Seysenbi, 17 Mamyr 2022
Tarih 5689 27 pikir 9 Qarasha, 2021 saghat 13:24

Tazabek batyr jәne Jetisugha úighyrlardyng jappay kóshui

Kalpakovskiyding ghoy kim ekenin ekining biri biledi, al Alban Tazabekti kәzirgi qazaqtyng kóbi bilmeydi. Óitkeni ol – Jetisuda orys bodandyghyna alghash qasqayyp qarsy shyqqan, sondyqtan aty da, isi de úmyt bolugha tiyisti adam. Ol turaly úzaq jyl aitylmady, jazylmady, sóitip jýrgende, biletinderding bәri o dýniyege attanyp ketti, bilmeytinder sonday adam bar edi dep qaydan izdesin? Al sayasat pen tarihtyng tarazysyna salghanda, Tazabek – úmytugha mýlde bolmaytyn airyqsha batyr.

Shejire derek boyynsha, ol – alban taypasynan taraytyn Álmerek abyzdyng úrpaghy. Ákesi – qalmaqtargha qarsy soghysta aty shyqqan Púsyrman batyr. Zertteushi Oraz Qaughabaevtyng aituy boyynsha, 1916-jylghy Qarqaradaghy últ azattyq kóterilisting bir basshysy Áubәkir – Múhtar Áuezovting «Qily zamanynda» aitylatyn Áubәkir – sol Tazabekting bel nemeresi, Soltanbek degen balasynan tughan («Tazabek biy», «Halyq kenesi», 23.07.94). Búl sózding rastyghy kýmәn tudyrmaydy, óitkeni Iliyas Jansýgirov jyinaghan «Jәrkent oyazynda» degen derekterding ishinde Áubәkir Súltanbekúlynyng esteligi bar, sonda ol: «Mening әkem Tazabek albandy alghash orys alghanda, qaramaymyn dep qarsylasyp jýrip, orystan oqqa úshyp ólgen eken», — dep jazady (Iliyas Jansýgirov «Jetisu», Almaty, 2001, 74-bet). Atasyn әke dey beretin әdet boyynsha, Áubәkirding Tazabekti «әkem» deuinde eshqanday ersilik joq dep oilaymyn. P.Rumyansevting «Jәrkent ýiezi» kitәbindegi «Auyl boyynsha tizim» bóliminde 93-qauym, Álmerek ruy boyynsha Jaqypbek (Djakpek) Soltanbek, Uakkas Soltanbek, Dambay Tazybek, Chokpa Soltanbek degen kisiler Dalatysaydy; Abylgazy Soltanbek, Tezek Tazabek, Aubakyr Soltanbek, Sadykpek Soltanbek degen adamdar Kensudy mekendeydi dep kórsetilgen. Aty-jónderine qaraghanda, olardyng Tazabekke tuystyghy bar.

Tazabekting by bolghany da dausyz, dәleldi. 1846-jyldyng 23-mausymynda úly jýz qazaqtarynyng súltandary, biyleri men ru basylary Resey bodandyghyn qabyldaugha baylanysty mindetteme alady. Sol mindettemege Tazabek te qol qoyghan. Mindetteme orys jәne arap әribimen orys jәne qazaq tilinde jazylghan. Birinshi bolyp súltan Sýiik Abylayhanov qol qoysa, 29-bolyp «biyler» degen qatarda «Tazabek Busurmanov» degen oryssha jazudyng ong jaghynda Tazabekting arapsha qoly men albannyng tanbasy túr («Kazahsko – russkie otnosheniya v XVIII — HIH vekah». «Nauka», 1964, 319 jәne 324-bet). Al úighyr tarihshysy M.Kabirovtyng zertteuinde Tazabek Merki bolysynyng búrynghy basqarushysy delinedi («Pereseleniya Iliyskih uygur v Semiyrechie». Almaty, 1951. 40-bet).

Óstip orys patshalyghyna uәde berip qol qoyghan, bolys bolghan, orystan praporshik degen dәreje alghan Tazabekting keyin orys bodandyghyna qarsy kýresuinde ne sebep bar?

Meninshe, onyng eng basty sebebi Tazabekting aqyldy, kóz aldynda ótip jatqan oqyighalargha halyq mýdesine oray bagha bere alatyn kóregendiginde bolsa kerek. Orys otarshylary әu basta qazaqqa jyly sóilep, jaqsy uәde berip jaqyndady, Qytaydyn, qyrghyzdyn, Qoqannyng qoqandauynan qorghaushy boldy. 1846-jyly Ile boyyna Kenesary keldi, onyng onda kelui patsha ókimetining mazasyn aldy: bodandyqqa bet búrghan elding peyilin búzuy mýmkin-di. Jәne solay boldy da. Kenesaryny qyrghyzdardyng tútqyn etui, aqyrynda ony óltirui, sol oqyighalardyng týpki týrtkisi orys patshalyghynyng otarlau sayasaty ekeni Tazabek syndy el qamyn oilay biletin azamattardy, sóz joq shoshyndyrghan bolu kerek. 1847-jyly Qapal qalasy әskery bekinis ornyna ainaldy, 1854-jyly kóne Almatynyng týbine Vernyy bekinisi salyndy, Qyrghyzdyng sarybaghyshy men búghysy ózara soghysyp, qyrghyngha úshyraghan búghylar qashyp Jәrkent ýiezining jerine tyghyldy. Búghylar Ystyq kólding shyghysyn jaylaytyn jәne Qytaydyng bodany sanalatyn, al sarybaghyshtar Ystyq kólding batysyn mekendegen jәne qoqandyqtardyng qolastynda bolatyn. Qytaydan esh kómek bolmaytynyn bilgen búghylyqtar endi amal joq pana izdep orys patshalyghynyng qolastyna ótuge úmtyldy. Múnyng bәri el arasyn, shegaranyng jaghdayyn qatty shiyelenistirdi. 1858-jyly úly jýz pristavy bolyp kelgen Kalpakovskiy 1860-jyly Toyshybek bekinisin talqandap, qoqandyqtardyng songhy ýmitin ýzdi. Orystan góri ózbegim tәuir me dep dýdәmәl jýrgen talay qazaq endi amalsyz orystyng zenbirek kýshine moyynsúndy. 1867-jyly Jetisu kazak orys әskeri jasaqtaldy, Jetisudyng týkpir-týkpirine әskeriy-ghylymy ekispeditsialar ýzdiksiz jóneltilip jatty; Pishpek, Toqmaq, Týrkistan orysqa qarap qaldy, qúrsau kýn sanap tarylyp kele jatty. Osy tústa arghy-bergini salystyra bilip, qazaqqa qay joldyng paydaly ekenin payymdaugha tyrysqan Tazabek otarlaushy orys bola ma, ózbek bola ma, olardyng týpki maqsaty bir ekenin seze bilgen sekildi. Shúrayly jerdi, qolayly qonysty kelimsekter alyp jatqanyn kórdi, qazaqtyng moynyna ilinip jatqan qamyttyng qauipti ekenin ishi sezdi, seziktendi, sondyqtan endi oghan shamasy jetkenshe qarsylyq jasay bastady: әueli sózimen, nasihatymen, el ishindegi ózining bedelimen. Onyng ol әreketi Kalpakovskiydin, basqanyng qúlaghyna jetip, kózine týspey qalghan joq. Teketires osydan bastaldy, sodan asqyndady, shenge, ataqqa Tazabek satylmady.

Ol kezde orys-qytay shegarasynyng arghy, bergi betinde aralas-qoralas otyrghan alban, suan taypasy Qytay jerindegi músylman halyqtarymen de sauda-sattyq alym-berim jolymen tyghyz baylanysyp túrdy. Shyghys Týrkistandaghy úighyr, dýngen halyqtarynyng narazylyghy shegaradaghy júrtqa qúpia bolmasa kerek-ti. Sebebi ol kezde suan taypasynyng agha súltany Adamsat Ibatov Ýsek ózenining shyghys betindegi Shejin degen auylgha ornalasqan-dy, al Shejin túrghan Ýsek pen Qorghas ózenderining eki arasy resmy týrde Qytaygha qaraytyn, onyng solay ekenin Shoqannyng 1856-jyly Qúljagha barghan saparnamasyn oqyghan adam da biledi. 1860-jyldardyng basynda dýngen kóterilisi boldy, odan keyin Qashghardyng biyleushisi Jaqypbek býkil Shyghys Týrkistandy ózine qaratyp aldy. 1864-jyly Qytayda taranshy-dýngen kóterilisi jeniske jetip, biraq artynan dýngender men taranshylar ózara qyrylysyp, aqyrynda taranshylar (úighyrlar) dýngenderding qyrghanyn qyryp, qyrmaghanyn quyp, Qúljada jeke Úighyr súltanatyn qúrdy. Orys patshalyghy ol kóterilisting ózinen búryn basqa halyqqa әser etetin ýlgisinen qoryqty. Qorquy beker de emes-ti.

Tazabek batyr úighyr súltany Ábil-oghlymen baylanys jasap, orys biylegen elden opa tappaymyz dep, myng ýy albandy úighyr súltanatynyng jerine kóshirip әketti. Búl gýbirnәtir Kalpakovskiy ýshin de, ortalyqtaghy orys sheneunikteri ýshin de kýtpegen jaghday edi. Orys sharualaryn bosaghan jerge әkelip ornalastyru ýshin, bir qaraghanda, qolayly bolghanmen, múnshalyq el-júrttyng birden ýdere kóship ketui sayasy jәne ózgege ýlgi bolu jaghynan óte qauipti bolatyn. Resey qolastyna qaraugha ashyq qarsylyq jasaudyng búl airyqsha jәne eshkim kýtpegen týri edi. Anau-mynau azyn-aulaq ta emes, bir ýide orta eseppen ol kezde bes adamnan bolu kerek dep eseptegende, kóship ketken myng ýide, kem degende, bes myng adam bar degen sóz. Búl elemeuge, mәn bermeuge bolmaytyn oqigha edi. Kalpakovskiyding qatty shiryqqany, qalayda batyl bir әreket jasaugha bekingeni zertteushilerding payymdauynan da bayqalady.

y.G.Baranova men A.U.Jandosov: «Protestnyy harakter nosili, nesomnenno, dve bolishie otkochevky v Iliyskiy kray, iymevshie mesto v nachale 1871 g., – kazahov roda alban (po russkim istochnikam: atban) vo glave s polkovnikom sarskoy slujby sultanom Tezekom, vnukom Ablay hana (svyshe 1 tys.chel.) y roda kyzay vo glave s volostnym upraviytelem Tazabekom (svyshe 5 tys.chel.). Neudavshayasya popytka uregulirovati diplomaticheskim putem vopros o vydache (ekstradisii) sultana Tezeka y vozvrasheniy schitavshihsya beglesamy albanov y kyzaev pozvolila mestnym rossiyskim vlastyam sozdati formalinyy predlog dlya zanyatiya Kulidji, chto priyvelo k vynujdennoy samolikvidasiy Taranchinskogo sultanata», – dep jazady («Tughan ólke», N1(6) 2006. 73- bet). Tarihshylar Tazabekti qyzay dep qateleskenimen, onyng bolys bolghanyn jәne úighyr súltanatynyng týbine jetken Kalpakovskiy ekenin tap basyp aitady.

Jәrkent oyazyndaghy sol kezding jaghdayyn ózi Jetisu obylysynyng Qonystandyru basqarmasynda esepke alu bólimin basqarghan, sol obylystyng sharuashylyghy men jerdi paydalanuy jóninde jeti tom kitәp jazghan P.P.Rumyansevten artyq biletin adamdy taba qoy qiyn. Sol Rumyansev ózining Jәrkent ýiezine arnalghan kitәbinde (S.Peterburg, 1912) orys-qytay shegarasyndaghy jaghdaydy bylay týsindiredi.

Qúljada tәuelsiz úighyr súltanaty qúrylyp, onyng súltandyghyna Ábil-oghly-han saylanghannan keyin, 1865-jyly orys ókimeti shegarany myqtaugha jedel qam jasaydy. Tekeske (kәzirgi Yrayymbek audanynda), Buraqojyr ózenining boyyna (kәzirgi Kóktal auylynyng qasy), Ayaq sazgha (Beljaylaudyng shyghys jaq etegi), Shonjygha әskery әtiret qoyady. Alayda patsha ókimetining bodany sanalatyn jergilikti alban-suandar ol әtiretting túrghanyna da, ózderining bolys-bolysqa 1864-jyly bólingendigine de qaramastan, 1866-jyly taranshy súltanatynyng shegarasyna emin-erkin ótip ketedi. Onymen de qoymay, olar orys beketterine shabuyl jasap, maldaryn aidap әketedi. Orys ókimeti úighyr súltanatynan olardy qatang jazalaudy qayta-qayta ótinedi. Al úighyr súltanaty bir jaghynan orystardan qorqyp, ekinshi jaghynan albandardy jazalaugha shamasy kelmey, әbden sasady. Áyteuir, albandardy Úzyntaudyng soltýstigine taman kóshiruge әzer kóndiredi. Sóitip otyrghanda, Tazabek myng ýy albandy orysqa baghyndyrmaymyn dep taghy alyp ótedi. Búghan búdan әri tóze beru orys patshalyghynyng bedelin birjola týsiretin edi, sondyqtan sol kezdegi Jetisu obylysynyng әskery gýbirnәtiri Kalpakovskiy úighyr súltanatynan Tazabekti ústap berip, onymen ilesip barghan myng ýidi qayta ótkizip berudi әldeneshe ret qatang talap etedi. Tazabekti ústap beruding ornyna Mazart degen jerde súltan orys әtiretine shabuyl da jasaydy. Osydan keyin Kalpakovskiy Buraqojyr ózenining boyyna әsker әkelip, shabuylgha dayyndalady. Gýbirnәtir Kalpakovskiy 1871-jyldyng 12-mausym kýni Buraqojyrdan (Kóktaldan) Qúljagha qaray attanys jasaydy. 19-mausym kýni taranshylardyng Sýidin bekinisin basyp alady, 21-mausym kýni Qúljanyng biyleushi súltany Ábil-oghly han orys lәgirine ózi kelip beriledi. Tazabekti de sol arada ústap beredi. 22-mausym kýni Kalpakovskiy Qúlja qalasyn alady.

Tazabek jayyndaghy Rumyansevting osy mәlimetin tarih ghylymynyng doktory Nәbijan Múqamethanúly «Qytaydaghy qazaqtardyng qoghamdyq tarihy (1860 – 1920 jj.)» degen enbeginde tolyq quattaydy. «Al sol kezde alban elining biraz rulary Jetisu ónirinen Qytaydyng Ile aimaghyna auyp barghany da shyndyq. E.Mamidova óz enbeginde: «Týrkistan ýkimeti jergilikti túrghyndardyng qytaydyng batys ónirindegi kóterilisshilermen barys-kelis jasauyn qatang shektese de, myndaghan qazaq, qyrghyz otbasylary jedel baryp kóterilisshilerdi qoldady (mysaly, Tazabek Basarmanov bastaghan myng týtin qazaqtar shekaradan asyp ketti)», – dep jazady... Jogharyda E.Mamidova ataghan Tazabekting Qytay shegarasyn asyp Ile aimaghyna baruy, әste, ondaghy kóterilisti qoldau ýshin jasalghan joryq emes, kerisinshe Resey otarshyldaryna qarsylyq kórsetu túrghysynan jasalghan qadam bolyp tabylady. 1869-jyly Almaty ónirinde otyrghan alban elining basshylarynyng biri Tazabek patshalyq Resey otarshylarynyng zorlyq-zombylyghyna qarsylyq kórsetedi. Biraq onyng barlyq әreketi otarshyldar jaghynan qatty janyshtalady. Sonymen Tazabek elimen aqyldasyp, jer audaryp bolsa da orystyng qysymynan qútylu jolyn qarastyrdy. Qytay tarihshysy Shy Shynshýn myrza osy oqigha jóninde jazghan enbeginde: «1871-jyldyng basynda, Tazabek Álihangha (Ile súltany) hat jazyp, óz rularyn bastap Ilege kóship baratyndyghynyng sebepterin týsindirip, Álihannyng olardy qabyldauyn talap etedi. Álihan oghan jauap hat jazyp, ony qabyldaytyndyghyn aitady.

Tazabekting qonys audarugha dayyndyq jasap jatqandyghyn Resey jansyzdary sezip qoyady da, sәuir aiynyng bir kýni orys әskerleri alban ruyn kenetten qorshaugha alady. Tazabek óz adamdarymen orys әskerlerimen qatty soghysady. Sol kýni tang atarda Tazabek orys әskerlerining qorshauyn búzyp shyghyp, mynnan asa otbasyn bastap, Qytay jaqqa suyt kóshedi. Olar birneshe kýn jol jýrip, Shonjy qarauylynan ótip Ilege barady. Álihan olardy Ilening Toghyztarau audanyna ornalastyrady.

Oghan namystanyp yzalanghan patshalyq Resey ýkimeti, Tazabekti jazagha tartpaq bolyp, Álihangha hat jazyp: Sender Tazabekti ústap әkelip bermeytin bolsandar, saghan jәne sening halqyna jaqsylyq bolmaydy. Biz sózsiz seni әure-sarsangha salamyz. Sonday-aq sening otanyndy basyp alamyz deydi. Álihan olardyng talabyn oryndamady. Sodan kóp ótpey patshalyq Resey Ilege zor kólemde әskery shabuyl jasap, Ile aimaghyn basyp alady. Álihan oghan tize býgip, amalsyzdan Tazabekti oghan tapsyryp beredi. Orystar Tazabekti temir shynjyrmen baylap-matap Almatygha әkelip, ony azaptap asa jantýrshigerlik qinau jasap, ghayuandyqpen óltiredi», – dep bayandaydy. Búl – tarihy shyndyq. Sóitip búl arada taldap aitugha tiyisti manyzdy mәsele mynau:

Patshalyq Reseyding Ileni әskery kýshpen basyp aluy – tek Tazabekti tútqyndap әkelu ýshin ghana emes. Olardyng Tazabekti ústap kelemiz degeni – jeleu, sol arqyly Angliyagha qyr kórsetpek bolghany shyndyq edi. Sebebi ol kezde Angliya otarshyldary ózining otary Ýndistan arqyly Tyani shani tauynyng arghy betindegi Qashghargha qadam basa bastaghan bolatyn. Sondyqtan patshalyq Resey ýkimeti Úlybritaniyany shәujaydan qaghyp, olardyng otarlyq órisining Tyani shani tauy ónirine qaray qanat jayyp keluin shekteu ýshin jasalghan әskery qúityrqy shara edi. Búl shara orystar ýshin Qúljany qolgha ústay túru – strategiyalyq jaqtan asa qajetti. Sóitip olar 1871- jyldan 1881-jylgha deyin on jyl boyy taban aumay Kytaydyng Ile aimaghyna ózining otarlyq ýstemdigin jýrgizdi», — deydi («Qazaqparat», Almaty, 2000, 133 – 134-bet).

Ghalymnyng múnda Álihan dep otyrghany – úighyr (taranshy) súltany Ábiloghlynyng aty.

Osy shyndyqty kezinde Iliyas Jansýgirov te ózining «Úzynaghash soghysy» degen enbeginde tәptishtep jazypty: «Qytaydyng úlyqtary ózine qaraghan últtardyng basynan baqayyna sheyin sordy. Tәrtibi qatal, istegeni qúry zorlyq talau edi. Elding qolyndaghy maly, azyghy, ayaly (әieli — B.N.), tipti ýy ishindegi kózge týserlik nәrseleri de eriksiz tartyp alynatyn edi. Ayaghynda Qytaydyng osynday talau tәrtibi ózine qarsy dýngen, taranshy kóterilisterin tughyzdy. Taranshylar ishindegi qytaydy qyryp salyp, úlyqtaryn óltirip, Abylúly degen taranshyny han kóterdi... Keyin orystan qashqan Alban Tazabekti bermegen sebepti syltauratyp, orys Qúlja audanyna attanys jasap taranshydan Qúljany aldy», – deydi (I.J. «Jetisu», Almaty, 2001, 50-bet).

Iliyas Jansýgirov búdan әri búl derekting shenberin keneyte mәlimdeydi: «Qytaygha shektes eldegi Búghy qyrghyzdary, qazaqtyng Alban ruy orysqa kópke sheyin ornyqpay, kerqayzandyq qyldy. Múnyng biri – Alban Tazabek. Tazabek taranshy hanymen sózdes bolyp, orysqa baghynghysy kelmeydi. Albandaghy Qúrman Sauryq degen kisi de (1916-jylghy últ azattyq kóterilisining taghy bir kósemi Úzaq Sauryqovtyng әkesi – B.N.) orysqa baghyndyrmay, eng bolmasa Albandy ajyratyp alghysy keledi. Ózine ergen Albandy kóshirip, Qúlja manayyna kóshedi. Búghan Búghy qyrghyzy da qosylady. Sauryq, Batysh, Jeten degen adamdardy orys ústaugha shyghady... Qytaydyng Su asu degen jerinde jatqanda, 30 kazak-orys qazaqtan basshy aparyp, Sauryqty ústaydy. Múnyng qolynda qyrghyz Balbay degen bolady. Búl ekeuin Almatygha әkelip «abaqtyda óldi» qylyp kózin joghaltady», – deydi Iliyas (Atalmysh kitәp, 51-bet).

Múny oqyghanda, 1916-jyldyng kósemderi Úzaq batyr men Áubәkir batyrdyng orys patshalyghynda ejelden kegi bar ekenin eriksiz oigha alasyz.

«Tazabek orysqa qarsy» degennen Tazabekti ústaugha Almatydan 100-dey kazak-orys shyghady. «Tazabekke orys shyqty» degende, Tazabek shyndap atqa minip, jaqyn jerdegi orys qarauyldaryn óltiredi. Tazabekting jinaghan azyn-aulaq jasaghy bolady. Tazabekti qughan orys Ile boyynda Tazabekpen kezdesip, atys bolyp, eki jaqtan da birqauym kisi óledi. Aqyrynda Tazabek tayqap, Qyrghyzsaydy basyp, Sýmbemen asyp, Qúljagha kirip ketedi. Taranshy hany Abylúlynyng qoltyghyna baryp kirdi.

Orys Ushakov taranshygha tap berip, Qúlja manayyna әsker attandyrdy. Búl әsker Shalkódeni basyp jýrdi.

Alban jinalyp, Esenaman degen kisini habargha jiberedi taranshygha. Taranshylar shabynysyp, orysty tosady. Orys taranshygha kisi salyp, Tazabekti súraydy. Taranshy Sauryqty súrady. Eki jaq sóz kelise almay, orys búlady. Ol joly taranshylar orysty tabandatyp jenip, birtalay adamyn óltirip, әskerin qashyrdy.

Kalpakovskiy qayta kýsh jinap, taranshygha attanady. Ilening eki jaghyn órlep, orystyng kóp әskeri jýredi. Kalpakovskiy ózi de osy joryqtyng ishinde bolady. Orys tepkisine shydamay, taranshy orysqa baghynady. Taranshylar (Tazabekti) Kalpakovskiyding qolyna beredi. Búl joly Shaltabay degen Sauryqtyng inisin de orys ústaydy. Búl 1871-jyl edi.

Tazabekti orys týrmede Sauryqshylatyp óltiredi. Shaltabaydy Sibirge aidaydy. Shaltabay sol ketkennen 10 jyldan song qaytyp elge qosylady», – dep bayandaydy Iliyas Jansýgirov («Jetisu», 2001, 51-bet).

Sóitip, Kalpakovskiy Tazabekti óltirip, Taranshy súltanatyn qúlatyp tynady. Oraz Qaughabaev atalmysh zertteuinde Tazabekti «elge әkelgen song atugha halyqtan qorqyp, u berip óltiredi», onyng «ziraty Shelek audanyndaghy Qoram auylynyng manynda» degendi aitady. Áyteuir, Tazabekting Kalpakovskiyden aman qútylmaghany anyq. Al taranshynyng songhy súltany Ábiloghlyny Kalpakovskiy 1871-jyldyng 18-tamyzynda otbasymen birge Almatygha әkelip ornalastyrady. (M.Kabirov. Atalmysh kitәbi. 46-bet). Almatydaghy kәzirgi Súltan qorghan – soghan berilgen jer.

Tazabekti qaytaryp bermeding degendi syltauratyp Qúljagha deyingi jerdi orys patshalyghyna qaratyp alghan Kalpakovskiyding búl jenisi keyin Jetisu ólkesining tirshiligine óte ýlken ózgeris әkeldi: Qúlja ólkesi 1871- jyldan 1881-jylgha deyin orys patshalyghyna qarap túrdy. 1881-jyly Qytaymen Peterburg kelisimi jasaldy, ol kelisim boyynsha Qúlja ólkesi Qytaygha qaytarylyp, esesine Qorghas ózenine deyingi jer Reseyge berildi, eki elding aralyq shegarasy endi Qorghas ózeni bolyp belgilendi, al Qúljada qalghysy kelmeytin barlyq jergilikti halyqqa Reseyge emin-erkin kóship ketuine rúqsat berildi.

Kóteriliske qatysqanymyz ýshin kek alady dep qorqyp, barlyq músylman Reseyge kóship keluge kelisti. 1881-jyldan bastap o jaqtaghy alban, suan taypalary, taranshylar men dýngender Jetisu jerine kóship kelip, sonyng nәtiyjesinde, 1882-jyly jana Jәrkent ýiezi qúryldy da, Jetisu ólkesinde túnghysh úighyr (taranshy) auyldary payda boldy. Týpki maqsaty Jetisudy jappay orystandyru bolghan Kalpakovskiy әskerdi azyqpen qamtamasyz etu jәne qonys audarghandardy asyrau ýshin, eginshi taranshylar (taranshy – eginshi degen sóz – B.N.) men dýngenderding kóbirek ótkeni qajet degen syltaumen qazaqtardyng Jetisugha kóptep keluine mýmkindiginshe kedergi jasap baqty, әrtýrli sóz taratyp, keleyin dep otyrghan qazaqtardy ainytugha tyrysty. Sonyng saldarynan әuelgi kezde týgeldey kóship kelemiz dep otyrghan birneshe bolys qyzay taypasy keyin kóshpey qalyp qoydy.

P.P.Rumyansev atalmysh kitәbining «Taranshylar» dep atalatyn V-tomynda (S.Peterburg, 1911), úighyrlar arasynda Jetisu jerine kóshudi belsendi týrde ýgittegen Uәli-Ahun-ildashev atty aqyldy, isker adam bolghanyn aitady. Ol ózi bay, yqpaldy adam bolghandyqtan, ózining janashyr adamdaryn suy mol Qorghas, Tyshqan, Ýsek ózenderining boyyna ornalastyrypty.

Jetisugha úighyrlardyng qonystanuy haqynda úighyr ghalymy M.Kabirovtyng «Pereselenie Iliyskih uygur v Semiyrechie» degen zertteu kitәbi bar (1951). Búl mәselege qatysty M.Kabirov arnayy kitәp jazdy, ghalymdar Yu.Baranova men A.U.Jandosov «O vynujdennoy migrasiy y perehode v rossiyskoe poddanstvo razlichnyh grupp musulimanskogo naseleniya Kulidjinskogo kraya Sinszyana» degen zertteu maqala jariyalady («Tughan ólke», N1(6), 2006). Yu.Baranova «K voprosu o pereseleniy musulmanskogo naseleniya iz Iliyskogo kraya v Semiyrechie v 1881-1883 gg.» degen (1959) zertteuinde jәne M.Kabirov atalmysh kitәbinde Jetisugha 9572 úighyr otbasy, yaghny 45373 adam keldi dese, Iliyas Jansýgirov: «1882-jyly uadasyna Qúlja audanynan auyp 45 000 taranshy, 6000 dýngen keldi. Búl dýngender Pishpekting batys jaghyna otyrghyzylyp, taranshylar Jarkent, Almaty oyazdaryna jayghastyryldy», – dep jazady. P.Rumyansev múnyng syrtynda 1886-jyly Qúlja ólkesinen taghy 2000 taranshy kóship kelip, olardy Kalpakovskiyding 70 ýy qazaqty Alpysbay baqqa, 80 ýy qazaqty Aqshiyge kóshirip, al olardyng ornyna sol úighyrlardy Almaty manayyna ornalastyrghanyn jazady (VI-tom, Vernyy ýiezi. 1913. 78- bet).

Áu basta general Kalpakovskiy men Alban Tazabekting arasynda tughan kýres óstip halyqaralyq dәrejedegi mәselege úlasty. Nәtiyjesinde, Jetisudyng shyghys audandarynda, atap aitqanda, sol kezgi Jәrkent, Vernyy ýiezderinde bir-birimen baylanysa ornalasqan úighyr auyldary payda boldy. Tarihshy Kabirovtyng aituyna qaraghanda, sayasy sebeppen óitip býkil bir obylystyng halqyn basqa jaqqa jer audaru búryn-sondy tarihta bolmaghan kórinedi. Oghan deyin Jetisuda úighyr auyldarynyng bolmaghanyn 1910-jylghy myna zertteu aiqyn kórsetedi:

«Aqsu auyldary Qúlja ólkesinen 1881-1882-jyldary taranshylardyng kóship kelui nәtiyjesinde qúrylghan» (P.P.Rumyansevting kitәpterinen qúrastyrylghan «Uezdy Jetysu» kitәbi, «Jalyn», 2000. 240-bet). Jana qonysqa kelgen taranshylargha ýy basy 4 som 17 tyiynnan berilip, olar 10 jyl boyy salyqtan bosatylghan, jer ýshin qazaqtargha da eshtene tólemegen (sonda, 241-bet).

«Sharyn auyly 1883-jyly qúryldy. Negizgi halqy taranshy men dýngen. Basym kópshiligi Qúlja ólkesining Nilka, Mazar jәne Shonjy degen ýsh jerinen kelgen taranshylardan túrady» (243-bet).

«Jetisu obylysyndaghy Ketpennen basqa barlyq taranshy auyly 1881-1883-jyldary «Dýngen kóterilisi» atanghan kóterilisti basu nәtiyjesinde jәne Qúljany orystar Qytaygha bergen song qúrylghan» (244-bet).

«1881-jyly Qúljany orystar Qytaygha qaytaryp berip, jana shegara belgilenuine baylanysty, Ketpen bolysy týgeldey orys jerine qarady. Memlekettik shegara Qaljat auylynyng shyghysynan 7 shaqyrym jerden ótedi» (245-bet).

«Masyqbay mekeni Janghyztay, Baytoqay, Kógenshi, Qan, Júghar – Janghyz-tay, Sharbaghashy, Termeti degen 7 jerden shyqqan adamdardan qúralghan. Alghashqy beseui Qúljanyng ontýstiginde 7 shaqyrym jerde» (245, 246-bet).

«Bәiseyit auyly Shelek ózenining ong jaq jaghalauynda... Auyldyng irgetasy 1881-jyly qalandy... Kópshiligi 1882-jyldyng kókteminen, songhy qonystanushylar 1885-jyly keldi... Bәiseyit degen atty sol aranyng búrynghy atauynan qoydy» (247-bet).

«Qoram auyly Ile ólkesining 11 mekeninen shyqqan 775 adamnan qúryldy» (248-bet).

Labar auylyn Qúlja ólkesining alty mekeninen shyqqan taranshylar qúrghanyn, onda 450 ýy bar ekenin jazady (253, 254-bet).

Jogharghy jәne Tómengi Qaratúryq jayynda: «Auyldar 1883-85-jyly Qúlja ólkesining Gerem, Shapshal, Toruztara, Kishi-bura degen tórt mekeninen shyqqan adamdardan qúralghan», – deydi (255-bet).

«Tereng – Qarasu auyly... 1883-jyly Tasýsten, Altom, Aqtom, Ablash Yuzy, Baqtoqay, Qadyr-Yuzy degen alty mekennen shyqqan adamdardan qúralghan» (256-bet).

«Kiyikbay auyly 1881 – 82-jyly Qúlja ólkesinen taranshylar ótken bette qúrylghan» (258-bet).

M.N.Kabirov Sharyn ózenining alqabyna jappay taranshylardyng kóship keluining nәtiyjesinde, janadan Akru – Sharyn audany qúrylghanyn jazady («Iz istoriy kazahov» kitәbi, «Pereselenie Iliyskih uygur v Semiyrechie». «Jalyn», Almaty. 1999. 260-bet).

Keyin, kenes zamanynda, 1935-jyldyng 9-qantarynda QazAtKom Prezidiumynyng qaulysymen Úighyr audany qúrylyp, ortalyghy Dubun auyly bop belgilenedi. Audannyng aty solay atalghanmen, múnda túratyn qazaqtar sany da úighyrlarmen shamalas. Olardan basqa orystar da, týrikter de, basqalar da aralas-qoralas túrady. 1940-jyly audan ortalyghy Podgornoe auylyna, 1945-jyly Shonjy auylyna kóshiriledi. 1963-jyly Úighyr audany qysqartylyp, Panfilov audanyna qosylyp, ol 1964-jyly qaytadan jeke audan bolyp qúrylady. («Spravochnik po istoriy administrativno-territorialinogo deleniya Almatinskoy oblastiy», Almaty, 2002, 117-bet).

Jetisu ólkesining bir ghasyrdan astam búrynghy búl tarihy – kәzirgi jastargha qasiyetti shyndyq. Ejelden aghayyn qazaq, úighyr halyqtarynyng taghdyrlas, múndas bolghan bir shaghy sol HIH-ghasyrdyng songhy jyldary. Qazaq úighyrdyng nemese úighyr qazaqtyng jerin basyp alghan joq, orys pen qytay syiaqty eki alyp elding әlim jettiligining әserinen tәuelsiz súltanaty qúlap, qiyn bir kezendi basynan keshirip otyrghan úighyrlargha qazaq jeri birden-bir pana boldy. Al orystan qashqan alban, suan taypalaryna biraz jyl úighyr súltanaty da pana bolghan-dy. Sonyng bәri – aghayyn halyqtardyng tarihynda úmytylugha tiyis emes oqyighalar. Audannyng aty kәzirgi kezde Úighyr audany dep atalghan son, tarihty tereng bilmeytin kóp júrt búl ara ejelden úighyrdyng jeri eken dep shatasady, әsirese kenes dәuirinde Qazaqstan tarihyn arnayy oqymaghan úrpaqtar arasynan onday adasular jii bayqalady. Al, shyn mәninde, búl ara – negizinen Sharyn ózenining alqabyna jatatyn qazaqtyng ejelgi mekeni. Ol aranyng Aqsaq Temir zamanynda da Sharyn atalghanyn onyng joryghyna baylanysty jazbalar da dәleldeydi. Al búl ónirge úighyrlardyng qonystanuyna Alban Tazabek batyrdyng orys basqynshylaryna qarsy kýresi syltau bolghanyn bilu de býgingi úrpaq ýshin óte qajet dep oilaymyn.

Beksúltan Núrjekeúly

Abai.kz

27 pikir

Ýzdik materialdar

Erevanda ereuil

Abai.kz 1050