Senbi, 23 Qantar 2021
Janalyqtar 1863 0 pikir 24 Shilde, 2012 saghat 09:12

Sayyn Bólek. Ýshtúghyrly til: qazaq tili qajetsiz bólshek

Aldaghy oqu jylynda birinshi synypqa baratyn baldyrghandar әlippemen qatar aghylshyn tilin pәn retinde oqityn bolady. Búl mәsele Bilim jәne ghylym ministrligining kóptildi bilim berudi damytu turaly jiynynda aityldy. Jiyn barysynda elimizding bas pedagogy Baqytjan Júmaghúlov 2012-2013 jyldan bastap JOO-da kóptildi múghalim mamandardy dayarlau ýshin naqty sharalardy qolgha alu qajetekendigin qadap aitty. Elimizde qazir 33 mektepte aghylshyn tili birinshi synypta pәn retinde oqytylyp keledi eken. Endi aghylshy tildi mamandardy dayyndaytyn arnayy bólimder 20 últtyq jәne jetekshi aimaqtyq joghary oqu oryndarynda ashylmaq kórinedi.

Al, Astanadaghy L.Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq uniyversiytetining referendumshyl rektory Erlan Sydyqov kelesi jyly atalghan oqu ornynyng oqytushylary aghlshyn tilin ekinshi mamandyq retinde iygere alatyndyghyn aityp otyr.

Aldaghy oqu jylynda birinshi synypqa baratyn baldyrghandar әlippemen qatar aghylshyn tilin pәn retinde oqityn bolady. Búl mәsele Bilim jәne ghylym ministrligining kóptildi bilim berudi damytu turaly jiynynda aityldy. Jiyn barysynda elimizding bas pedagogy Baqytjan Júmaghúlov 2012-2013 jyldan bastap JOO-da kóptildi múghalim mamandardy dayarlau ýshin naqty sharalardy qolgha alu qajetekendigin qadap aitty. Elimizde qazir 33 mektepte aghylshyn tili birinshi synypta pәn retinde oqytylyp keledi eken. Endi aghylshy tildi mamandardy dayyndaytyn arnayy bólimder 20 últtyq jәne jetekshi aimaqtyq joghary oqu oryndarynda ashylmaq kórinedi.

Al, Astanadaghy L.Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq uniyversiytetining referendumshyl rektory Erlan Sydyqov kelesi jyly atalghan oqu ornynyng oqytushylary aghlshyn tilin ekinshi mamandyq retinde iygere alatyndyghyn aityp otyr.

Áriyne, aghlshyn tilin bilgen óte jaqsy. Osy kýni aghylshyn tilin bilgen әlemning tilin bilgenge esep. Mektep baghdarlamasyna aghlshyn tilin engizu, әsirese irgeli ghylymgha bastaytyn pәnderdi aghlshyn tilinde oqytu - últty qanday bәsekede bolsyn útysqa jeteleytin útymdy núsqa boluy mýmkin. Mysaly, Ontýstik Aziya elderinin, naqtylay aitsaq, Malayziya men Singapurdyng tәjiriybesi aghylshyn tilin mektepten myqtap oqytudyng naqty ýlgisine ainalyp otyr. Osydan otyz-qyryq jyl búryn qytaysha sóilegendi maqtan kóretin malaylardyng býgingi úrpaghy  aghylshyn tilinde suday tógiledi. Aghylshyn tili bizde de sonday nәtiyje berui mýmkin be? Búl súraqqa naqty jauap beru qiyn.

Osy joldardyng avtory birde qoghamdyq kólikte kele jatyp mektep jasyndaghy bozbalalar men boyjetip qalghan órimdey qyzdardyng әngimelerine kuә bolghany bar. Bayqaghanym balalaradyng deni qarakózder eken. Olar ózara «resmy tilde» til qatysyp túrdy. Sol kezde bir qara torylau kelgen qazaq qyzy: «Maghan qazaq tilin ýirengennen góri aghylshyn tilin ýirenu onay. Senderge she?», - dep tosynnan saual tastady. Sol-aq eken janyndaghylar tegis janghaq shaqqanday jamyray sóilep: «Maghan da aghylshyn tilin ýirenu onay!», «Maghan da!» dep shulap qoya berdi. Menin, men siyaqty taghy bireulerding әlgi balalargha birdene degisi keldi. Biraq «bespoliezno» bolghandyqtan tyrs etip dybysymyzdy shyghara almadyq. Sebebi qazirgi qazaq arasyndaghy orys tili men aghylshyn tilining jaqtastary qytaydy qyryp kete jazdaghan hunbeybiylerden de jaman. Olay bolatyn sebebi, ýshtúghyrly tilding nasihatyn soghatyn biyligimiz negizinen ýshtilding birdey jyryn jyrlay bermeydi: aghlyshyn men orys tilin bil, qazaq tilin bilu bilmeu mindeting de, qajeting de emes. Óitkeni, qazaq tili degenimiz - ýshtúghyrly tilding qajetsiz bir bólshegi ghana. Onyng ýstine qazaq tilining mәselesin aitu qazir kertartpalyqtyng keremet bir mysalyna ainaldy. Kim qazaq tilining zar-múnyn aitady - sol janaryp jatqan Qazaqstangha qarsy adam bolyp shyghady. Shyndyghynda solay ma? Qazaq tilining janashyrlary jas úrpaq aldymen óz tilin bilsin, sodan song ózge tilding bәrin bilsin deydi. Búny qazaq bayaghyda-aq, Qadyr aqynnyng auzymen aityp ta qoyghan: «Ózge tilding bәrin bil, ózge tilindi qúrmette» dep. Óz tilin bilgen, ózi tilin qúrmet tútqan úrpaq qana - úrpaq. Óz tilin bilmeytin úrpaq Súltan bolsa da - últan. Basqa eshtene de emes. Mysaly, Japondar 12 jasqa deyin úrpaghyn japon tilinde oqytady eken. Sóitken japon júrtta qalyp jatyr ma? Joq, ózin ózi úmytqan, óz qúndylyqtaryn elep-eskermeytin, ózin syilaudy bilmeytin elderdi júrtyna qaldyryp jatyr. Júrtta qalyp jatqannyng biri bizbiz. Biraq, osy shyndyqty moyyndaghysy kelmeytin biylik ózin barlyq mәselede reformashyl, bastamashyl, janashyl etip kórsetuge tyrysuda. Búl tyrysulardyng sony nemen tynary әli belgisiz.

«Abay-aqparat»

0 pikir