Júma, 28 Qantar 2022
Dabyl 3063 8 pikir 27 Qazan, 2021 saghat 16:21

Maqsat Halyq: Últtyq qor tausylugha jaqyn

Ótkende EAEO ayasynda «ortaq valuta» taqyryby taghy da talqy bolghanyn jazdyq. Ortaq sifrlyq valuta jayly Euraziyalyq ekonomikalyq komissiya ókili Iya Malkina degen әiel sóz etti.

«EAEO dәl qazir ortaq sifrlyq valuta engizu mәselesin qarastyryp jatqan joq. Alayda, búl búl taqyrypqa biz naqty sharttardy qarastyrghan song qaytyp oraluymyz mýmkin», - depti Malkina.

Depti de EAEO-gha mýshe eki memleket óz valutalaryna balama retinde, óz elderinde jeke-jeke sifrlyq valuta engizip jatqanyn aitypty. Olar: Qazaqstan men Resey eken.

«Bizding komissiya (EEK)  birneshe jyldan beri búl mәsele boyynsha bizding úsynystarymyzdy qabyldaudy súrady. Alayda odaqqa mýshe memleketter búghan dayyn bolmay shyqty. Sóitip, bizding úsynystarymyzdan bas tartty. Dese de, odaqtas elderding Ortalyq bankteri últtyq sifrlyq valuta mәselesin óz ishinde qarastyryp jatyr. Mysaly, byltyr Resey Ortalyq banki «sifrlyq rubli» turaly bayandamasyn jariyalady. Al aghymdaghy jyldyng mamyr aiynda Qazaqstannyng Últtyq banki «Sifrlyq tenge» turaly bayandamasyn úsyndy», - depti Malkina.

EEK resmy ókili Iya Malkina jogharydaghy aitylghan derekter negizinde, odaqta ortaq sifrlyq valuta engizu taqyrybyna qaytyp oraluymyz mýmkin ekenin naqtylap aitqan.

«Búl mәseleler EAEO memleketterining últtyq qúzyretine qatysty. Biraq odaqtas taraptardyng búl bastamasy men sol elderde últtyq sifrlyq valuta tehnologiyalaryn sәtti qoldanghan jaghdayda, komissiya búl mәselege qayta oraluy mýmkin», - dep týiindeydi Malkina.

Sonymen, ortaq sifrlyq valuta degenimiz ne? Ortaq valuta men ortaq sifrlyq valutanyng aiyrmashylyghy ne? Onyng Qazaqstangha qauipi qanday? Biz osy mәseleler jóninde jәne Qazaqstan ekonomikasynyng Reseyge tәueldiligi, jyl sayyn kóbeyip kele jatqan syrtqy qaryz ben týgesiluge jaqyn Últtyq qor taqyrybynda belgili ekonomist Maqsat Halyq myrzamen az-kem súhbat jasadyq.

Reseyge satqanymyzdan, satyp alghanymyz kóp

- Mәke, әngimeni birden otaq sifrlyq valuta taqyrybynan bastasaq... Biringhay sifrlyq valuta degenimiz ne? Ortaq aqsha men ortaq sifrlyq aqshanyng aiyrmasy ne? Búl bir-birining balamasy emes pe?

- Euraziyalyq ekonomikalyq odaq qúryldy ghoy. Áuelde sipaty ekonomikalyq bop qúryldy. Endi atalghan odaq ayasynda syrtqa, sonyng ishinde dollargha tәueldilikke tótep beru maqsatynda ortaq sifrlyq valuta engizu turaly úsynystar aitylyp jatyr.

- Ortaq valuta turaly úsynystar 2014 jyldan beri aitylyp kele jatsa, ortaq sifrlyq valuta turaly biyl jyl basynynan beri 2-3 mәrte kóterilip otyr...

- Onyng negizi Europalyq odaqtan alynyp otyr. Europalyq odaqta kezinde «Bretton-vuds» konferensiyasy boldy. 1944 jyly. Ekinshi dýniyejýzilik soghystan keyin AQSh dollardy altynmen tenestiru ýshin dauys berudi súrady jәne barlyghy sol kezde dauys berdi. Esesine AQSh býkil Europany dollarmen qamtugha uәde berdi. Yaghni, qaryzgha aqsha beremiz, dedi. Biraq, bir mәsele boldy.  60-shy jaldardy Europa óz betinshe sayasat jýrgize bastaghan kezde, AQSh olargha «diktovka» jasay bastady. Sodan keyin, Europa  búghan narazylyq bildirdi. «Shalghayda jatqan memleket bizding isimizge nege aralasady», dedi. Sol kezde AQSh Europanyng qolyn búray bastady. Qaryzdy qaytarudy súrady.

Onan son, esinizde bolsa, 70-shi jyldary Fransiya preziydenti dollardyng barlyghyn jinap, AQSh-tan dollardy altyngha almastyryp berudi  súraydy. Keyin, AQSh eshkimdi altynmen qamtamyz ete almaytynyn moyyndaydy. Sol uaqyttarda Europa elderi, AQSh dolaryna tәueldilikten qútylu ýshin elektrondyq valuta oilap shyghardy. Olar ózara sauda jasaghanda sol valutamen eseptesetin boldy. Yaghni, ózge valutagha audaryp jatpaydy.

Mening týsinigimde, osy EAEO  elderi arasynda elektrondyq-sifrlyq valuta engizu turaly bastama osy sipatta kóterilip jatyr. Qolgha alynyp jatsa kerek.

- Al endi onyng Qazaqstangha qanday qaupi bar?

- Qazaqstangha qauipi boluy mýmkin. Mysaly, Qazaqstan men Resey arasyndaghy ózara tauar ainalymyn alyp qarayyq, biz Reseyden tauar aldyq, Reseyge tauar sattyq. Tiyisinshe, osy sifrlyq valuta arqyly eseptese salamyz delik. Biraq, bir mәsele bar. Reseyden kóbirek tauar alsaq, ortada aiyrma qalady. Ol aiyrmany nemen tóleymiz? Ony qanday aqshamen qaytaramyz? Osy súraqty tiyisti organdargha qoiy kerek? IYә, tiyimdilik jaghy bar. Tez eseptesedi. Valuta almastyryp jýrmeydi. Múny kәsipkerler de qoldauy mýmkin. Biraq, aiyrmany qay valutamen tóleydi? Dollarmen be, әlde rublimen be? Erteng bәribir aiyrma bolady. Bizding Reseyge satqanymyzdan, satyp alghanymyz kóp.  Onyng ornyn erteng nemen toltyramyz?

44 mlrd:  ekonomikamyz qanshalyqty últtyq dengeyde qorghalyp jatyr?

- Jalpy, eki el – Qazaqstan men Resey arasynda ekonomikalyq yqpaldastyq – ekonomikalyq tәueldilikke (Tәueldi tarap - Qazaqstan) ainalyp bara jatqany jasyryn emes. Ózara sauda-sattyqtaghy disballans, EAEO-nyng bir mýddening (Reseydin) monopoliyasyna ainalyp ketkeni kópten aitylyp jýr. Búl qashangha deyin jalghaspaq?

- Esinizde bolsa, osydan biraz búryn Abai.kz-ke bergen súhbatymda, songhy 5 jylda EAEO ayasynda qarym-qatynastar turaly aitqanmyn. Songhy 5 jylda biz Reseyge 44 mlrd útylyp kelemiz. Keybir sarapshylar: «oghan tang qalatyny joq. Biz odaqqa deyin de, Reseyden kóp satyp alatynbyz. Qazir de kóp satyp alyp jatyrmyz. Ony odaqa teluding ne maghynasy bar», - dep shyqty.

Biz qashangha deyin Reseyge útyla beruimiz kerek? Osy jyly biz EEK-te tóraghalyq jasap otyrmyz.  Aldymyzdaghy jeltoqsan aiynda Almatyda sol komissiyanyng jiyny ótedi. Sonda aityluy kerek. Osy odaq, osy komissiya ayasynda bizding ekonomikamyz qanshalyqty últtyq dengeyde qorghalyp jatyr? Óitkeni, bizding kóptegen tauarlarymyz Resey shekarasynda kedergilerge úshyrap, túryp qalyp jatyr. Al Reseyding qanday tauary bolsa da bizge op-onay ótip jatyr.

- Qazir el ishinde azyq-týlik hәm tútynatyn ózge de tauarlar baghasy qymbattap jatyr. Kýn sanap. Ýkimetting baghany túraqtandyru ýshin jasap jatqan júmystary kóz quantarlyq emes. Sol ýshin de Parlament deputattary Ýkimet otstavkasyn talap etude...

- Infliyasiyanyng jaghdayyna eki faktor әser etip túr. Birinshisi – ainalymdaghy aqshanyng úlghayghandyghy. Songhy 1 jylda 4 trln tengeden astam qarajat ainalymgha engizilgen. Ekinshi faktor – keyinge shegerilgen súranystar. Azamattardyng da, ekonomikadaghy óndiristing de súranysy artyp túr. Al óndiris, pandemiya kezinde biraz toqtap qalghan. Ol uaqyttarda súranys óte joghary bolmady. Ýkimet sol óndiristi qalpyna keltirip ýlgere almay jatyr. Al súranys kóp. Tiyisinshe, tapshylyq bar. Sondyqtan kóptegen tauarlardyng baghasy qymbattap otyr.

Al endi Reseyge qarasanyz, bizding tengemiz búryndary 5,5, tipti odan tómen bolatyn. Qazir 6 bop túr. Búl bir jaghynan dúrys ta. Resey rubliine qaraghanda bizding valutamyzdyng qúnsyz bolghany jón.  Búl belgili bir dengeyde ishki naryqtaghy bәsekelestikti kýsheytedi.  Olardyng tauarlarynyng qasynda bizding ónimderimiz arzanyraq bolady.

Ýkimetting syrtqa qaryzy úlghayyp keledi

- Ótkende Qazaqstannyng syrtqy qaryzy 166 mlrd dollargha jetkeni resmy týrde mәlimdeldi. Byltyr 150 mlrd dollardan asatyn. Onyng aldynda tipti azyraq edi. Bayqasanyz, syrtqy qaryz jyl sanap úlghayyp keledi. Búl da óz kezeginde Tәuelsizdigimizge tónip túrghan qater emes pe?

- Shynyn aitu kerek, aldynghy bir jyldary syrtqy qaryz birshama azayghan edi. Qazir qayta ósip kele jatyr. Songhy 1-2 jylda bizding syrtqy qarymyz 150 mlrd dollardyng ýstinde bolghan. Biyl tipti 170 mlrd-qa qaray bet aldy. Demek, syrtqy qaryz ósip jatyr. Osy qaryzdardyng ishinde bizge qauiptisi qaysy? Sony qarastyru kerek.

Syrtqa qaryzdardyng ózi bólinedi. Firma aralyq qaryzdar degen bar, 65 payyz shamasynda. Firma aralyq qaryzdar – elimizge tartylyp otyrghan investisiya. Sheteldik kóptegen iri kompaniyalardyng elimizge qúiyp otyrghan investisiyalary. Olar óz qaryzdaryn, keyin óndirip alady.  Biraq, esesine Qazaqstanda zauyttar, kәsiporyndar túrghyzylyp, halyqty júmyspen qamtyp otyr. Búl dúrys tendensiya.  Odan qorqudyng keregi joq.

Qauipti qaryzdar bar – ol memlekettik budjetting tapshylyghy ýshin alynghan qaryzdar.  Ol Ýkimetting qaryzy. Ol da úlghayyp jatyr. Kóbinese, bizding shendiler Ýkimet qaryzy - syrtqy qaryzdyng 8-9 payyz ghana qúraydy deydi. Ol shamamen 13-14 mlrd dollar boluy mýmin. Biraq, onyng ózi ósip jatyr. Soghan mәn beru kerek. Ýkimet ózining budjet tapshylyghyn syrtqy qaryz esebinen jaba berui dúrys emes.

Odan keyingi manyzdy sala – kvaziymemlekettik sektor. Ókinishke qaray, bizde Últtyq kompaniyalardyng qaryzyn Ýkimettik qaryzgha qospaydy. Meninshe, ony qosyp esepteu kerek. Óitkeni, ol da Ýkimettik qaryz. Qanday da bir Últtyq kompaniya syrttan qaryz alatyn bolsa, ol Últtyq kompaniya bolghany ýshin alady. Artynda memleket túr dep beredi. Erteng ol kompaniyalar qaryzyn qaytara almay jatsa, memleket oghan jauap beredi. Sondyqtan, oghan da kónil bólu kerek.

Osy jyly ghana Últtyq bank sony aiqyndap kórsetti. Kvaziymemlekettik sektor qaryzy – 21 mlrd dollardan asady dedi. Sondyqtan, janaghy 8-9 payyz degenge osy 21 mlrd dollardy taghy qossanyz, búl әldeqayda ýlken qarajat. Búl óte manyzdy qaryz!

Odan keyin taghy bir 20 mlrd dollarday qaryz – ózge sektorlardyng qaryzy deydi. Ol qanday ózge sektorlar? Ayqyndalmaghan. Anyq emes. Sol qaryzgha da ýnilu kerek, tekseru kerek. Búl qaryzdargha qatysty memleket jauapkershiligi qanday? Búl da kýmәndi. Sondyqtan, ol da qauipti qaryz.

Últtyq qor tausylugha jaqyn qaldy

- Bir jyldary 90 mlrd dollargha jeteqabyl bolghan Últtyq qor qazir ortayyp, 56-57 mlrd dollargha tayap qaldy. Búlay jalghasa berse, 3-4 jylda Últtyq qor tausylyp tynbay ma? Onday jaghdayda Qazaqstan ekonomikasy qaytpek?

- Ras, Últtyq qor songhy jyldary ortayyp jatyr. Ótken jyldyng ózinde pandemiyamen kýresu ýshin 4,7 trln tenge alyndy. Biyl 3 trln tenge taghy audarylyp jatyr. Ótkende ghana aldaghy ýsh jyldyq budjet josparlanyp, bekitildi. Ol jerde de aldaghy uaqytta Últyq qordan 6,6 trln tenge alynatyny belgili boldy. Demek, әlde de Últtyq qor qarajatyn alatyn bop túrmyz. Últtyq qorgha audarghannan alghanymyz kóp bop túr. Búl jaqsy tendensiya emes. Erteng Últtyq qor tausylyp qaluy mýmkin.  Osy jyldyng ózinde, jaz aiynda Esep komiyteti Últtyq qor qarajaty – JIÓ 30 payyzyna jaqyndap qaldy dedi. Eger qordaghy qarajat 30 payyzdan joghary bolsa, onda óse alady degen sóz. Eger sol 30 payyzdan tómendep ketse, onda joghalugha bet alady. Onda Niygeriya, Venesuela sekildi Últtyq qorlaryn tauysyp qoyghan ellder qatyran qosylamyz. Sondyqtan, Últtyq qordy ýnemdep, kerisinshe úlghaytu joldaryn oilastyru kerek.

Qazir Últtyq qordyng qarajaty AQSh-ta, Europada qúndy qaghazdar týrinde saqtauly túr. Sol qarajattargha jyl sonynda belgili bir dәreje syiaqy beriledi. Sol syiaqyny ghana alyp, júmsaugha bolady.

Norvegiyanyng mysalyn qarasanyz, osydan 1-2 jyl búryn trln dollary bar qor bolghan. Álemdegi nomeri birinshi Últtyq qor. Qazir ol soma ósip, 1,2 trln dollardan asqan. Al ol jaqta halyq sany 5-6 mln shamasynda. Sonda, az ghana halqy bar memleket, sonday ýlken qory bar. Joq degende 10 payyzdyq syiaqy mólsherlemesinde, jyl sonynda kiris alsa, 100 mlrd dollardan astam qarajat Norvegiya aspanynan tógilgeli túr. Jay ghana syiaqynyng ózinen týsetin aqsha búl.  1 trln dollar dep auzymyzdy aigha bilemeske te, biz Últtyq qorymyzdy 100 mlrd dollargha jetkizsek, odan týsetin syiaqynyng ózi 20 mlrd dollarday bolady eken. Al ol 20 mlrd dollar, ótken jyly panldemiyamen kýresemiz dep alghan qarajattan asyp jyghylady.

Jay ghana Últtyq qordy úlghaytyp, sonyng syiaqysynan týsetin aqshamen-aq, ómir sýruge әbden bolady. Últtyq qor qarajatyn budjet tapshylyghyn jabu ýshin ghana emes, ónerkәsipti damytu ýshin, adamy kapitaldy jandandyru ýshin t.b. júmsasaq ol әldeqayda payda bolar edi.

- Ángimenizge rahmet. Iske sәt...

- Ózderinizge de kóp rahmet!

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

8 pikir

Ýzdik materialdar

Manyzdy

Janaózen nege kóterildi?

Núrgeldi Ábdighaniyúly 6177
Dep jatyr

Janaózen talaby. Maminning jauaby...

Abai.kz 8031