Dýisenbi, 27 Mausym 2022
Ádebiyet 3693 1 pikir 30 Qarasha, 2021 saghat 16:54

«Keshiktim be... keshir meni, Mekenim!»

Patsha kónil, súnghyla qazaq oqyrmandarynyng nazaryna ózimizge bauyrlas, tili bir, tilegi bir kórshiles qyrghyz elining aqqan júldyzday ghúmyry qysqa bolghan jas aqyny, jurnalist, publisist Zayyrbek Ajymatovtyng shygharmashylyghy jóninde qysqasha jetkizudi úigharyp otyrmyz.

Kenes odaghy ydyraghannan keyin búrynghy barlyq odaqtas respublikalardyng әrtýrli salalardaghy úiymdaryn, bolmasa jekelegen ókilderin biriktirip, basyn qosyp túrghan qúrylymdardyng da joq bolghany belgili. Alayda sol kezenning ózinde múnday birlesu, әsirese әdebi, iydeologiyalyq salada tek qana bir ortalyqtan, Mәskeu arqyly jýzege asyrylyp, noqtaly baqylau men maqsatty shekteulerden asa almaghany ayan. Tipti, etnikalyq, mәdeny dәstýrlik, tildik jaghynan әbden jaqyn elderdin, sonyng ishinde tuystas ortalyqaziyalyq respublikalar arasyndaghy baylanystyng ózi tikeley emes, ýshinshi taraptyn, ózge tilding aralasuyna mәjbýrlikten shygha almady. Múnyng naqty kórinisi dep odaqtaghy respublikalardyng barlyq orta jәne joghary oqu oryndarynda orys tili men әdebiyeti mindetti týrde oqytylghanymen, eng jaqyn bauyrlas halyqtardyng tili, әdebiyeti, mәdeniyeti resmy týrde ózara oqytylmay, tikeley audarylmay, jetkizilmey kelgendigin aituymyz lazym. Bәlkim, sondyqtan da bolar, tipti, kýni býginge deyin bizder bir-birimizdi jatyrqamay jaqyn bilip, ishten týsinip, tilekpen, niyetpen qabyldap otyrmyz dep aitugha әli erte. Endeshe, osynau manyzdy taqyryp songhy kezenderi eleuli ong qadamdar jasap otyrghan bauyrlas týrki elderining arasynda kýn tәrtibine әli-aq qoyylary kýmәnsyz. Óitkeni qalay bolmasyn, ekonomikalyq, sayasy bilestikter iydeyalyq, ruhany negizben qamtylmasa, keleshekte bayandy boluy ekitalay.

Bir taudy bólisip, bir búlaqtan su ishisip otyrghan qyrghyz júrtynyng talantty úly Zayyrbek Ajymatov elining egemendik alghan sәtindegi bozbala, odan keyingi san týrli kezenderdi ýmitke toly úshqyndy jastyq shaghynda, atqa miner azamattyq otty jyldarynda ótkizdi. Qyrghyzstannyng birqatar respublikalyq  basylymdarynda, televiydenie men radioda jurnalist, publisist bolyp enbek etken Zayyrbekting óz halqyna qatardaghy tilshi emes, eng aldymen qalamy úshqyr talantty, azuly aqyn retinde tanylyp moyyndalghanyn bayqaymyz. Onyng tym erte ýzilgen shygharmashylyghynyng kózge ottay basylatyn belgisi - erekshe últjandylyq, eljandylyq, otansýigishtik,  órtenip túrghan patriottyq deu qajet. Ári múnyng barlyghy jalan, bos úrandarmen emes, el shejiresinin, úlys bolmysynyn, er Manas ruhynyng ózinen alynyp, býgingimen birge úshtastyryluynda. Ruhy joghary múnday jyrlary әsirese egemendikting mol ýmitterge toly alghashqy anghal jyldary dýniyege kelgeni qapysyz seziledi:

Kóter basty, úlystasym, qandasym,
Kókirekte úly namys qaynasyn.
Árbir qyrghyz amanaty Manastyn,
Han túqymy qúlgha ainalyp qalmasyn.

Kók tәnirge, keng әlemge týiisken,
Bayghús bolma basty tómen iyip sen.
Bizge tәnir bergen úly taulardy,
Bar dýniyege qarasyn dep biyikten.

Tәuelsizdikting kýrdeli jolyna týsip, tәjiriybesizdikpen adasudyn, el ýmit artqan endi bireulerding әzәzilding artynan erip óz halqyn, otanyn opasyzdyqpen aldaulary saldarynan tughan júrtynyng talay tyghyryqtargha tireluine, aqshanyn, dýniyenin, daraqylyqtyng qúldyghyna ainalghan zamandastarynyng keypine kýizele otyrsa da jas aqyn bir sәt ýnsiz qala almaydy. Ondayda «Nólge toly jyldar» jyrynda shamyrqanyp:

Aqyl – nól, jan dýnie - nól, sanam da nól,
Sýi – nól, dostyghy - nól, adam da nól.
Jyldar  – nól, damu bolmay shegeringen,
..Yrlar  – nól, oqyrman - nól, zaman da nól.

Piyket - nól, mitingter - nól, jalghan bәri,
El tolqydy eki ret, payda almady.
Kóligining nómirin nólden bastaydy,
Preziydent – nól, nól demek qalghandary, - dep, ózegi órtenedi.

Áriptesteri Z.Ajymatovtyng әrdayym mәdeni, ruhany saladaghy jurnalistikanyng dengeyin kóteruge enbek etkenin, demek, sol arqyly jurnalistikanyng ózining intellektualdylyghyn biyik ústaudy múrat tútqanyn tolqyp túryp eske alady. Ásirese qazirgi qauyrt zamanda búl ahualdyng barynsha ózekti bolyp otyrghany belgili.

Taghdyrlary úqsas, shygharmalary ruhtas qazaqtyng bard-aqyny, biregey azamat Tabyldy Dosymovtay Zayyrbek te «ot bolyp janghan jýregi, órtenip bir keterin» sezgenindey, «Ata júrtqa jolyghu» degen óleninde:

Tekke shashpay kelgen ómir kezegin,
Bolamyn,- dep – namysyng da, bedelin.
Ketkem sening ýmitindi artynyp,
Keshiktim be... keshir meni, Mekenim!, - dep, tughan topyraghy, aghayyn-bauyrlary aldynda arylghanday.

IYә, osynau qansha kýtkenmen tausylyp bitpey túrghan «ótpeli kezennin» tas qamalday ótkizbes kedergilerin elimen birge enseru jolynda óz jalyndaryna ózderi órtenip kete barghan postkenestik týrkilik әdebiyetke, ruhaniyatqa ólsheusiz ýles qosar talay bauyrlas talanttardan, eng ókinishtisi olardyng ózimizben әbden ýndes, oily, teren, taghlymdy tuyndylaryn tanyp bilmesten kóz jazyp qaluymyzda.

Endigi sóz kezegin aqynnyng ózine berip, qolymyzdan kelgenshe qazaq oqyrmanyna, ana tilimizge beyimdelgen ýsh ólenin úsynyp, ondaghy ruh pen oidy, bizge de jat emes jayttardy saralaudy oqyrmannyng ózine qaldyrudy jón kórdik.

Zayyrbek Ajymatov

         (1976 - 2020)

Patsha el

Kóter basty, úlystasym, qandasym,
Kókirekte úly namys qaynasyn.
Árbir qyrghyz amanaty Manastyn,
Han túqymy qúlgha ainalyp qalmasyn!

Kók tәnirge, keng әlemge týiisken,
Bayghús bolma basty tómen iyip sen.
Bizge tәnir bergen úly taulardy,
Bar dýniyege qarasyn dep biyikten.

Kýng qylmasyn kelgen-ketken qonaghy,
Qyrghyz qyzy kýndey narqy joghary.
Al, jigitter myrzasyndar әrbirin,
Teksiz, mәnsiz qúr jýristi qoyalyq.

Qarsy túryp qiyndyqtar qylghyntsa,
Qaymyqpay en tarihtargha túrmysqa.
Býtindey bir tiling emes, úly júrt,
Bir de sózing úmytylmasyn qyrghyzsha.

Býkireymey kóter basty jarqyldap,
Núr tógilsin jan diline altyndap.
Sen patshasyn, patshasyng sen ua, qyrghyz,
Al, taularyng tәnir bergen altyn taq.

Men-Qyrghyzbyn

Men-Qyrghyzbyn, satylmaghan, satpaghan!
Men-Qyrghyzbyn, baba narqyn saqtaghan!
Ata Júrtqa jasasam dep bir enbek,
Ár kýn sayyn «Chong kazatka» attanam.

Men-Qyrghyzbyn, aspan-jermen jastaspyn,
Ejelgimin, keleshekpin, maqsatpyn.
Bir qyly da qisayghanyn qalaman,
Qyrshyldaghan «QYRGhYZ» degen jaqsy attyn!

Men-Qyrghyzbyn, tyghyryqta týtegen,
Men-Qyrghyzbyn, joq bolarda kýsheygen.
Men-Qyrghyzbyn, tarihym bar, tilim bar,
Mezgilding de oi-shúnqyryn týzegen.

Men-Qyrghyzbyn, qarapayym, úlymyn!
Ghasyrlarda jelbiregen túlymym.
Yqylymgha úlasatyn taghy da,
Qyrghyzbyn men, er Manastyng ýnimin!

Nóli kóp jyldar

Aqyl – nól, jan dýnie - nól, sanam da nól,
Sýi – nól, dostyghy - nól, adam da nól.
Jyldar  – nól, damu bolmay shegeringen,
..Yrlar  – nól, oqyrman - nól, zaman da nól.

Piyket - nól, mitingter - nól, jalghan bәri,
El tolqydy eki ret, payda almady.
Kóligining nómirin nólden bastaydy,
Preziydent – nól, nól demek qalghandary.

Basym – nól, bilimim - nól, úyat qalghan,
Basshylar bir birine ayaq shalghan.
Qalta – nól, ayanyshty onan daghy,
Namys – nól, tilendirgen, súrattyrghan.

Isim – nól, barym-joghym bilinbegen,
Izim – nól, nәtiyje joq, sheshilmegen.
Kónil – nól... ol, anyghy, eshtene emes,
Ýmit – nól, dilgirlik joq dirildegen.

Dәuir – nól, zar-múnyndy estimegen,
Biz – nólmiz, barymyzdy eskermegen.
Nóldikke ailandyrdy tipti eldi,
Nóli kóp jyldar syrtta tentiregen.

Ata-júrtqa jolyghu

Amansyng ba, kindik qanym tamghan jer,
Amansyng ba, balalyghym qalghan jer.
Asyl boyyn qoyynyna sinirip
Amansyng ba, qayran әkem jatqan jer.

Esensing be, kýnder, saghan qaltyrghan,
Bozbala kez, tandy armanmen attyrghan.
Ázir basqa, basqa...bolyp jýrmin men,
Kónil qalyp kópti kýtken taghdyrdan.

Tekke shashpay kelgen ómir kezegin,
Bolamyn,- dep – namysyng da, bedelin.
Ketkem sening ýmitindi artynyp,
Keshiktim be... keshir meni, Mekenim!

Tirlik auyr, biraq jaqsy jaghy bar,
Jarqyraghan úly ýmit shamy bar.
Keyimey túr qúlynyna, Ata-Júrt,
Keleshekting taghy atar tany bar...

Múhtar Kәribay

Abai.kz

1 pikir