Seysenbi, 25 Qantar 2022
Aqmyltyq 2934 49 pikir 6 Jeltoqsan, 2021 saghat 13:16

Jóni týzu jýie joq, týzete alar ie joq!

Búl da – bir kezen...

Belarussiyanyng Belovej qoryghy – últtyq park. Vikuly – biylik  basshylarynyng sondaghy demalys ortalyghy. Múnda 1991-jyly jeltoqsan aiynyng 7-kýni: Resey preziydenti B.Elisiyn, Ukraina preziydenti L.Kravchuk, Belarusi preziydenti S.Shushkevich nókerlerimen jinalyp, kelissóz jýrgizip, 8-kýni KSRO-nyng ydyratylghanyn resmy jariyalady. Kelisimge  qol qoyylysymen Elisin AQSh preziydenti D.Bushqa telefon soghyp, «batasyn» alypty. Shushkevich KSRO preziydenti M.Gorbaevtan  «shýiinshi súrapty».

Múny úzynyrghasyn aitqan S.Shushkevich sodan songhy súhbatynda: - Kelissózge Qazaqstan preziydenti Nazarbaevty qatystyrudy jón kórip, ýlken dosy Elisin ony telefonmen izdestirip, Mәskeuden  tauyp alyp, bizge qosylugha shaqyrdy: «Núrsúltan, kel, biz múnda manyzdy mәselelerdi sheshpekshimiz», dedi. Dauyskýsheytkishpen sóilesti, biz estip otyrmyz. Nazarbaev: «IYә, baramyn. Úshaqqa janarmay qúiyp jatyr, qazir úshamyn, jetemin!» dedi. Ol bizge kelgen joq, Gorbachevqa bardy. Ol jalpy jaghdaydan habardar edi. Bizding be, Gorbachevtyng ba, - qaysymyzdyng jygharymyzdy boljay almay sasqan. Mihail Sergeevich ony qaytkende ózine qaratyp aludy kózdedi, jengen kýnde tútqyndaghy Anatoliy Lukiyanovtyng ornyna KSRO Joghary Kenesining tóraghasy etuge uәde beripti. Nazarbaevtyng bizden syrt ainalghany sondyqtan, - dedi.

A.Lukiyanov Memlekettik tótenshe jaghdaylar komiyteti – GKChP – býligimen baylanysy ýshin tútqyndalghan-dy.

KSRO qúramyndaghy respublikalar, eng aldymen Baltyq boyyndaghy, odan song Kavkaz ónirindegi keshegi odaqtastar suvereniytet (derbestik) alugha kiristi. Gorbachev: - Suvereniytet qansha kerek bolsa, sonsha ala berinder! – dedi. Ol elisinder jobalaghan «Sodrujestvo nezavisimyh gosudarstvty» (SNG. «Tәuelsiz elder dostastyghy» - TMD) qúptaghanynda keyin bәrin qaytadan jiyp alyp, «Tәuelsiz memleketter odaghyn» qúryp aludy oilaghan kórinedi. Pighyldas N.Nazarbaevtyng oghan senuden, dәmeli lauazymyn kýtuden kýderi ýzilse kerek, aqyrynda derbestikti amalsyz, eng sonynda aldy. 1993-1994-jyldary «Komsomoliskaya pravda» gazetining tilshimen súhbatynda: «Tәuelsizdikti basqalar alyp jatqan son, biz de aldyq» dese, Mәskeuding memlekettik uiyversiytetindegi (MGU) kezdesuinde: «Sovet Odaghyn saqtap qalu ýshin mening aqyrghy patronym qalghansha soghysqanymdy ózderiniz bilesizder» dedi.

...Bizding Joghary Kenes (tóraghasy – Serikbolsyn Ábdildiyn) 1991-jyly jeltoqsan aiynyng 23-kýngi qaulysymen respublikamyzdyng tәuelsizdigin jariyalady. Alayda, kóp úzamay, jeltoqsannyng 16-kýni «Qazaqstannyng tәuelsizdik kýni» bolyp belgilendi. Estuimshe, ol ózgeris  N.Nazarbaevtyng úsynuymen jasalypty. Keybireulerding aituynsha: «Almatyda 1986-jyly jeltoqsan oqighasy bastalghan kýndi este saqtau oilastyrylghan». Uәidә!.. Eger N.Nazarbaevtyng biyligi ol kýndi este saqtaugha, tarihta tolyq mәninde qaldyrugha mýddeli bolsa, zang jýzinde qauly qabyldanghan kýndi saqtau kerek edi. Meninshe, kerisinshe, ózderi de kinәli qandy  oqigha kýnderin kólenkeleu ýshin oghan «Tәuelsizdik  kýnin» aparyp japsyrdy. Solay ekenine  jastarymyzdyng ol sayasy  qimylyna  resmy dúrys bagha әli kýnge berilmegeni dәlel.

Sonday-aq, N.Nazarbaev keyinde: «Biz tәuelsizdikti ata jolymen aldyq, aqylmen aldyq», dep shyqty. Pәli desenshi!.. Ata jolymyz Belovej qoryghynan bastalghan boldy ghoy? Aqyl – Gorbachevtyng  uәdesi eken ghoy?..

E, Núrekenning búlaysha «naqyl» bolyp ketken sózderi jetkilikti. Taqqa otyrysymen: «Qazaqstanda shekara bolmady, býgingi shekarasynda memleketi bolghan joq» degenining ózi «ne túrady»?!. «Qazaqstannyng tarihy 1991-jyldan bastaldy deu kerek»; «Qazaqta pәlen batyr, bi, әulie bolghany – beker, anyz sóz»; «Óz kýnindi ózing kór»; «Bay bay bolady, kedey kedey bolady»; «Aghylshyn tilin mengermey Qazaqstanda últtyq progress bolmaydy» degenderi she?!.

Ol el biyligining dizgin-shylbyryn qolyna alghan 1991-jyldan beri jazyp shygharghan 102 kitabynda (qúrastyrghandar: Myrzatay Joldasbekov pen Mahmút Qasymbekov), ol turaly jazylghan 172 kitapta (Asylhan Mamashuly, «Nazarbaev «synovnyy dolg Rodiyne» otdaet knigamiy». «Radio Azattyk», 2012 g.) qansha «naqyl» baryn bilmeymin, bilgim kelmeydi de.

IYә, sonymen, tәuelsizdik bizge de oida joqta búiyrdy. Sovet Odaghynyn, sosialistik elderding atyn óshirudi 1946-1972 jyldary ýsh ret resmy josparlaghan halyqaralyq sionizmning toryna shyrmalghan Elisin men Gorbachev toby qojayyndarynyng tapsyrmasyn oryndap, satqyndyq jasap tyndy. Satqyndyqtary qalaysha, qanshagha baghalandy eken?!.

M.Gorbachev 1999-jyly Stambuldaghy «Amerika uniyversiytetinde» sóilegen sózinde bylay depti (ýzindi):

«Mening ómir boyghy maqsatym adamdy ayaushylyghy joq kommunizmdi qúrtu boldy. (Qúrylmaghan kommunizmde «adamdy ayaushylyq joq» ekenin bilgeni, ony qúrtudy armandaghany  «ghajap danyshpandyq, ә?!. – Gh.Q.). Búlay isteu kerektigin menen búryn týsine bilgen әielim meni tolyq qoldady. Men  maqsatyma jetu jolymda elge jәne partiyagha qyzmet etudegi barlyq mýmkindigimdi paydalandym. Búl jolda mening birtindep kóterile beruime, biylikke jetuime әielim ýnemi kómestesip jýrdi...

Batyspen tanysyp, aralasa bastaghan kezde aldyma qoyghan maqsattan ainymaugha tiyistigimdi nyq týsindim. Maqsatymdy oryndau ýshin SOKP  men KSRO basshylyghyn, sonday-aq sosialistik elderdegi basshylyqty týgel ózgertuge mindetti boldym» (M.Burlakovtyng «Biylikke jol» kitabynan).

«Gorbachev 1993-jyly mamyr aiynda beyresmy saparmen Fransiyada bolghanynda KSRO-ny ydyratugha «syrtqy kómektin» әseri jayyndaghy  súraqqa jauap berip baqty. Áuelde syrttan әser bolghanyn rastady da,  odan song «ol obektivti әreket» dedi. Al negizgi әreket elimizding ishinde bastalghany beker emes. Gorbachevtyng soghan sýiengisi kelgenmen, shyndyqtyng shetin shygharyp aldy, - dep jazghan «Figaro» gәzeti onymen súhbattyng taqyrybyn: «Ronalid Reygannyng yqpalyn moyyndau jón» dep  qúityrqylap qoydy. «Figaro» tilshilerining mәlimdeuinshe, Gorbachev sol súhbatynda Reykiyavikte Reyganmen kezdesken joly KSRO-nyng taghdyryn AQSh-qa tapsyrghanyn alghash moyyndaghan. Onysyna myna sózi kuә: «Reykiyavikte shynynda drama, ýlken drama boldy. Meninshe, Ronalid Reygan siyaqty  kýshti túlgha bolmasa, eshtene sheshilmes edi...  Joghary dengeydegi ol  kezdesude, bilesizder me, biz tym alysqa ketip qaldyq ta, qaytugha shamamyz  jetpedi» (A. Shutovtyng «Resey tarihtyng diyirmeninde» kitabynan).

Gorbachev SOKP Ortalyq komiytetining bas hatshysy bolghan 5 jyl ishinde resmi, beyresmy jaghdayda R.Reyganmen 11 ret, D.Bushpen 6 ret kezdesipti.

«...Biz bir kýni Sovet Odaghynyng basshysy (K.Chernenko, - Gh.Q.kóp úzamay qaytys bolady degen anyq aqparat aldyq ta, onyng ornyna bizding uysymyzdan shyqpaytyn kisini otyrghyzudy oilastyrdyq. Mening sarapshylarym iske kiristi (men Sovet Odaghyn zertteushilerdi súryptap alghanmyn, ol top bizge kerek mamandyq iyelerining Sovet Odaghynan ketuine jol ashumen de shúghyldanugha tiyis boldy).

Sarapshylar Mihail Gorbachevti tandady. Olardyng tújyrymynsha, Gorbachev alaókpe, eliktegish jәne lauazymqúmar. Sovettik sayasatshylardyng kóbimen qarym-qatnasy tәuir. Demek, bizding kómegimizben biylikke ie bolsa, bizden teris ketpeydi.

Sarapshylar Reseyding «Halyq maydany» basshylyghyna Boris Elisindi úsynu, sóitip, ony Resey respublikasynyng Jogharghy Soveti qúramyna engizu, sodan song tóraghasy etip saylau (Sovet Odaghynyng basshysy Mihail Gorbachevqa qarsy ústau) jóninde biraz aitysypty. Kópshilik onyng búrynghy qyzmetterin, minez-qúlqyn jaratpay, qarsy bolypty. Áytse de, aqyrynda kelisim tauyp, Elisindi «kóterip jiberudi» úigharypty.

Sonymen, Elisin Resey Jogharghy Sovetining tóraghalyghyna saylandy da, Reseyding tәuelsizdigi  jayyndaghy mәlimdemesi dereu jariyalandy. Kezinde Sovet Odaghynyng úitqysy bolghan Resey kimnen tәuelsizdik almaq? Onyng derbestengeni Sovet Odaghynyng ydyrauy bastalghany boldy (Angliyanyng premier-ministri Margaret Tetcherding 1991-jyly qarashada Hiustonda (AQSh) jasaghan «Sovet Odaghy ydyraydy!» bayandamasynan).

AQSh preziydenti D.Bush birde foto-surettegi Gorbachevti sausaghymen týrtip kórsetip: «Mine, bizge kerek – osy!» depti...

Niu-Yorktyng Park-Ist sinagogynyng bas ravviyni Artur Shnayder «Dýnie jýzi evreylerining qauymdastyghyna sinirgen enbegi ýshin»  Gorbachevqa 1990-jyly 1-mausymda «Davidting altybúryshty hrustali júldyzyn» tapsyryp túryp: «Siz jariyalylyq pen qaytaqúrudy bastap,  dýniyejýzilik sayasy oqighalardy bizding baghytqa búrdynyz» degen.

AQSh bas bolyp jasalghan «Garvard jobasynda» (1961 j.) jariyalylyq pen qaytaqúrudyng qalay bastaluy, jýrgizilui 3 tom bolyp әzirlengen (1946-jyldan dayyndalyp), Gorbachevtyng Jariyalylyghy men qaytaqúruy – sonyng iske asyrylghany.

1975-jyly 30-sessiyasynda sionizmdi aiyptap, ony fashizmning bir týri dep sheshim shygharghan Birikken Últtar Úiymy, Gorbachevtyng talabymen (talapty sionister qauymy qoydyrghan, oryndatqan bolar) 1991-jyly 16-jeltoqsanda ol sheshimining kýshin joydy. Sol «adal qyzmeti jәne KSRO-ny ydyratqany ýshin» Dýnie jýzi evreylerining qauymdastyghy Gorbachevqa arnayy «Gorbachev qoryn» ashyp bergen.

Gorbachevtyng BÚÚ-na sózi ótkenining jәne múnshama qúrmet-qamqorlyq kóruining negizgi sebebi atasynyng aty-jóni Andrey Moiyseevich bolghandyghy shyghar?!

Al KSRO-nyng «tarih diyirmenine týserin» IY.Stalin bylaysha aitypty (týpnúsqadan ýzindi):

«...Mnogie dela nashey partiy y naroda budut izvrasheny y oplevany prejde vsego za rubejom, da y v nashey strane toje. Sionizm, rvushiysya k mirovomu gospodstvu, budet jestoko mstiti nam za nashy uspehy y dostiyjeniya. On vse eshe rassmatrivaet Rossii kak varvarskui stranu, kak syrievoy pridatok. Y moe imya toje budet obolgano, oklevetano. Mne pripishut mnojestvo zlodeyaniy.

Mirovoy sionizm vsemy silamy budet stremitisya unichtojiti nash Soiz, chtoby Rossiya bolishe nikogda ne mogla podnyatisya. Sila SSSR - v drujbe narodov. Ostrie boriby budet napravleno prejde vsego na razryv etoy drujby, na otryv okrain ot Rossii. V selom v budushem razvitie poydet bolee slojnymy y daje beshenymy putyami, povoroty budut predelino krutymi. Delo iydet k tomu, chto osobenno vzbudorajitsya Vostok. Vozniknut ostrye protivorechiya s Zapadom.

S osoboy siloy podniymet golovu nasionalizm. On na kakoe-to vremya pridavit internasionalizm y patriotizm, toliko na kakoe-to vremya.

Vozniknut nasionalinye gruppy vnutry nasiy y konflikty. Poyavitsya mnogo vojdey-pigmeev, predateley vnutry svoih nasiy...» (M.Trush, «Beseda IY.Stalina s A.Kollontay. 1939 g.»).

...Sonymen, biz de Tәuelsizdigimizding tuyn alaqaylap kóterip, demokratiyanyng danghyl jolyna týskenimizdi mәz bola aityp, shalqy bastadyq. Jolymyzda kedergi bolmauyn  tez oilay bilgen jana ókimet pen ýkimet Jekeshelendiru (privatizasiya) turaly qauly qabyldady. Yaghny búrynda «memleketke masyl bolghannyn» bәri: kolhoz-sovhoz, zauyt-fabriyk, kombinat... endi jekemenshikke ainalady. Qolma-qol satylady, nemese nesiyege beriledi.

«Ómirshen» qauly bas-ayaghy bes-alty jylda iske asyryldy. Áuelgi «toyymyz» auyl sharuashylyghymyzdy reformalau boldy («reforma» -  latyntekti sóz, qazaqshasy: «týbegeyli ózgertu, janartu»).

1980-jyly-au deymin, KSRO basshysy L.Brejnev Almatygha kelip, ýlken jiyn aldynda sóilep túryp: «Qazaqstanda qazirde 33 million qoy bar eken, Dimash Ahmetovich, aldaghy on jylda 50 milliongha jetedi dep oilaymyn» degeninde  Lekenning ejelgi dosy, bizding basshymyz D.Qonaev qol sogha qúptap: «Jetedi, Leonid Iliich, jetkizemiz!» degen. 1990-jyly  36,2 milliongha jetken sol qoy da «týbegeyli ózgeris» astan-kesteng etken újymshar men kenshardyn  basqa mýlikterimen birge bóliske týsip kete bardy-au!..

Auyl  qazaqtyng azyq-týlik qoymasy emes, altyn besigi edi, sol besik audaryldy. Kenestik dәuirde: «Qaladan – auylgha!»; «Qala men auyldy  qatar damytayyq!» degen baghyt boldy. Oblystyq gәzet redaksiyasynyng jurnalshysy kezimde sol iygi niyetti qoldaghan maqalalar jazyluyna atsalysqandardyng biri boldym. Auyl-selo tirshiligine qajettining bәrimen qamtamasyz etilip, jan-jaqty damydy. Týtini týzu shyghyp  túrghan 2 mynnan astam auyl-selodan anau «tarihy reformadan»  song 2 jýzdeyi qalyp edi, 30 jylda olar da azayyp, berekeleri ketip, alystaghysyn  aitpaghanda,  tәuelsiz baspasózding resmy derek negizindegi maghlúmaty boyynsha, tipti Almaty    men Astana manyndaghy birneshe auyl-selo býginde elektr jaryghyna, gazgha, qylayaghy auyzsugha jarymay otyr.

Bi-agha, Beyimbet Mayliyn: «Kórkeyse auyl – kórkeyemiz bәrimiz!» degen ghoy. Bizding biylik bolsa, ózi azdyryp-tozdyrghan «auyl sharuashylyghyn qalpyna keltiru kerek» dep, songhy on jylda ýsh qauly qabyldap, memleket budjetinen jýzdegen milliard tenge bóldi. Nәtiyjesi qanday boldy?  Aytyp bere alar auyz joq.

Ayhoy Tәuelsizdikting 30 jyly!..

Men  ekonomika  ghylymynyng bilgiri  emespin. Degenmen, oqyghan, estigen, kórgen jәitterimdi ortagha salyp bayqayyn.

«Kósemderdin» 2-3 suretinsiz shyqpaytyn gәzetterdi sholghanymda  ataqty da, beymәlim de avtorlardyn  sypyra maqtau-maqtanulary ýzdiksiz jariyalanatynyn kóremin. Olardyng jazuyna, aituyna sener bolsan: elding tirliginde  alandaytyn auyrtpalyq joq, ekonomikamyz jyl sayyn eselene nyghayyp, mәdeniyetimiz mәuelep, demokratiyamyz damyp, adam qúqymyz qylausyz saqtalyp, aityp-aytpay ne kerek,  «...Býginde azamattyq qoghamdy qalyptastyrghan  Qazaqstan býkil әlemdi qyzyqtyryp, tandandyryp, ýlgi-ónege bolyp túr. Álemdik ekonomikanyng ghúlamalary «Qazaqstandyq damudyng kodyn biluge qúlshynuly» (Myrzatay  Joldasbekov. «Egemen Qazaqstan» gәzeti).

«...V Kazahstane postroena uspeshnaya sovremennaya ekonomika, osnovannaya na rynochnyh prinsipah y nazvannaya v miyre «Modeliu Nazarbaeva» (Oljas Suleymenov,  Gazeta «Svoboda slova»).

Endi osy «tarihy sipattamalargha say» sifrlar sóilesin:

1994-jyl. 1 kilo etting baghasy 7,4 tenge; 1 litr sýt – 1,5 tenge; 1 bólke nan – 53-58 tiyn (qalyp týrlerine qaray).

2021-jyl. 1 kilo etting baghasy 3500–4000 tenge; 1 litr sýt – 300 tenge; 1 bólke nan – 180-320 tenge.

Kiyim-keshektin, dýniye-mýliktin, pәteraqynyn, elektr quatynyng  jyl sayyn qymbattauy - óz aldyna «hikayat».

Bәrining baghasyn jinaqtap, orta esepke ainaldyrghanda búl merzimde (27 jylda) jalpy bagha 78 ese ósken. «Arzandady» degen sózdi úmyttyq, estiytinimiz – «qymbattady».

1994-jyly 1 dollar – 4,5 tenge bolsa, qazirde – 430 tenge.

Biylik jýiesindegi sheneunikter men qatardaghy qyzmetkerlerding    aylyq aqysyn salystyrsaq, birinshiler tau basynda tayrandap jýr de, ekinshiler eteginde sýrinip-qabynyp jýr.

Mәselen, Týrkistan oblysynyng әkimi Ó.Shýkeevting ailyq jalaqysy 2 million tenge ekeni jaqynda baspasózden mәlim boldy. Ol – 20-30 múghalimnin, nemese sonshama dәrigerding ailyqaqysy! Oblystyq әkimdikterdin, ministrlikterding basshylary, parlament deputattary qansha ailyq alatyndaryn osy túrghydan shamalasaq, birding soryp, mynnyng soryluda ekeni  kórinedi.

Býginde eldegi júmyssyz adamdardyng sany – 455 myn (resmy derek).

Qazaqstannyng syrtqa qaryzy 160 milliard dollar (resmy derek).

Bizde 100-den astam millioner, 20 shaqty milliarder bar kórinedi. Birnesheuining  shet elderde milliondaghan dollargha satyp alghan bau-baqshaly ýileri bar eken. Internette, mysaly, «Azattyq radiosy» saytynda, N.Nazarbaev әuletining onnan astam sәuletti saraylarynyng suretteri túr, baghalary jazuly, әriyne, milliondaghan dollar.

Mine, «Qazaqstan ekonomikasynyng kody», «modeli Nazarbaeva» osynday.

Eng qysqa da núsqa týiin: 30 jyl boyy halyqtyng ne ýstindegi kiyimi, ne aldyndaghy asy arzandamaghan, kerisinshe, ýnemi qymbattaghan Qazaqstanda ekonomikalyq damu boldy deu – dalbasa sóz, mәnsiz maqtan!

Orystar aitatynday, búl – «medaliding bir beti».

Ekinshi beti:

Jóni týzu jýie joq, týzete alar ie joq!

«...Bizde demokratiyanyng әzirshe eles qana ekenine dәlel jetkilikti. Ony tizbelemey, tek bireuin: oy men sóz bostandyghyna qiyanat jasalyp, Konstitusiyamyzda "joyyldy!" delingen (20-nshy babynda) senzuranyn  polisiyalyq  shoqpargha ainaldyrylghanyn aitsam, ol maghan ghana, qazaqstandyqtargha ghana mәlim emes, tipti, eng ókinishtisi, dýnie jýzine mәlim bolyp otyr emes pe?

Adam qúqyghyn qadaghalau jónindegi halyqaralyq úiymdardy ashyndyrushy  beybastaq  isterimizdi  eske  aludyng ózi úyat. Áytse de, qysqasha ghana atap kóreyin:

Belgili sayasatkerlerimiz: Seydahmet Qúttyqadamnyn, Ámirjan Qosanovtyn, Núrbolat Masanovtyng pәterlerining syrtqy esigin sementpen shegendep, ishtegiler shygha almaytyn etip ketti.

Ámirjandy soqqygha jyqty.

Ermúrat Bapidy sottady.

Ákejan Qajygeldindi ondy-soldy qaralap, qughyndap, elden ketirdi (keybir әsiresauatty әueyiler: "ol parany alyp-alyp, әdeyi qashyp ketti!" dep  sasyqauyzdanyp jýr. Bayghústar-ay!).

«HHI vek» gәzetining redaktory Biygeldi Ghabdullinge oq atyp, kensesin órtep, sotqa sýirep, aqyrynda shet elge bassaughalap ketuge mәjbýr etti.

Lira Bayseyitovanyng jalghyz qyzyn «esirtkishi» degen jalghan aiyppen  tútqyndap, «ózi asylyp óldi» dep qazagha úshyratyp, qayran anany qayghy-qasiretke dushar etti. Shyghara bastaghan gәzetin jauyp tastady.

"Dat" gәzetin de jauyp tyndy.

"Tan" telearnasyn atqylap, jauyp tastady.

"SolDat" gәzeti redaksiyasynyng qyzmetkerlerin sabap, mýlikterin tonap ketti. Búl gәzetting taralymyn san ret tәrkiledi, gәzetti erikti satushylardy qughyndady (әli de kýn kórsetpey jýr).

"Respublika" gәzetin japty, kensesin órtedi, kensesine  it óligin aparyp tastap, ol itting basyn redaktordyng ýiining esigine ilip ketti.

"Qazaqstan" gәzetin qaqpaqylgha ainaldyrdy.

Andrey Platonovty sabady.

Sergey Duvanovqa qylmaqshyny qylyp jatqandary anau...

KIMDER?

«Belgisiz bireuler».

NE ÝShIN?

Jurnalshylardyng kórip-bilgen shyndyqtaryn ashyq, batyl aitqandary, jazghandary ýshin. Bylyq-shylyqqa belsheden batqan, úrlyq-qarlyqty qaulatyp kele jatqan ozbyrlardy, jemqorlardy, halyqqa qaskýnemderdi әshkerelegenderi ýshin.

Eger tәuelsiz jornalshylar jalghan sóilep, aqty qara dep  jazyp jýrse, onda zang jolymen jazalau op-onay emes pe?  Álbette. Óitu joq. Sebebi: olardyng "keyipkerleri" - adamgershilikten attap kete barghan  alayaqtar. Olar aqiqat aldynda dәrmensiz, zangha jýginuden qorqady,  qoyalary aqtaryla týsetinin sezedi. Demek, jasaghan qylmystaryn qylmysty jolmen býrkeuden basqa bilerleri joq. Qylmystaryn ashtyrmaugha kýshteri jetetinin bilip alghannan  keyingi jerde emin-erkin tasyrandaugha jәne tóselgen...».

«Qayda ketip baramyz, qyryp-joyyp?!» dep atalghan, 2002-jyly jariyalanghan maqalamda osylay degen edim. Sodan beri  on jyl ótti.    Ózgeris bar ma?..  Bolghanda qanday!..  Jadymyzda, kóz aldymyzda:

Sol 2002-jyldyng kýzinde qúrylghan «Qazaqstannyng demokratiyalyq tandauy» qoghamdyq qozghalysymyz premier-ministr Qasymjomart Toqaevtyng juan júdyryghymen toqpaqtalyp, jórgeginde ýni óshirildi (sirә, Toqaevtyng sondaghy tilalghyshtyghy eshqashan úmytylmaytyn bolsa kerek,  byltyr Birikken Últtar Úiymynyng qúzyryna qyzmetke jiberildi. Ol onda, әriyne, bizden bay, bizden mәdeniyetti, bizden demokratiyaly  el joq dep ósiyet taratyp jýr);

qozghalys jetekshileri Ghalymjan Jaqiyanov pen Múhtar Ábilәzev jalghan aiyppen sottaldy (ol ekeuine qúrylghan qara qaqpan әli kýnge deyin qan kóksep túr);

jurnalshy-sayasatker Sergey Duvanov ta jalghan aiyppen sottalyp, týrmede otyryp shyqty;

eldin, jerding baylyghy qorqaulargha búiyryp, «bólip al da, jey ber» degen qúlqynsayasat órshidi;

«Qazaqgeyt» dýrbeleni boldy;

qymbatshylyqtyng qyspaghyna dushar etilgen elimizde halyqaralyq «Forbs» tizimi boyynsha resmy on shaqty milliarder bar, al eger bir kezde N. Nazarbaev qoldanghan «sóztirkesine» sýienip aitsam, «shúlyghyna tyghyp» bayyghan beyresmy milliarderding sany onnan da kóp ekenine kýmәnim joq;

jurnalshy-jazushy Nýry Mýftah qazagha úshyrady;

jurnalshy-sayasatker Batyrhan Dәrimbet qazagha úshyrady;

jurnalshy Ashat Shәripjanov qazagha úshyrady, - memleket, qogham qayratkeri Zamanbek Núrqadilovpen súhbat jasaghan kýnning erteninde;

Zamanbek Núrqadilev «ózin ózi ýsh ret atyp» qaza tapty;

memleket, qogham qayratkeri Altynbek Sәrsenbayúly (autokóligin jýrgizushisi jәne oqqaghary ýsheui) atyp tastaldy. Ol qaraqshylyqqa preziydent N.Nazarbaevtyng Almatydaghy kýzet tobynyng «qyrghilary» qatysqany dәleldendi. Qylmysty úiymdastyrghandardyng biri ekeni sózsiz nәn sheneunik  – respublikanyng Últtyq qauipsizdik komiytetining bastyghy general Álnýr Músaev  keyin, dosy Rahat Áliyevke ilesip, elden qashyp ketti;

«Núrbankte» oiran-topyr bolyp, eki qyzmetkeri úrlanyp, óltirilip, soghan kinәli retinde qylmystyq jazagha tartylar Rahat Áliyev - preziydent   N.Nazarbaevtyng ýlken kýieubalasy - elden dereu ketirilip, syrttay sottalyp,  sodan beri shet elderde  tyghylyp jýr;

Astana  Músaevty da, Áliyevti de «taba alar emes»;

aqyn Aron Atabek qiyanatpen 16 jylgha sottalyp, týrmede otyr;

jazushy Alpamys Bektúrghanov qiyanatpen sottalyp, týrmede otyryp shyqty;

zanger, sayasatker Evgeniy Jovtiys  sottalyp, týrmede otyryp shyqty;

jurnalshy Toqniyaz Kýshikov  sottalyp, týrmede otyryp shyqty;

jurnalshy Ramazan Esirgepov kópe-kórineu qiyanatpen sottalyp, týrmede otyryp shyqty;

oblystardardaghy tәuelsiz jurnalshylardyng bәri derlik betaldy aiyppen jazalandy, biri týrmede otyryp shyqsa, biri týrmede otyr, biri habar-osharsyz joghalyp ketti;

oblystaghy tәuelsiz gәzetterding arasynda әsirese «Altyn ghasyr», onyn  redaktory Júmabay  Dospanov kórmegen qiyanat-qorlyq joq.

Jurnalshylardyng sottalu sebebi ne? Biylik qanday sebep kerek bolsa, sondaydy qoyyn-qonyshynan suyryp alady. Kóbinese «preziydentting atyna  kir keltirdi, ar-namysyna til tiygizdi» deydi. Áste olay emes. Elding ishki-syrtqy jaghdayynyng dúrys boluyna, respublika azamattarynyng qúqy saqtaluyna Konstitusiyamyz boyynsha kepildik beretin túlgha  - preziydent. Memlekettik, ýkimettik dengeydegi mәseleler sheshilmey jatqanyna kózi jetken  jurnalshy sol ýshin  onyng atyna syn aitugha  qúqyly ma? Qúqyly!

N.Nazarbaevtyn  ar-namysyna shyn mәninde núqsan keltirgenderdi  sottau zandy bolsa, aldymen parlamentti sottau kerek edi. Nege? Ol Konstitusiyagha birinshi joly: preziydent Otanyn satqan jaghdayda ghana qylmysty dep sanalsyn,  degen  týzetu  engizdi me? Engizdi! Ol sonysymen preziydent qanday qylmys istese de erikti, tek Otanyn satpasa boldy dep, onyng kez kelgen qylmysty isteui mýmkin degendi anghartyp, atyna kir keltirdi me? Keltirdi!  Al ekinshi joly: preziydent mindetin atqarudy dogharghannan keyingi jerde qylmystyq jauapkershilikke tartylmasyn, degen týzetu engizdi me? Engizdi! Ol sonysymen preziydent qylmysker degendi úqtyp, onyng ar-namysyn ayaqasty etti me? Etti! Sol bap boyynsha, preziydentting ózi  ghana emes, tipti býkil  bala-shaghasy  qorghaluy tiyistigin atap kórsetip, bala-shaghasy  da qylmys jasap jýr degendi menzep, aldyn ala masqaragha úshyratty ma? Úshyratty! Parlamentting osynday «kóripkeldigine» búryn da eriksiz tandanyp: «Múnday «qamqorlyqqa» Núrsúltan Ábishúly nege toytarys bermedi?» degen súraghyma endi: «Ózining de, bala-shaghasynyng da sonday ekenderin  ishtey moyyndap tynghan-au!» degen pikirimdi jalghamasqa sharam joq.

Manghystau oblysynyng Janaózen qalasynda ózining adamdyq qúqyn qorlaugha  qarsy  ereuilge shyghyp, jeti ay sendelgen múnayshylargha aqyrynda әsker, polisiya  oq  jaudyryp, on jeti adam óltirildi. Biylik uhiyt-suhiyt  tekseru jýrgizip jatyr, biraq, bizdegi «dәstýr» boyynsha, búiryq bergender qútylar, búiryqty oryndaghandar tútylar. Onyng ýstine jaqynda Germaniyada bolghanynda N.Nazarbaev: Janaózendegi oqighany mas, búzaqy jastar bastady, polisiya qorghanugha tiyis boldy dep  sudyratty. Halyqaralyq demokratiyalyq úiymdardyn, onyng ishinde OBSE-ning ókilderi kóz jetkizgen shyndyqty joqqa shygharugha tyrysty.

Janaózendegi jauyzdyqty aiyptap sóz sóilegen, maqala jazghan, Janaózenge baryp, múnayshylarmen jolyqpaq bolghan, tәuelsizdigimizding jiyrma jylynda halyqtyn  talap-tilegimen sanaspaghan biylikti synap qantardyng 28-i kýni Almatyda jiyn jasaghan demokrat qayratkerler: Serik Saparghali, Vladimir Kozlov,  Igori Vinyavskiy, Bolat Ábilev, Ámirjan Qosanov, Ámirbek Toghysov sottaldy; Múhtar Shahanovqa, Jarmahan Túyaqbaygha, Gýljan Erghaliyevagha, Rysbek Sәrsenbayúlyna, Múhtar Tayjangha, Qanat Ibragimovke aiyp salyndy.

Adal da batyl sózdi rejisser Bolat Atabaev, junalshylar Janbolat Mamay, Ayjangýl Ámirova qughyngha úshyrady.

Polisiya «Respublika» gәzetining redaksiyasyna shabuyl jasady.

Biylikshilder jýiesi jýrgizip otyrghan san-sapalaq ozbyrlyqqa qarsylyq  kórsetu  ýshin qoghamdyq demokratiyalyq úiymdar Almatyda  aqpannyng 25-i kýni ótkizgen jiyn barysynda: Bolat  Ábilev, Ámirjan Qosanov, Jarmahan Túyaqbay, Ermúrat  Bapi, Baqytgýl Mәkimbay, Baqytjan Tóreghojina tútqyndalyp, Ábilev pen Qosanov taghy 15 tәulikke qamaldy (olar sot ýkiminen keyin ashtyq jariyalady), Túyaqbay ýshjarym saghat tergelip shyqty. Qalghan ýsheuine 50 ailyq esepti kórsetkish mólsherinde aqshalay aiyp salyndy.

Qala  polisiyasy búl joly da jinalghandardy Abay eskertkishi manyna jolatpay, tómengi jaghyndaghy tar kóshe boylaryna yghystyryp, bólshektep qorshap túrdy, ortagha shyghyp sóiley bastaghan kәri-jasty bassalyp sýirelep, autobusqa toghytyp әketip jatty.

Búl nening belgisi? Búl – Qazaqstandaghy qazirgi biylik jýiesining halyqty ókimetke, ýkimetke zandy narazylyghyn bildiru  ýshin ereuil jasau qúqynan da  aiyrghan súrqyltay kýshke ainalghanynyng belgisi; tәuelsiz Qazaqstannyng túnghysh Konstitusiyasyna jazylghan oy erkindigi, sóz bostandyghynyng óshirilip tastalghany!

«Rúhsat etilmegen jiyngha qatysqany ýshin» jazalau bizde biteu zangha ainaldy. Qit etse: - Shet elding anau elinde ananday janalyq bar, mynau  elinde mynanday jaqsylyq bar, ol bizde de boluy kerek! - dep dauryghatyn  basshylarymyz sol shet elderde júrtshylyqtyng beybit narazylyq jiyn jasaytynyn, olargha polisiya qasqyrsha shappaytynyn kórip-bilip jýrse de, onday demokratiyalyq ýrdisten ýlgi alar emes. Qara kýshin qaghyndyra týsip, «qyzyqqa batyp» otyrghandary!

(«Jas alash», 25. 02. 2012 j.)

***

Jaqynda múraghatymdaghy syny jazbalarymdy súryptau, iriktep alu kezimde búdan 9 jyl búryn jariyalanghan búl maqalamnyng «medaliding ekinshi beti» ekenin bajaylap, oqyrmangha ózgerissiz úsynudy úighardym. Sodan beride biylik tarapynan ong ózgeris jasaldy ma? Bir ghana «ózgeris» boldy, ol – Almaty júrtshylyghynyng narazylyq jiyn ótkizuine «Saryarqa» kinoteatrynyng aulasyn «qighany». Basqa jerde jinala bastaghandardy polisiya kýshimen taratu, belsendilerin autobusqa tiyep   alyp ketu, sottap aiyp salu, týrmege otyrghyzu... 1-preziydent qalyptastyrghan ol «tәrtipti» 2-preziydent saqtap otyr. Yaghni, qúrmetti oqyrman, ózine úsynylghan «eski» maqalamdy býgin qughyndalyp jatqan azamattardyng aty-jónderin keltirip «janartudyn» qajeti bolmas dep bildim.  Bәri de ózinning kóz aldynda bolyp  jatyr emes pe?

«Tәuelsizdik» degen tәtti sózding biylikke tәtti, halyqqa ashy bolyp túrghany óte ókinishti!

Ghabbas Qabyshúly

27.HI. 2021 j.

Abai.kz

49 pikir

Ýzdik materialdar

Manyzdy

Janaózen nege kóterildi?

Núrgeldi Ábdighaniyúly 6059
Dep jatyr

Janaózen talaby. Maminning jauaby...

Abai.kz 7771