Beysenbi, 20 Qantar 2022
Jeltoqsan janghyryghy 2041 0 pikir 29 Qarasha, 2021 saghat 15:37

«Kazahskoe delo»: Beybit Qoyshybaev (jalghasy)

Basy: «Kazahskoe delo»: Beybit Qoyshybaev

Jalghasy: «Kazahskoe delo»: Beybit Qoyshybaev

1987 jyly 5 qantarda Qazaq KSR Jogharghy Kenesi Tóralqa apparatynda 17–18 jeltoqsan kýngi oqighalardy taghy da talqylaugha arnalghan ekinshi partiya jinalysy bolghan. Jiy­nalysta bayandamany Tóragha Salamat Múqashevtyng ózi ja­sap, sózining kóp bóliginde Beybit Qoyshybaevtyng ótken jyly 25 jeltoqsandaghy sózin syngha aldy. Ókinishke qaray, Tóragha sózining mәtini qolymyzgha týspedi. Jaryssózge shyqqandar da Qoyshybaevqa sol sózi ýshin ýlken kinә artyp, «últshyl» aiybyn taghudan da tartynbady. Ol qorghana otyryp, óz sózin dәleldep baqty.

Qoyshybaev jaryssózde qanday uәj aitty? Ózining ótken­degi sózine ókinip, kommunisterding aldynda tizerlep oty­ryp, basyn iydi me? Endi sol sózin saraptay otyryp, sol súraqtargha jauap izdep kóreyik.

«Kommunist joldastar! Osy manyzdy mәseleni talqy- lauda bizding әrqaysymyz ýlken jauapkershilikti sezinemiz, al men ózderinizge mәlim sebep boyynsha – airyqsha qobal­julymyn. 25 jeltoqsandaghy partiya jinalysynda sóilegen sózimde mening jekelegen qatelikke úrynghanym ózderinizge mәlim. Talqylau barysynda onymdy týsindim de, jinalys sonynda tiyisti mәlimdeme jasadym. Biraq ol kezde sizderdi tanyrqatqan sózimning aitylu sebebin ashpaghan edim. Aqyry men partburo hatshysy Mihail Fedorovich Babushkin jol­dasqa týsinik beruge bel budym, reti kelgende, osy jayynda sizderge әngimelep bermekpin...»

Onyng 25 jeltoqsandaghy sózinde demonstrasiyagha shyqqan jastardyng mýddesin qorghaydy dep eshkim de oilaghan joq edi. Apparat qyzmetkerlerining bәri tóbelerinen jay týskendey kýide qalyp, artynsha esterin jighan. Birinen song biri min­berge kóterilip, onyng sózin joqqa shygharyp qana qoymay, sayasy qatege baghalaghan edi. «Qansha batyr bolsa da, jaugha salma jalghyzdy» demey me. Sol jinalysta ony qoldaghan eshkim bolmady. Kópting aty – kóp. Bәri kelisip alghanday. Ony qaralauda birin biri qoldap, ózderining degenderinde túryp alsa, amal qansha. Solay keybir oilarynan eriksiz bas tartugha mәjbýrledi.

«Jinalysta meni kommunisterding qalay týzetkenin sizder bilesizder. Kelesi kýni, manyzdy memlekettik júmystardan qoly bosamaytynyna qaramastan, maghan Salamat Múqashúly Múqashev uaqyt bólip sóilesti. Ol mening sózimdi meylinshe úqypty taldaugha aldy. Mening jekelegen payymdarymnyng dúrys emestigin tózimmen jәne danalyqpen týsindirdi. Audandyq partiya komiytetindegi, onyng birin­shi hatshysy A.Q.Qydyrbekovadaghy әngime de men ýshin taghylymdy boldy. Búl kýnderi joldastar, men úiqydan aiyryldym. Óitkeni men talay nәrseni býldirip, endi mine, sonyng «jemisin jep» jatyrmyn. Meni istegenime say týzetip jatty. Degenmen, men múny atap aituym kerek, erekshe sy­payy týrde, ózimning qateligimning barsha eleuli mәnin ózim týsinuge kómektesu niyetimen týzetti...»

Sol jinalysta ony kommunisterding qalay týzetkenin hat­tamasyn oqymasaq ta bilemiz. Toqsan auyz sózding toqeteri, sheruge shyqqan jastar qoghamdyq tәrtipti búzdy, kemenger partiyanyng sheshimderine qarsy shyghyp, búzaqylyq jasaghan­dardy aiyptaudyng ornyna jónsiz qorghadyn, búl sening sayasy sauatsyzdyghyng degeni kәmil. Al jeke basyn kýittegen partiya funksionerleri Tóragha S. Múqashev pen hatshy A. Qydyrbekova olardan asyp qayda barsyn. Ony qorghamaq týgili, keybir payymdaryn orynsyz aitylghangha balap, rayynan qaytugha kenes bergeni de belgili.

«Mening alghashqy qateligim 17–18 jeltoqsan oqighasy jayynda qyzmetten tysqary bolghan әngimeler әserinen emosiyagha tez berilip ketkendigimnen tudy. Atap aitqanda, alandaghy jastardy fizikalyq túrghyda, tipti óltiruge deyin jazalaugha barudyng tiyimdiligi turaly kókigen joldas Shuliganyng sózderi men ýshin qorlaytyn jәne zyghyrdanyndy qay­natatynday bolyp estildi. Ol ýshin jastardyng bәri shetinen úryp-soghugha, tipten ólim qúshtyrugha layyq antiqoghamdyq elementter bolatyn, al men olardyng basym kópshiligin tek arandatushylargha aldanghan, týsindiru arqyly qútqaruymyz­dy kerek etetin balalar dep bildim...»

Qoyshybaev 17 jeltoqsan kýni keshkisin alangha baryp, biraz jaydy óz kózimen kórgen. Áleumettik әdiletsizdikke ishtey kýiinip jýrgen kezde qyzmettesi Shuliganyng jastar­dy ayausyz jazalau turaly aitqandary asau attyng shabynan týrtkendey bolyp, sayasy jiynda ashu-yzagha erik berip sóilegenin, arandatushylargha aldanghan jastardy fizikalyq túrghyda jazalamay, týsindiru júmystary arqyly jazadan qútqaru kerektigin aitudy jón kórgeni anyq.

«Kelesi joly, qalanyng Moskva audanynda bolyp kelgeni­nen son, enbek újymdarynyng birining mýshesin aukom hatshy­synyng qalay op-onay tynyshtandyrghanyn joldas Shuliga qúshyrlana әngimeledi. «Sender ýshin qaysysy manyzdy? – depti hatshy. – OK-nyng 1-shi hatshysy qazaq bolghany ma? Álde dýkenderde nan bolghany ma?» Joldas Shuliga ýshin búl ghalamat әserli sóz eken, al men partiya qyzmetkerining múnday týsiniktemesin qarabayyr-túrpayy jәne zalaldy dep esep­tedim. Múny Ishmúhamedov, Sholanov, Tairov, Tatabaeva joldastar estidi, olar maghan jalghan sóiletpeydi...»

Shynynda Shuliga tandanyp tamsana jetkizgen aupartkom hatshysynyng sol sózi oryndy ma? Qoyshybaevtyng «qarabayyr-túrpayy jәne zalaldy dep esepteymin» degeni qalay? Búl ashyq qarsylyq qoy. Onyng qorghana otyryp, aupartkom­nyng óresining tómendigin kórsetip, Shuliganyng danghaza sózi arqyly taghy bir óreskel shyndyqtyng betin ashqany bayqa­lady. Demek, ashyq aiqasqa da shyqqan.

«Shuliga mening bayyrghy komsomol bauyrym bolyp taby­lady. Basqa-basqa, biraq keshegi komsomol qyzmetkeri Shuli­ga kóshege sayasy túrghyda tolyspaghan balalar shyqqanyn, olardyng búl soryna bizding bәrimizding qatysty ekenimizdi, bәlkim, onyng kóbirek qatysy bar ekenin týsinuge tiyis bolatyn. Bәlkim, ol kóbirek jauapty shyghar, sebebi ol keshe­gi komsomol OK-ning mektep bólimin basqarghan edi ghoy. Biraq Shuliga olardy tek qylmysker retinde kórdi, búl rette ol ashyqtan-ashyq shovinistik pighyl tanytty. Mine, osy jәit meni ózderinizge mәlim, jete oilastyrylmaghan sózge qamshy­lady...»

Qoyshybaev búl joly da kinәni jastardan alyp qashyp, komsomoldyq qyzmette joldary bir bolghan Shuliga men ózi­ne audaruda. Tipti búghan komsomoldyng OK-de mektep bólimin basqarghan Shuliganyng anaghúrlym jauapty ekenin eskerte otyryp, jastardy tek qylmysker retinde kórgen shovinistik pighyldaghy onyng naghyz qylmyskerding ózi ekenin әshkere­legen. Onyng tek qorghanyp qana qoymay, aqiqat ýshin kýreste shyndyqty osylay synalap kirgizgen batyldyghy men tapqyrlyghyna qalay tәnti bolmassyz. Demek, alghan betinen, óz ústanymynan qaytpaghan.

«Jastar tәrbiyesi meni kópten alandatady. Men jastar men balalar ýshin kórkem shygharmalarymmen qatar, qogham­dyq-sayasy taqyryp boyynsha: «Lenin ósiyetterine adal­myz», «Internasionalizm – bizding tuymyz», «Komsomol nagradalary», «Jas qalam» atty kitapshalar jazdym. Son­dyqtan da men sózimde sol kýnder oqighalarynyng jekelegen derekterin jәne joldas Shuliganyng atalghan jýrekjardy syrlaryn syny túrghyda paydalana otyryp, internasional­dyq tәrbiyening teoriyalyq mәselelerin qozghaghan edim. Naqty mәlimetter qolda bolmaghandyqtan, men sózimde jekelegen faktilerden alghan әserimdi keltirdim, mening eleuli qatelik­terim de sonda jatyr...».

Qoyshybaev – jazushy jәne tarihshy. Eki qasiyetti qorjynnyng eki basynday qatar alyp jýr. Balalar әdebiyeti­ne de qosqany az emes. Al sol sózinde keybir jaylarda nege qatelikke boy aldyrghan? Óitkeni Shuliganyng әlgi danghaza sózderin synay otyryp, internasionaldyq tәrbiyening teoriyalyq mәselelerin qozghaghanyn algha tartypty. Jibergen qatelikterining negizi Shuliga sekildi jastardy qaralau-jaza­lau faktilerinen alghan әserinde jatqanyn qapysyz keltir­gen. Demek, Shuligany synaghany jón. Eleuli qatelik emes. Shyndyq bireu. Onda qatelik bolmaydy.

«Jekelegen jәitterde qatelese otyryp, basty mәselege men myzghymas bekem boldym: partiyanyng sayasatyn, QKP OK, respublika JK men MK-ning almatylyqtargha Ýndeuin men tolyq jәne týgeldey qoldadym, halyqtar dostyghynyng myzghymastyghyna senim bildirdim, internasionaldyq tәr­bie jónindegi júmystardy qarabayyrlandyryp, nobaylap qana jýrgizuden sheshimdi týrde bastartu jaghynda boldym. Búl dertti demonstrasiyagha qatysushylargha kýni búryn kesip-pishilgen pighylmen qaraugha bolmaytyny, aldanghan­dardy arandatushylardan ajyratyp, jazalau kezinde asyra silteuge jol bermeu qajettigi jayyndaghy oiymdy kommunisterge jetkizsem degen niyette boldym...»

Internasionalizmning basty sharty – barlyq últtyng birin biri qoldauynan, qúrmetteuinen túrady. Yntymaq pen bir­likting sonda ghana bolatyny aqiqat. Al bir últty basqalar­dan artyq qoyyp, bәrin soghan tәueldi etu, yaghny jasandylyq shovinizmge alyp baratyny anyq. Qoyshybaevtyng internasionaldyq tәrbiyeni qarabayyrlandyryp, nobaylap jýr­gizuden aryludy aityp túrghan astarly sózining arghy jaghyn­da sol jatyr. Shynayy internasionalizm qaghidattaryna sýiene otyryp, jastardy arandatushylardan ajyratyp, olardy jazalauda asyra silteuge jol bermeu qajettigin kom­munisterge jetkizip, betterin beri qaratu niyetin bildirgen. Onyng búl uәjinde qatelesken deytindey qanday oghashtyq bar? Eshqanday! Osy sózinen de «men jazdym-janyldym» dep mәimónkelemey, jastardy qorghaghany anyq bayqalyp túrghan joq pa.

«Búl kýnderi menen maza ketti. Men qatty tolqudy bastan keshtim. Sonda da men ózim shynayy internasionalizm po­zisiyalarynan bir mysqal da auytqyghan joqpyn degen ila­nymymda qala berdim. Ózimning 25 jeltoqsandaghy sózim­de jibergen qatelikterimdi oisha taldaghan sayyn, joldas Shuliganyng meni últshyldargha betaldy qosqan, menimen bir apparatta qyzmettes bola almaytynyn mәlimdegen, meni jú­mystan quugha shaqyrghan arandatqysh-jauapsyz sózimen ara­daghy kontrast aiqyn kórine týsti. Meni joldas Shuliganyng óz sózinde «Ukrainada túra almaghanyn, onda últshyldyqtyng iyisi qatty shyghyp túrghandyqtan, kóship ketkenin» aityp, is jýzinde ukrain halqyna jala japqany, onyng ishki pighyly meni odan sayyn titirkentti. Joldastar! Taghy da atap aitqym keledi, men sebebin qazir ózderinizge bayandaghan qatelik­terimdi úqtym, sondyqtan men sizderge: keshirinizder! – dey­min. Men bolghannyng bәrinen sabaq aldym, men qashanghymsha shynayy kommunistke tәn naghyz patriot jәne leninshil iyn­ternasionalist bolugha tyrystym jәne tyrysamyn».

«Kóp qorqytady, tereng batyrady». Sol uaqytta onyng ýmit pen kýdigi arpalysqan úiqysyz týnderi men azapty kýnderi az bolmaghan. Bәrin de tolghana kelip, Qoyshybaev jalghyzdyng syrtqa ýni shyqpasyn baghamdaghany anyq. Qalayda túiyqtan shyghar jol tabuy kerek. Sózinde kópe-kórineu «qatelikter jiberdim» dep moyyndap, keshirim súraghany sondyqtan. Óit- keni solay sanaly týrde sheginis jasamasa, ony sayasy úiym Shuliganyng sózin qoldap, «últshyldyqpen» aiyptap, partiya mýsheliginen shygharar edi. Negizinde Shuliga sekildi jarys­sózge shyqqandardyng birazynan sonday da úsynys bolghany anyq. Ol sheshimning arghy jaghy beseneden belgili. Sot. Otyz jeti men otyz segizde Alash arystaryn jalamen qúrban et­ken biylikting qatygez soty. Sonyng keri taghy da Qoyshybaev­tyng ghaziz basyna kelmesine kim kepil? Qyzyl kommunister basqarghan kenestik ókimetting zanynda «últshyldyqtyn» jazasy ýlken. Óte auyr. Ne Bekmahanov sekildi 25 jylgha, ne Alash arystarynyng biri sekildi atu jazasyna kesilui әb­den mýmkin. Qalay aitsaq ta onyng 25 jeltoqsandaghy sózin­de internasionaldyq negizden óris alghan últshyldyq sipat basym edi. Ol ukrain halqyna «últshyl» dep jala japqan Shuliganyng ózi naghyz últshyl ekenin kórsetip berdi. Demek, búl onyng tek qorghanyp qana qoymay, shyndyq ýshin kýreskenin bildiredi.

(B. Qoyshybaevtyng sózi Almatydan 2016 jyly jaryq kórgen «Jeltoqsan – Syn» kitabynyng 51–54 betterinde ja­riyalanghan).

«Jer astynan jik shyqty, eki qúlaghy tik shyqty». Zalda otyrghandar óz kózderine ne senerlerin, ne senbesterin bil­megendey qayran qalyp, jaghalaryn ústady. Qyzmette ózining mindetin tynghylyqty oryndap, jәy jýrgen biday óndi, bekzat pishindi, biyazy Qoyshybaev osynday eshkim kýtpegen týrpidey ashy sóz aityp, bar kinәni betke basady dep kim oilaghan? Qoyshybaevtyng myna sózderi olargha jay oghynday әser etip, tosynnan órt qúrsauynda qalghanday oryndarynan óre týregeldi. Minberge birinen song biri júlqyna kóterilip kýiip-janbasy bar ma. Oghan shýilikkenderi sonshalyq, qol­daryn erbendetip, auyzdaryna kelgenderin atalaghan. Onyng sóz lәmine den qoyyp, bayybyna baru bylay túrsyn, ata ja­uynan beter jek kórip, antalaghanda tóbe shashyn tik túrghy­zatynday etti. Ras, olardan múndaydy Qoyshybaevtyng ózi de kýtken joq. Kommunister sergektik tanytyp, óz pikirlerin ortagha salar, týsinisermiz dep oilaghan. Ishtey meni qolday­tyndar da az bolmas degen senimi de joq emes edi. Al olar... atoylap, kókbet әielderdey bet baqtyrar emes. Qoyshybaev sol bir auyr sәtti bylay dep eske alady:

«Qatardaghy Shuliga degen jauapty qyzmetker «sayasy túrghydan osynsha qauipti Qoyshybaevpen búdan bylay qay­typ qatar qyzmet atqaratynyn» bilmey «qinaldy». Bólim mengerushisi Dunaev qaramaghyndaghy qyzmetkerining esimi men әkesining atyn asa bir jyly iltipatpen atap, onyng «beysaya­sy sózdi eleusiz qaldyrmay, sheshimdi týrde toytarys bergen belsendiligine» rizashylyghyn bildirdi, partiya komiytetteri aldynda solqyldaqtyq kórsetpey, mening osynau kýmәndi sózime sayasy bagha beru kerektigin sózining sonynda shegeley ketti. Qatardaghy jauapty qyzmetker Zubchenko kommunisterdi mening sózimnen «batyl týrde irgeni aulaq salugha» shaqyrdy. Bólim mengerushisi Jabaghina da ózining sol kýnderi әldebir oblys ortalyghynda qaydaghy bir ship-shiyki balalar­dyng kóshege shyghyp kóterilgenine toytarys beruge qatysqa­nyn ayan etip, әlgi belsendi әriptesteri nobaylaghan tónirekte úrandatty.

Obaly neshik, jinalys sonynda bayandamashy, Jogharghy Kenes Tóralqa Tóraghasynyng orynbasary Chernyshev mening sózime toqtalyp, biraz kemshilikti oryndy ashqanymdy moyyndady. Basshymyzdyng onday saliqaly taldamasy, alay­da, sayasy belsendilikteri oida joqta keremet sergy órlep ketken qyzmettesterime asa әser etpedi. Olar mening qolym­nan sózimning jazbasha mәtinin «qyraghylyqpen» qaghyp aldy da, mashinkagha bastyryp kóbeytip, tiyisti oryndargha jónel­tip jatty» (Beybit Qoyshybaev «Ruh – Saray» V-shi kitaby. Almaty, 1912 jyl. 503–504-better).

«Qargha qarghanyng kózin shúqymaydy». IYә, búl jinalys әdettegidey bas shúlghumen ótken joq. Qoyshybaevtyng sózi arqalarynan qamshymen osyp jibergendey әser etti. Oghan sol kezdegi el ishindegi ahual da sebepshi boldy. «Jeltoqsan oqighasyn úiymdastyrghan kimder?» Odaqtyq pen respublikalyq Memlekettik qauipsizdik qyzmetkerleri men Ishki ister bólimderining tynshylary jaryq kýnde qoldaryna sham alyp, barlyq oqu oryndary men mekemelerdi timiskilep, qylmyskerlerdi izdestirip jatty. Al Qoyshybaevtyng sayasy jiynda aitqan myna sózderining tórkini qayda? Qalay kýdik tudyrmasyn! Syrttan izdegen qauipti jau óz ishterinde jýrgendey kórindi emes pe. Onyng ýstine ol sheruge shyqqan jastardyng isin anghaldyqqa balap, bolghan kelensizdikke ózin jәne apparattaghy ózge de kommunisterdi qosa kinalap otyr­sa, qalay shymbaylaryna batpasyn. Jinalystyng sonynda Dunaev taghy da minberge kóterilip, qyzyl tilin bezep sói­ledi. «Búl qalay, – dedi ol qapalanyp. – Kommunisterding qy­raghylyqty joghaltqany qalay? Oilasanyzdarshy, Qoyshy­baev týk te moyyndaghan joq. Eshbir opynghany sezilmeydi. Ol ótken jinalysta jayyp salghan pozisiyasynda qalyp túr ghoy. Men ótken joly úsyndym, mәn bermedinizder, qazir de aitamyn – biz partiya komiytetteri aldynda úyatty bolyp qal­maugha tiyispiz! Qoyshybaevtyng sózin arnayy komissiya qúryp teksereyik te, isin jeke qarayyq».

Alghashqyda raydan qaytyp qalghan keybireuler Dunaevtyng osy sózinen keyin qayta bas kóterip, Qoyshybaevqa kýmәn tughyza bastady. Solay Dunaevtyng sózin qoldaushylar sany artyp, arnayy komissiya qúryldy. Ony Dunaevtyng ózi basqa­ratyn boldy. Qoyshybaevtyng kóbeytilgen sózin Almaty qa­lasy men oblysynyng partiya komiytetterine taratqan. Alma­ty obkomynyng birinshi hatshysy Marat Sәmiyúly Mendibaev Tóralqanyng Tóraghasy Múqashevqa telefon shalyp: «Myna Qoyshybaev degen qaydan shyqqan peri? Jinalysta revo­lusiyalyq sóz aitypty ghoy», – dep, jәdigóilenip kenk-kenk kýlse kerek. Onyng astarynda «sazayyn tartqyzghan jón» degendey emeurin jatqanyn kim bilmeydi. Tóralqa hatshy­sy Zәure Qadyrova alghashqyda onyng uәjin ong qúlaghymen tyndaghanday bolyp, artynsha mýlde úmytyp ketkendey teris ainalyp shygha keldi. Mansap qughan jan múnday shuly iske qaydan aralasa qoysyn. Kóp úzamay obkom hatshysy qyzmetine jogharylatyldy. Mәskeuden kelgen emissarlar da onyng sondaghy sózinen qúlaghdar eken. «Qoyshybaevqa ókimet basyndaghylar qanday jaza qoldanady? Isin tergeu orynda­ryna bere me?» dep qapysyn andyp jýripti. Komissiya ýsh apta boyy «Qoyshybaevtyng isimen» júmys istedi.

1986 jyldyng 31 qantarynda apparattyng partburo mәjilisi shaqyrylyp, «Qoyshybaevtyng isi» jeke qaraldy.

Búl joly buro mýshelerining bәri Qoyshybaevty birauyzdan qaralap, kópe-kórineu «qyryq kisi bir jaq, qynyr kisi bir jaqtyn» kerin keltirdi. Olar aqty qara etip shygharugha tyrysty. Onyng 25 jeltoqsandaghy shyn kónilmen aitqan kommunistik sózin, úsynystaryn arnayy qúrylghan komiys­siya últshyldyq túrghyda aiyptap, partburogha «1986 jylghy 17–18 jeltoqsanda Almatyda bolghan oqighalar sebebin búr­malaghany, olardyng saldarlary ýshin kinәni partiya-sovet qyzmetkerlerine audarugha әrekettengeni ýshin esep kartochka­syna jazylatyn qatang sógis jariyalansyn» degen óz úsyny­syn jasaghan. Solay bar kinәni ózine artyp, taghdyryn tyghy­ryqqa tiredi. Ol janyn kýidirip jiberetin otqa týskenin sonda ghana anyq sezindi. Aynalasynan qoldaushy da, qorghaushy da tabylmady. Bәri odan ózderin aulaq ústady. Taghdyr­dyng basqa salghany osy shyghar dep bosandyq tanytsa, arghy jaghy nemen biterin ishi sezdi. Bir-aq jol bar. Keudeden jan shyqqansha ózining әdildigi ýshin kýresu. Ol búl iste apparat­tyng partburo hatshysy býgin bolmasa, erteng mәselesin qay­ta qaratyp, әdildikke jol ashatynyna ýmit artyp, arnayy hat jazdy. Qoyshybaev ózining sózin shynayy internasional­dyq túrghyda aitylghanyn dәleldeu ýshin kýres jolyna taban tiredi. Endi sol hatty talqygha salayyq:

«Qazaq KSR Jogharghy Kenes Tóralqasynyng partburo hat­shysy joldas M.F. Babushkinge SOKP mýshesi B.O. Qoyshy­baevtan.

Men býgin mening «jeke isiminin» materialdarymen tany­syp shyqtym.

Mening isimdi múqiyat tekseru ýshin qúrylghan partburo ko­missiyasy búl mәselege mening dýniyetanymymdy, iydeyalyq senimimdi qaralaugha jasandy týrde bәrin búra tarta oty­ryp, birjaqty keldi dep esepteymin. Búl rette komissiya ózi qolayly kórgen faktilerdi týpmәtinnen júlyp alyp, mening sózimning negizgi oiyna esh qatysy joq óz úigharymy astyna qasaqana ornalastyrdy. Komissiyanyng birjaqty qúmarlyghy mening sózimde joq «sharalardy aiyptau» jәne «talap etu» degen tirkesterdi oidan shygharyp qosugha deyin bardy.

Komissiya meni «osy oqighalar ýshin negizgi kinәni demago­giyalyq payymdaulary arqyly partiya jәne sovet organda­rynyng qyzmetkerlerine artugha tyrysty» dep jazady. Men eresek úrpaqtyn, partiya-sovet qyzmetkerlerining kinәliligi turaly aittym, olardyng ishine ózimdi de jatqyzdym. Sol oqighalardy mardamsu, oiyna kelgendi isteu, isting naqty ahualyn әsirelep kórsetuge tyrysu, iydeologiyalyq, nasihat­tyq júmystyng ómirden ajyrap qaluy jәne «jaybaraqat­tyq» jyldarda bizding naqty jaghdaydy sezinu qasiyetimizding solghyndanuy birtindep «dayyndady», kýrt betbúrystan keyin de internasionaldyq júmysty jýrgizuge tez iykem­deltpedi (mening jeke isimning 9-shy beti). Búl oilar Almaty oqighalaryna qatysty barlyq qújattarda, esepterde bar, de­mek, men óz adresime aitylghan demagogiyagha salyndy degen aiyptaudy qabylday almaymyn...»

Komissiya sol kezdegi ózderine ontayly mýmkindikti pay­dalanyp, Qoyshybaevtyng mәselesin birjaqty qarap, belden basqan. Ol qanday mýmkindik? Kolbin bastaghan biyliktin, onyng jandayshaptarynyng júrtty Jeltoqsan oqighasyna baylanysty kózqarasyn ózgertui. Internasionalizmning sóz jýzinde ekenin ashyp aityp, Jeltoqsan oqighasyna qataryn­da ózi de bar partiya-sovet qyzmetkerlerining tikeley kinәli ekenin kórsetip, ózine tanylghan «demagogiyagha salyndy» de­gen aiyppen kelispeytinin jetkizgen. IYә, shyndyq kimderge jaghady, kimderge jaqpaydy. Al ony bet-jýzge qaramay ai­typ otyrghan adam biylik ýshin kisikiyikten beter kesir kórinedi.

«Komissiya: «Onyng sózinde partiya aukomdarynyng keybir basshylary Qazaqstan KP OK Plenumynyng sheshimderin týsindirude «zúlym» tәsilderge bardy degen tújyrym bar», – dep jazady. Men shynynda da partiya aukomy hatshysynyng týsindirmesining qarabayyrlyghy jayynda aittym (jeke isim, 10-bet). Adressiz aittym, onym Jogharghy Kenes Tóralqasy­nyng Tóraghasy men Sovet aukomynyng birinshi hatshysynda bolghan әngimelerde týsinbeushilik tughyzdy. Sondyqtan ekinshi partjinalysta men osy aqparat shyqqan búlaqtyng kózin ashtym. Búl komissiya aitqanday – aqtaluyma әrekettenuim emes, mening qatelikterimning sebepteri turaly jinalysqa týsinikteme beruim edi. Aukom hatshysynyng aitqandaryn bizge joldas Shuliganyng jetkizgeni, oghan mening qatang payym, emosiya, ashu bildirgenimdi ýsh joldas rastaghan (jeke isimde­gi 15,16, 22, 23, 25-shi better), solargha qaramastan komissiya shyndyqqa sәikes kelmeytin keri qorytyndy jasapty, men múnymen kelispeymin...».

«Búra tartqan sóz jaman». Qoyshybaevtyng sózinde audandyq partiya aukomy hatshysynyng Shuligadan estigen sózin qarabayyrgha balap synaghany bolmasa, ony komissiya kórset­kendey «zúlymdyq» demegeni anyq. Komissiya qasaqana ja­zany auyrlatu ýshin onyng sol sózining ónin óreskel týrde so­lay búryp kórsetken. Aytqany qylmysqa qaray tartyp, joq jerden kinә artyp, janyn jep otyrsa, Qoyshybaev onymen qalay kelissin.

«Komissiya mening sózimde: «ótkende qúddy biylik organda­ry tarapynan asyra silteuler jasau saldarynan jergilikti últ adamdarynyng jappay qyryluy oryn alghan delinetin oidan shygharulargha jol berilgen», onysy «bolghan oqigha­lardy aqtaugha tyrysudyng tap ózi bolyp tabylady», – dep jazady...»

Qoyshybaev búryn múraghattarda qúpiya saqtalghan, aqpa­rat qúraldarynda jazylmaghan, tek keybir kekse tarihshylar ghana biletin alapat ashtyq jyldarynda Kenester Odaghy bas­shylarynyng tarapynan asyra silteuding saldarynan orny tolmas zobalangha úryndyrghan qatelikti alghash ret alqaly sa­yasy jinalysta ashyp aitty. Qysqasy, jabyq taqyryptyng qaqpaghyn ashty. Komissiya mýsheleri onyng sol sózin «par­tiyagha tanghan jala» dey kelip, ol Jeltoqsan oqighasyn aqtau ýshin tyrysyp otyr degen tújyrym jasaghan. Solay ózine qarsy aiyp retinde qoldansa, amal neshik. Tarih ghylymda­rynyng doktory, professor Talas Omarbekov 2012 jyly 14 jeltoqsanda «Qazaq әdebiyeti» gazetine bergen súhbatynda: «1929–31 jyly újymdastyru jyldary bolghan kóterilister tarihyn, sebebin, maqsatyn Jeltoqsangha qatysqan jas úr­paq bilgen joq. Bilui mýmkin de emes edi. Búl kóterilisterdi tarihshylardyng ózi tek 1991 jylghy tәuelsizdik jylda­rynan keyin zertteuge mýmkinshilik aldy. Olardyng materialdary QR Preziydenti múraghatynyng qúpiya qorlarynda ghana saqtalghan bolatyn», – degen.

«Komissiya taqqan «oydan shygharu» júlyp alynyp, mýl­dem qarama-qarsy payymdaugha japsyrylghan derbes maghyna­lyq salmaghy bar abzas mynanday: «Eshkim de, esh uaqytta qazaq jәne orys halyqtarynyng dostyghyn, qazaq halqynyng Lenin partiyasyna degen senimdiligi men sýiispenshiligin joya almaydy. Últ kórgen kóptegen qiynshylyqtargha tóze otyryp, adamdardyng qoly soghan jetti, ghasyrlar boyy dostyqtyng dingegin qalady. Bizding elimizding týrli tarihy kezenderinde kórinis tapqan qazaq halqynyng jalpygha mәlim internasionaldyq aktisi turaly aitpay-aq qoyayyn. Tek kópshilikke mәlim emes myna bir faktini ghana eske salghym keledi: Qazaqstanda kollektivtendiru kezinde partiya-sovet qyzmetkerlerining asyra silteuleri nәtiyjesinde qazaq halqy eki millionday adamnan aiyrylghan, tipti sonyng ózinde de partiyagha degen, orys halqyna degen senimin joghaltpaghan edi. Demek, biz búl senim men sýiispenshilikti qasterlep, bagha­laugha tiyispiz. Ósip kele jatqan úrpaghymyzdyng әkelerining revolusiyalyq dәstýrlerine adal bop, shyn mәnindegi inter­nasionalist bolyp ósu ýshin barlyghyn isteuimiz kerek, búl bizding boryshymyz» (jeke isting 11-shi beti). Derekti sәtsiz alynghan dese de, onyng múnda abzastyng basty jәne jalghyz dara iydeyasyn dúrys tolyqtyryp túrghanyn joqqa shygharu mýmkin emes. Al «asyra silteudi oidan shygharu» turaly aitsaq, komissiyagha tym bolmasa ózin osynda «Kishi Oktyabri» jasap jýrmin dep eseptegen F.I. Goloshekin ómirbayanynyng qazaqstandyq kezenin bilu jetkilikti bolar edi. Demek, osy jaghdayda da komissiya oidan shygharyp otyr, men, әriyne, oghan qarsymyn, óz kelispeushiligimdi bildiremin...»

Shyndyq ólmeydi. Onyng aitylatyn, júrtqa jariya etetin kezi, uaqyty bolady. Sol kezge deyin memlekettik qúpiya retinde saqtalghan zobalang jyldar qasiretin uaqytynan búryn Qoyshybaev osylay alghashqy bolyp auyzgha aldy. Al zang ghylymdarynyng doktory, professor Aryqbay Aghybaev «Almaty, 1986. Jeltoqsan» atty jinaqtyng 7-shi tomyn­daghy «Jeltoqsan – últtyq ruhty asqaqtatty» atty maqa­lasynda: «...1920 jyly Qazaq avtonomiyasy Respublikasyn qúrghan kezde óz elinde 65 payyzdy qúraghan, al 1962 jyly búl kórsetkish 20 payyzgha kemigen, jappay kollektivtendiru kezeninde eki jyldyng ishinde qazaqtardyng 52 payyzgha, yaghny 2 million 200 myny asharshylyqtan, jappay epiydemiyadan qyryldy. Al 15 payyzy respublikadan tysqary jerlerge mәngilikke jer auyp ketti. Búl Qazaqstandaghy «Goloshekiyn­dik genosiyd» kezeni edi. Qazaqtar industralizasiya kezeninde mәjbýrli týrde enbek armiyasy qataryna alyndy. Bay-kulak­tar retinde Sibirge jer audaryldy», – dep jazdy (189-bet).

Jalghasy bar...

Kólbay Adyrbekúly

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Manyzdy

Janaózen nege kóterildi?

Núrgeldi Ábdighaniyúly 5865
Dep jatyr

Janaózen talaby. Maminning jauaby...

Abai.kz 7108