Beysenbi, 6 Qazan 2022
Bilgenge marjan 4836 17 pikir 2 Qarasha, 2021 saghat 19:57

Tórt ghasyrlyq Rim imperiyasynyng kýireui

Attilining (nemese Attyly) kәri qúrlyqqa joryghy

Attili (Attila)  – týrki-qazaq tilinde osylay ataluy tiyis. Ejelgi qazaq júrty kóne zamanda kóshpeli halyq bolghan son, jana tughan balalarynyng esimin aldyndaghy tórt-týlik maldyng atymen baylanystyryp atay bergen. Búghan tandanugha bolmaydy. Eger naqtyraq aitatyn bolsaq, úldaryn «Túyaq», «Narbúqa», «Ketbúqa», «Qoybaghar», «Qozybaq», «Narjigit», «Tayjigit» sonday-aq  qyzdaryn «Erketay», «Qúlan», «Bórte», «Bota», «Aqbota» «Narqyz» dep kete beredi.

Edil boyyndaghy (Volga) ghúndardan shyqqan song qazaqtar Attilini (mýmkin Attyly) nemese Edil batyr dep te jalpy týrde ataydy.

Ózderin «Kýn» nemese «Ghún» – dep atau sol zamandaghy kóshpeli qypshaq júr­tynda kóneden  qalyptasqan. Yu.Yako­vesting «Istoriya sivilizasii» - atty ghylymiy-zertteu monografiyasynda bylay deydi: «Ih predky byly svobodnymy ludimy – detimy velikih stepey, ih nazyvaly gunny ily hunny. Samy ony nazyvaly detimy Solnsa ily samim solnsem – Kun, Gun, chto po gunskiy y po kazahsky oznachaet solnse».

Kezinde qazaqtyng jaylauy men qystauy bolghan Edil ózenining boyynan kәri qúrlyqqa qaray әlemge әigili danqty joryghyna shyqqanda,  Attili (Attila) jolynda qazirgi Rusiti kezdestirmegen. Ol kezderde soltýstiktegi kórshimizding memleketi túrmaq, knyazdyqtary da qúrylmaghan. Ormandarda óz denesinen shyghatyn zәrimen beti-qolyn juyp, balyq aulap, anshylyqpen ainalysyp, ormandarda jabayy týrde kýn kórgen.

Búl Europa ghalymdarynyng dәleldegen shyndyghy. Osy dәstýrdi olar qazirgi kýnge deyin  ús­tanady. Boyyna qotyr shyqsa nemese bir jerin jyryp ketse, «nasybaylarynyng suyn» paydalanady.
Sonymen, kәri qúrlyq jerine shandatyp kirgen Attili bastaghan úly joryq tórt ghasyrlyq Rim imperiyasyna ondyrmay soqqy berdi.

Kóshpeli Úly qaghanattyng kýsh-quaty myng jyldyq Rimdi shoshytyp jibergen edi. Eger orys tilinde aitatyn bolsaq, «Rim – vechnyy gorod», – byl nasionalinoy iydey Rimskoy imperii. Kóshpeli ghúndardyng soq­qysynan keyin, búl mәtel jayyna qaldy. Sol bir uaqytta Rim imperiyasynyng qaramaghynda jýz millionday halyq bolghan eken. (Patrik Hovord. «Attila-koroli gun­nov. Chelovek y miyf»)

Qalay desekte, Attiline qaraytyn ghúndar sonshalyqty kóp emes edi. Biraq jauyn­ger­­leri soghysqa qabileti jaghynan rimdik­terden eki-ýsh ese asyp týsetin. At ýstinde sheber soghysatyn. Rim imperiyasyna qa­ray­­tyn jauyngerler kóbine jayau jýrip, plangalyq úrys jýrgizetin. Tek temir sauytty rysarlary bolmasa. Shauyp kele jatqan ghún sarbazy olargha jaqyn­damay-aq, shalma laqtyryp, atynan audaryp tý­si­retin. Rimdikter qansha ghasyrlar boyy Europa­nyng barlyq últtaryn ýiindegi iytindey baghyndyryp, olardyng sanasyna «biz qúldarmyz», – degen sózdi sinirip, qalyptastyrghan edi. Jeke halyq bolyp, derbes memleket qúrudy oi-sanasynan birjola syghyp  tastaghan.

Adam shoshyrlyq gladiatorlar soghy­syn oilap tauyp, kisining qanyn suday shashyp, ózderi sodan keremettey lәzzat alyp, adam balasyn mazaq qylghan Úly Rimdi kóshpeli ghún imperiyasy kýlin kókke úshyrdy. Katalaun jazy­ghyn­daghy (qazirgi Fransiya aumaghynda) myng jylda bir bolatyn Úly shay­qas, tútas Europanyng últtaryn mәngilik qúl qylyp ústaghan Rimdi ondyrmay býk týsirdi. German, Pari, Got, Norman, Vikingy jәne taghy basqa tolyp jatqan últtar men úlystar óz bostandyghyn alyp ketti.

Osy arada azdap sheginis jasap, mynany aita ketkendi jón kórdik: Ataqty ghalymymyz Álkey Marghúlan «Qozy Kór­pesh – Bayan súlu» dastanynyng dýniyege kelgenine 4000 jyl bolghan», - dep jazypty. Sonda búl dastan Saqtar zamanynda tughan ghoy. Osyghan qarap bizding qazaqtardy; Saqtar, Ghúndar, Týrkiler jәne Alash júrty bolyp qazirgi zamangha týrli ataularmen jetken desek, qatelespegen­di­gimiz. Sonda, osyghan qarap Attili nemese Edil ba­tyr qazaqtyng tól balasy bolghanyna jýz payyz senuimiz kerek qoy.

A.N.Bernshtam bylay dep jazady: siz ben bizge naqtyraq bolsyn dep orysshasyn keltirdik. –«Gunny sygraly svoy istoricheskui roli prinyav uchastie v krushenie ogromnoy mnogoetnichnoy y raznorodnoy Riym­s­koy imperii, na politicheskoy kar­te Evro­py poyavilisi novye gosudarstvennye obrazovaniya. Vot v etom to y byla glavnaya zasluga gunnov y geniya Attily pered mirovoy siy­vilizasiey», - deydi.

Avtordan: Attiline (Attila)- Edil batyrgha ótken jyldary 1600 jyl toldy. Kәri qúrlyqtaghy adamzat tarihynda erekshe oryny bar Úly Rim imperiyasyn qúlatyp, ondaghy bodandyqta jýrgen jýzdegen últtargha azattyq alyp bergen Úly hangha jәne batyrymyzgha Almatynyng Kóktó­be­sinen nemese Núr-Súltan qalasynyng  ortalyq alan­dary­nyng birine alyp eskertkish- monument túrghyzyp býkil әlemge maqta­nysh­pen kórsetuimizge bolar edi. Biraq, oghan bizding jasqanshaq  biylik bara qoyar meken.

Beysenghazy Úlyqbek,

Qazaqstan Jurnalister odaghynyng mýshesi

Abai.kz

17 pikir