Beysenbi, 20 Qantar 2022
Betbúrys 1347 17 pikir 25 Qarasha, 2021 saghat 11:51

Tәuelsizdik bәrinen qymbat: Ózine sen, qazaq! Birligine sen!

Redaksiyadan: Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyng «Tәuelsizdik bәrinen qymbat» atty maqalasyna taghy bir mәrte kóz jibersek, Preziydent bylay deydi: «Men azattyqtyng alghashqy onjyldyghyn jana Qazaqstannyng irgetasyn qalau kezeni dep atar edim. Osy uaqytta Elbasynyng basshylyghymen memleketimizding nyshandary belgilenip, biylik jýiesi qalyptasty. Últtyq valutamyz ainalymgha endi. Qaruly Kýshterimiz qúryldy. Ata zanymyz qabyldandy. Sheteldermen diplomatiyalyq qatynas ornatyldy. Elimiz bedeldi halyqaralyq úiymdargha mýshe boldy.

Osynau tolaghay tabystardyng bәrine Elbasynyng dara kóshbasshylyghynyng hәm halqymyzdyng danalyghy men parasatynyn, birligi men yntymaghynyn, otandastarymyzdyng qajyrly enbegining arqasynda qol jetkizdik. Sondyqtan, Elbasy Tәuelsizdigimizding mәngi simvolyna ainaldy desek, aqiqatty aitqan bolar edik»...

«Takim obrazom, postoyanno ukreplyaya Nezavisimosti y sohranyaya selostnosti strany, podderjivaya sennosti semiy y prodvigaya nasionalino-duhovnui kulituru, udelyaya vnimanie priobretenii glubokih znaniy y chestnomu trudu, my stanem nasiey sozidateley. Eto y esti semi glavnyh stolpov nashey Gosudarstvennostiy!» - skazal Elbasy.

Ýn qosu

Ústaranyng jýzindey tónkerilgen dýniyede jyl sayyn bir qúbylys shygha keledi. Aynalyp óte almaysyn. Basyp ótuge, keship ótuge tura keledi. Dert keulegen pandemiyang anau, bezip bara jatqan dollaryng mynau. «Kýlsheli bala» oinaugha jaqsy. Dosyng kóbeyip keledi. «Týlkining qyzyldyghy ózine jau». Úlan-baytaq jerine qyzyqpaghan kim bar. Talaylardyng silekeyi shúbyrghan. Jauyng da az emes siyaqty. Tәuelsizdikting әr kýni qyraghylyq tileydi, saqtyqqa shaqyrady. Bileging men bilimindi birdey bekemde.

«Oraza, namaz – toqtyqta!» Qyldan taysan, qol úshyn berer kiming bar? Eki tuyp, bir qalghan Resey men Ukrainagha, Iran men Irakqa qarasan, myng jyldyq kórshi Ázirbayjan men Ármeniyege qarasan, deneng týrshigedi. Qúday sondaydan saqtasyn. Arqandy kenge salyp, aua jayylyp barasyn.

Auzyna kelgendi kókip, aspandaghy Aydy alyp berse de, qanaghat qylar týring joq. «Anau-joq, mynau-joq, etpeydi», deysin. Úlyng shalduar, qyzyng erke bolyp barady. Ne jetpeydi? Bәri bar. Kókjiyekten әrirek kóz jibersek, adamnyng oiyna kelmeytin oqighalardy kóremiz. Sonyng bәri sabaq, bәri syn. Azghantay qazaq, etek-jenindi jiynqyrap, әr kýnine esep ber, ertendi oila, esepte. Sabyr saqta, tirlikting nәri – birlikte ghana eken. Bas-basyna by bolamyn dep janyqpa, el saylaghan basshyng bar. Únasa da, únamasa da, soghan tapsyrdyq taghdyrymyzdy. Demokratiyanyng dәmi degen tәtti desedi, biraq sonyng qazaqtyng ishine jaghatyn-jaqpaytynyn әli týsinip bolghan joqpyz.

Núrekenning aityp túrghany osy. Bir ýiding balalaryn úiystyryp ústau onay emes, oghan da ep kerek. Bireuin aldap, bireuin arbap, bireuining arqasynan qaghyp degen siyaqty. Núrekenning menzep otyrghany osy. Ýlkenimiz jastargha ýlkendikpen ýlgi bolayyq, kishimiz ýlkenimizdi syilay bileyik. Odan basqa ne qyzyq bar, búl ómirde.

Zarqyn Tayshybay,

Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri,
M. Qozybaev atyndaghy Soltýstik Qazaqstan uniyversiytetining professory

Abai.kz

17 pikir

Ýzdik materialdar

Manyzdy

Janaózen nege kóterildi?

Núrgeldi Ábdighaniyúly 5865
Dep jatyr

Janaózen talaby. Maminning jauaby...

Abai.kz 7103