Jeksenbi, 22 Mamyr 2022
Ayqay 2791 23 pikir 16 Qarasha, 2021 saghat 16:24

Ksenofobiya tudyrghan Auyttar emes, býgingi biylik...

Resey Syrtqy ister ministri Sergey Lavrov dúrys aitady. «Lavrov dúrys  aitady», - dep  Auyt ta dúrys aitady. Auyttiki shyndyqty moyyndau, búl  batyldyq ar-újdangha adaldyq, azamattyq. Búl jerde qúbylystyng saldary  aitylghan. Sebebine ýnilsek Qazaqstanda ksenofobiyany tudyrghan Auyttar  emes, býgingi Qazaqstan biyligi.

Orys tili kimning tili? Býgingi Qazaqstanda qanday mәrtebege iye? Búny ashyp  aityp, dәleldeuding ózi basy artyq sharua siyaqty. Beyneleuge sóz tappay  qinalasyn. Tek ishtegi sherdi shygharu ýshin qayta-qayta aitqyng keledi.

Orys tili qazaqty otarlaghan, qazaq últyn últtyq bolmysynan,  tәuelsizdiginen aiyra jazdaghan, basqynshy, shapqynshy últtyng tili. Býgingi  әlemde orys tili ghylymnyng da, mәdeniyetting de tili emes. Imperiyalyq  aurumen auyrghan býgingi orys biyligining ózge memleketterge qoqandauynyn  syltauy bolyp otyrghan til.

Tәu eter Tәuelsizdigine otyz jyl tolghan býgingi Qazaqstanda, býginge deyin  Parlament maqúldaghan myn-san zannyng tek eki-ýsheui ghana Qazaqstannyn  memleket tili dep zanda bekitilgen qazaq tilinde jazylyp, qalghan zannyn  barlyghy orys tilinde jazyldy. Qazaq tilin bilmeytin, mensinbeytinderdin  qazaq últy Tәuelsizdigi ýshin qúrghan Qazaqstanda sheneunik bolyp, minstrlikti basqaryp, Parlementte otyr. Ókimet is qaghazdary týgel derliktey orys tilinde jýrgiziledi. Dokumentti orys tilinde jazbasa   subsidiya men tender ala almaysyn. Memleket basshylarymyz halyqaralyq jinalysta orys tilinde sóileydi. Mektepte shetel әdebiyetin orys tilinde  oqytady. Býgingi qazaq biyligi orys biyligine Qazaqstanda orys tilin qorghap jatyrmyz dep maqtana mәlimet beredi. Tize berseng tausylmaydy. Búlar neni  týsindiredi? Búl orys tilining Qazaqstanda aidarynan jel esip túrghanyn  týsindiredi.

Qazaq tili qazaq biyligining orys tilin qorghau sebebinen, barghan sayyn ýni  óship, óz  jerinde ógey balanyng kýiin keship, sory qaynap otyr.  Tәuelsizdigimizge otyz jyl tolghan dәl biylghy jyly qazaq tilining zangha  jazylghan qúqyn ghana qorghaghan Quat Ahmetov amalsyz shet eldi panalady.  Biylikshil sayasattanushy deytin Rasul Júmaghúlovtyng Týrkiya әuejayynda   TMD-dan kelgen jolaushylardyng әr qaysysy óz ana tilinde sóilese, tek  Qazaqstannyng qazaqtary óz aralarynda bir orys joq bola túra, oryssha  sóilep otyrghanyn kórip, «biz qanday memleket qúrghanbyz, biz kimbiz» degen  janayqayy shyqty. Jazushy, dramaturg Roza Múqanova Preziydent  qarmaghyndaghy klinikada kezek tosyp túrghan qalyng qazaqqa «sony  kim?»  degen bir auyz qazaqsha sózdi tyndata almay ah úryp, «qazaq qanday halyq?  Biz nege óz-ózimizdi syilamaymyz», -dep janayqayyn jazdy  Búlardy oqyp  orys tilining qazaq tilin qanshalyqty beyshara kýige týsirgenin kórip, jýregin  qan jylaydy.

Eger N.Nazarbaev: «Qazaqstannyng bolashaghy qazaq tilinde», - degen sózdi    shyn niyetimen aitqan bolsa, onda orys tili Qazaqstannyng bolashaghyna balta  shabushy til. Orys tili Qazaqstandy egemendiginen aiyratyn til.

Sondyqtan da Qazaqstannyng egemendigin jan-tәnimen qorghaytyn qazaq  azamattary orys tilin qalaysha jek kórmesin. Bizde sonda adamdyq ar-úyat,  újdan bolmauy kerek pe? Shyghar kózding erterek shyqqany jaqsy. Men bir  qazaq azamaty retinde orys tilin jek kóremin.

Aghybay Ákbarúly

Abai.kz

23 pikir

Ýzdik materialdar

Erevanda ereuil

Abai.kz 1120