Beysenbi, 29 Qyrkýiek 2022
Ádebiyet 5326 10 pikir 26 Qarasha, 2021 saghat 14:57

Bir týiir apiyn

(әngime)

Qúday-au, búl oqighany әngime etip jazu múnshalyq qiyn bolaryn nege oilamaghanmyn?! Birneshe mәrte qolgha qalam alyp, óndirip týk jaza almay, aqyry bәrine qoldy bir siltep, qoya salyp edim. Ángime de, jazu da, odan týigen oy da jayyna qaldy.

Endi mine, jazugha jәne otyrdym... Kórgen dýniyeni sol qalpynda qaghazgha týsiru kerek. Boldy. Bitti. Qospasyz, әrleusiz... bәrin aina-qatesiz qaghazgha kóshire salmaqpyn. Bireuge oy salu, oilandyru, sanasyna auyr jýk artu maqsat emes. Búghan deyin de maqsat-mýdesiz talay qaghaz shimaylaghanbyz. Sol kóp shimaydyng biri bolsyn dep sheshtim.

Qolym jazu jazudan da shyghyp qalypty. Tityqtap, kibirtiktep, shimaylay bastadym. Sonda da, aldyn-ala eskerteyin... Álgi ótken jyldary bir ret kezikken aqsaqaldyng taghdyryna jýrek auyrtar auysh eken demessiz. Onsyz da óz kýibenim az emes. Qayghym da, quanyshym da bir basyma jetip artylady. Búl ómirding әr kýnin bolmashy ýmitke arqandap qoyghan men beybaqty ózgening qayghysyna qayghyrady deu - bos sóz.

IYә, ol aqsaqaldy, yaghny osy әngimening keyipkerin arnayy izdep tappadym. Tipti, atalarynyn, aghasynyng aty-soyyn bilgenimmen ózining esimin súramappyn da... Shaldyng ruyn da, adamdardyng atyn da ózgertpeudi jón kórdim. Soghys jyldary bolghan bir oqigha ýshin meni úrpaqtary sotqa sýirep, ya kýstanalay qoymas. Sosyn, búl әngimeni eshkimge qinap aitqyzbadym. Ózi aghytyldy, ózi aitty.

Aqsaqaldyng atyn da, zatyn da bilmeymin dedim ghoy. Turasyn aitsam, mýldem tanymaymyn. Kerisinshe, bú kisi mening әkemdi biletin adam-mys. Ol turaly sәl keyinirek aitarmyn.

Osylay mýldem tanys emes adam kezigedi. Sóitedi de, әngimesin aityp, týk bolmaghanday sening ómirinnen izim-ghayym joghalady. Bәlkim, ol adamdy maghan Qúday jibergen shyghar, Tәnir IYem osy jazba ýshin ghana basymyzdy bir arnagha toghystyrghan bolar.

«Tanymaymyn» degenim jay sóz. Múnday aqsaqaldar aramyzda әli de az bolmasa kerek. Diqat berip qaramaghan son, sәp sap oilanbaghan son, olardyng kóp ekenin әste bile bermeymiz. Bәlkim, óz ýiimizde de dәl sonday kónili jarym adamdar ómir sýrip jatuy mýmkin ghoy. Mysaly, әkem, sheshem... Mening әkemning o aqsaqaldan qay jeri artyq edi. Qúday ony baqytty etip jaratyp, әlgi jolda kezikken aqsaqaldy sorlatyp qoydy dey almaymyn.

Meninshe, әr adamnyng taghdyr-talayy әrtýrli bolghanymen, quanu - renju, shattanu - jylau, razy bolu - ókpeleu syqyldy ishki sezimderi birdey... Bolmashygha renjip, týiir zatqa quanar qarttar az ba? Adam qartayghan sayyn әlgi sezimder jiydip, tipti sәbiydikindey júmsaryp kete me deymin. «Adam - qartayghanda bir bala» degen teginde ras sóz. Sonyng rastyghyna әlgi shal kózimdi anyq jetkizdi.

***

Kelinshegim ekeumiz sol bayaghy әkemning bir auyz sózine, kóniline bola tórt jýz shaqyrymdyq jolgha qinala shyghyp, auylgha bet alghanbyz. Áldebir alys tuystyng bir shәugim shәiin iship, quanyshyna ortaqtasyp qaytpaqpyz. Ákey bolmasa, әlgilerding etjaqyn aghayyn ekenin bayaghyda úmytqan bolar edik. Bir shәugim shәy ýshin búlay sabylmas ta edik. Múny qazir oilap otyrmyn. Sheshey «kelulering kerek» degen son, ne jan qalsyn, әlgi jamaghayynnyng ótesi ótkeni ýshin emes, shal-kempirding kónili ýshin atqa qondyq.

Qúlja kýre jolymen zulap kelip, Tónkeristing búrylysynan el «Betonka» atap ketken jana jolgha qaray búryldyq. Jol jiyeginde qolyn kóterip keyipkerim túr eken. Ol aqsaqaldyng osy әngimege basty keyipker bolaryn o sәtte qaydan bilem, «shaldyng jol kýresi qinala shyqqan sapardyng biraz shyghynyn jabar» degen niyetpen toqtay qoydym. Osylay ózim atyn da, zatyn da bilmeytin, bar bolghany ómirimde 4-5 saghat qana jol serik bolghan, sóite túra 4-5 jyl boyy oiymnan shyqpay jýrgen adammen keziktim.

Shәlkódege baramyn dedi. Men oghan Qarasazdyng búrylysyna deyin ala ketetinimdi aittym. Úzaq joldy enserip tastar kólik tabylghanyna quanghanday boldy. Keyipkerim kólikke mindi. Aldymen artqy oryngha otyrghan. Qúlaghy shalys estiydi eken. Men әielimdi artqa ótkizip, aqsaqaldy qasyma jayghastyrdym. Aldynghy oryngha otyryp jatqanda aqsaqaldyng kózining aldy kólkildep túrghanyn bayqadym.

«Betonkagha» týstik. Mashina jyldamdyghy saghatyna 130-140 shaqyrymdy kórsetti. Sol-aq eken, aqsaqaldyng kózinen móltildep jas qúiyldy.

- Aqsaqal, sizge ne boldy? - destik týk týsinbey...

- Eshtene, eshtene de bolghan joq, - deydi kemsendep.

Muzykany óshirdim. Áyelim de, men de, aqsaqal da ýnsiz...

«Betonkanyn» boyymen kóligim keledi, ysqyryp... Sol ysqyryqqa qapaly jannyng bulygha jylaghan ýni qosylady. Qolyndaghy bir japyraq betoramalmen kózin syghymdap alady, ara-túra.

Keyipkerim úzaq jylady. Bir uaqytta shydam tausylyp, tyghyny atyldy.

- Balam, bir týiir apiynyng bar ma? - dedi alqymyn kóz jasy juyp.

«Bir týiir apiyny nesi, myna shal aljyp qalghan ba?» dep men otyrmyn.

- Bir týiir apiyn tauyp bershi, bir týiirin ghana...

Taghy da kemsendeu... Taghy da egilu...

Kelinshegimning esi shyghyp, kóz-qarashyghy sharasynan ytqyp keterdey boldy. «Jylanqy shaldy qaydan ala qoyyp edin?» degen oiyn janarynan oqyp ýlgerdim.

- Apiyn, bir týiir apiyn... - dedi de týsiniksiz birdemelerdi aita bastady.

Taghy da úzaq ýnsizdik... Taghy da úzaq bulygha jylau...

- Bir týiir apiyn bolsa ghoy, balam! Aytshy, men olardy qalay el qataryna qostym. Bir toygha kele qoyyp edim. Ákemning dosy dep, әkesindey kórip shaqyrdy. Sony da kóp kórdi me?! Qúday-au, qatynym ólgende de, solardy «sheshesi joq» degizbep edim. Bas-basyna birden ýy túrghyzyp berdim. Qatyn әperdim. Mә, al, mal! Mә, al, aqsha! Mә, al soghym...

Menen ne jamandyq kórdi. Auylgha baram, bәrin aitam... Endi mening keregim joq eken.

«Aqsaqal sabyr etiniz» degen boldym.

- Qalay sabyr etemin. Býgin keldim, auyldan. Dosymnyng nemeresi ýilenipti. Áruaqty syilaghan song ghana kelip edim. Mynau Novalekseevkedegi «Shossede» toyy bolady eken. Toyhananyng aldyna deyin baryp, kireberisinen keri qayttym. Ne ertip bala aparmasa, ne jetelep nemere aparmasa, sondyq qúnyng bolmasa, toy ne tenim?! Bir taqiyalyq qúnym joq eken. Álgi kelinge aittym. «Sayahattan» bir taqiya әkep bere qoy dep. Soghan balalardy júmsay qoysa, taqiya әperse, baylyghy kemip qalar ma edi.

Kelinshegim «myna shal bir taqiyagha bola jylap otyr ma?» degendey aqsaqaldyng basyna qarady. Sony sezdi me, shal ongly kók taqiyany júlyp alyp, umajdap, auzyna tyqty. Kónerip ketken taqiyany protez tisimen shaynalap úzaq otyrdy. Sóitti de, qayta otaldy.

- Atana nәletter! «Toygha meni apar» dep balagha aittym. Kollektivpen balyqqa baram dep, tyndamay ketti de qaldy. Ákesinen balyq qymbat eken de...

Aqsaqal taghy da úzaq jylady.

- Balam, bir týiir apiyn bershi, bir týiirin ghana...

Áyelim ekeumiz týkti úqpasaq ta, aqsaqaldy ayap kettik.

Ayaugha túrarlyq suret edi kórgenimiz...

***

Shelekke jetken son, keyipkerimning jylauy tiylyp, qabaghy ashyldy. «Bir týiir apiyny» úmytylugha ainaldy. Árneni bir sóz etip, biz de jaylanyp qaldyq.

Ol kisi әdetinshe mening ruymdy, tegimdi, әkemning atyn súrady. Bir qúdalyqta әkeydi kórgen adam eken. Ol kisi turaly ystyq lepesti lebizin aitty. Ákeydi tanyp, qúrmettep túrghan son, mening de arqam kenip, әlgi «bir týiir apiynnyn» jayyn súradym.

- Áy, balam-ay! Joqty qauzap qaytesin! Úmyt, bәrin, - dedi qysqa qayyryp.

- Shal adam ashulanyp, renjigen son, qay qaydaghy esine týse beredi.

Men qadalghan jerden qan alatyn adammyn. Aqsaqalgha «bir týiir apiynnyn» syryn úqpay tynysh tappasymdy sezdirgendey boldym.

- Eshkimge aitpaghan әngimem edi. Auyzdan qanghyp shyghyp ketti. Otyz tisten shyqqan son, otyz ruly elge tarap, ynghaysyz bolmay ma?.

- Oi, sizdi kim tanidy, meni kim tanidy? - dedim men.

«Ras-au» degendey betime bir qarap aldy da:

- Á, jaraydy! Tek jol qysqartu ýshin aitayyn, balam! Áruaq, kýnirenbesin, qara jer habar bermesin... Sosyn, ishte ketpesin, sher bolyp...

Aqsaqaldyng onay jyghyla salghanyna tandanyp-aq qaldym. Ne de bolsa, ishine saqtaghan bar syrdy aqtaryp tastap, jenildemek boldy-au deymin. Áytpese, ýlkenderding dәti qatty bolmaytyn ba edi?! Olar ruy, atasy turaly aitqanda key mәselening únghyl-shúnghylyna boylamay, ózine sóz keler tústy attap ótip ketetin.

Bú kisi óitpedi.

- Men saghan Qojbanbetpin dedim ghoy. Onyng ishinde - Saqaumyz. Ákem, dúrysy atam Jekebek batyr kisi edi. Pandy (bandy) Mergenbaygha ermey qoyghan qynyr adam edi. Soghan ashulanyp, Pandy atamnyng shangharaghyn oirandapty. Bar malyn arghy betke asyryp әketipti. Sonda da pandynyng degenine kónbepti. Aqyry, atamnyng jalghyz balasy Auhandy úrlap, baulyp, ózine sarbaz etipti. Jekebek atam Auhan aghamnan bir airylyp, qayta tabysqan adam edi.

Key dýnie týsiniksiz bolmau ýshin aitayyn. Men Jekebekting qyzynan tughan jiyen ekenmin. Sheshem erte qaytys bolyp, naghashy atam bauyryna balasy esebinde basypty.

Sodan beri - Saqaumyn! Búryn, jas kezimde bir Sәlbender «bauyrynbyz, tuysynbyz» dep izdep kelgen. Men Jekebek atamnyng әruaghyna shek keltirmeyin dep, óz qanymnan, óz tuysymnan bas tarttym.

Mergenbaygha qanghyghan oq tiyip, ajalyna kezikken son, Auhan agham Tekes asyp, bizdi tapty.

- Mergenbay batyrgha qanghyghan oq tiygen joq qoy, - dedim men.

- Qanghyghan oq tiydi. Sosyn, sen pandyny batyr dep, byljyray berme!, - dedi keyipkerim shytynap.

Keyipkerimning kózi qyp-qyzyl bolyp, maghan jek kóre qarady. Sóitti de óz-ózimen sóilesip otyrghan adamday әngimesin jalghady.

- Men tughan son, 4-5 jyldan keyin Auhan agham soghysqa alyndy. Ol hat jazyp túratyn. Onyng hatyn ýige sýiinshilep әkeletinmin. Eki sheshem, Jekebek atamnyng eki әieli kezek-kezek betimnen sýietin. «Bergenine qúldyq» dep atam meni bauyryna basyp, riza bolatyn. Ol bir qayghymyz qalyng bolsa da, baqytty kýnder edi-au.

Auhan aghamnan hat sap tiyldy.

Jekebek atam qospanyng malyn baghatyn. Tang azannan ketip, kýn qúlaghangha deyin tauda jýretin. Kesh bata ózen boylap, atamnyng aldynan shyghamyn. Atam jerden kókpar ilgendey, meni lyp etkizip kóterip alatyn. Sóitip, aldyna qonghyzyp, ýige qaytamyz.

Bir kýni taghy da atamnyng aldynan shyqtym. Atam kýni boyy jylaghan ba, kózi qantalap, qyzaryp ketipti. Óni synyq. Qabaghy týnerip, kýrsine beredi. Meni jerden bayaghyday erkeletip kóterip alghan joq. «Nege shyqtyn?» degendey jaqtyrmay bir qarady da, dalada tastamau ýshin ghana ilip aldy. Qoly da temirdey qatty bolyp ketipti.

- Birbay atannyng ýiine sogha keteyik, - dedi jolay kónilsiz til qatyp.

- Tazbas atanyng ýiine me? - dedim men.

- IYә, Tazbas atana, - dedi jymiyp.

Atamnyng kónildenip, jymighanyna birtýrli quanyp qaldym. Birbay atanyng ýiine jaqynday bere atam «Áy, Tazbas» dep aighay saldy.

Jyltyr basyna qalpaghyn basa kiyip dosy shyqty, tysqa.

- Áy, Tazbasym-ay! Bolmady ghoy, bolmady. Sorlap qaldym ghoy, men beybaq! Tózim týgeldi. Bir týiir apiynyndy qy endi, - dedi sosyn.

- Qap, qap-ay! Qaytsem eken-ә! Seni de kinәlay almaymyn. Mynau sorlyny ayasang etti, - dep sausaghyn maghan qaray shoshaytty.

- Qúday ayasyn, seni Jekebek. Mende apiyn joq edi. Bir bolsa, Kebekten tabylady. Jýr soghan baralyq, - dedi de attyng basyndaghy noqtanyng shylbyryn aghytyp, bizdi jetekke aldy. Atam jýgenning tizginin maghan ústata saldy.

Bizding atty jayau jetelep: «Ay, Auhanym-ay, Auhanym-ay» jylap keledi Tazbas ata...

Biz ýsheumiz Kebek atanyng ýiine jettik.

- Bir týiir apiyn súray keldik, - dedi Birbay Kebekke.

- Qúday qayyryn bersin, Jekebek! Sening úigharymyng ras bolsa, Alla aldynan jarylqasyn!

- Ne tantyp otyrsyn, Kebek! Ólmegen adamgha kónil aitqan nesi?

- Apiyn joq, bar bolsa da bere almaydy ekenmin, - dedi Kebek ata qataya qoyyp.

Atamnyng jalynghan ýni estildi.

- Aqyrettik joldasym edin, qu janymdy qinamashy, Kebek.

- Joq, degesin joq! Joqty jerden qazam ba?, - dedi Kebek mýldem tausylghan ýnmen.

Tazbas ata ústaghan shylbyrdy susytyp tastap jiberip, qolyn qaltasyna saldy da, gazet qiyndysyna oralghan әldeneni shyghardy. Tyrnaqtay ghana orau...

- Kebek, mynanyng kýnәsin birge kóterelik, - dedi sosyn týnerip.

- Atama, oibay, atama... Óz kýnәm de az emes, - dep shorshyp týsti Kebek ata.

- Áy, Kebek, әy Birbay, - dedi atam alghash Tazbas dosyn azan shaqyryp qoyghan atymen atap. - Myna ekeuing de mening azabyma ortaq emessinder! Men ne, sendersiz bir týiir apiyn taba almaydy ma ekenmin?! Auhanymdy aldyma salmay attanayynshy, múrsat berindershi, - dedi kemsendep.

Kebek ata Birbaydyng qolyndaghy umajdalghan gazet qiyndysyn júlyp alyp, atama ústata salyp:

- Qidym, dosym! - dedi.

- Sen she? - dedi Tazbasqa Jekebek atam.

- Men qimasam, joq degen apiyndy qaltama salyp keler me edim, - dedi de Birbay ata teris qarap jýrip ketti. Arqasynan qarap túryp, Tazbas atanyng jylap bara jatqanyn anghardym.

Biz ýige qayttyq. Atam ýige kele jatyp, egilip jylay berdi.

- Úlym, Auhanym! Kýnim, Auhanym! Pandygha qimaghan, Auhanym! Keudeme simaghan, Auhanym! Tughan jerden bir uys topyraq ta búiyrmaghan, Auhanym!

Kýnde mening óz atymdy atap erkeletetin. Býgin aghamdy erkeletip, mening betimnen sýiip kele jatty. Sol sәtte men ol kisining kózine Auhan bolyp kórinsem kerek.

Atama ne bolghanyn, nege jylap kele jatqanyn, nege meni Auhanym dep erkeletkenin týsiner hәlde emes edim. Balamyn ghoy, óitkeni. Ýige jete bere atam «Tazbastan apiyn alghanymdy sheshelerine aitpa» dedi selqos qana. Búl sózi qúlaghyma «bәribir aitasyng ghoy» degendey estildi.

Ýige kele әlgi apiyndy shiykidey shәiine ýgip saldy da, iship saldy. Apiyndy em ýshin kýidirip, ýgindisin ghana paydalanatynyn ol kezde bilmeushi edim. Atam shiyki jútty. Sóitti de, meni qúshaqtap, tór tósekke jantaya ketti.

Arada bir saghat ótti me, ótpedi me, bilmeymin, esik aldynan «oybay, bauyrymdaghan» dauys shyqty.

- Jýgir, ana eki qaqpasqa meni әli ólgen joq de, - dedi atam.

Men syrtqa atyp shyqsam, dauys sap, anyrap kele jatqan Birbay men Kebek atalar eken. Olargha «atam әli ólgen joq» dey salyp, ýige qaray jýgirdim.

Atam dostaryna:

- Myna kýshik, jiyen de bolsa, balam edi. Osy jetimdik kórmese eken. Ekeuine sony tabystayyn dep, tiri jatyrmyn, - dedi.

Arada sýt pisirim uaqyt ótpey atam dýnie saldy. Ertesi kýni Auhan aghamnan qaraqaghaz keldi.

Atam jaryqtyq, jalghyz úlynyng sheyit ketkenin sezgen eken...

Úlynyng aldyna týspese de, qaraqaghazdan ozyp, o dýniyelik boldy.

***

Aqsaqaldyng әngimesi bizdi Kegenge bir-aq jetkizdi. Búl kezde kóz baylanyp, týn kelgen. «Saryjazda nemere bala túrady. Qarasazdyng búrylysynda dalada qalghansha, býgin sonda qonayyn» dedi kónildenip. Sosyn, nemeresining dýniyetapqyshtyghyn maqtady. Baghanaghy renishi úmyt. Auzynyng suy qúryp, balasynyng balasyn aita beredi, aitqan sayyn mereylenip, tóbesi kók tiregendey shattanady. Dәp bir sәby siyaqty. Aqsaqaldyng endi «bir týiir apiyndy» ansamaytynyna mening kózim de anyq jetkendey edi. Ishtey quanyshty edim. Bir sәttik renish toydan ketip qalugha sep bolghanymen, nemerening jeke ýy boluy, odan ýsh-tórt shóbere sýiip otyrghany, sonyng bәrin juyp-shayyp ketti. Ómir degening osy. Kólenkesi kóp degenmen, sәulesi de az emes...

Saryjazgha «auyz su» tartylyp jatyr eken. Kóshening oiran-batpaghy shyghypty. Shaldyng aituynan qate ketti me, elden súrap jýrip, nemere balanyng ýiin әzer taptym. Dón-dóng joldan mashinyng asty birneshe ret jer syzdy. Oghan kelinshegimning jýregi auyrdy. Mening kónilshektigime, bolmashygha әserlenip, qúlay ketetin jaydaqtyghyma renjidi.

Otau ýiding (nemerening ýii) aldynda tau bolyp shaghyl ýiilipti. Elden qalmay, su týsirip alayyn dep, jer qazypty. Ol jer or bolyp, oiylyp jatyr eken. Qalta telefonnyng jaryghymen otau ýige әreng kirdim.

- Atandy әkelip edim, kirgizip alasyng ba? - dedim esik ashqan ózim qúralpy jigitke.

- A, jaraydy, - dedi әlgi jigit qalbalaqtap.

Auzynan araqtyng iyisi mýnk etti. Tәltirektep, ayaghynan әzer túr.

Arghy jaqta bir top araq ishken jigitterding karta oinap, duyldasyp jatqanyn kórdim. Nege óitkenimdi ózim de bilmeymin, nemere jigitti jetelep, kóligime jetkizdim. Sosyn, nemere ekeumiz aqsaqaldy qoltyqtap, ýige tarttyq.

Nemere shaldy emes, shal nemereni shúqyrgha týsip ketpesin dep, demep kele jatty. Kenet, nemere shalynyp ketip edi, keyipkerim yzagha bulyghyp, «Oy, atannyng kóri... atannyng kórinde ókirgir» dep iytere saldy.

Mas nemere ózi qazghan shúqyrgha qúlap bara jatty.

***

Qúday-au, búl oqighany әngime etip jazu múnshalyq qiyn bolaryn nege oilamanmyn? Almatydaghy kelinining basynda taqiyasy bar adamgha «Sayahatqa» baryp, taqiya alyp beruge múrshasy bolmaghan shyghar. Qazirgi әr sekundymyz - altyngha ten. Shal erikken eken dep eki myng tengelik bir taqiya ýshin bazargha sabylar uaqyt pa? Balasy әriptestermen balyqqa barmaqty josparlap qoyypty. Ayaq asty әkesi jetip kelip, bayaghyda ólip qalghan bireuding nemeresining toyyna barmaq eken. Seksennen asqanda, toy izdep, ayaghynan aljyghan shal ýshin josparly sapardan qalu, uәdeden tay jigittikke saya ma? Su týsirip, jer qazyp, sharshaghan nemere demalyp, sәl araq iship, karta oinasa, ne bolypty?! O, bayghús bir demala qoyghan kezde sap etip atasynyng kele qoyaryn bilgen joq qoy.

Osynday oilar basyma keler-kelmesten telefonym shyr etti. Sheshem. Biz keshikken son, mýldem kelmeytin boldy dep otyrsa kerek. Ákem maghan «aghayyn-tuystan bezip, kómusiz qalayyn dep jýr me?» dep renjip jatqanyn aitty.

Nege ekenin bilmeymin, men keyipkerimdi emes, ózimning әkemdi ayadym. Ol kisi «bir týiir apiyn» izdep ketpey túrghanda, auylgha jetu kerek, endi...

Qanat Ábilqayyr

Abai.kz

10 pikir