatynbyz. Osy apta basynda Qazaqstan Respublikasy Tәuelsizdigining 30 jyldyghyna oray qor  «TÁUELSIZDIKKE TAGhZYM» atty respublikalyq jyr mýshәirasyn ótkizdi.

Belgili aqyn Qasymhan Begmanov jetekshilik etetin qordyng alghashqy sharasy qazaq poeziyasyna zor ýles qosqan 17 aqynnyng atynda bәige jariyalaudan bastaldy. Qazaq jyrynyng keregesin keneytken klassikterdi eske ala otyryp, býgingi jyr dýldýlderin anyqtau onaygha týsken joq. Óitkeni búl mýshәiragha elimizding әr týkpirinen 81 aqyn óz shygharmalaryn joldaghan.

Mýshәira respublikalyq dengeyde ótti. Aqyndardyng jasyna shekteu bolmady. Mýshәiragha úsynylghan shygharmalar 2021 jyldyng qazan aiynyng 1-nen qarasha aiynyng 30-na deyin qabyldandy.

Qazylar alqasynyng sheshimimen  M.Maqataev atyndaghy bas jýldeni Ábubәkir Qayran (1 000 000 tenge), T.Aybergenov atyndaghy birinshi oryndy Bauyrjan Babajanúly (750 000 tenge), Q. Myrza-Áli atyndaghy ekinshi oryn Ayan Nysanalin (500 000 tenge) men T.Moldaghaliyev atyndaghy ekinshi oryndy Zaida Elghondy  (500 000 tenge) iyelendi.

Ýshinshi ýsh oryn: Gh.Qayyrbekov atyndaghy jýlde – Quat Dәurenúlyna, J.Nәjimedenov atyndaghy jýlde – Júmabay Qúliyev, F.Ongharsynova atyndaghy jýlde – Batyrlan Saghyntaevqa  (300 000 tengeden) berildi.

Sonymen qatar, Q.Shanghytbaev atyndaghy jýlde – Nýsipbay Ábdirahymgha, T.Berdiyarov atyndaghy jýlde – Ayjaryq Ábilqasymgha, S.Jiyenbaev  atyndaghy jýlde  – Meyrambek Ábdiqaliyevke, Q.Búghybaeva atyndaghy jýlde  – Shattyq Qystaubaygha,  Ó.Núrghaliyev atyndaghy jýlde  – Dosbol Islamgha, R.Niyazbek atyndaghy jýlde  – Roza Seyilhangha,  J.Bódeshúly atyndaghy jýlde  – Túrdyhan Aydarhanúlyna,   J.Jaqypbaev atyndaghy jýlde  – Erjan Alashtughangha,  J.Ábdirash atyndaghy jýlde  – Qúrmanghazy Júmaghúlgha,  K.Myrzabekov atyndaghy jýlde – Álibek Shegebaygha tapsyryldy (200 000 tengeden) .

Úiymdastyrushylar: Qazaqstan Jazushylar odaghy jәne «Qazaq әdebiyetining mesenaty» qoghamdyq qory.

Bas demeushi: «Kentau Transformator zauyty»


         

   (lirikalyq poema)

                                               Qaraghaygha qarsy bitken bútaqpyn,
                                               Baltalasang da aiyrylman!
                                               Syrtym – qúrysh,
                                               Ishim – bolat,
                                               Tasqa da salsang mayyrylman!
                                                                                   Aqtamberdi

1. Jyrla, jýrek!

Oygha batsam Tәuelsizdik turaly –
Sezinemin zengirlikti tudaghy.
Jútyp túryp júparlanghan auany,
Simiremin móldirlikti sudaghy.
Tәuelsiz bop elesteydi jyrymnyn
Árbir joly, shumaghy.
Úlghayady Úly Dala kendigi,
Tolghanady taulary men nulary.

Oygha batsam Tәuelsizdik jayynda –
Birdey tuar Kýnim menen Ayym da.
Oqtalamyn bitiruge bir jaqsy is,
Toqtalamyn bir túraqty payymgha.
Osy úghymnyng ottay ystyq әueni –
Barlyq әnge qayyrma.
Osy úghym ghoy Otany da sananyn,
Sabyldarmas, salyndarmas uayymgha.

Túr qúdyret Tәuelsizdik sózinde –
Jaynap túrar kónilderding tórinde.
Jandy eritip, qylyn shertip jýrektin,
Sayrap túrar kómey menen erinde.
Shattyghy túr keyuananyng jýzinde,
Sәbiylerding óninde.
Baptalady batyrlyq pen aqyndyq,
Saqtalady sabyr menen tózim de.

Býkil pәktik Tәuelsizdik tanynda,
Býkil shattyq Tәuelsizdik baghynda.
Nәri osynda tirshilikting tausylmas,
Bәri osynda – baylyghyng da, baryng da!
Úlylyq pen jylylyqtyng úshqyny
Úlasady jalyngha.
«Otan!» degen otty sezim búrqanyp,
Tulap jatar úrpaqtardyng qanynda.

Ózegi osy ómirge shyn qúshtardyn,
Ózeni osy qayta oralghan qústardyn.
Úyasy osy balapannyng aq ýrpek,
Qiyasy osy qanat qaghyp úshqannyn.
Kózi tiymes kóre almaghan jaldaptyn,
Oghy tiymes dúshpannyn!
Qaltyratpas Tәuelsizdik qarttardy,
Sansyratpas sanadaghy mysqal mún.

Tәuelsizdik! Kimder qalay týsinbek?
(Jauyzdardyng jýrgen bolar ishin jep).
Kózben qalay kórsem eken beynesin,
Sózben qalay bersem eken mýsindep?!
Almaymyn ba bireulerding degbirin,
Qalmaymyn ba kýpir bop?
Jyrym mening – jýregimning dýrsili,
Oghan eshkim shygharatyn ýkim joq!

Jyrla, jýrek!
Jyrla, jýrek toqtamay,
Jýrekterding jyrtyqtaryn býtindep!

2. Kie men iye

Otyz jyl!
Otan – bostan!
Otan – azat!
Oylarym nege mening boshalamaq?!
Ot jútyp, shoq shaynaghan Qazaq Elin
Otyram tarihpenen qosa qarap.
Babalar «Baytaq jerdi saqta!» degen,
Mәngilik moyynymda osy amanat!

Kelgen song keleshekke senip ótkim,
Jýz ret jýregime әmir ettim.
Bersem dep boyymdaghy bar quatty,
Kórsem dep kógergenin tónirektin,
Jyr jazam jalghayyn dep sózimmenen –
Armanyn Kerey menen Jәnibektin.

Týsti olar tartysty oidyng alqasyna,
Alashtyng artty jýgin arqasyna.
Bolghan song sert pen senim, eldik, birlik –
Qazaqtyng qamaly da, qalqasy da,
Kerey han býkil elding tanbalaryn
Qashatty Úlytaudyng jartasyna.

Sert penen senim sharty osy arada,
Serttespey qazaq basyn qosa ala ma?!
Eldik pen birlik qana tórge ozdyrar –
Qamyghyp qalghan júrtty bosaghada.
Sol shaqta elding otyn alghash jaqty –
Býgingi Qazaqstan – Otan Ana!..

Saqtardyng saylauytty negizinen
Tariyhqa talay júrttyng eli kirgen.
Ghún, ýisin, qanlylardyng handyqtary
Keneygen, kemeldengen, kemirilgen.
Qazaqtar osylardan iriktelip,
Jauger bop, at ýstinde kózin ilgen.

Sodan song órlep Týrik qaghandyghy,
Soghystan san qúbyldy zaman jýzi.
Jarqyldap qúramynda qaghanattyn,
Qaq jardy er týrikter qaranghyny.
Kýltegin, Tonykókting eskertkishin,
Keyinnen, býkil adam, ghalam bildi!

Úrpaqtan úrpaqtargha amanattar,
Jalghaytyn dәuirlerdi jamaghat bar.
Bir kezde Kók Týrikting dәureni ótip,
Ornady Týrgesh, Qarlúq – qaghanattar.
Odan song oghyzdardyng kýni tudy,
Osynyng barlyghynda bar qazaqtar.

Qypshaqtar qylysh siltep, nayza bezep,
Kórsetti jauyngerlik elden erek.
Oyrandap oghyzdardyng orda, taghyn,
El boldy kýnnen kýnge irgelirek.
Qazaqtar qatty úiysqan handyq – osy,
Jaularyn jaghalasqan jengen ýdep.

Ejelgi Deshti Qypshaq – qazaq jeri,
Myng tәubә! Azat ta endi, ghajap ta endi!
Ataqty Altyn Orda zamanynda
Joshynyng úlysy bop sanatqa endi.
Shynghystyng Deshtidegi úrpaqtary,
Tilimen, tinimen de qazaq boldy.

Kónilge týidi Qazaq kóp armanyn,
Talpyndy tapsam-au dep joghalghanyn.
Senimin sertke balap, seske baylap,
Aq tuyn ústap túrdy Aq Ordanyn.
Bólinip Ábilqayyr handyghynan,
Sol boldy Qazaq ýshin onalghan kýn.

Kerey han keri serpip zar, múnyn da,
Tez qúrdy derbes Qazaq handyghyn da.
Inisi er Jәnibek demeu boldy
Zamannyng dauylynda, janbyrynda.
Alghashqy qazaq hany Kerey súltan –
Anyz bop esten ketpes qaldy úghymda.

Han boldy Kereyden song Jәnibek han,
Maydanda teri de aqqan, qany da aqqan.
Handyqty nyghaytugha janyn salyp,
Er boldy ol el-júrtynyng bәri únatqan.
Dәl sonday úly handar úmytylmas –
Júldyzyn júrtshylyqtyng jamyratqan...

Kim bilmes Kerey úly Búryndyqty,
Otyz jyl el basqardy, jauyn jyqty.
Balasy Jәnibekting Qasym han da
Saldy aqyr Shaybaniyge auyzdyqty.
Qaytpaytyn aitqanynan qaharly han
Qatal zang shygharugha әmir qypty.

Aqnazar onyng úly asqaq túrghan,
Jer aldy noghay menen bashqúrttardan.
Búl hannyng sayasaty ýstem bolyp,
Jaulardy basyndyrmay, jasqap túrghan.
Aqnazar óz kezinde Alty Alashtyn
Birligin tirligimen astastyrghan...

Tura jol Tәuekel han kýrt ústandy,
Kóp kórdi soghys, soyqan, qyrqystardy.
Qaratty ol qalalardy qazaqtargha –
Tashkent, Sayram menen Týrkistandy.
Inisi Esim taqqa otyrghan son,
Keneytti odan sayyn búl tústardy.

Aymaghyn Tashkentting týgel alyp,
Is qyldy ol qazaqtargha quanarlyq.
Búdan song eki ghasyr qazaq biylep,
Ózbekter, shyndyghynda, shydady anyq.
Tiym sap jeti atadan qyz alugha,
Zanyna el bas iydi túra qalyp...

Tәuke han Jәngir hannyng balasy edi,
Ony elding kóp oilantty keleshegi.
Qúrghan sol «Han kenesin» alghash ret,
Zan-nizam «Jeti jarghy» – erejesi.
Ýsh jýzge ýsh tóbe by saylanghan son,
Teng boldy «tóre», «qara» dәrejesi...

«Aq taban, shúbyryndy, súlamadan»
Qazaq joq qanghymaghan, jylamaghan.
Bizding el nәr tilegen Jer – Anadan.
Bizding el núr tilegen Kýn – Anadan!
Josylghan jasyn iyip, Tәnir iye
Syilaghan Abylayday eng úly adam!..

Ilindi el Reseyding qarmaghyna,
Siyndy el babalardyng aruaghyna.
Qytaydyng qulyghynan qúry jazdap,
Soghyldy Qoqannyng da qanjaryna.
Songhy han Kenesary jetpey ketti –
Sabyltqan maqsatyna, armanyna!..

Tek úly biyleushiler sýiedi eldi,
Olargha jaqpas tarih kýielerdi.
El men júrt eshqashanda jaqtyrmaghan –
Týgimen jútqandardy týielerdi.
Úmytpay úly úldaryn úlyqtaghan
Qazaqqa aruaq penen kie qondy.

Aq tilek, adal niyet bastap eldi,
Tәniry Tәuelsizdik taqqa keldi.
Aq tuy Abylaydyng jyghylghan son,
Eki jýz on jyl ótken shaqta keldi.
Sol kezde tughan sәby otyz jasta,
Jerge iye, elge tútqa jastar endi!

3. Arylu

Qazaqpyn!
Tolghan tyrtyq tәnim menin,
Qansyrap, qanshama ret zar iyledim.
Mert bolghan jau qolynan bauyrlardyn
Qúshaqtap kóp jyladym qabirlerin.
Kóz jasym ishke jútqan tas bop qatty,
Tas kek bop, ózime-ózim әmir berdim.

Órtendi qara ormanym tolghan úya,
Keudeme ruh qondy sonda dara.
«Qazaqty qúrtam!» degen oirattardy
Inine tyqtym Tәnir qoldady da.
Kórine maghan qazghan ózi týsip,
Joghaldy jer betinen Jonghariya!

Basymnan qara búlt aua berdi.
Tang núryn ana menen bala kórdi.
«Ózimning mekenim dep, menshigim!» dep,
Sýidim men jaudan azat ANA JERDI.
Jan, tәnning jarasyna nalasyna
Sol kezde-aq búl jenisim daua boldy.

Ilindi biraz uaqyt jau-jaraghym,
Eshkimnen ónbes daudy daulamadym.
Kóp ótpey Reseyden bizge qaray
Sezindim qara búlt aunaghanyn.
Aldymen súltanym men biylerimnin
Jýregin bildim orys jaulaghanyn.

Sonan song orys, qazaq dos bolysty.
Resey bәrin erte eskeripti.
Qaptaghan «qarashekpen» keldi bizge,
Sabyltyp Reseyden kósh-kólikti.
Ár jerden bekinister boy kóterip,
Erlerim soghan qarsy kóp soghysty.

Aynalyp sayasattyng oiynyna,
Kirgendey boldym orys qoyynyna.
«Qynq» etip, qyrystanyp bas kótersem,
Soghyldym qayta-qayta soyylyna.
Aranyn asha týsti maghan tónip,
Biteudey jútu eken bar oiy da.

Tughannan erkindikke qúmar edim,
Bórining týzde jortqan synary edim.
Ótpey-aq eki ghasyr eki arada,
Orystyng qúly bolyp shygha keldim.
Osynday jauyzdyqtyng saldarynan
Qalghan joq sau tamtyghym myna menin!

Orystyng qúlaghan song aq patshasy,
Qyzyldar jetti maghan jasqap, basyp.
Eriksiz, kommunist bop kettim birden,
Markspen, Leninmen maqsattasyp.
Kóp tuys shetelderge auyp ketti,
Keng dala, asqar tauyn tastap qashyp.

Kedeyler újymdasty, seriktesti.
Qoldaghy maldyng basy kemip ketti.
Ókimet tórt týlikti tartyp alyp,
Aydahar asharshylyq kelip jetti.
Qyrylyp qynaday bop býkil halyq,
Sol ashtyq aldy-artymdy tegistepti.

Bolghan song arman da mún, jalghan da mún,
Anyq qoy es jiya almay sandalghanym.
Kenetten «halyq jauy» degen shyghyp,
Jazyqsyz japa shekti tarlandarym.
Toghytty týrmelerge, jer audardy,
Ayamay ata saldy qalghandaryn.

Úmyttym barymdy da, basqamdy da,
Jahandyq soghys bir kýn bastalghanda.
Qayghygha býkil әlem shomyp ketti,
Beyne bir qan jaughanday aspannan da.
«Aybozdar qay Otandy qorghaydy?» dep,
Artynan jylap túrdym attanghanda.

Ketkenning kóbi sodan oralmady,
Qyrylghan qoyday boldy borandaghy.
Sóndi ghoy kózderinen shyraqtary,
Óldi ghoy ózderimen bar armany!
Erlikpen ólgen keybir bozdaqtarym
Batyrlyq ataghyn da ala almady.

Soghystan keyin esti jidym azdap,
Amaldap, aldy-artymdy jýrdim barlap.
Bayqasam, balalarym bir-birine
Oryssha sóilesumen jýr byldyrlap.
Qazaqsha oqytatyn mektepterdin
Oryny typ-tipyl bop tyndyrylmaq.

Dәmetkem bir ghajayyp keremetten,
Basynu bolmaydy eken búdan ótken!
Tilimdi joysa boldy – ózim joqpyn,
Alayda, ne tyndyram eregespen?!
Jerimde qazaqtan da orys basym,
Barlyghy óz kýni ýshin ólip-óshken...

Semeyding poligony – zarym, qayghym,
Qyrghyny – qyryq eki jyl! Janylmaymyn.
Otyz jyl ótse daghy jabylghaly,
Dertinen, azabynan arylmaymyn.
«Joyylsyn poligon!» dep úran tastap,
Álemge sher-múnymnyng bәrin jaydym.

Bastaldy bir kýnderi tyng iygeru,
Kremli: «Kerek – dedi – egin egu!».
Topyrlap top-top orys kelip jatyr,
Onay ma men bayqúsqa jerin beru?!
Dәrmen joq, ish qazanday qaynasa da,
Qajet qoy óz basyma kónil bólu.

Qúiqaly jerding bәri qoparyldy
Óz júrtym shettetilip, osharyldy.
Bir inim dihan bolyp, biri – shahter,
Tóldetip ózim jýrdim otarymdy.
Kómirdi kósep jaqsa kelimsekter,
Qyzdyrdym qiy-tezekpen oshaghymdy.

Biz qoydyq kelimsekke óris berip,
Isimiz ongha baspay, teris kelip.
Últymyz kim ekeni úmytylyp,
Úrpaghym ketkendey bir orys bolyp.
Qarasam, qazaqqa tәn qasiyetim
Boyymnan barady eken ólip, sónip.

Qylghanday qysastyqtyng bәrin maghan,
Orady aldy-artymdy zalym zaman.
Aqyry bir orysqa basqartqan son,
Jastarym shydamady jalyndaghan.
Úran sap jastar legi kóterilip,
Estidi, kórdi sonyng bәrin ghalam.

Shynghyrghan dauystardan qúlaq túndy,
Aspany jeltoqsannyng jylap túrdy.
Jauyzdar úrpaghymmen oinap jýrip,
Qazaqtyng kim ekenin bir-aq bildi.
Kenesting kesapatty ókimeti,
Osydan kóp úzamay qúlap tyndy...

Bilemin tauym biyik, dalam kenin,
Sol ýshin mazang da edim, alang da edim.
Tútamyn týiir tasyn tәbәrik qyp,
Jútamyn «júparym!» dep samal jelin.
Bilinder, bar azaptan ada qylghan –
Tәniry Tәuelsizdik – DAUAM menin!

Dausyz – búl! Daualandym bodan – dertten,
Baqyt pen baylyq bar ma oghan jetken?!
Al, biraq, auyrady keyde janym –
Ezderge el namysyn tómendetken.
Qorqaular qorlamaqshy ruhymdy,
Jemqorlar jeu tәsilin terendetken.

Olargha tiym bar ma, amal bar ma?!
Qaraqshy qarmap jýrse mazam bar ma?!
«Qazannan qaqpaq ketse, it úyalmas»,
Ne deymiz dal bop jýrgen tәmәm jangha?!
Qalaysha qúlyp salyp yndyndargha,
Qalaysha qaqpaq qoysaq qazandargha?!.

Jaratqan, jar bola kór әz elime,
Mәn menen sәn bere kór mәnerine!
Jayylsyn jaqsy ataqpen «Qazaq» atym,
Álemning órkendegen bar eline!
Tireuge jarap túrsa tirlik, birlik,
Bireuge qol jongdyng keregi ne?!

Óner men ghylym, bilim dýniyesin,
Birlik bar, úrshyqtay ghyp iyiretin.
Elmiz ghoy shalqayghangha shalqayatyn,
Elmiz ghoy enkeygenge iyiletin.
Jarq etsin jas úrpaqtyng jýrek oty,
Kórsetsin Qazaq Eli qúdyretin!

Janymyz – Jer-jahannyng janashyry,
Ánimiz – әldiylegen Dala syry.
Tәnimiz – Tabighattyng tól tumasy,
Arymyz – kózimizding qarashyghy.
Balasy Kók pen Jerding Tәnir sýigen –
Ar bolsyn, aman bolsyn Alash úly!
Ógeysip әli túrghan óz jerinde –
Jaynasyn, jarqyrasyn Ana Tili!

4. Bәtua

Otandastar!
Bauyrlastar!
Qandastar!
Úly Kóshpiz –
Arty – kezen,
Aldy – asqar.
Tebirendi –
Tekti, sesti Aruaqtar,
Emirendi –
Tarihymyz san qatpar.
Aruaqtardy ardaqtaugha – bәtua!
Tól tarihty salmaqtaugha – bәtua!

Jýrektiler!
Tilekshiler!
Momyndar!
Azatsyndar!
Ghajapsyndar!
Ozyndar!
Otanyng bar!
Oshaghyng bar!
Jolyng bar!
Qazaq qana,
Qazaq qana bolyndar!
Azattyqty tik ústaugha – bәtua!
Qazaqtyqty úmytpaugha – bәtua!

Mizam shuaq

Sәlem berdik, sýiikti saryala kýz.
Sizge qanday syrshyl jyr jaza alamyz?!
Maujyraghan mynanday kýnderindi –
«Mizam shuaq» deushi edi jan anamyz.

Jaralghanday jan susar núrdan denen,
Sala almaydy suretshi syzghanmenen.
Sәnmen úshyp jatatyn aq úlpalar –
Sәmbi taldyng basynan «mizam» degen.

Japyraghy kýlip túr... jasyl әli.
(Kýni erten-aq kýlkisi basylady).
Úghynar-au sәmbi tal ómir zanyn –
Úshyp bәri ketken song japyraghy.

Kóremising keudemdi túrghan ysyp,
Jyrdan tatyp jýrmin ghoy, múnnan iship.
Bayqaysyng ba, men daghy saryalamyn,
Keshe ketken basymnan mizam úshyp.

Ón boyyndy órnektep boyaularyn,
Ayshyqtaysyng adamnyng oi, armanyn.
Saryala kýz, sәting búl – mizam shuaq,
Saghan qarap... kórkine toya almadym!

Kóktem kezim, jaz shaghym týsti esime.
Belgili ghoy búl múnnyng bitpesi de.
Mamyrajay sәt bolyp kóringenmen,
Mizam shuaq jastyqtyng nýktesi me?..

Ýrey

Birlik bar búl ghalamda shyr ainalghan.
Mәni osy Mәngilikting Qúday jazghan.
Belgili osy shaqty úshtaydy Ýmit.
Belgisiz bolashaqty qúraydy Arman.

Arazdyq – Adamzattyng zor aiyby,
Kirlegen kýnshildikpen sana, miy.
Jaulyq pen ishtarlyqty jene almaghan –
Jenimpaz jetistigi, ghajayyby.

Pendening birdey emes tanymdary.
Bilmeymiz – az ba, kóp pe zalymdary.
Jauyz ben jaysang joly qiyspaydy –
Jýgirgen qany bólek tamyrdaghy.

Adamdar adamdardy jýdetkende,
Dert penen kek kiredi jýrekterge.
Myng san oy my ishinde soqtyghysar –
Momyndar zalymdardan dir etkende.

Joghalsa jannyng jangha meyirimi,
Kim qylyp ósiredi keyingini?
Jazasyz, jariyasyz qala bermek –
Key zorlyq, key súmdyghy, key úrlyghy.

Ádetke ainalghanday múnyng bәri.
Shoshytty júrttyng jaman yrymdary.
Adamdy adam qylghan jalghyz sezim –
Shyrqyrar Mahabbattyng shybyn jany!

Mahabbat ghalamtorgha qamalghanda,
Sozady qolyn qalay Jan Armangha?!
Qorqamyz qajet bolmay qala ma dep –
Júbaylyq biz kórmeytin zamandarda!

Ghylym men tirshilikting arasynda,
Pendeler bilmey qaldy shamasyn da.
Bolady kóp úzamay bir tónkeris,
Men bilsem, Adamzattyng sanasynda!

Ábubәkir Qayran

Abai.kz

13 pikir

Ýzdik materialdar

Aqmyltyq

«Qiyalshyldar kluby»

Ámirjan Qosan 426
Anyq-qanyghy

Kimning kim ekenin bile jýrsin dep...

Auyt Múqiybek 341