Jeksenbi, 22 Mamyr 2022
Saylau 1437 0 pikir 29 Qarasha, 2021 saghat 13:57

Antiyrekord: Qyrghyzstandaghy saylau qalay ótti?

Qyrghyzstanda jeksenbi kýni parlamenttik saylau ótti. Aldyn ala mәlimet boyynsha alty partiya jenimpaz dep tanylghan, alayda naqty nәtiyje әli shyqpady. 

Ortalyq saylau komissiyasynyng aldyn ala mәlimeti boyynsha, bulleteniderding 90 payyzdan astamy eseptelip, Qyrghyzstan parlamentine alty partiya ótken. Olardyng ishinde biylikti jaqtaytyn «Ata-Jurt Qyrghyzstan» partiyasy kósh bastap túr, odan keyingi orynda qazirgi biylikke adal taghy tórt partiya bar. Oppozisiyalyq kýshterden tek «Býtun Qyrghyzstan» partiyasy ghana 5 payyzdyq kedergini ensergen.

Kelesi partiyalar parlamentke aldyn ala saylanady:«Ata-Jurt Qyrghyzstan» 16,85 payyz dauys jinady, «IYshenim» – 13,40 payyz, «Yntymaq» – 10,74 payyz, «Aliyans» – 8,12 payyz, «Butun Qyrghyzstan» – 6,70 payyz, «Yiman Nuru» – 5,98 payyz.

Sonymen birge, dauystardy sanau kezinde parlamentke 10-gha deyin partiyanyn, onyng ishinde 4 oppozisiyalyq partiyanyng ótui mýmkin ekeni habarlanghan bolatyn. Avtomatty týrde oqylatyn dauys beru jәshikterinen alynghan mәlimetterdi óndeu kezinde sebepteri OSK-gha әli týsindirilmegen sәtsizdikter bolghan.

«Ata Meken» partiyasynyng jetekshisi Omurbek Tekebaev saylaudyng aldyn ala nәtiyjelerine týsinikteme bere otyryp, OSK sayty jabylghan kezde «ýlken, týsiniksiz» ózgerister oryn alghanyn aitty. OSK sayty biraz uaqytqa óship, qayta qosylyp, dauystar lezde ózgergenin kóptegen partiya ókilderi aituda.

«Biz jýrgizgen saualnamagha sәikes, biz 8-10 payyz jinap, ýshinshi nemese tórtinshi oryngha senimdi týrde boldyq. Ýkimetti qoldaytyn partiyalar tórt payyzgha jetpey qaldy. Tek 13-14 payyzben «Ata-Jurt Qyrghyzstan» ghana algha shyqty. OSK sayty bizding partiyanyng keminde 71 myng dauys jinaghanyn kórsetti. Búl kórsetkish tek artuy kerek edi. Ol tómendey almady, búl absolutti kórsetkish. Búl payyz emes. Biraq saytty óshirip, qosqan kezde dauystar eki esege azayyp, 41 000-gha deyin, yaghny 3,5 payyzgha deyin tómendedi. Arifmetikany bilmeytinder 100 payyzdan 150 payyzgha deyin ósti, sodan keyin qaytadan azaytty», - dedi Tekebaev.

90 deputattyng 54-i partiyalyq tizim boyynsha saylanady, qalghan 36 deputat bir mandatty okrugterding ókili bolady, sondyqtan bolashaq parlamenttegi kýshterding naqty sәikestigi әli belgisiz.  Bir saylau okrugi boyynsha saylaugha qatysu ýshin 21 partiya, bir mandatty okrugter boyynsha 282 kandidat tirkeldi. Qazirgi preziydent Sadyr Japarovty jaqtaushylar kóp bolatyny anyq. Saylaugha qatysu kórsetkishi, songhy mәlimetter boyynsha, 30 payyzdan әreng asty, búl tәuelsiz Qyrghyzstandaghy saylau tarihyndaghy rekordtyq tómen kórsetkish bolyp sanalady.

Ortalyq Aziya memleketterining kópshiliginde belgili sayasy әdis saylaushylardy úiymdasqan týrde tasymaldau nemese para beru arqyly dauysty ózgertu, dauys sanau barysynda baqylaushylardy shygharyp jәberu nemese saylau uchaskesine mýlde kirgizbeu syndy zang búzushylyqtar tirkeldi.

Qazirgi VI shaqyrylymdaghy Jogorku Keneshting ókilettigi 2020 jyldyng qazan aiynda ayaqtaldy. Biraq ótken jylghy qazan oqighasynan keyin, parlament saylauynyng nәtiyjesi joyylyp, eldegi biylik auysqan son, deputattar óz ókilettikterin úzartty. 22 qazanda parlament zang qabyldady, oghan sәikes jana parlament saylauyn ótkizu el Konstitusiyasyna ózgerister engizilgenge deyin toqtatyldy. Jana parlamenttik saylaudyng kýni 2021 jyldyng 1 mausymyna deyin belgilenui kerek edi.   Biraq preziydent әkimshiligi jazda jana Konstitusiyanyng qabyldanuyna baylanysty Jogorku Keneshti qúrudyng jana erejeleri engizilip jatqanyn jәne ol ýshin tiyisti zang qabyldau qajet ekenin habarlady. 28 shildede parlament «Qyrghyz Respublikasy Preziydenti men Jogorku Kenesh deputattaryn saylau turaly» zannyng jana redaksiyasyn maqúldady, sodan keyin jana saylau 28 qarashagha belgilendi.

Qazirding ózinde saylau nәtiyjesin bes partiya moyyndamaytynyn aitty jәne olar Ýkimetti otstavkagha ketuin súrauda. Olar elde qaytadan saylau ótkizu kerek degen oida.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Erevanda ereuil

Abai.kz 1120