Jeksenbi, 22 Mamyr 2022
Ádebiyet 3087 1 pikir 6 Jeltoqsan, 2021 saghat 14:44

«Sen múhitsyng qapiyada qos jaqútyn joghaltqan!»

Basy: Býgingining Birjany...

Endi sol men tamsanghan aitysty týgelimen Siz de tyndanyz:

Amanjol:
Núr jútyp topyraghy aspan emgen
Alla dep atqa mindim qasqa belden.
Aqyn bop ortanyzgha kelip túrmyn,
Ónerding arqasynda basqa bergen,
Jyr toyy qútty bolsyn, Jýrsin agha,
Erding jasy – elu bes jasqa kelgen.
Sendey erler shyqpauy mýmkin be edi,
Óneri ózgelerden asqan elden.
Dosqa − yrys, dúshpangha qylysh bolghan,
Bas iyip amandastym asqar elmen.
Esilding tolqynynda jýzip edim,
Marjanyn talay kólding sýzip edim.
Qasymdaghy súlugha búrylayyn,
Al endi, rúqsat bolsa, úzyn elim.
Búlang basyp jayghasqan búl kim desem,
Kәdimgi Qarauyldyng qyzy ma edin?
Anshynyng angha qosqan qúmayynday,
Apyr-ay, týsedi eken izine kim?
Altaydyng uyljyghan jiydegindey,
Bir kýni belgili ghoy ýzilerin.
Sanlaq Tastanbekting Sarasynyn
Ónerin jalghastyrghan izi me edin?
Toqtamystyng qyzyna sәlem berdik,
Ay qabaq, nayza kirpik, qyzyl erin.

Elendep túrsa-daghy qaray-qaray,
Ketushi em han qyzyna qaraylamay.
Qasymda kýlimdegen Sara qyzdy
Ótuding ózi kýnә abaylamay.
Ónerimiz toghyssa tegin emes,
Dóngelek ómir atty sharaynaday.
Qylyghynmen qyttyqtap jýregimdi,
Nazdanyp jymiyasyng maghan qaray.
Ang izdegen tazyday jorta bermey,
Atymnyng basyn búrdym saghan qaray.

Didaryng Saryarqanyng aq tanynday,
Kóniling Alataudyng aq qarynday.
Arshyn tós, bota kózdi, alma moyyn,
Syrlysyng Segiz seri Maqpalynday.
Aqannyng Qadishasy emes pe dep,
Qaraymyn kirpigindi qaqqanynda-ay.
Qimylyng Áygerimge úqsaydy eken,
Kerilip jýrip kele jatqanynda-ay.
Enlikti kórgendeyin elendeymin,
Ýkindi ýlpildetip taqqanynda-ay.
Tastanbekting qyzynan kemdiging joq,
Tógiltip terennen sóz tapqanynda-ay.
Qyzghaldaqtay qúlpyrghan osy qyzdy,
Menen basqa jigitten saqta, Qúday!

Erkesi elendegen dalamyzdyn,
Aqquday aidynynda dara jýzdin.
Búl ýide Sara bolsa «kirsem» deymin,
«Shyqsyn!» dep sózin aitpay babamyzdyn.
Birjangha aitqan syny sol emes pe,
Aytysta sening apang Sara qyzdyn.
Endeshe, shapandy il keregege,
Bayqayyn biyiktigin sananyzdyn.
Sonan song óz qolynmen qymyz úsyn,
Jolymen әjeler men anamyzdyn
Qabaghyng ashyq bolsa qona ketem,
Eki-ýsh kýn uaqyty bar aghanyzdyn.
Aq otauda aitysyp emin-erkin,
Ónerin bir bayqayyn qara qyzdyn.

Sara:
Bismillә, erin salyp Kertóbeldin,
Jolymen Tekkene men Bórtelerdin.
Abay men Múhtar tughan topyraghynan,
Bayraghyn biyiktetip mәrt ónerdin.
Múhtar atam atyndaghy keng sarayda
Jýrekpen sezim syryn sherte keldim.
Qyzyryn kýtken myna qalyng elge
Qyzynday men de býgin erkelermin.
Nauryzda Alatau baurayyna
Qyz-ghúmyr kóktemimdi erte keldim.
Kiyeli búl sahnada izi qalghan
Qanabek, Serәlidey serkelerdin.
Kýlәsh, Biyken, Sholpanday apalarym
Ónerin gýl jaynatqan kórkem eldin.
Ónerding ordasynda toy ótkizsen,
Jýrsin agha, men de siz dep ter tógermin.
Óitkeni, ózinizben aitys degen,
Múqalmas aldaspany sert ónerdin.
Túnyghy shayqalmaghan tekti júrtym,
Túghyry biyik bolsyn mәrtebennin.

Keleli sózin aitsam kemengerdin,
Óreni dep bilinder ónerli eldin.
Aybyndy alty alashym aman túrsa,
Qalaysha túghyrymnan tómendermin?
Býgingi qyz ben jigit aitysynda,
Búiyrtsa, ónerimdi dәleldermin.
Birjan sal, Aqan seri, Baluan Sholaq,
Marjan edi týbinde tereng kóldin.
Qúltuma, Ýkili Ybyray, Jayau Músa,
Shyndaghy shynary edi kemel jerdin.
Solardyng ýlgisindey azamatsyn,
Belgisin babalardyng senen kórdim.
Keshegi serilerding saltymenen,
Yrghalyp sahnagha әreng keldin.
Basyna bir tal ýki taghyp alyp,
Kózayymy bop jýrsing kórermennin.
Saramen sayysugha kelip túrghan
Saldardyng sarqytyna sәlem berdim!

Tildesken jymyndaghan júldyzbenen,
Tas búlaq syldyrynan syrdy izdegen.
Semeydey qalyng elding aqyny edim,
Júrtym bar jórgeginen jyrdy ýzbegen.
Mandayyma shybyn da qondyrmaghan,
Irgemnen qúmyrsqa da jýrgizbegen.
Kele salyp tórime kiremin dep,
Qaynap túr ot sekildi qyz-qyz denen.
Bilesiz, bayaghynyng serileri
Barystay basqan izin bildirmegen.
Qalyng el jatqan kezde shart úiqyda
Oyatpaq týgili iytin ýrgizbegen.
Al sen bolsang «kirem» dep aiqaylaysyn,
Aytayyn seskengenin búl qyz neden.
Dәstýr biler aqynnyng biri emes pe en,
Qyranday tildesetin shyn-qúzbenen.
Óziniz әp-әdemi bolghanmenen,
Sóziniz birtýrli eken «kirgiz» degen.

Mekening – Qaraghandy mang dalasy,
Jayylghan alty alashqa jarnamasy.
Ayqaylap osy auylgha «kirem» demey,
Saranyng bol odan da arly aghasy.
Aspaymyn ibam menen imanymnan,
Qazaqtyng kóz salsa da bar balasy.
Otauyma kiretin kim ediniz,
Qúr maqtap, sózinizben aldamashy.
Qaysar ruhty qazaqtyng qyzy emes pe em,
Bolsang da kirgizbeymin han balasy.

Amanjol:
Óneri keyin qalmas býgin menen,
Qyrmyzy bir gýl eding býlinbegen.
Núr tókken altyn shapaq kýn sekildi,
Kózinnen ainalayyn kýlimdegen.
Án salghan peyishtegi hor qyzynday,
Kónilimdi elendetting ýninmenen.
Úryn keler bozbala emespin ghoy,
Qara týnde kelgeni bilinbegen.
Keregeden qol sozu qiyn emes,
Ol ýshin kinә tappa, kýnim, menen.
Qyzdy auylgha kelgende Birjan babam,
Auyl týgil, keng dala dýbirlegen.

Bauraghan Ayshadaysyng Qarahandy,
Jolyna qatarlayyn nar atandy.
Jigitke búl dәurende ókinish joq,
Qarsy alsa súlumenen ala tandy,
Keshegi sal Birjannyng bauyry edim,
Jiyenqúldan qútqarghan Sara apandy.

Beri asyp qonaq kelse qyzyr belden,
El edik tórde dәmin, túzyn bergen.
Qústan da jýiriksin-au, qayran kónil,
Aryny asyp týser qyzyl jelden.
Qarqaraly – Shynghystau arasynan,
Dildanyng úzatylghan izin kórgem.
Búl kim edi demey-aq, qúdasha qyz,
Jón bolar aldan shyghyp, jýzin kórgen.
Alshynbay auylynyng balasy edim,
Qúnanbaydyng úlyna qyzyn bergen.

Sinirip ósiyetti atamdaghy,
Ýnildim aqiqatqa jahandaghy.
Alla bergen nesibem óner edi
Bes kýndik ómir atty sapardaghy.
Hannyng da, әkimning de balasy emes,
Ónerding ókili edim qatardaghy.

Shynghystau meken bolghan dana júrtqa,
Saryarqa qonys bolghan san alypqa.
Qús jolynday izi bar er jigittin,
Tal besik – jer besiktey aralyqta.
Jaraymyn qúda deseng qúdalyqqa,
Túrarmyn agha deseng aghalyqqa.

Sara:
Aqylyng ónerine dos deymisin,
Bolmaytyn jigit eding bos keyde isin.
Arqanyng tórinen sen kelip túrghan
Mәdy me, Shashubay ma, Doskeymisin?
Entelep kele salyp kirem demey,
Osylay sóz týiinin sheshpeymisin.
E, aitpaqshy siz qúdam ekensiz ghoy,
Qúda bolsang shyda dep keshpeymisin,
Anqyldap Qúday qosqan qúdam bolyp,
Esilden soqqan jeldey espeymisin.
Qúda bolsang esigim әr kez ashyq,
Jónine baghanadan kóshpeymisin.
Qúda bolsang kýndey qyp kýlgizeyin,
Quantyp betine qan jýrgizeyin.
Jolymen qúdalyqtyng kele alsan,
Kermege at shylbyryn ilgizeyin.
Qoltyqtap atynyzdan týsirip ap,
Qoshemettep tórime kirgizeyin.
Qarsy alghan Birjan saldy qúrmetpenen,
Abaydan qalghan qalay jyrdy ýzeyin?
Tektilikti saqtaghan úly Abaydyn
Úrpaghy ekenimdi bilgizeyin.

Úlytau, Qarqaraly kiyeli edi,
Kiyelige jaqsy sóz jii eredi.
Qaz dauysty Qazybek babanyz bar,
Úrpaqqa ýlgi bolghan by óleni.
Tәttimbettey dәulesker kýishi atanyz,
Shertpege negiz bolghan kýy óneri.
Saydaly Sary Toqadan qalghan kýidi,
Kókeyge býgingi úrpaq, týiedi eli.
Shalqytyp Mәdy salghan asqaq әnder
Janyna múng men ruhty jii egedi.
Shashubay atanyz ben Doskey baban
Tolqynday tolghaulardyng tiyegi edi.
Qasymday Amanjolov atanyz bar
Eng asqaq poeziyanyng iyegeri.
Osylardyng úrpaghy bolghannan son,
Amanjol, aitqan sózing jýieli edi.
Búl óner – tektilerden qalghan negiz,
Ónerge ónegeli úl sýienedi.
Sýiinuge jaraytyn er bolghan son,
Amanjolday aqyndy sýiedi eli.

Bilushi em jigitke say erligindi,
Eng basty qonaghymsyng sen býgingi.
Eki-ýsh kýn uaqyt bolsa qonaq bolyp,
Bayqanyz qazaqqa say kendigimdi.
Úiyqtaghanda domalap jýrmeysiz be,
Qanbaqtay maghan qaray jeldi kýngi?
Qúdashadan qúr qalmas oiyng bar-au,
Sara qyz týp tórkinin endi bildi.
Qúda jigit әdepten aspasyn dep,
Ortamyzgha tastayyn beldigimdi.

Amanjol:
Jetkende Saryarqaday belden abat,
Aqiqat sóileushi edim elge qarap.
Qúdasha ónirimdi maqtaghanda
Sharyqtap bitedi eken erge qanat.
Auylymdy kemsitpey madaqtaghan,
Aqyldy qyz ekensing sen de manat.
Sara qyzdyng auylyn men de aitayyn,
Qalmayyn joldan tayyp, jerge qarap.

Degendey, keng ghalamzat, tany meni,
Shyghystyng júldyzdary jaryq edi.
Aqtamberdi, Sabyrbay, Dulat aqyn
Shyn dýldýlder ekeni anyq edi.
Aqyl oidyng asqary úly Abay
Adamzattyng danasy, alyby edi.
Ádebiyetting zanghary Múhtar agham
Mәngilik «Abay jolyn» salyp edi.
Shәkerim men Shәkirding arasynda
Dәstýr bop iri mektep qalyp edi.
Qayym men Rymghali, Túrsyndardan
Júrtymyz ghylym syryn tanyp edi.
Ámire, Biybigýl men Mәdeniyet bar,
Kәrmenning búlbúl edi-au Jәnibegi.
Ózing de tegin jerding qyzy emessin,
Semeyim, mine, osynday halyq edi.

Qasymnyng batyrlyghyn el biledi,
Oralhan, Marat agham túrdy ilgeri.
Ázilhan, Múhtar, Qabdesh, Qalihandar
Ádebiyetting tútqasy búl kýndegi.
Oraq tildi Úlyqbek, Nesipbektin
Jyr tógip kómekeyi býlkildedi.
Osynshama asyldar tughan jerden,
Sara, sening shyqpauyng mýmkin be edi.

Altaydyng maral shyghar ormanynan,
Arqanyng arlan shyghar joldarynan.
Jalyny jýregimdi sharpy ma eken
Saranyng bir ústasam qoldarynan?
Ortamyzgha tastaytyn beldiginiz
Qytaydyng qiyn boldy-au qorghanynan.

Jigit em arghymaghyn jetelegen,
Aytpaymyn súlu qyzgha beker ólen.
Qasyna aq jengendi shaqyryp al,
Qonugha qoryqsanyz jeke menen.
Baylauly qol-ayaghym jatsa-daghy,
Domalap qyzgha qaray kete berem.

Bir Alla jetkizse dep tilegime,
Er salyp shyghyp edim kýrenime.
Sopy da tәspisinen janylady,
Sara qyz bir qarasa renine.
Tenizdey asau sezim tulaghanda,
Qiyn-au әmir etu jýregine.
Ayypqa búiyrmassyz, qúdasha qyz,
Sausaghym tiyip ketse bilegine.

Sara:
Shabytyng syimay otyr kenerege,
Qonsyn dep aittym eken nemenege?..
Domalap qyzgha qaray ketem deydi,
Qaray kór aghamdaghy delebege.
Ádeyi beldigimdi qoyam degem,
Sýienip ata dәstýr, ónegege.
Domalaytyn bolsanyz maghan qaray,
Qolynnan baylap qoyam keregege.
Shyraghyn jengelerim jaghyp túrar,
Sholpysyn búrymyma taghyp túrar.
Aldynda jenge bolghan qanday jaqsy,
Qashan da qayyn sinlisine baghyt qylar.
Qasymda jeneshem bar, bayqa, qúda,
Ár basqan qadamyndy baghyp túrar.
Bilseniz, eregeske tym qúmarlyq,
Týbinde shekenizdi jaryp tynar.
Shekenning jarylghany eshtene emes,
Moynynda ómir boyy qamyt túrar.

Jaylauy Jetisudyng kelgenimiz,
Ekeumiz eki auyldyng berenimiz.
Ótken joly aitysta, esinde me,
Alataugha qydyrtam degeniniz?
Alma terip beremin dep eding ghoy,
Qytaydyng almasy әzir jegenimiz.
Sahnada qoydynyz aittynyz da,
Bylay shygha eshtene demediniz.
Tau jaqqa baram ba dep kýtip edim,
Bolmady habar-oshar, dereginiz.
Áy, biraq jengemizge jetkennen son,
Sizge bolmay qaldy ghoy keregimiz.
Al, endi qashan taugha aparasyz,
Belgisiz oghan senbes-senerimiz.
Ar jaghymnan ainalyp, ber jaghymnan,
Taghy da kelip otyr ne deginiz?

Amanjol:
Sarajan, dauysynyz jarqyn edi,
Ár sózing at basynday altyn edi.
Ózinmen aitysamyn degenimde,
Saryarqa maghan ýmit artyp edi.
Jigitti keregege baylap tastau
Naymannyng qyzdarynyng salty ma edi?

Sara qyz qolyma onay qonar emes,
Kónilim basqa qyzgha tolar emes.
Saltanatyng jarassa oina da kýl,
Zaman ótse mynau sәt bolady eles.
Qasynda qúdashanyng jengesi bar,
Kelmesen, Jýrsin agha, bolar emes.

Túrghanda tartynbayyq arman kýlip,
Kýtpeydi jastyq ómir, jalghan túryp.
Qyzdy auylda qapersiz jatu qiyn,
Atyndy erttemeseng tannan túryp.
Ininning basyndaghy seri dәuren,
Ózindey aghalardan qalghan ghúryp.
Sara men ekeumizge bóget bolar,
Jengesin ap ketiniz aldandyryp.

Uaghdasyn berdi dep aray qyzgha,
Jolyma jautan-jautang qaraysyz ba?
Taugha aparam degenim ras edi,
Qol ústasyp jýruge jaraysyz ba?
Tau jaqta «arystandar» kóp deydi ghoy,
Bizdi de atyp ketpesin abaysyzda.

Sarajan, aqyl aitar aghandaymyn,
Súnqarday qanatymdy saghan jaydym.
Emeurin bildirgende súlu qalqa,
Er bolyp qareketsiz qala almaymyn.
Erkek toqty qúrbandyq bolar edim,
Ózinning taghdyryna alandaymyn.

Júlqynyp úmtylghanmen algha beker,
Alma terem degenim arman eken.
Alma baqtyng barlyghyn kýrep tastap,
Ornyna bir-bir villa salghan eken.
Kózding jauyn alatyn alma baqtar
Restoran, kazino bop qalghan eken.
Maghan sert aitqan sózim jalghan bolsa,
Tәuekel janarynyz talghan bolsa.
Búljytpay tez oryndau jigitke syn,
Súludyng jýregine arman qonsa.
Ózim izdep keleyin taugha baryp,
Bir alma Alatauda qalghan bolsa.

Sara:
Kóniling nege, agha, mazalandy?!
Qoysanshy perdeme kóz qadaghandy.
Baylap qoyam degenim әzilim ghoy,
Qúdalarym bolghan song Qaraghandy.
Degenmen sabyrsyzdyq tanytqandar
Naymannyng qyzdarynan jazalandy.
Jýrsin agha, kómekke keliniz dep,
Mazalap otyrsyn-au әz adamdy.
Jengemdi aitsang namazy búzylady,
Azghyrmay tynysh otyr qajy aghamdy.

Tughansyz qazaq degen jyr elinde,
Ólenning tilep jýrsiz tileuin de.
Aytystyng aspanynda kýn túrghanda,
Týn qúsap haqynyz joq týneruge.
Últtyghy qazaghymnyng joyylsa eger,
Dayynsyz sonymenen bir óluge.
Jýrsin agha, jasaghan enbeginiz,
Halyqtyng mәngilik túr jýreginde.

Apaytós, atan jilik azamatsyz,
Batyrdyng qayraty bar bileginde.
Batyrlar jayly kino týsirse eger,
Saryarqa, baytaq jatqan úly elimde.
Sonda siz oinasanyz jarasar ed
Mahambet babamyzdyng rólinde.

Semeydey keng jazira belende óstim,
Aytystyng arnasyna kólem qostym.
Elimning atyn býgin shygharmasam,
Eshqashan aqyn bolyp elenbespin.
Alma ýshin óltirtsem myna sizdi,
Eshqashan kóktemespin, kógermespin.
Sóz bastar azamattar aman bolsyn,
Basynda kele jatqan kemel kóshtin.
Olardy «arystandar» atpasa eken,
Júrtyma osylay dep óleng qostym.
Amanjol, aghatayym, sen de aman bol,
Qimaydy ózinizdey órendi eshkim.
Qazaqtyng túlghalary aman bolsa,
Qytaydyng almasyn jep men ólmespin.

Amanjol:
Ensesin talay ghasyr kótergeli,
Jalghasyp kiyeli aitys kónermedi.
Jýrsindey aghalardyng arqasy edi
Aytystyng qayta jaynap kógergeni.
Ómirin aitysqa arnap kele jatqan
Qayratty er sizdey bolsyn ónerdegi.

Shapaghat-núryn tógip arayynnyn,
Aytysta baghyn ashtyng talay úldyn.
Arqandy osqylasa mynq etpeushi en,
Key kezde qisyq sózi aghayynnyn.
Bir qazaqtyng úly dep qaray bildin
Balasyn Arghyn, Dulat, Adayynnyn.
Bizderding de bar shyghar ýlesimiz,
Bir tal shashy agharsa samayynnyn.

Tandadyng talanttardy izdep elden,
Ýlgili ónegeng kóp bizge bergen.
Talshybyq aqyndaryng orman boldy,
Aghasynyng núrymen gýldep óngen.
Ózindi, úrpaghyndy kógertedi
Qalyng elding batasy sizge bergen.
Aytysty órkendetip, jýrgize ber,
Jambylday shal bolghansha jýzge kelgen!

Sara:
Jýrsin agha, biz ýshin narqynyz ken,
Jýremiz ózing bergen shartynyzben.
Amanjol – Sara bolyp biz aitystyq,
Birjan – Sara sap ketken jarqyn izben.
Osymenen tәmamdap biz aitysty,
Bas iyip qoshtasayyq halqymyzben.

* * *

«Tal besik pen jer besikting arasy
Atqan tang men batqan kýndey, qarashy...»
A. Áltaev

 

«Sen múhitsyng qapiyada qos jaqútyn joghaltqan!»

«Qazaq әdebiyeti» gazetining biylghy jylghy №7 sanynan (15-21.02.08) qazaqtyng ayauly úly, aitysker aqyn Amanjol ÁLTAEVTYNG «Teniz edim, jylap aqqan aryqpyn...» atty ólender toptamasyn oqydym da oigha qaldym. Ormanday oilardan óz kókiregimdegi jarty jyl boyy shayqap jýrgen órttey óksikti shygharmay qútylmasymdy sezdim... Aytpaghymnyng asqaryn osy tolghauymnyng taqyrybyna shyghardym.

Qatelespesem, 2007 jyly qan kóp aqty. Qandy jyl boldy it jyly. Ittey yryldasyp, bir-birine azu basyp, adamnyng ghana emes, qara jerding de qaq jýregine qaru úryp, úly ghalam qan qaqsap jatty ótken jyly. Bir ghana Iraktyng denesindegi dal-dúl bolghan jaraqat, jýregindegi dir-dir qan sorghalaghan jara, Palestina men Izraili qaqtyghysyndaghy jazyqsyz qyrylghan jýzdegen, myndaghan adamnyng qanyn moynyna artyp joghaldy ol jyl. Adam ata men Haua anagha osy atalghan elder besik boldy demeushi me edik. Sol ata-anamyzdyng besik jerlerine órt qoyghan Amerika atty alpauytqa, sony arqalanyp, kórshisine, otandastaryna oq jaudyrghan qandy qoldargha laghynet. Laghynet! Laghynet! Taghy da laghynet!..

Ot uystap, oq býrikken Amerika, ókinishke qaray, jalghyz emes. Olardyng aitaghyna it qosyp otyrghan elder edәuir. Búlar da týbinde alyp jemey tynbaytyn tajal – jahandanudyng uly jemisi. Úlydan úsaqqa, kópsheden jekeshige kóshsek, It jyly it әreketke baryp, eli azamatyn, tumasy tughanyn oqqa baylap bergen oqighalar qogham aspanyn týngi nayzaghayday jarq-júrq tilgileumen boldy. Súmdyq! Búryn adamy qoghamynan ýlgi alyp jatushy edi, endi, kerisinshe, qoghamy adamynyng ayausyz әreketinen ýirengendey, sonshama tasbauyr, erekshe qandykóz, tastay qatal bop aldy. Sol qoghamgha qonaqtaghan adam Taghdyrynyng da jýzi súrlanyp, janary qan tartyp, tyrnaqtary jezdene bastaghanyna kuә bolghan shyghar kóz nege shyqpaydy osy?!.

 

«Taghdyr maghan laqtyryp qara tasyn,

Qúlap týsti kóginen ana qazym.

Jiyrenshedey kónildi kemel etken,

Ózing eding aqylshym – Qarashashym.

 

Ótken kýndi oralmas ertegi etip,

Ýzildi arman, synarym erte ketip.

Janymdy úqqan ayaulym, ardaghym-ay,

Besinshi balasynday erkeletip.

 

Túnshyqqanday terenge batyp kemem,

Ashy dәmin taghdyrdyng tatyp kelem.

Toqtauy joq ómirde otbasynnyn

Amandyghy eken ghoy baqyt degen...» –

deydi bir-aq kýnde aspanyn búlt torlap, terezesine qara perde tartylghan azamat aqyn Amanjol Áltaev kókireginen jalyn atyp. Taghdyr shirkindi bәrimiz úly bastaushygha balap, oghan ýnemi bas iyip, beynesine qylau týsirmey, qúdirettey kórip jýremiz.

Taghdyrmen talaspaymyz, aldyna da týspeymiz, ókpelesek te tikeley tas atqylap, «soghys» ashqan kýnimiz joq taghdyrgha. «Sol Adamzatqa alaqany jyly bolugha tiyis taghdyr shirkin býgingi eki ayaqtylardyng múz oranghan niyetine kuә bola-bola jýregi de suyp, pendesine endi tastay qatty, múzday suyq bolashaq tarata bastaghanday ma ózi?.. Ánimen ghana el esinde jýretin Amanjol búl kýnderi nege kókiregi sherge tolyp, jylay beredi?»

...Amanjoldyng qos ayaulysynyng qazasyna qyryq kýn tolghan qúdayy tamaq kýni Qaraghandydaghy auzy-múrnynan shygha tolghan, bas-ayaghy atshaptyrym dәmhanada aqyn inimning eng janashyrlary, eng ayaulylary jinaldy-au, múnday iygi jaqsylardyng basyn qosyp, ótinish aita aluym endi qashan degen boluym kerek, ýlkenderden keyin kezek tiygende tizerlep túryp tilegenim mynau boldy: «...Qatty ketsem keshirersizder, býginde adamdar ghana aramza, әdiletsiz, qara niyet emes, bizderden ýirengen be, qogham da, tipti taghdyr da tastay qatty bop bara jatqan sekildi. Dәl osynday kýn basqa tughanda biz bir-birimizge qorghan bola bileyikshi, aghayyn! Dәl býgingi ýstelge qara dastarhan jayylghan asta aitarym – Sizder men bizder endi Amanjoldy saqtayyq! Sonynda ýsh balasy, aldynda býkil ghúmyry – eki qol, eki ayaghynan tórt jaqqa temir shynjyrmen kerip baylanghan Amanjoldyng taghdyry asa auyr-aq. Múndayda qazaq «basqa bermesin» deydi emes pe?!»

Qúdayy tamaq dastarhanynan júrt taray bastady. Jana ghana osynshama adam qayghysyna ortaqtasyp, dastarhanyna jinalghanyna tәube etip jýrgen Amanjol enseli keng saraydyng saltanatty túsynan oryn tiymegendey, tereze jaqqa shettep, sostiyp túryp qalypty. Azamattyng qayghysyna shyn qamyqqan tuys ta, dos ta «aruaqtargha tie bersin» aityp, odan әri jylghadaghy suday jyljyp ketip jatyr. Janynda Ghabiyt, Sayat bar, ózge de dostary ainalsoqtap jýrse de, Amanjoldyng ózek taldyrar jalghyzdyq taghdyry bastalyp kele jatqanyn soqyr kóz de kórer edi osy sәt. Batylsyz, ayaghymdy sanap basyp janyna tayadym. «Oy, agha-a-a... – dedi demindegi jalynymen qas-kirpigimdi órtep. Aytpaghyn jan terenine jasyrghysy kelip arpalysyp, biraz túrdy. – Nege ekenin bilmeymin, agha, Hanzadam, túlymdym, búrymdym, kishkene ghana aq laghym, sol sapargha barghysy kelmey, anasy otyryp jatqan kólikke minbey, ýige qasha berdi. Júdyryqtay «jýregimdi» mәshiynege óz qolymmen kóterip salyp jiberdim-au, jalghan-ay...»

Ókinishting qalyng túmanynan jol tappay túrghanyn sezdim. Taghdyryna qara tas laqtyrghan kinәlini tabugha tyrysady qamkónil jan. Tapsa – qolynda óluge bar. Búl jerde qalqayyp túrghan boyy ghana, oiy sheksiz ghalamdy sharlap ketken. Jaryn izdeydi, et jýrek, bauyr eti balasyn izdeydi, sybyrlasady, syrlasady oisha, shaqyrady, jylaydy, jalynady. Kiyiminen kórinbeydi, bolmasa, dirildegen jýreginen tamshylap qan ketip túr...

«Jauap bershi, múnly aspan, sherli dala,

Nege taghdyr qayghysyn berdi qara?

Anasymen birge úshqan balapanym

Qaghyp edi-au qanatyn endi ghana!

 

Qús jolynday aq edi saparymyz,

Qas qaghymda búzyldy qatarymyz.

Óz synaryn izdeydi sәni ketip,

Kól betinde múnayghan Saharynyz», –

depti ólenimen óz jarasyn ózi jalap jazghan jolbarystay azamatym. Qazaq júrtyna sózi balday, әni shekerdey әz ónerlim, kirpik qaghysymen-aq ýlkenge ini, kishige qamqor qúrysh topshyly qyranym.

«...Agha-a-a, Aqmaralymdy qaydan tabamyn?!.» Jýregimdi dir etkizdi. Kenet men ýshin jauaby joq súraq berip, túrghan jerimde bir aunatyp aldy. Aqyldymsyp ólim men ómir, jalghandyq pen baqilyq, taghdyr men talayy jayly sóz qozghaghan joqpyn. Ýnsizbin. Sanyrau, mylqauynyzdyng ózi mening búl týrimnen shoshyr edi. Ózinde joq jauapty menen de tappaghan son, qasynda joq jarynyng sanasynda qalghan suretine qarap túryp, eshkimge aitpas syrlaryn júlmalap jetkize bastady maghan: «...Aqmaralym aqylshym, qaranghyda jolymdy jaryq eter alauym, myna ómir-maydanda meni qorghap jýrer sauytym edi, agha. Aru bop ósip, altyn alqaday jan-jaghyn tandandyryp jýrushi edi júbanyshym, men sekildi ýnemi aty ertteuli túratyn jolaushynyng jolyna qarap otyrudyng ózin baqyt sanaghan ayaulym, birde-bir ret dos-jarannyng aldynda «Átten, myna Amanjoldyng alghan jaryn-ay!» degizip, jerge qaratqan kýni joq kýmis keudelim, men dep tabaldyryq attaghan jan iyesine jayylyp jastyq, tóselip kórpe bola bilgen altyn shashtym... Uh-h, agha-a-ay, Qúday taghala da sol súmdyqtyng bolatynyn bildirdi-aq ózime... Sol kýni týnde týs kórdim. Týsimde azu tisim týsip qalypty. Oyana sala birden tayauda ghana asqazanyn kestirgen kәri әkeme jorydym. Bilgenimdi oqyp, sol kәri bәiterekting amandyghyn tiledim Alladan.

...Aqmaral bolsa ózimmen birge Qaraghandygha jýrmek bolghan. Eki balamyz sonda oquda ghoy. Ayaq astynan mening josparym ózgerdi de, balalaryna kelemin dep qoyghan ana-kónil artyq bir kýnge shydamady. Qaraghandygha ózi-aq kólik róline otyryp jýre beruge súrandy. Jibermedim. Aqmaral kólikti osy Astananyng ainalasynda ghana jýrgizip jýretin. Ekinshi kýni qatty qinalghan týrin kórip, jýregim ezildi de: «Jaraydy, bara ghoy», – dedim ózim baryp. Ol birden: «Papasy, keshe ghana jibermep eding ghoy, býgin ne bilgening bar?» – dep jymiyp kýldi. Sóitti de maghan bir qyrymen búrylyp edi, jýzinen bir súp-suyq sәuleni, súmdyq bir jansyz boyaudy kórip, selk ete qaldym. Aqmaraldyng jýzinde ýnemi alaulaghan jymiys, ómirsýigish jannyng jarqyldaghan kýlkisi jýretin. Dәl múnday, kýn tútylghanday suyq sәuleni kórmeppin eshqashan. Sebebin súraghaly jýrdim de, kólik ertteu, taghy basqa úsaq-týiek sharualar shildening aptabynda tondyrar ol suyq beyne tabynyng shyqqan tegin bildirmedi aqyry. Býgin oilap túrsam, esinizde me, sizding Bekzat Sattarhanov ólimi jayly jan dirildeter qazanamanyzda aitylatyn sәt bar ghoy, agha... Bekzattyng Astanada kezdeskende sizdi de tanymay, búl ómirdegi jangha úqsamay: «Jýzinde jalghan dýniyeden úshyp ketken adamnyng maghynasyz boyauy qalghan Bekzatty kórdim», – dep jazyp ediniz ghoy, agha... Aqmaralda da tura sol suret qaytalandy, agha! Ghalamda bir qúdiret bolmasa ol boyaudy mening ayaulymnyng jýzine kim kesteledi, agha? Qay qúdiret aldy mening janymnyng japyraghyn?! Qayda jiberdi?! Qayda?! Qayda?! Qayda, agha?!.»

«Júrt sýisinip syrtynan tamsanatyn,

Baqytty edi ózinmen әr saghatym.

Berekesi sen eding shanyraghymnyn,

Han kelse de qysylmay qarsy alatyn.

 

Sertsiz ómir pendege baghynbaydy,

Úzaq tangha shertedi janym qayghy.

Meni sendey endi eshkim týsinbeydi,

Meni sendey endi eshkim saghynbaydy», –

dep qan jylaydy әni men ýni júrtyn quantugha ghana jaralghan, mandayyna júldyz qadalghan bauyrym. Jan dauysy jaryqshaq aralasa shyghyp, endi qúlaq estimeytin, dauysy tek ghalam arqyly, ghalamdaghy әli biz ashpaghan qúpiya-qúdiret arqyly ghana jetetin jary men býldirshin botasyna Amanjol aqyn aryz-arman toly ystyq oiyn ólenmen kestelep, ony kóz jasyna shylap aityp baryp tynyshtalady:

«Alla qosqan adal jar, Aqmaralym,

Sen ketip, torlap aldy qap-qara mún.

Ekeuinnen qapyda aiyrylyp,

Ýsh botammen jautandap qap baramyn», –

degenin shydap oqu da, shydap tyndau da mýmkin emes. Tyndamaugha, oqymaugha qúdiret joq, ayauly azamatpen birge qan josa jaraly bolyp sen de qalasyng osy bir qapaly sәtte...

«...Agha-a-a, ...Osy men nege jalghyz qalyp baramyn?!» Shynyraudan shyqqanday әlsiz ýn qúlaq jarghaghyn jaryp baryp, miyma laqtyrghan tastay qatty tiydi. Jalt qaradym. Auzyna býkil qazaq qaraghan aqyn bauyryma jalghyz emestigin, elimizdegi býkil aitys jankýierleri Amanjol degende ishken asyn jerge qoyyp tyndaytynyn, ol ghana emes, býgingi qúdayy asqa da qanshama halyq jinalghanyn, nebir túlghaly agha-apalardyng kelgenin, qanshama dostary qoldap-qorshap jýrgenin, tipti sonau Almatydan, Astanadan, Óskemennen, auyl-auyldan top-tobymen aghayyn-tuys, janashyrlarynyng kelgenin... myna men de ózimen birge qan jútyp túrghanymdy aitpaq bop oqtala berdim de, Amanjoldyng jýzinen men aitqaly túrghannan jýz ese salmaqty súraudyng suretin kórip, tilimdi tistey qoydym.

«...Búryn aitysta keudemnen aghalar kóp iyterushi edi, endi taghdyrdyng mandayymnan múnshama qatty tepkeni nesi, agha? Osynday sәtte nege olar joq janymda?..»

«Aghalaryng kim?» dep súramadym. Auzyma qúlyp ildim. Tilime búrau saldym. Ýnsizbin. Ne de bolsa ózi aitsyn dedim. Jetelemedim. Aytqysy kelmegeni bolsa týrtinektep aitqyzbayyn dedim. Neni bolsa da ózi aitsyn. Kimdi atasa da ózi atasyn. Tyndaushy bolayyn. Arzan súraqpen arandatushy bolmayyn.

«...Sol sapargha mәshiynemdi kólik, ózimdi delbeshi etip saylaghan agha qos topshymdy qiyp týsken qazany kórip túryp, aitys ótetin sonau Qarqaralygha barmay-aq janymda qalsa qaytedi? ...Myna býgin de qarys sýiem jerde túryp, qúdayy asqa kelmedi. Sonda biz aldarynda qúrday jorghalaytyn sol aghalar kim bolghany, agha-a-a?!»

Poyyzben osy asqa Qaraghandygha kele jatyp «Jas qazaq» aptalyghynan ózim ishtey jaqsy kórip jýrgen jas ta oily qalamger Amangeldi Kenshilikúlynyng «Kafkanyng ýii» atty essesin oqyghanmyn. Sol janyndy quyrar adal әngimede Amangeldining ózining býginde tiri jýrgen «әkelerinin» әdilet qauyzyna syimaytyn minez, tirlikterin ashyna aitatyny bar. Býgingi aghalardyng kóbin men de Amanjolmen kelisip, sol Amangeldining «әkelerinin» qataryna qosyp túrmyn. Óz basym osy túghyrdan tayghan 3-4 jylda solardyng qanshasynyng ýnsizdiginen, maghan shygharylghan «ólim jazasymen» kelisushiliginen, myna dosyng men janashyryn, adal agha, namysqoy ini, әdiletten asqangha almas kóteruge dayyn azamat ataghyn arqalaghan jandar ýn qatugha tiyis kezende býkil qazaq qoghamynyng (onyng ózim tany alghan, ózimdi tanyghan bóligin aitamyn – N.J.) auzyna su toltyryp alyp, óneshin ghana býlkildetip, ýnsiz jatqanynan jazanyng eng auyryn tartyp kelemin...

Amanjol aitqan aghany jaqsy bilemin. «Shynynda ol agha osy auyr kýnderi Amanjoldyng janynda bolyp, basyn sýiese jón emes pe edi? Ólim Alladan bolghanymen, sebep adamdardyng ózinen emes pe?! Qúday-au, nege osy ghasyrdyng adamdary tastan qatty, múzdan suyq bop barady?!»

«...Agha-a-a, dәl býgin «qan maydanda» da, oiyn-toyda da qatar jýrgen aqyndardyng nege biri joq? Men olardyn, olar mening quanyshyma talay ortaqtasyp edik qoy. «Bir qayghyda, bir quanyshta» degen qayda? Qayghymdy bólisuden qashqany ma sonda? Bәrine habar berildi. Ne Jýrsin agha, ne ózge aqyndar tóbe kórsetpegeni qalay, agha? Al qaytalap aitudyng ózine til baylanatyn qazaly kýnderge óziniz kuәsiz...»

Ayaq-qolymdy tirep tartynsam da búl sóz meni it jylynyng qystan suyq kýzine sýirep tastady. Kórmesem degenim sol suretter edi, bolmasyn degenim sol oqigha edi, estimesem degenim sol syrlar edi...

Qarqaralyda aitys ótedi degendi estip, eldendep jýrgenmin. Talay aitysqa kuә bolyp, birneshe ret qazylar alqasyna kirip, óleng ónerine bagha da berip, aitys jayly maqala da jazyp, óz әlimshe qazyna jinap jýrgen men ýshin әrbir aitys at shabysynday eleng etkizer oqigha bolatyn. Búryndary Jýrsinning ózi shaqyratyn. Aragha qara mysyq jýgirgeli ol ýshin mening barymnan joghym. Osy aitysty qalayda kórgim keldi. Onyng ýstine, Amerika, Afrika, Avstraliyada birneshe ret bolsam da, óz halqym ýshin tarihy ólke sanalatyn Qarqaraly topyraghynda bolmaghan ekenmin. Amanjolgha habarlastym. Armanymdy aittym. Amanjol sózge kelmey Qarqaralygha shaqyrdy. Aragha kýn salyp qayta habarlasty. Mening keletindigimdi aitysty úiymdastyrushylar – oblystyq mәdeniyet basqarmasyna da bildirip, Qarqaraly audanynyng әkimine de aityp, meni resmy qonaqtar tizimine qosqyzghanyn jetkizdi. Ýstimnen jýk týsti. Shaqyrusyz baryp, әrkimge jaltaqtap qaludan qorqyp, «joq» degeli jýr edim, endi Mәdy babamyzdyng «atynnan ainalayyn Qarqaralysyn», dәm tatsa, kóretin bolghandaymyn. «Bәlenshe kýni Qaraghandygha kelip týsiniz, ózim qarsy alyp ary qaray Qarqaralygha birge ketemiz», – dedi Amanjol. Qatty riza boldym. Balasha quandym. Júmyssyz qalghan kýnderding tórt qabyrghagha qamaghan azabynan, onyng ýstine eshkimge keregim bolmay, úly dýniyege terezeden ghana qarap qalghan qasiretten az kýnge bolsa da qútylatynymdy oilap, baqyttan bas ainaldy. Kelisilgen kýni qoltyghyma qanat baylap Qaraghandygha úshtym. Kenshiler qalasynyng týtini syzdyqtaghan múnarasy kórindi-au degen sәtte qalta telefonym shyryldady. Amanjol eken. «Agha, men býgin Qaraghandygha jete almadym. Renjimeniz. Sol aitysqa baratyn akademik aghamyz Rymghaly Núrghaliyev mening kóligimmen birge shyqpaqshy edi, sol kisining sharuasy bolyp qalyp, býgin jýre almadyq. Sizdi mening dostarym qarsy alady. Býgin Qaraghandygha qonasyz. Erten, amandyq bolsa, men de jetip qalarmyn. Ary qaray birge ketemiz, agha».

Dausynan kinәli jannyng kibirtikteui seziledi. «Men ýshin alandama, Amanjol, – dedim ózi erteng dodaly aitysqa týsetin jandy jan-jaghynan júlmalaghanymyzgha endi men sasyp. – Múnda Sayat dosyng bar ghoy, sol azamat meni dalada qaldyrmaydy».

Ertenine týs kezinde Amanjol taghy telefon shaldy. «Agha, biz Rymaghanyng sharuasymen shygha almay jatyrmyz. Qazir oblystyq mәdeniyet basqarmasynan aqyndar ýshin arnayy avtobus jýredi. Sizdi aqyn ininiz Aytbay Júmaghúlov sol kólikke aparyp, salyp jiberedi. Qarqaralyda kezdesermiz. Keshiriniz, agha, óz erkim ózimde bolmay túr...»

Amanjoldyng qinalghanyn sezip, óz-ózimnen qara terge týstim. Dәl osy kýnder mening kýy tandaytyn kýnderim emes-tin. Qazaq qoghamyndaghy barlyq tizimnen syzylyp qalghan óz basym Amanjoldyng elp etip «kele qoyynyz» degenining arqasynda ghana aqyndar ortasyna týsip, bәri shetinen: «Nesip agha, amansyz ba?» – degenderinen-aq tóbem kókke jetip, óz baqytyma ózim senbey bas ainaldy dersiz. Oblystyq mәdeniyet basqarmasynyng bastyghy Rymbala hanymmen búrynnan tanys edim, ol kisi de kelgenime quanysh bildirip jatty. Bir sózben, týs aua top aqynmen suday tasyp, Qarqaralygha tarttyq da kettik.

Sol kesh... Ol keshting bolmaghany jaqsy edi. Jer biyigi Qarqaralynyng qaraghay-qayyny qatar ósken, kókke tәkappar órlegen jaqpar tastary men jony jyltyraghan móldir kólderining sayasyna ornalasqan shipajaygha at basyn tiregen son, kesh te tez týsip, jýrek jalghaugha barghanbyz. Aqyndardyng ansary ertengi aitysta, biz alqa mýshesi Túrsyn Júrtbaymen birge eresekter bolyp, erteng tanda audan әkimining qabyldauynda bolu, Qúnanbay salghan meshitke, Shaytankólge baru jayly qyzu әngime qozghap otyrghanbyz. Bir kezde kórshiles ýstel basyndaghy bir aqyn qalta telefonyn qúlaghyna apardy da: «Qayda? Qashan? Nege?!» – dep ýreyli súraqpen bәrimizdi jalt qaratty. Qasyq-shanyshqymyzdy tastay berip, әlgi aqyngha qaradyq. «Maghan Astanadan habarlady, – dedi ol demin ýzip-ýzip әreng alyp. – Amanjol Áltaevtyng әieli men eng kishi qyzy jana ghana jol apatynan qaza bolypty...» Shu etip baryp basyldyq. Ishilmey as qaldy. Dalagha bettedik. Ázirge búl jerge jetip qonghandar ishinde estiyary Túrsyn, aitys aqyny Aytaqyn Búlghaqov jәne men edik. Men Túrsyngha birden: «Aytysty keyinge qaldyru kerek, múnday qaza ýstinde dýbirletip toy jasamas bolar, sen osyny jetkiz», – dedim. Túrsyn da salmaqty jigit qoy: «Asyqpayyq, aitystyng úiymdastyrushylary bar, solardan pikir kýteyik, qanshama adam sabylyp enbek etti, halyq ta habarlanyp qoydy, aitysty toqtatu jón bola qoyar ma eken...» – dedi. Onyng sózinde de jan bar edi. Mening minezim belgili, súraghan jan bolsa «Aytysty keyinge qaldyru kerek» degennen tanghan joqpyn. Ózim keyin qaytatyn kólik izdestire bastadym. Oiymdy Túrsyngha aittym. Jeti týnde tau arasyndaghy shipajaydan kólik tabyla ma, tandy kózimizben atyrdyq. Tang atysymen shipajay aldyna jinaldyq. Audan әkimi Nihan Dihanbaev keldi ortamyzgha. «Men býgin sizderdi kenseme shaqyryp qabyldamaq edim, jaghday mynaday boldy. Endi sizderge kónil aitugha ózim kelip túrmyn, «Qaza qayyrly bolsyn», – dedi azamat. Riza boldyq. «Al endi sizderge tastaytyn súraq bar. Sizder qalay aitsanyzdar solay bolady – aitysty ótkizemiz be, keyinge qaldyramyz ba?» Men birden toqtatu qajettigin aittym. Ózgeler bir auyzdan aitysty ótkizu kerektigin qoldady. Túrsyn ba, Aytaqyn ba, qiyn jaghdaydan jaqsy jol tauyp ketti: «Dәl býgin aitystyng tizginqagharlary Jýrsin Erman men Amangeldi Ermegiyaev Balqash qalasynan vertoletpen úshyp shyghypty. Solar joldan Amanjol Áltaevqa soghyp, bәrimizding atymyzdan qazagha kónil aityp, jolymyzdy ashyp kelsin, aitysty toqtatpaghan jón», – dedi. Asa qisyndy әreket edi búl. «Raqmet, sizderge, – dedi audan әkimi, – shynynda býkil halyq aitys jayly habarlanyp, alys auyldardan Qarqaralygha jetip, dýmep jatyr. Býgin Almatydan jәne Astanadan bir top jurnalist, televiziya qyzmetkerleri, qonaqtar jetedi. Aytysty toqtatpayyq. Al janaghy sәlemderinizdi Jýkeng men Áujekene jetkizemiz. Oblystyq mәdeniyet basqarmasynyng bastyghy da ýnemi telefon qúlaghynda. Eger ol kisiler Amanjolgha sogha kelse, moyynnan jýk týsti dey berinizder».

Men keyin qaytu mәselesin kóterip edim, toqtatty. «Eng birinshi, Amanjol Astanada ma, Qaraghandyda ma, belgisiz, ekinshi, Aqmaral men býldirshindi qayda jerleu jayynda talas tuyp jatqan sekildi. Sol belgili bolmay, Astanagha ma, Qaraghandygha ma, Janaarqagha ma, qayda barmaqsyz», – delindi. Búl mәselege qayta oralmau ýshin aitarym: qaytugha kólik te tabylmady, arada taghy bir kýn ótkenshe mәiitterding qayda jerlenetini belgili bolghan joq, eng bastysy, audan әkimi Nihan bauyrymyz toqtatyp, aitys ayaqtalghan bette ózimen birge ala ketip, birge baratyndyghymyzdy aitty. Soghan kóndim.

...Aytys ayaqtalar kýni Nihan maghan arnayy jolyghyp, oblys әkimining habarlasqanyn, eshqayda shygha almaytyndyghyn, Amanjolgha keyin ózi baratyndyghyn bayan etti. Sol kýni aqyndarmen aqyldasyp, Amanjolgha kónil aitugha bara alatyndaryna bas-kóz bolyp, Aytaqyn Búlghaqov, qaraghandylyq belgili aitysker aqyn Quanysh Maqsútov ýsheumiz Janaarqa audanynyng Aqtýbek auylyna attandyq. Qaraghandygha týn jarymynda jetken biz qalagha qonyp, oblys ortalyghynan ýsh jýz shaqyrym bolatyn auylgha tang ata bet aldyq. Kelsek, qazaly shanyraq bizdi kýtkendey bop otyr eken. On shaqty aqyngha auyl u-shu bop qaldy. Kónil aityp, dәm auyz tiygen song aqyndar attanyp ketti. Quanysh Maqsútov ekeumiz qaldyq. Amanjoldyng da, auyl adamdarynyng da elendep otyrghanyn bayqau qiyn emes edi. Jerleu rәsimi ótken, qúdayy as taratylghan, aghayyn-tughan, alys-jaqynnyng ayaq jeterleri týgeldey kelip bolghan. Sonda da jolgha qaray beredi.

– Amanjan, kýtip otyrghan adamdar bar ma edi?

– Aytys keshe ayaqtaldy ghoy. Býgin tang atqaly Jýrsin men Ermegiyaev aghalardy jәne aqyndardy kýtip otyrghanbyz...

Búl jauapty Amanjoldyng dostarynyng biri berdi. Qayghy jútqan aqyn ýnsiz.

– Men keshe osylay jýrerde Jýrsin aghagha jolyghyp, osynda aittym, «Sizder ne isteysizder, birge barayyq» dep súradym, – dedi ortamyzda sóz tyndap otyrghan Quanysh Maqsútov. – Jýrsin agha: «Onda mening sharuam joq, ózdering bara berinder», – dedi.

«Sary tentek» ashynyp aityp qaldy osyny. Týs aua әldekim Jýrsinge telefon soghyp, kelu-kelmeuin biluge aqyl berdi. Amanjoldyng Sayat degen dosy telefon soqty. Qysqa sóilesip, qasymyzgha keldi de, «men Ermegiyaev aghamen Aqsu-Ailyda asta jýrmin, kele almaymyn» dep jauap berdi», – dedi kinәli janday jerge qarap. Bәrimiz de әlgi sózdi ózimiz aitqanday, kózimizben jer shúqydyq.

«Siz kuәsiz...» dep jatqany sol Amanjoldyn. Kuә bolmas tariyhqa kuә bolyp jatqanym da taghdyr-talayymnan. Ári ony aityp beru salmaghy da maghan týsip otyr. Túzym jenil. Alys kýnderding jaughan japyraq, týsken qar, erigen múzben kólenkelengen oqighasyn qozdatyp bergenim ýshin, aty atalghan biraz jan meni qúshaghyna tartpasy belgili. Amal ne, әiteuir bireu aitu qajet qoy. Amanjolday asylgha:

«Dóngelek Ay, týngi aspanda sen jalghyz,

Jer betinde synary joq men jalghyz.

Keng jaylauda kýndey kýlip jýrgende,

Qanyratyp qayghy degen keldi arsyz.

Saghan medet jymyndaghan júldyzdar,

Maghan medet janymdaghy úl-qyzdar.

Qalyng oidy týsiner me bizdegi

Jýrekteri syzdamaghan múnsyzdar?» – degizgen qayghynyng janynda búl ýshin biz jeytin tayaq qansha qatty deysin.

...It jyly qara jerding qanshama púshpaghyn ittey úlytty. Jaqsylyghy da az bolmaghan shyghar. Biraq pende sorly jaqsylyqqa, baqytqa tәtti jegendey tez ýirenedi de, qayghy shirkin qara tanbasyn jyldar boyy ketpespey etip salmay ma adamgha. Ári әlemdegi jaqsylyqqa óz ýiinde toy jasap jatqan jandy da siyrek kóresiz. Qystyng qatal ayazyna tonghanda sonau Afrikadaghy miy qaynaghan ystyqqa jylynghan jandy, elinde egin shyqpay qalghanda týneu Argentinadaghy bitik ósken astyqty qanaghat qylghan pendeni, óz otaryn qasqyr qyryp ketkende bir jaqtaghy Avstraliyanyng million bas qoyyna tәube degen qazaqty kim kórgen? Qúdyqqa týsken qúrbaqagha aspan baqyrday bop kórinse, әrkim-aq óz quanyshyn jahangha pash etkisi kelip túratyny da aqiqat. Al qayghynyng jóni bólek. Shanyraq týgili kórshi auyl, audan, oblys, el týgili jerding ekinshi jartysynda qandy oqigha bolsa: «Oy-bu, sorlylar-ay, Qúday qoldasyn da!» – dep qayghyryp jatatyn qazaqpyz ghoy, ay mandayly Amanjol jylaghanda qosa jylamasaq kim bolghanymyz?

Tas týsken jerine auyr. Bizding qorshap otyryp júbatqanymyz da arda úldyng kóz jasyn keptire almapty. Botasyn izdep bozdaghan, jaryn joghaltyp jalghyz qalghan aqiyq aqyn jyl irgesinde, adam men Allagha múng shaghudan jalyqqan son, eski jylgha aryz aitypty:

«Ey, eski jyl, «jarym» dep joqtattyn-au!

Orta joldan ýzilgen soqpaq mynau.

Saltanatyn kóshimning kópsingendey,

Keruenimdi oq atyp toqtattyn-au!

 

Ey, eski jyl, «botam» dep bozdattyn-au!

Myna maghan say ma edi bozdap jylau?!

Qos shyraghyn sóndirip shanyraghymnyn,

Qyzyl shoghyn qayghynyng qozdattyn-au!» – dep keng dýniyege syimaydy aqyn inimiz. Sóitedi de ashynady:

«Sozbadym ba qolymdy qúlaghangha?

Bermedim be barymdy súraghangha?

Asylymdy qosaqtap qatar alyp,

Búlay synau kerek pe synaghanda?»

Úzamay bas úrady. Aqyry bolghangha bolattay berik bolyp, birte-birte basylady:

«Tausylmaytyn sanagha súraq túnyp,

Ýsh botamdy otyrmyn quat qylyp.

Eski jyl-ay, quanyp qarsy alyp ek,

Qoshtasatyn boldym-au jylap túryp!»

...Gazetting bir betin aldyma jayyp tastap, Amanjol ólenderinen syr sýzgeli aidyng jýzi boldy. Aytpaghym kóp sekildi edi, qolymdy da, tilimdi de aqyn tartqan qayghy baylap otyr. Tek osy jazghandarymdy janashyrlyqpen qorytyndylasam degen arman basym. Onda da algha aghayyndyqty salmay, syr arnaghan adamnyng shyn talantyna iygen basymdy úyalmay qayta kótere alatynday etip aita alsam... Ol ýshin de әueli әlemge ózin-ózi sarqa jyrlap jatqan jaraly aqyndy tyndap alayyn:

«Egiz edim, elegizgen synarmyn,

Qos bútaghyn balta shapqan shynarmyn.

Ózegimdi ókinish pen sher órtep,

Ezgileydi menireu týn – múnar kýn.

 

Teniz edim, jylap aqqan aryqpyn,

Kóp ishinde jalghyzdyqtan jalyqtym.

Kóz jasyma qol oramal bolmady-au,

Kóp estigen aq batasy halyqtyn!» –

deysing sen, Amanjol. Keshir, qatelesesin! Kýiinip aitqan shygharsyn, kýiip jýrgen bolarsyn, jangha týsken jarang tym teren, sol jaranyng auzy tayauda qaraqotyrlana qongy da qiyn. «Men múndaymyn» degendi jan-jaghyndaghylargha jii aitqyzyp, ózderi soghan senip qalghan, sanasang eki qoldyng ghana sausaghy jeter jandargha renjip, tausylma. Seni jalghyzdyqtan arashalaytyn aghayyn emes – dos, jaqynyng emes – júrt, әriyne, úrpaghyn. Jalghyzbyn deme, ózindi sýigen kópshilikting kóniline qayau týsiresin, aryq týgili tenizbin deme, sening talantynnyng tamshysyn tatyp kórgender aidynyng aigha jetkenin, tolqynyng tau shayghanyn aitady. Múnday keng qúlash kórinis tek múhitta bolady, Amanjan! Men bylay desem tórt jolym oqyla ma, kónilge toqyla ma, jýrekke jattala ma, aqyn inim:

«Taghdyr qatal myna saghan oq atqan,

Adam bolsa ornyn alsyn tozaqtan!

Teniz... Aryq... Sen – múhitsyn, Amanjol,

Qapiyada qos jaqútyn joghaltqan!»

Endi jasyndy tyi, basyndy kóter órenim! Sen tartar halqynnyng jýgi túryp qaldy. Ózing ýshin ómir sýruden onay eshtene joq. Bir japyraq últyng ýshin úmtyl ómirge. Sonda ghana qayghyng azayady, qos jaqútynnyng beynesi de jarqyrap, aq jol tilep túrady saghan, Amanjol!

El balasy edin, qapiyada tap kelgen qazagha el bop kónil aitudyng retin kezinde keltire almay, óz úyatymdy ózim kókparlap jýrushi edim, býgin sonyng sheshimi tabyldy: úsynghan teneuimdi seni tyndaghan-tyndamaghan jandardyng bergen baghasy dep qabylda, al osy jazghanymdy seni biletin-bilmeytin tileulesterinnin, yaghny býkil qazaq júrtynyng qayghyna ortaqtasyp, kónil aituy dep bil. Sóit, múhit úlym! Dombyranyng shanaghynda sen qozghar saz, kókireginde sen terber әn kóp, aqiyghym! Halqyng soghan shóldep otyr, al sen óz qayghyndy sol kópshilikting alghysymen basasyn, sol alghyspen kógerip, kókteysin, aqyn bauyrym!

Nesip Jýnisbayúly

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Erevanda ereuil

Abai.kz 1120