Beysenbi, 20 Qantar 2022
Alasapyran 1392 10 pikir 23 Qarasha, 2021 saghat 15:50

Tragediyalyq statistika. Suisidshiler bizge ne aitpaq?

Keshe Almatydaghy Jetisu-1 yqsham audanynda bolghan qayghyly oqigha Qazaqstan qoghamynda qyzu talqy boluda. Qalalyq polisiya departamenti oqighanyng jay-japsaryn aityp, mәlimdeme jasaghan edi.

Ol boyynsha, Jetisu-1 yqsham audanda 28 jastaghy әiel 9 qabattan әueli ýsh balasyn laqtyryp, artynan ózi de sekirip ketken. Balalardyng ýlkeni 6-da bolsa, kishisi 2-de eken. Ýsh bala da, suisid jasaghan әiel de qaytys bolghan.

«Qazirgi uaqytta qayghyly oqighanyng sebepteri men basqa da mәn-jaylaryn anyqtau maqsatynda Almaty qalasy PD-de jedel-tergeu toby qúryldy. Atalghan derek QR QK-ning 105 baby boyynsha sotqa deyingi tergeuding birynghay tizilimine tirkeldi», - delingen Polisiya habarlamasynda.

105 bap degeniniz – «óz-ózine qol júmsaugha jetkizu» degen bap. Qúzyrly organ taratqan aqparattargha qaraghanda, búl qayghyly oqighagha otbasyndaghy janjal sebep boluy mýmkin. Suisid jasar aldynda әiel hat jazyp qaldyrghan. Onda «ómirden sharshaghanyn, synaqqa tóze almaghanyn», aitqan. Pәterdi jaldap túryp jatypty. Shetin oqigha kezinde kýieui ýide bolmaghan. Aqparat tәmam.

Auyr qaza. Apat. Jan týrshigedi. Eng qorqynyshtysy – búl bir ghana shetin oqigha emes. Biyldyng ózinde suisid jasaghandar sany 4 myng adamgha juyqtaghan. Al óz-ózine qol júmsaugha talpynghandar sany 5 mynnan asady.

Almatydaghy qayghyly oqighanyng sebebin qazir jelidegi júrt san-saqqa joramaldap jatyr. Bireuleri – ýsh balasyn asqan qatigezdikpen ólimge qighan anany aiyptap sóilese, endi bireuleri – túrmys tauqymeti tyghyryqqa tiregen búl otbasynyng tragediyasyna әngimesi әibat bolghanymen, әngime eter әreketi joq, bayy men kedeyining әleumettik túrmysy aspan men jerdey alshaqtap, taptyq tensizdikti sharyqtau shegine jetkizgen әreketsiz Ýkimetti, kýlli Qazaqstannyng jer asty, jer ýsti tabighy baylyghynyng bar qyzyghyn az ghana adamnyng qaltasyna salyp bergen eski hәm qazirgi biylikti, Aqordany aiyptauda. Aytargha da, jazargha da sóz kóp. Barlyghynyng da sózderinen shyndyqty estuge bolady.

Al statistika ne deydi? Qaranyz:

Staistika:

Stastistika bylay deydi: Dýniyejýzilik densaulyq saqtau úiymynyng mәlimeti boyynsha, Qazaqstan suisid jasaushylar jóninen alghashqy bestiktegi el (2017 jylghy derek). Al 2018 jәne 2019 jyldardaghy esep boyynsha 8 orynda.

Endi biyl, 2021 jyldyng qyrkýiek aiynda shyqqan taghy bir derekke kóz jýgirtiniz: Dýniyejýzilik densaulyq saqtau úiymy keltirgen esep boyynsha, 2021 jyldyng tek ýsh aiynda ghana Qazaqstanda 834 suisid faktisi tirkelipti. Onyng ishinde 105-i jasóspirimder eken. Osy 105-ting 50-i 2021 jyldyng alghaqshy toqsanynda óz-ózine qol júmsaghan bolsa, taghy 200-i suisid jasaugha әrekettenipti.

Búl esep boyynsha Qazaqstan suisid jóninen әlimdik tizimning alghashqy ýshtigine kirgen. 2019 jyly 3805 qazaqstandyq suisid jasasa, 2018 jyly olardyng 3542 bolghan. Biyl suisid jasaghan 834-ting 659-y er adam bolghan. Olardyng deni 35-44 jas aralyghynda.

Qúqyqtyq statistika komiytetining esebinshe biylghy jyldyng qantar-nauryz aralyghynda suisid jasaushylardyng sany 834 adamdy qúraghan. Onyng ishinde 625-ining suisid jasau kezinde aqyl-esteri sap-sau bolsa, 178-i alkogolidik ishimdikke mas bolghan. Taghy 30-y psihikalyq dertke shaldyqqan eken.

Sebep ne?

Qúqyqtyq statistika komiyteti suisid jasaudyng birneshe sebepterin atapty. Olar: jalghyzdyq, auyr materialdyq jaghday (bankrottyq, qaryz t.b.), disfunksionaldy ómir sýru jaghdayy (túrghyn ýiding joqtyghy nemese nasharlyghy), tughan-tuystarymen janjaldasau, otbasy ishindegi janjal, ajyrasudan keyingi depressiya, auyr somatikalyq aurular, eng jaqyn adamynan aiyrylu, әleumettik statusynan aiyrylu, jazadan qorqu, ózgelerding tabalauynan, úyattan qorqu, túrmystyq joqshylyq t.b.

QR Konstitusiyasynyng birinshi babynda, birinshi tarmaghynda: «Qazaqstannyng eng qymbat qazynasy – adam jәne adamnyng ómiri, qúqyqtary men bostandyqtary», - dep jazylghan. Ókinishtisi sol, jazyluy әdemi bolghanymen, shyndyghynda Qazaqstan tórtkýl dýniyege suisidtan aldynghy qatargha shyghyp otyr. Statistikany kórdiniz.

«Suisiyd» termiynin birinshi ret italiyan psihology 1947 jyly qoldanghan eken. Búl - «óz ómirin qiigha niyeti bar minez-qúlyq» degendi bildiredi. Demek, búl - kýrdeli, әdeyi jasalatyn minez-qúlyqty akt, búl әreket әleu­mettik, psihologiyalyq, psiho­fiziologiyalyq faktorlarmen ýndesedi, negizgi determinanty túlghanyng әleumettik-psiholo­giya­lyq dezadaptasiyasy, ómirlik jaghdaylardyng jaghymsyz sipatta ótui. Al naqtylaytyn bolsaq, suiy­siyd­tar 3 topqa bólinedi: shynayy, jasyryn, demonstrativti.

Bir emes, eki emes, Qúdaydyng qútty kýni óz-ózine qol júmsaugha asyghyp, ómirden baz keshkender kóbeyip barady. Songhy kezde suisid jasaushylar nege kóbeyip ketti? Biz osy ekonomikalyq qana emes, ruhany daghdarysqa úshyraghan joqpyz ba? Suisidting aldyn alu ýshin ne isteu kerek? Búl qoghamgha narazylyqtyng belgisi emes pe? Shýberekke týngli shybyn janyn shyryldatyp, úshyryp jibergender neni dәleldemek? Siz ben bizge ne aitpaq?..

Jelidegi júrt pikiri:

Adam ómirinen arzan ne qaldy?

Jankeldi Ghapbasov:

- Ýsh balasyn 9 qabattan laqtyryp, keyin ózi de sekirip baqilyq bolghan ana jayly.

Búghan kim kinәli? Sharshaghan ana ma? Sharshatqan jýie me? Retimen tarqatayyqshy. Negizi ýsh balanyng anasy myng jerden sharshap, ózegi talsa da «sharshau» degen úghymnyng ne ekenin úqpaytyn, on-solyn tanyp ýlgermegen ýsh birdey balanyng ómirin qiigha haqysy joq edi. Balany tudyng degen sol ýshin sheshim shygharyp, ony óltiruge qúqyghyng bar degen sóz emes. Yaghny ol anany esh aqtap ala almaysyz. Osyny úghynayyq.

Jýie. Qazaqstandyq otbasylardyng ómiri turaly.

Toqaev kelgeli eki jyl. 2019 jyldan beri jaghday qiyndamasa jaqsarghan joq. Jýie halyqty әli aldausyratyp keledi. 2030 baghdarlamasy dedi, endi 2050 dep otyr. Áyteuir bitpeytin uәde.

Elu jyldyq baghdarlamalardyng jemisin kýtip jýrgende el shashylyp qalmasa boldy. Halyqtyng әl-auqaty jaqsardy deuge kelmeydi. Auyldardyng qanshamasy jabyldy.

Auyldardaghy qarapayym su, jaryq mәselesi sheshilmegen song qanshama el kóshuge mәjbýr boldy. Búl mәseleler 30 jylda әli sheshilmegen. Key auyldarda әli kýnge deyin ne su, ne jaryq joq. Ne dúrys auruhana joq.

Baytaq dalamyzgha shoghyrlanghan qanshama auyldyng adamdaryn Astanagha jinap alyp otyrghan týrimiz mynau. Bos jer jau shaqyrady.

Elding ekonomikalyq mәselesi sheshilmese ótkizgen sammitten, EKSPO-dan, olimpiadadan ne payda? Halyqqa kýn kóris kerek. Múnayy bar, bidayy bar elde otyryp 1 bólke nandy 120 tengeden alamyz. Janarmaydyng baghasy bolsa belgili. Kólikterding baghasy sharyqtap ketken. Arzan ne qaldy bizde, adam ómirine basqa?

Mine, joqshylyqtyng saldary. Qazaqtyng kóp balaly qatyndary kóshede jýr. Kóshege shyghugha arlanghandary shydap, aqyry bolmaghan song terezeden ózin, ózegin jaryp shyqqan balalaryn laqtyryp ólip jatyr.

Al osynday kezde әkimder men deputattar milliondap alatyn ailyghyn aitqan kezde, ash jalanash otqan balalardan, kýizelgen analardan kishkene bolsyn úyalmaydy. Sebebi olar halyqtan alystap ketken.

Ash bala toq balamen oinaushy ma edi? Bireu tonyp, bireu toyyp sekiredi degen. Ezui tilingen, tozghan myna qazaq bireuge kerek pe osy? Álde qazaqtyng qazynasy ghana kerek pe? Kónbis qazaq kóndi eken dep qoysha aiday bergendi qashan qoyady?

Halyqtyng jaghdayy әbden nasharlady

Múhtar Tayjan:

- Almatyda ana men ýsh balasy qaza tapqany bәrimizding jýrekterimizge auyr tiyip túr. Migha simaytyn jaghday. Ýlken qasiret, tragediya. Jandary jәnnatta bolsyn.

Jalpy, elimizde óz-ózine qol júmsau kóbeyip ketti. Álem boyynsha tizimning joghary basynda túrmyz. Búnyng sebepterin óz basym ekonomikadan kórip otyrmyn. Halyqtyng jaghdayy әbden nasharlady. Álbette búl jýiege reforma kerek. Ol ýshin niyet pen jiger kerek.

Jaryng men perzentine saya bol, qazaq jigiti!  

Dastan Qastay:

- Nesin aitasyz, Týrkiyagha qonys tepkeli 5 aidyng jýzi boldy ghoy. Ósken ónir, tughan jer saghyndyrmay qoymaydy. Alystaghy aghayynnyng әrbir qam-qareketine kóz kýzip, qúlaq týrip otyrsyn. Qyzyq qughannan emes, qam jegennen… Onsyz da qazirgi tútas kenistik - býtin aqpary әlem dalanynda izin suytqan is, betin kórbiltelegen kiltipan andausyz qalmaydy. Áshkereleushi - mass media… jedeghabyl jeliler… Tús-tústan aghylghan aqparatty qyrnap, syrlap oqugha tyryssaq ta elden jetken kileng negativ janalyqtardan keyde kóz asha almay qalasyn. Jarylys. Iship-jeu. Ólim-jitim. Qymbatshylyq. Betimen ketken úrpaq, taghysyn taghylar…

Ilki sebep, kónilinizge tiymesin, biraq batys ghalymdary boljamymen kelispeske bolmaydy. Óz aldyna memleket boluda osy uaqytqa deyingi Orta Aziyada ósken, sanasy artqan qoghamnyng tәjiriybesin joyyp aldyq. Elding búlay dal boluy, aldymen, óz aldyna memleket bolu taqyrybyndaghy tәjiriybesizdikten. Alghashynda bayqalmady. Keyinnen arasy aishyqtala bastady. Sondyqtan da dәl qazirgi qogham silkinisti qajet etip túrghanday. Biraq qanday silkinis? Eldi aqyldylardyng biylep, qazaq sanasynyng shynymen janghyru kóshine bet týzeytin silkinis.

Ekinshi sebep… «Tútas qazaq qoghamy toryghyp túrghanday…» dep jazypty bir aghamyz. Onysy ras. Men kinәmshilikdikti únatpaymyn. Biraq, bizding әrbirimizge eng aldymen adamiyattyq qabilet-qasiyetterdi siniru kerek. Men bes aida bir kezekke talasyp, avtobustaghy oryn ýshin úrsysqan, birining betin biri tyrnaghan týrikti kórmedim. Bәri jaydary. Jaybaraqat. Eshkim ashu shaqyrmaydy. Qoghamdyq mekemelerge kirerde minezin qaltasyna salyp kiredi. Birde «bir-birine tym suyqsyndar. Az kýlesinder»,- dep edi qytay dosym… Kýlgen bylay túrsyn, biz bir-birimizge qamqor da bola almay qaldyq. Qazaq qazaqqa jat jamaghiyettyng adamy sekildi qaraydy.

3. Jauapsyzdyq. Kez kelgen isti jýrdim-bardym jasaugha, betkóbigin sýzip ótuge beyimdelip aldyq. Týbegeyli, tandyrymdy is atqaratyndar qazir az, shynymen bas almay oqityndar - siyrek. Atqa teris mingen telpekbay, shalaghay sholaqbelsendining danqy ozghan zaman…

Istegi, sharuashylyqtaghy búl «kesir daghdy» kýsheyip, endigi túrmys-tirshiligimizge, otbasymyzgha oiysty. Sóilesken, aralasqan, dostasqan, tipti, sóz baylasqan adamynyng ómirin, onyng taghdyryn jauapkershilikpen óz moynymyzgha alatynymyzdy qabyldamaq týgili, týsinbeymiz. Bir jandy jar retinde alu - jynystyq әjetindi óteu emes, onyng tútas ómirin, bolashaghyn, qúndylyqtaryn jauapkershilikpen qabyldau degen sóz.

4. Ekonomika, sayasy sebepter ózdiginen-aq menmúndalap túr…

Jalpy, jaqsylyq jasau, izgilikke bas búru, qamqorlyq tanytu azayghan qoghamdy toryghu men depressiya basady. Kýni keshe biyikten qúlaghan jandardyng basynan sipap, shermende kónilin basatyn bir jannyng tabylmaghanyna naq senimdimin. Áytpese…

(Jalpy, әitpese men ómir sýrudi dogharyp, jetemiz, bolamyn, ósemizben ómir sýretin kez jetti)…

Qazaq azamaty, alghan jaryng men tughan perzentine saya bol! Ýilegende, ne úsynysyndy qabyl alghanda jaryng býtin ómirin saghan amanattap, sonynnan eredi. Ot pen sudy qatar keshuge bel baylasady… Senedi… Biz ainalamyzdaghy әrbir jannyng taghdyryna jauaptymyz… Qolynnan kelmey me, ýilenbe!

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

10 pikir

Ýzdik materialdar

Manyzdy

Janaózen nege kóterildi?

Núrgeldi Ábdighaniyúly 5865
Dep jatyr

Janaózen talaby. Maminning jauaby...

Abai.kz 7107