Jeksenbi, 23 Qantar 2022
Alashorda 1995 1 pikir 15 Qarasha, 2021 saghat 13:11

«Shura» jurnalyna qazaq qalamgerleri ne jazdy?

 (1908-1917)

Qazaq halqy ózining últtyq baspasózi tolyq qalyptaspaghangha deyin tatar basylymdary arqyly óz-ara oy bólisip, pikir alysyp otyrdy. Qazaqtargha qatysty habarlar tatardyng alghashqy basylymy «Tәrjimannan» bastalady. Keyinnen basqa da tatar basylymdarynda qazaqtargha qatysty habarlar, mәlimetter, oqighalar, oqu bilim, til turaly talqylar jazyla bastady.

Qazaq qalamgerleri týrli taqyrypta qalam terbegen basylymdar arasynda Orynbordan shyghyp túrghan «Shura» junalynyng manyzy da joghary boldy. Osylaysha qazaq halqy tatar gazet-jurnaldary arqyly ózderining aqparattyq qajettiligin qanaghattandyryp túrdy. Búl ýrdis qazaqtyng túnghysh jurnaly «Ayqap» (1911) jәne jalpyúlttyq basylym «Qazaq» gazeti (1913-1918) jaryq kórgenge deyin jalghasty. Búl mәseleler, «Halyqtyng qay dәreje algha ketkendigi halyq arasynda taralghan gazet, jurnal hәm kitaptarynan bilinedi» – dep, «Ayqap» jurnalynyng túnghysh sanynda jurnaldy shygharushy Múhametjan Seralin aitqanday nemese «Áueli, gazeta – halyqtyng kózi, qúlaghy hәm tili. Adamgha kóz, qúlaq, til qanday kerek bolsa, halyqqa gazeta sonday kerek!» – dep, «Qazaq» gazetining túnghysh sanynda Ahmet Baytúrsynúlynyng jazghandarynan anyq bayqalady.

«Shura» jurnaly Orynborda 1908 jyly 10 qantardan 1917 jylghy 31 jeltoqsangha deyin «Uaqyt» gazetine qosymsha retinde aiyna 2 ret tatar tilinde jaryq kórdi. Jalpy 240 sany shyqty. Baspagerler - M.Ramiyev, odan keyin Z. Ramiyev redaktory - R. Fahretdinov boldy. Túraqty avtorlar qúramnda qazaqtardan Ghúmar Qarash esimi de jii jazylyp, alghys bildirildi. Jurnal jazbalarynyng negizgi baghyty Reseydegi músylmandardyn, eng aldymen týrki birligin nәsihattau boldy. Týrli habarlar men úsynystar arasynda Qazaqtardyn  da múng múqtajy qaghys qalmady. Jurnaldyng key sandarynda qazaq tarihyna qatysty jazbalar da bar. Mysaly, jurnaldyng 1908 jylghy №4 sanynyng bas betine Jәngir hannyng sureti berilip, arnauly maqala basylghan edi. Tipten jurnalda qazaq qalamgerlerining de jazbalary kóp kezesedi. Qazaq túrmysyna qatysy, oqu aghartu, jer mәselesi, týrli habarlar hәm qazaq kitaptarynyn, múghalim izdeu turaly jarnamalar siyaqty týrli taqyryptarda jazbalar bar. Eng kóp jazba avtory – Ghúmar Qarash. Odan ózge: Abdulghaziz Músaghaliyev, Ahmet Baytúrsynov, Shankerey Bókeev, Sәlimgerey Jantóriyn, Mirjaqyp Dulatov, Moldaghaly Bektúrliyn, Shaymerden Qosshyghúlov, Janúzaq Jәnibekov, Núraldin Mollaghaziyn, Tashen Qiyambekov, Esenqúl Mamanov, Bilәl Sýleev siyaqty qazaq jurnalisterining jazbalary bar.

Ghúmar Álqarashy kóbinese - Memleket pen últty reformalau, din mәselesindegi senim, aqyl turaly oi, dúrys újdan hәm senimdi mizan turaly kenirek jazady. «Shura» jurnaly arnauly úiymdasytyrghan «Til jarysyna» da qatysady. Jurnaldyng túraqty avtorlarynyng ishinde qazaqtar arasynda jalghyz ózi boldy. Ár jazbasynyng sonynda ««Ghúmar Álqarashi» Bókey elinde» dep kórsetken edi. Din turaly jazbalaryn saralyp qarap shyghugha әbden layyq. Al býgin, qazaq tili turaly jazbalar men tartystar turaly toqtalmaqpyz.

«Shura» jurnaly tatar tilindegi jurnal bolghanymen qazaq tili turaly talqylar men talastardy da basyp túrdy. Búlardyng arasynda óz pikirin bildirgen avtorlar qatarynda úl ústazy Ahmet Baytúrsynúlynyng tatarsha jurnalgha bergen qazaqsha maqalasyna airyqsha toqtalugha boldy. Eng әueli qazaq balalarynyng tatarsha bilim aluy hәm qazaq tilindegi oqulyqtar mәselesi kóterilgen mәselelerge 1910 jydan bastap qazaq qalamgerleri de óz pikirin aityp, jauap bere bastady. Jurnaldyng 1910 jyl №23 sanynda Ábulghaziz Musaghaliyev «Qazaq tili turaly» jazbasynda qazaq tili turaly, medresedegi bilim tatar tilindegi oqulyqtar arqyly oqytylyp, qazaq tilining bolashaghy turaly alandaushylyq bildirgen jazbasy basylady. Ile-shala jurnaldyn  1911 jylghy №6 sanynda Mirjaqyp Dulatovtyng «Qazaq tili haqynda» atty kólemdi jazbasy jariyalandy. Mirjaqyp Dulatov qazaq tili turaly talqylar kóbeygenin aita kelip: ««Qazaq» endi әr kime sany hәm hәli mәlim bolghan bir últ. Bir qauymgha qatysty mәsele maydangha shyqsa, qabyldaytyn nemese keri paydasyna pikir bildirushi tabyluy tabighy jaghday» dep, ózining azamattyq pikirimen oiyn sabaqtay týsedi. «Búl kúnde oqyghan qazaq jastary da basshygha múqtaj bolghan әlsiz últynyng kemshiligin kóre bastap dertine dәrmen izdeuge kiristi: Troiskide qazaqsha jurnal shygha bastady, Ufada «Medrese Ghaliyasyndaghy» qazaq shәkirtteri qazirde qazaq ýlgisinde әlfba, qyrat kitaptaryn jazyp baspaqshy boluda» dep, qazaq oqyghandarynyng últtyq aghartuy ýshin istep jatqan iygi isterinen habar beredi. Sonynda, tatar oqymystylaryna qazaqtar qazir de bolashaqta da sheksiz alghys bildiredi dey kele: «Zaman keler, týrik qauymynyng bir tilde sóilesuining paydasyn qazaq halqy da biler hәm ol pikirdi qabyl eter, biraq qazir menshe erterek» dep, sózin tәmәm etedi.

Últ ústazy Ahmet Baytúrsynúly «Shura» jurnalyny 1913 jylghy №4 sanynda «Qazaqsha sóz jazushylar nazaryna» atty jazbasyn qazaqsha jariyalap, ózining tatarsha bilmegeni hәm oqushylargha ynghaysyz tudyrghany ýshin iltipatpen keshirim súraydy. Búl jazbasy arqyly – últ ústazy Ahmet Baytúrsynúly tatarsha bilmegendikten emes, qazaqsha jazumen de týrikke ortaq jurnaldy ózara pikir alysugha bolatynyn dәleldemek bolghan bolsa kerek. Qazaq tilindegi jalghaular men tatarsha jalghaulardan mysal keltirip, qazaq tilining tabighat zandylyghy negizinde qalyptasyp, jazu emlesi til tabighilyghyna sәikes beyimdelui kerek ekenin dәleldeydi. Sóz sonynda: «Bizding qazaqtyng isi jana bastalyp keledi. Ne bolary belgisiz. Qazaq iә qúryp joq bolar, iә óz tilimen de ózgelerdey tirshilik eter. 20  nshy ghasyrgha sheyin týrikting tilin azdyrmay asyl qalpynda alyp kelgen, til turasyndaghy abyroy men alghys qazaqqa tiyisti. Atanyng azdyrmay bergen mýlkin, qolymyzgha alyp byt-shytyn shygharsaq, ol únamdy is bolmas!» dep, qazaq tili týrik tilderining qaynar búlaghy, taza qalypynda saqtalghan týbiri ekenin eske salyp, babadan jetken til tazalyghyna qiyanat jasamau turaly oiymen bólisedi. Búl kezekte, «Shura» jurnaly da búl jazbany tek qazaqsha basyp, oqyrmangha úsynuyn qazaq tiline, qazaq halqyna, qazaq oqyrmandaryna degen qúrymeti dep qaraugha bolady. Qazaq tilinde 1911 jyly Troiskide «Ayqap» jurnalynyn, 1913 jyly Orynborda «Qazaq» gazetining shyghuy qazaqtyng últtyq tili turaly mәselelerdi óz últtyq basylymdarynda ózara talqylaugha janasha baghyt berip, jol ashady.

Sonymen qatar, «Shura» jurnalynda sheteldegi qazaqtar turaly da jazbalar kezdesedi. Mysaly, Oraldyng tumasy Týrkiyada bilim alghan, 1909 jyldan bastap Qytay qarastylyghyndaghy Ile ualayatynda aghartushylyqpen ainalysqan Moldaghaly Bektúrlinnyng Qúlja aumaghyndaghy qazaqtar turaly jazbasy bar. Moldaghali: «Qúlja aumaghyndaghy qyzay qazaqtary 4 san «Uaqyt» gazetin, 5 san «Shura» jurnalyn jazdyryp alyp túrady» – dep, qúndy mәlimet qaldyrady. Moldaghaly Bektúrlin keyin «Ayqap» jurnalynyng hәm «Qazaq» gazetining qytay aumaghyndaghy túraqty tilshisi bolyp, gazet-junal taratu isterine de aralasady. 1932 jyly Qúljada qaytys bolyp, sonda jerlenedi.

Jurnaldyng tili tatarsha bolghandyqtan qazaq qalamgerleri jazbalaryn tek tatar tilinde jazdy. Tek, Ahmet Baytúrsynúly ghana «Til turaly» maqalasyn qazaqsha berip, oqyrmandardan keshirim súraydy. Arasnyda keybir qazaq qalamgerlerining ólenderi de qazaqsha basylyp, tómen jaghynda tatarsha týsiniktemeleri berilip otyrdy.

Qoryta aitar bolsaq, Tatardyng «Shura» jurnaly qazaq qalamgerlerining býgingi kýni de manyzyn joghaltpaghan mәseleler: din, til, dәstýr, tәrbie turaly jazbalary arqyly qazaq qoghamyna qajetti aqparat alanyn úsynyp otyrghan belgili basylm retinde qazaq tarihynda alar orny erekshe jurnal bolyp qala bermek.

Abay Myrzaghaliy

«Múnara» gazeti. №18 (48). 21.09.2021

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Manyzdy

Janaózen nege kóterildi?

Núrgeldi Ábdighaniyúly 5987
Dep jatyr

Janaózen talaby. Maminning jauaby...

Abai.kz 7607