Júma, 28 Qantar 2022
Kórshining kólenkesi 8634 37 pikir 30 Qarasha, 2021 saghat 18:27

Resey: Qazaqstan biyliginde últshyldar kóbeydi

Resey biyligining aqparattyq shabuyly songhy eki jylda ýdey týsti. Aumaqtyq tútastyqqa kýmәn keltirgen Resey sheneunikteri, biyl «elimizde orys tiline qysym bar» degen jeleumen týrli aqparattyq shabuyldardy arttyrdy. Atalmysh oidan shygharylghan mәsele arqyly ishki sayasatymyzgha da aralasudy shyghardy. Endi mine, Reseylik aqparat kózderi taghy da baybalam salyp jatyr. Búl jolghy taqyryp qazaq tilinde kóshe, mәzir, eldi-meken ataularyn iluge qatysty.

«Gazeta.ru» sayty «Russkie zdesi ne dyshat»: kak Kazahstan otdalyaetsya ot Rossii» degen maqala shygharyp, Resey aumaghynda taghy da aqparattyq shu tudyrdy. Qazaqstan biyligin jerden alyp, jerge saluda.

Qazan aiynda Qazaqstan Parlamentinde núsqaulyqtardy, kóshe attaryn, mәzir men jarnamalyq bannerlerdi jәne basqa da nysandardy qazaq tilinde jazugha qatysty úsynys aitylghan edi. Orys tilin tek qajet bolghan jaghdayda ghana qoldanu aitylghan bolatyn. Búl әriyne, Tәuelsiz elding ózindik qúqyghy jәne memlekettik tildi damytugha qatysty bir qadam. Alayda Resey biyligi búl úsynystan orys tilining dengeyin tómendetudi kóretindey.

«Gazeta.ru» saytyna Aq jol partiyasynyng basshysy Azat Peruashev pikir bildirip, bylay dedi:

«Mysaly Parlamenttegi kóptegen bayandamalar orys tilinde jasalady, әriyne búl bizdin, qazaqtardyng arasynda súraq tuyndatady. Nege óz tilimiz ekinshi orynda túr? Qazaqtar eldegi sany basym últ qoy! Mysaly, orystar Reseyde orys tilinde sóileydi jәne onda túrghan eshqanday mәsele joq. Men jeti jyl Reseyde túrdym, eshqashan menimen orys tilinde sóilesti dep shaghymdanghan emespin. Qazaqstanda da óz tilinde sóileskisi keledi, búl qalypty jaghday. Al týrli ilinetin núsqaulyqtargha keletin bolsaq, elimizde qazaqtyng ýlesi 80%-90% bolatyn ónirler bar, onda qazaq tilinde sóileydi. Kerek bolsa orys tilinde de ilsin, biraq ony mindetti etu qajet emes». 

Azat Peruashev Qazaqstanda kóptegen etnos ókilderi túrsa da, memlekettik tildi algha jyljytu manyzdy ekenin aitady.

«Men fraksiya otyrysyn memlekettik tilde ótkizuge tyrysamyn. Jәne biz memlekettik tildi memlekettik sayasatta qoldanu qajettigin týsinemiz», - deydi Mәjilis deputaty.

«Gazeta.ru» saytyna pikir bildirgen TMD elderi boyynsha instituttyng Ortalyq Aziya jәne Qazaqstan boyynsha bólimshesining basshysy Andrey Grozin bolsa qazaq tiline qatysty reformalardy, memlekettik sayasatqa kýmәnmen qaraytynyn jetkizipti.

«Búl naghyz sandyraq. Qazaqstan ózin orys әleminen barynsha az baylanystyru ýshin osylay etude. Búl әriyne ol jaqta qalghan 3 mln orysqa da әser etedi», - depti Groziyn.

Grozinning oiynsha Qazaqstan biyliginde últshyldar sany artyp kele jatyr jәne ol ony ýreymen qabyl alatynan aitady.

«Olar kóptegen kenistikterdi alyp jatyr. Preziydent Toqaevtyng túsynda olar biylikke shyghyp, ýnderi jarqyn bola bastady, al Nazarbaev túsynda olay emes edi, ol kezde olardy tek qana qoldanatyn. Olar Nazarbaev túsynda qarghybauda boldy, baqylandy. Al qazir olar Preziydent әkimshiliginde, Ýkimette, Parlamentte otyr. Ázirge olardyng sany kóp emes, biraq búlar óz sonynan iydeyalastaryn ilestiredi. Bireui payda bolghan jerde, eki jylda ony payda bolady», - deydi sarapshysymaq.

Shovinist Grozinning oiynsha Toqaev әlsiz jәne eldegi jaghdaydy tolyq baqylauda ústap otyrghan joq. Onyng óz auzymen sóiletsek bylay:

«Ol osal túlgha jәne eldegi jaghdaydy tolyq baqylauda ústamaydy. Al týrli toptar últshyldardy ózara kýreste qoldanuda. Nazarbaev últshyldargha tym kóp erkindik beru soltýstik kórshining tityghyna tiyetinin bildi. Mýmkin ony Toqaev ta týsinedi, alayda mardymdy eshtene istey almaydy», - depti Andrey Groziyn.

Qazaqstandaghy memlekettik tildi damytu boyynsha reforma Reseydi alandatatyny anyq. Mәskeu eng songhy senimdi odaqtasy ózinen alystap ketedi dep oilaydy. 2025 jyly latyn әlipbii negizinde jana alfavitke ótudi olar orys tiline jasalghan qastandyq dep týsinedi. Elimizdegi kóshe men qala attaryn auystyryp, tarihy atauyn berudi de solay qabyldaydy. Al tarihy әdilettilik ornatu maqsatynda komissiyalar qúrudy tipti qoldamaydy.

Abai.kz

37 pikir

Ýzdik materialdar

Manyzdy

Janaózen nege kóterildi?

Núrgeldi Ábdighaniyúly 6183
Dep jatyr

Janaózen talaby. Maminning jauaby...

Abai.kz 8034