Beysenbi, 20 Qantar 2022
Betbúrys 1329 11 pikir 6 Jeltoqsan, 2021 saghat 12:52

«Qazaq tili»: kýrdeli týiinning kýrmeui sheshile me?

26 qarashada El Tәuelsizdigining 30 jyldyghyna oray Týrkistanda Halyqaralyq «Qazaq tili» qoghamynyng VI Qúryltayy ótti. Aragha 10 jyl salyp ótkizilgen jiynda memlekettik tilge qatysty keleli mәseleler aityldy. Sonymen qatar «Qazaq tili» qoghamynyng júmysyn zaman talabyna say janasha úiymdastyryp, qayta jandandyru kerektigine basa nazar audaryldy.

Auqymdy sharagha QR Memlekettik hatshysy Qyrymbek Kósherbaev, Premier-Ministrding orynbasary Eraly Toghjanov, Bilim jәne ghylym ministri Ashat Aymaghambetov pen Parlament deputattary, elimizding barlyq ónirinen kelgen qogham qayratkerleri men ziyaly qauym ókilderi, oblystar men qala basshylarynyng orynbasarlary qatysty. Qúryltayda bayandama jasaghan QR Memlekettik hatshysy Q.Kósherbaev Qazaqstan Respublikasynyng Túnghysh Preziydenti – Elbasy N.Nazarbaevtyng jәne Memleket basshysy Q.Toqaevtyng Qúryltay delegattaryna arnalghan arnayy qúttyqtauyn oqyp berdi.

Jarghy boyynsha 5 jylda ótetin alqaly jiyn qoghamdyq úiym basshylarynyng óz mindetine jauapsyz qarauy saldarynan arada 10 jyl ótkennen keyin qolgha alyndy. Búghan deyin qogham preziydentining mindetin atqaryp kelgender Qúryltay ótkizbek týgili qoghamnyng ónirlerdegi basshylarymen de kezdespedi. Qogham basqarmasy qúramynda eshqashan bolmaghandardy qúryltayshy, Erden Qajybek ózin preziydent etip tirketip aldy. Ónir tóraghalary men Ortalyq Kenes mýsheleri búl zansyzdyqty týzetu ýshin qogham Jarghysyna sәikes 2020 jyldyng ayaghynda Kezekten tys Qúryltay ótkizip, oghan E.Qajybekti de shaqyrghan edi, biraq ol qatyspady. Qúryltay Qogham basshylyghyna Almaty, Núr-Súltan qalalary men Qyzylorda oblysynyng tóraghalaryn uaqytsha saylap, olargha kezekti Qúryltaydy úiymdastyryp 2021 jyly ótkizudi tapsyrghan bolatyn. Osy tapsyrmany oryndau maqsatynda Sәduaqas Ansat Memlekettik hatshy Q.Kósherbaevtyng qabyldauynda bolyp, búl mәselege aralasauyn súrady. Nәtiyjesinde búghan Memlekettik hatshy men Preziydent qoldau kórsetip, Qúryltay 10 jyldan keyin Týrkistan tórinde ótti. Qazaq tilining bolashaghyna alandaghan til janashyrlary búl kýndi kóp kýtkeni anyq. Barlyghynyng oiy – memlekettik tilding mәrtebin kóterip, túghyryna qondyru. Jiyngha qatysqan elimizding Memlekettik hatshysy Qyrymbek Kósherbaev «Halyqaralyq «Qazaq tili» qoghamynyng qazirgi júmysy kópting kónilinen shyqpay otyrghanyn jetkizdi. Sondyqtan qogham júmysyn zaman talabyna say janasha úiymdastyryp, qayta jandandyru kerek ekenin basa aitty. Sonymen qatar qogham aldyna jana mindetter jýktedi.

QR Memlekettik hatshysy Qyrymbek Kósherbaev:

«Birinshiden, qazaq tilining qoldanu ayasyn odan әri keneytu jәne onyng qoghamdaghy rólin arttyrudaghy manyzdy rólin eskere kele «Halyqaralyq «Qazaq tili» qoghamyn Elordagha kóshiru jәne ónirlerdegi filialdaryn keneytu, materialdyq bazalaryn nyghaytu, elektrondyq resurstaryn damytu manyzdy. Sayasy partiyalar men memlekettik emes úiymdarmen qoyan-qoltyq júmys atqaryp, yqpaldy úiymgha ainaluy kerek. Latyn grafikasyna auysu ayasynda qoghamdyq qoldau júmystaryn jýrgizui tiyis. Sonymen qatar «Halyqaralyq «Qazaq tili» qoghamy – til taqyrybynan bólek, últtyq janghyru, ruhany damytu, últtyq mýdde, últtyq namys mәselesi boyynsha da júmys jýrgizui kerek dep esepteymiz», – dedi.

Memlekettik hatshy memlekettik tilding qoldanu ayasyn keneytetin Memlekettik komissiya qúrylatynyn atap, qazaq tilin ýiretuding ortaq memlekettik tújyrymdamasy dayyndalyp jatqanyn jetkizdi. Tújyrymdamanyng maqsaty – ýzdiksiz bilim beru arqyly mektepten eresek adamgha deyin til ýiretuding sapasyn arttyru. Búl joba memlekettik tildi qajettilik ýshin ýiretuding elimizdegi alghashqy qadamy bolmaq.

Qúryltayda «Qazaq tili» qoghamynyng atqarghan júmysynyng esebi tyndaldy. Qogham filialdarynyng basshylary: Qaraghandy oblysynan Temirghaly Kóketay, Qyzylorda oblysynan Sәduaqas Ansat, Parlament Mәjilisi deputaty Gennadiy Shipovskiyh, Núr-Súltan qalasynyng delegaty Orazkýl Asanghazy, Almaty qalasynynyng delegaty Asyly Osman, aqyn, Parlament Mәjilisining deputaty Qazybek Isa sóz sóilep, til tónirinde ótkir oilary men útymdy úsynystaryn jetkizdi.

Jiynda Qoghamnyng Ortalyq kenesi men Basqarmasynyng jana qúramdary saylanyp, Baghdarlamasy men Jarghysy qabyldandy. 18 adamnan túratyn Basqarma qúramyna Sәduaqas Ansat kirdi. Delegattardyng ashyq dauys berui arqyly «Halyqaralyq «Qazaq tili» qoghamynyng preziydenti bolyp Memlekettik tilding damuy ýshin belsene enbek etip jýrgen QR Parlamenti Mәjilisining deputaty Berik Ábdighaliyúly saylandy.

Berik Ábdighaliyúly óz sózinde: «Qazaq tilining mәselesin qazaq tildi ortada ghana talqylay bermey, orys tildi ortada da talqylap, memlekettik tilding manyzdylyghyn key aghayyndargha týsindiru kerek. Qazaqstannyng әrbir azamaty qazaq tilin biluge mindetti», - dey kele, memlekettik tildi túghyryna tolyq qondyru baghytynda júmys kýsheyetinin jetkizdi. Sonday-aq alqaly jiynda A.Baytúrsynov atyndaghy Til  bilimi institutynyng diyrektory Anar Fazyljanqyzy men Maksim Rojin Halyqaralyq «Qazaq tili» qoghamy viyse-preziydentteri bolyp saylandy.

Jiyn barysynda QR Preziydenti Qasym-Jomart Toqaevtyng Jarlyghymen qogham qayratkeri, filosofiya ghylymynyng doktory Amangeldi Aytaly II dәrejeli «Barys» ordenimen, Memlekettik tilding damuyna qosqan airyqsha ýlesi ýshin Halyqaralyq «Qazaq tili» qoghamy Qyzylorda oblystyq filialynyng tóraghasy, «Til saqshysy» gazetining bas redaktory Ansat Sәduaqas Ábdiqadyrúly «Parasat» ordenimen, A.Baytúrsynúly atyndaghy Til bilimi institutynyng diyrektory, ghalym Anar Fazyljanqyzy «Qúrmet» ordenimen marapattaldy. Ordenderdi Qazaqstan Respublikasynyng Memlekettik hatshysy Qyrymbek Kósherbaev saltanatty týrde tabystady.

Ana tilimizdi qaytsek tórge shygharamyz dep jýrgen últ pen til mýddesining kýreskeriSәduaqas Ansattyng VI qúryltayda sóilegen sózin qaz-qalpynda oqyrman qauymgha úsynudy jón kórdik.


Qúrmetti delegattar! Qәdirli qonaqtar!

Aqyn Qadyr Myrza Álining «Shejere shahar» degen óleninde:

O, Týrkistan, shejirening bitpes sende basy bar,
Keshegindi aityp bersem, kelesheging ashynar.                                                                         
Jaraqatty jauyngerding tamghan sende qany bar,
Qaraqatty qara kózding tamghan sende jasy bar – dep jazylghan.

Osy ólenning әrbir sózinde qorghasynday salmaq bar, nayzaday jarq-júrt etken tarih aitylghan. Ahmet Yassauy kesenesinde jatqan ondaghan handarymyz ben jýzdegen  biyler bizge úlan-baytaq jer men ondaghy úlan-asyr baylyqty jәne býkil týrki elderining tili bolyp sanalatyn bay әri kórkem tilimizdi amanat etip qaldyrdy. Biz – solardyng úrpaqtary,  osy ata-baba amanatyn qanday dengeyde iske asyryp jýrmiz? Basqasyn aitpaghanda, birneshe ghasyr esesi ketken ana tilimiz tәuelsiz elde 30 jyl ómir sýrsek te nege búrynnan túlparday jelip jýrgen orys tilining janynda mәstektey bolyp jýr? Ony ózining memlekettik mәrtebesine kóteru ýshin qúrylghan Halyqaralyq «Qazaq tili» dep atalatyn qoghamdyq úiym nege túralap qaldy?  Osy mәselelerdi talqylauy tiyis Jarghy boyynsha 5 jylda ótetin Qúryltay nege 10 jyl boyy ótpedi?

Qoghamdyq úiymdy osy tyghyryqtan shygharu ýshin biz - barlyq ónirlerdegi úiym tóraghalary - byltyr kezekten Qúryltayyn ótkizdik. Oghan Asyly Osman apayymyz, belgili qogham qayratkerleri Amalbek Tshanov, Ábdijәlel Bәkir, Manghystau oblysynan Bektúr Tleughaliyev jәne basqalar onlayn týrde qatysty. Qúryltay Qogham basshylyghyna Almaty, Núr-Súltan qalalyq filial tóraghalaryn jәne Qyzylorda oblystyq filialynyng tóraghasy - meni saylap, bizge 2021 jyly Qoghamnyng VI Qúryltayyn óz dengeyinde ótkizudi tapsyrdy.

Búl tapsyrmany oryndau jolyn izdep, saylanghandardyng ishindegi ýlkeni bolghandyqtan men respublika basshylarynyng birine Qoghamdyq úiymnyng osy ahualyn jetkizudi jón kórdim. Oy eleginen ótkize kele Q.Kósherbaevqa toqtadym. Óitkeni biz bir-birimizben kenestik kezennen tanys edik. Onyng ýstine ol Qyzylorda oblysyna әkim bolyp kelgeninde 96 payyz qazaqtary bar oblystaghy qazaq tilining jaghdayynda da kóp olqylyqtar bar ekenin oghan aitqanymda, Qyrymbek Eleuúly әkimning Alqasynda osy mәseleni arnayy talqylaghan edi.

Sonymen búdan birneshe ay búryn men Memlekettik hatshynyng qabyldauynda bolyp, búl mәselege aralasuyn súradym. Nәtiyjesinde mәselege Preziydent qoldau kórsetip, býgingi Qúryltaygha Memlekettik hatshy bastap, Ýkimet mýsheleri, Parlament deputattary, oblys әkimderining orynbasarlary qatysyp otyr.

Qúryltaygha  tilimizge shyn jany ashityn, onyng bolashaghyn qazaq últynyng bolashaghy dep oilaytyn últjandy azamattar jinalghandyqtan Sizder men bizderge býgingi jiyn ýlken jauapkershilik jýkteydi.

Qúryltay degenimiz qogham júmysynda qordalanyp qalghan mәselelerdi jerine jetkize talqylaytyn, tyng úsynystar aityp, qogham qyzmetine serpilis beretin jiyn. Sondyqtan «Auruyn jasyrghan óledi» demekshi, osy Qúryltayda til taghdyryna tirek boludaghy «Qazaq tili» Qoghamy júmysynyng kem-ketigin ashyp aityp, aldaghy qyzmetine jana serpin beruimiz kerek.

Songhy on jyl ishinde Qogham júmysy mýlde túralap qaldy. Qazaq qoghamyn dýr silkintip, til janashyrlaryn artyna erte alatynday, til taghdyryna, onyng qoldanys ayasyn keneytuge qatysty jana jobalar jýzege asyrylmady. Til mәselesi ótkir túrghan býgingi kýnning ózinde ol biylik pen halyqtyng arasyndaghy altyn kópir bolu qyzmetin atqara almady. Tek ónirlerdegi jekelegen filialdar ghana óz betterimen tirshilik jasap, býgingi Qúryltaygha kóterem kýy keship әreng jettik. Kóbining shottarynda kók tiyn joq. Bastarynda arnayy otyratyn oryndary joq. Olargha bas auyrtqan jogharydaghy basshylyqty kórmedik. Biz oblysymyzda 9 qala men audandarda filialdar ashtyq, olardyng bәrinde de jýzdegen bastauysh úiymdaryn qúrdyq. Solardyng tólegen jarnapúlyna filialdar kóptegen is-sharalar ótkizedi, 1, 2 shtat ústap otyr.

Oblystyq filial óz janynan «Til saqshysy» atty gazet shygharyp, ony respublika aumaghyna taratuda, qúndy maqalalary qúrastyrylghan «Til saqshysy – Namys qamshysy» kitabin shygharyp, onyng qazir 15 tomyn taratudamyz. Qarjy qoryna jylyna ondaghan million aqsha týsedi. Al jogharyda otyrghan Qogham basshylyghy ol gazetting bir danasyn da jazdyryp almaydy ne ony basqa ónirlerge taratugha atsalyspaydy.

Qogham basshylyghy Elbasynyn, Preziydentimizding qazaq tilin últaralyq qarym-qatynas tiline, yaghni, elimizdegi barlyq últ ókilderin biriktiretin úly kýshke ainaldyru sayasatyn qoldau túrghysynda da әreketsiz qaldy. Memleket basshysynyng tilimiz ómirsheng boluy ýshin ony ghylym tili dengeyine kóteru túrghysyndaghy bastamasyna, jalpy on jyldyng ishinde qazaq tilining qadirin kóterip, qajetttiligin arttyratyn birde bir salmaqty joba úsynugha qauqarsyz boldy.

Preziydentpin dep jýrgen (E.Qajybek) kisining esebimen tanysyp shyqtym. Ol Til bilimi institutynyng júmysy men «Qazaq tili» qoghamynyng júmysyn ajyrata almay jýr. Institut tilding teoriyasymen ainalysyp, ony tereng damyta bersin. Al bizding úiym barlyq ónirlerdegi oblystyq, qalalyq, audandyq filialdardyng júmysyn jolgha qoyyp, barlyq mekemelerde onyng bastauysh úiymdaryn ashyp, respublika boyynsha bir júdyryqqa úiysqan belsendi qogham etip, júrtty memlekettik tilding ainalasyna toptastyru ýshin qúrylghan. 

Qazaq tilining jay-kýiin, býgini men ertenin aita bersek, ishimizde qazanday qaynap jatqan, kýndi týnge soghyp aitatyn mәseleler kóp. Alayda sol biz tilge tiyek etpekshi bolyp otyrghan problemalardyng basym kópshiligin jana Memlekettik Hatshy Qyrymbek Eleuúly óz bayandamasynda aityp, onyng sheshu joldaryn da kórsetip berdi. Memlekettik hashynyng jetekshiligimen til mәselesin ýilestirip otyratyn komissiya qúrylghaly otyr. Búryn múnday komissiya ministrlikting janynda bolghandyqtan, onyng әleueti qauqarsyz bolatyn. Memlekettik hatshynyng aitqandaryn aldaghy 5 jyldaghy Baghdarlamagha kirgizip, qazaq tili qoghamdaghy óz orynyn iyelenui ýshin әreket jasauymyz kerek.

Sóz sonynda birneshe úsynys aitugha rúqsat etinizder:

Birinshi. «Tilder turaly» Zanda: «memlekettik tildi belgili bir kólemde jәne biliktilik talaptaryna sәikes bilui qajet kәsipterdin, mamandyqtardyng jәne lauzymdardyng tizbesi bekitilsin» dep jazylghandy. Ókinishke qaray sol tizbe býginge deyin bekitilmey keledi. Zandy Ýkimet úsynyp, Parlament talqylap, Preziydent bekitedi. Zannyng halyqqa óte qajet  osynday babtary 24 jyl boyy oryndalmaghan. Múny qalay týsinemiz? Búl - kóp mәseleni sheshken bolar edi. Ol bab iske asqanda әrbir sauda jәne basqa halyqpen tyghyz júmys jasaytyn oryndarynda memlekettik tilde qyzmet etpeytinderden óz ana tilinde qyzmet etuin talap etkeni ýshin júrt zardap shekpegen bolar edi;

Ekinshi. Bizden basqa kórshi elderding barlyghy derlik memlekettik til turaly zanyn qabyldap aldy. Biz әli jaltaqtap otyrmyz. Halyqaralyq «Qazaq tili» qoghamy úiytqy bola otyryp, jaqyn arada aqyn, Qazybek Isa bastaghan til janashyrlarynyng dayyndap, Ýkimetke tapsyrghan «Memlekettik til turaly» zang jobasyn Parlamentke úsynyp onyng qabyldanuyna yqpal etuimiz kerek;

Ýshinshi. Jaqynda halyq sanaghynyng nәtiyjesi shyghady. Qazaq últynyng ýlesi keminde 76-79 payyz bolady degen boljam bar. Úsynysym: olay bolsa halyqaralyq qaghidagha sýiene otyryp,  búdan bylay qabyldanatyn zandar memleketti qúraushy qazaq halqynyng mýddesin qorghauy kerek. Atqarushy, zang shygharushy jәne sot organdarynyng barlyq is qaghazy tolyq memlekettik tilge kóshirilui kerek. «Halyq patshanyng tilinde emes, patsha halyqtyng tilinde sóilesin!»-degen qaghidany jogharydaghy basshylar berik ústanulary tiyis!

Tórtinshi. «Jaman ýiding qonaghy biyleydi» degendey elimizde til mәselesin ishimizdegi basqa últ ókilderi qozdyryp, ony syrtqy kýshter qoldap sayasattandyruda. Osyghan «Halyq Assambleyasy» nege ýn qatpay otyr? Basqa últtargha, olardyn  tiline bizdegidey qamqorlyq basqa elderde jasalyp otyrghan joq. Orys tili bala baqshada da, mektepterde de oqytyluda. Orys, aralas mektepterining sany qazaq metepterimen teng desek bolady. Olar óz qatarlarynan Parlamentke deputattar saylaydy. Qazaqstannyng әrbir azamaty últy kim bolsa da elimizding rәmizderin (giyminin, gerbin, tuyn) qalay qúrmettese, memlekettik til bolyp sanalatyn qazaq tilin de solay qúrmetteui tiyis.

Onyng ýstine әr ónirde til mәselesin kóterip, óz últtyq qúqyqtary men ana tilin qorghap jýrgen ondaghan toptar bar. «Qazaq tili» qoghamy solardyng bәrining basyn qosyp, Assosiyasiya qúryp, iygi iste kóshbasshylyq missiyasyn atqaruy tiyis. Qonaqtarymyz biyleytindey biz jaman ýiding keypinde bolmay, ózimizdi júrtqa syilata aluymyz kerek.

Búdan bylay memlekettik organdar men qoghamdyq úiymdar birlese otyryp yntymaqtasa qyzmet etsek, «Qazaq tili» qoghamy jandanyp, sonyng arqasynda tilimizdi tórge shyghatynymyzgha senimdimin.

Kónil qoyyp tyndaghandarynyzgha raqmet!

Núrsúltan Qazbek,

«Til saqshysy» gazetining jauapty hatshysy

Abai.kz

11 pikir

Ýzdik materialdar

Manyzdy

Janaózen nege kóterildi?

Núrgeldi Ábdighaniyúly 5865
Dep jatyr

Janaózen talaby. Maminning jauaby...

Abai.kz 7098