Jeksenbi, 22 Mamyr 2022
Alashorda 4849 8 pikir 23 Qazan, 2021 saghat 14:05

Sovettik biylik qazaqty qalay aldady?

Mýddeler qayshylyghy

Qazaqstandaghy qughyn-sýrgin sipaty men erekshelikterin týsinuge jәrdemshi retinde 

Sovet biyligi qazaq jerine imperiyashyldyq-tapshyldyq astarmen keldi. Monarhiyanyng tarih sahnasynan yghystyryluy qanattandyryp, qazaq ziyalylary patsha ýkimeti joyghan memlekettiligin «Alash-Orda» atymen janghyrtqan-tyn. Tarihy ahual mәjbýr etkendikten, tamasha deklarasiya jariyalaghan sovet ókimetimen kelissóz jýrgizip, alashtyq qúrylymdy kenes platformasyna auystyrugha uaghdalasqan edi. Alayda sovettik biylik uәdesinen ainyp, ózining Alash-Ordagha kózqarasyn shúghyl ózgertken.   

Alash avtonomiyasyn moyyndamay, sovettik negizde qazaq avtonomiyasyn jariyalaugha әzirlik jýrgizetinin jariya etken. Aragha jyldan astam uaqyt salyp, 1919 jyldyng ortasynda Qazaq ólkesin basqaru jóninde arnayy әskeriy-revolusiyalyq komiytet qúrghan. Predsovnarkom Vladimir Lenin Qazrevkom tóraghasy Stanislav Pestkovskiyge sovet iydeyasyn dәripteytin, kenes ókimetining artyqshylyqtaryn nasihattaytyn dәristerdi aldyn-ala grammofon  tabaqshalaryna qazaq tilinde senimdi adamdargha teksertip alyp baryp jazyp, qyrdaghy qazaq ishine aparyp tyndatu arqyly taratudy úsynghan-tyn...

1

Resey Federasiyasynyng Halyq Komissarlary Kenesi qúrghan Qazaq ólkesin basqaru jónindegi әskeriy-revolusiyalyq komiytetting jәne Býkilresey Ortalyq Atqaru Komiytetining mýshesi Ahmet Baytúrsynov 1920 jylghy 17 mamyrda Mәskeude Sovet ýkimetining basshysy, proletariat kósemi Vladimir Iliich Leninge hat jazdy. Qazaq ólkesin basqarudy niyet etken revolusiyalyq komiytetting on aidan beri «eshtene tyndyrmaghanyn aitugha tura keledi» dedi ol hatynda. Revkom júmysynyng nәtiyjesiz boluyna aparghan negizgi eki sebepti atady. Búl sebepterding birin – «Qazaq ólkesin basqarugha qoyylghan Ortalyqtyng ókilinde aiqyn kózqaras bolghan joq», óitkeni ortalyqtyng ózinde qazaq mәselesi jóninde «Resey halyqtary qúqtarynyng deklarasiyasy» men partiya baghdarlamasyndaghy núsqaulardan basqa, ólkening әleumettik jaghdayynyng erekshelikterin elep-eskeretin baghyt-baghdar joq dep, ekinshisin – «Ortalyqtyng ókili men halyq arasynda ózara senimning joqtyghy» degen sózben kesip tújyrymdady.

Sosyn mәseleni ózinshe týsindirdi. Patsha ýkimeti túsynda airyqsha últtyq ezgi men qúldyqqa týsken qazaqtardan ózge búratanalar bolmaghanyn aitty. Jalpy, halyqtyng ezgide boluy últtyq sezim tughyzbay túra almaydy dedi. Eziluge úshyraghan últtyng boyynda ezushilerge qarsy jiyirkenish pen óshpendilik sezimi tútanyp, beky týsedi. Jәne ezushige ýnemi әreketinen sekem alyp, senbey qaraudan basqa sezim  boyynda oyana qoymaydy. Múny imperiyadaghy barsha ózge tektiler taghdyrynan bayqaugha bolady. Al qazirgi sәtke kelsek...

Patshalyq negizgi halqynyng qolymen «qazaqtardy ghasyrlar boyy tonap, ezgige salyp keldi», endi osy negizgi halyqtyng – «orys últynyng proletariaty ózin patsha chinovnikterining ornyn basushy emes, keshegi qanalghan halyqtardyng moynyna minip, qúldyqqa salghysy keletin jana myrzalar emes, qayta, olardy azat etushi ekenin kórsetetin bet-beynesin ispen dәleldep, kórsetuge tiyis». Alayda, revkom mýshesi Baytúrsynovtyng bayqaghany, «jergilikti kommunist joldastar qazaqtardy eshnәrse týsinbeydi dep oilaydy, qiytúrqy, ailaly sayasatqa salyp, enbekshi qazaq halqyna olardyng túrmysyn sovettik negizde qúrugha tuysqandyq kómek beruding ornyna, әrtýrli qulyq qoldanu arqyly  ózderining ýstemdikterin kórsetip otyr». Biraq býgingi orystar «ózderin internasionalist-kommunist» dep ataghanmen, ghasyrlar boyy patsha ýkimetining ailaly sayasatyn bastan keship kele jatqan ózge tekti últtardyng senimine kire almaydy. Qazaqta  «Sary orystyng bәri orys» degen mәtel bar... Ayla-sharghyly sayasat aldamshy ýmitti ýnsiz elestetip syrttay jyltyraghannan basqa eshnәrsege jetkizbeydi. Búl ýnsizdik patsha ókimeti kezindegidey,  qanaugha, ozbyrlyqqa degen ishtey óshpendilik pen jiyirkenishke túnghan qazaqtardyng narazylyghyn belgili bir týrde búrq etkizip kórsetetin jaghday tughansha ghana sozyluy mýmkin...

Bolishevikter jol berip otyrghan qatelikti osylay bayandap, Qazrevkom mýshesi Sovnarkom tóraghasyna naqty úsynystar aitty. Orys proletariaty ýshin qazaqtar jóninde eki joldyng birin tandauy ghana qaldy dedi: bir jol – «barlyq jerde patsha gubernatorlary men general-gubernatorlarynyng ornyna jana diktatorlar taghayyndap, biylep-tósteushi mәrtebesine ie bolu, óz ýstemdigin kýshtep tanu arqyly baghyndyru», ne ekinshi jol – «qazaqtyng enbekshi halqynyng senimine ie bolu».  Birinshi joldy tandaghan jaghdayda sovettik qúrylystyng sәtsizdikke úshyrauy mýmkin, al ekinshisin tandasa – jana qúrylystyng irgetasy berik negizge qalanatyn bolady. «Mәsele mynada, – dep jazdy odan әri Baytúrsynov Leninge, – qazaqtardyng arasynda halqy tolyq senetin jәne jazatayym janylsa da, óz halqyn eshqashan da jeke basynyng iygilikteri men paydasyn kózdep sanaly týrde satyp ketpeytin ziyalylardyng belgili bir bóligi bar. Qazaqtardyng senimine ie bolghysy keletin orys proletariaty ýshin eng tóte jol osy ziyalylar arqyly ótedi. Biraq búl ýshin osy ziyalylargha Sovet ókimeti senim kórsetui kerek».

Qazaqqa  qatysty barlyq qiyndyq mynadan tuuda: qazaqtar keshegi ózin ezushilerge senim bildire almaydy, al sol ezushilerding ókilderi jariyalaghan Sovet ókimeti, tiyisinshe, keshegi qarsylastaryna әli de senbeydi.

Qazaqtardyng kózqarasyn ózgertu ýshin kommunister ózderin eshkimdi últqa bólip kemsitpeytin, әlsizderdi ezushi emes, kerisinshe, ezilgenderdi azat etushi qyzmetker ekenin naqty isterimen dәleldep, kórsetuge tiyis. Búl qiyn. Birinshiden, shet aimaqtarda «suday taza internasionalister» joqtyng qasynda.  «Ózderin internasionalistermiz dep ataushylardyn  kóbi shyn mәninde nasionalister (últshyldar), imperialister»; ekinshiden, qazirgi jaghday da qolaysyz: respublikadaghy ónerkәsip daghdarysy saldarynan Ortalyq halyqtan kóbirek alyp, oghan azyraq berude. Múny qazaqtardyng dúrys týsinbeui mýmkin, óitkeni olar patsha ýkimeti bizdi tonap kelgen edi, kenes ókimeti de naq solay istep otyr dep oilaydy. Sóitip,  praktikalyq túrghydan – eki jaqtan da senbestik bolmay qoymaydy; al eger teoriyalyq jaghynan qarasaq, senbestikke oryn bolmauy tiyis.

Shynyna kelgende, qazaq halqy tarapynan senimsizdik kórsetilmeui kerek, sebebi, «ókimet basynda qazaqtardy talap-tonap, ezgige salyp kelgen últshyl-imperialister otyrghan joq, qayta әlsiz halyqtardy kýshtiler ezgisinen azat etudi kózdeytin internasionalist-kommunister otyr». Sol siyaqty Kenes ókimeti tarapynan da ziyaly qazaqtargha senimsizdik oryn almauy tiyis. Sebebi qazirgi tanda  óz halqyn azat etudi shyn jýrekten tileytin «qazaq ziyalylary Internasionaldan ózge jol tanday almaydy». Osynday «kommunist emes, biraq adal últshyl, ziyaly qazaqtargha  Sovet ókimeti tolyq senui tiyis, óitkeni olar halqyn shyn sýiedi, últtyq mýddelerine qol jetkizu maqsaty olardy Sovet ókimetine iyek artugha mәjbýr etedi».

Sonymen, ózara  senimge qol jetkizuding eki joly bar: olardyng biri – qazaq halqyn talap-tonap, ezgige salyp kelgen imperialister býgingi kommunister emes ekenin qazaqtargha is jýzinde dәleldep kórsetu. Búl úzaq jol. Al ekinshisi – neghúrlym onay jәne maqsatqa neghúrlym tez jetkizetin jol. Halyq búqarasynyng qisyndy qorytyndy jasaugha shamasy kelmeydi, al Kenes ókimetining basynda túrghan adamdargha búl onay. Sebebi olar –biyleushiler. Sondyqtan «ózara senimge alghashqy qadam-dy Sovet ókimeti jasauy kerek».

Eki jaqtan da senim bolmayynsha, Qazaq ólkesinde júmystyng dúrys jolgha qoyyluy mýmkin emes,  múny Qazaq revkomynyng 10 aidaghy ómiri kórsetti. Qazaqtardyng neni qalaytyny jәne olardan Kenes ókimetining ne tileytini jónindegi negizgi mәsele әli de beymәlim bolyp qalyp otyr, múnyng ózi jergilikti jerlerde týsinbeushilik tughyzuda. Baytúrsynov mynaghan senimdi: «Shyntuaytynda, qazaqtardyng neni qalaytyny belgili әri onysy әbden tabighy nәrse. Imperializmning san ghasyrlyq ezgisinde bolyp kelgen halyq eng aldymen osy ezgiden azattyq aludy oilaydy. Qazaqtardyng nelikten ózin-ózi biyleuge úmtylatyny týsinikti, al Sovet ókimetining qazaqtardan neni tileytini әzirshe bizge aiqyn emes jәne kýnnen kýnge, barghan sayyn búlynghyr bolyp barady».

Revkom qúrghan kezde bizding әrqaysysymyz, revkom turaly ereje әzirleuge qatysqan qazaqtardyn  әrqaysysy, Qazaq ólkesin basqaru jóninde qúrylyp otyrghan erekshe organ avtonomiyanyng tabaldyryghy ekenine sengenbiz dedi odan әri Baytúrsynov. Revkomnyn  bar ekenin ghana biletin, biraq ondaghy isting jayymen tanys emes adamdardyng bәri osy kezge deyin solay dep oilaydy. Revkomda júmys istegen bizding bәrimiz bas qatyryp, onyng nege qajet ekendigine kóz jetkize almadyq. Ózderin kommunister dep ataytyndardyng bәri kommunist emes, olar búqara halyq ýshin týsiniksiz jarghylaryn tyqpalap jatyr. Qazrevkom mýsheleri Krylovtyng «Aqqu, shayan jәne shortan»  degen mysalynyng kerin keltirude.

Kenes ókimetining basynda túrghan adamdardyng san milliondyq últtyng taghdyryn mazaq etip, ony oiyngha ainaldyrudy oilamaytynyna biz kәmil senemiz. Kýni keshe patshalyq sayasattyng últshyldyq pen imperialistik baghyt ústanghanyn, búratanalar dep atalghan basqa halyqtargha orystar oiyna kelgenin istegenin, al búratanalarda eshqanday qúq bolmaghanyn, dәleli jetkiliksiz, negizsiz bolsa da, qylmys jasady dep aiyptalghan búratanalardyng qatang jazalanghanyn dausyz fakt dep moyyndaytynyna kýmәn keltirmeymiz. Al osylardy moyyndap túrghan biylikting ghasyrlar boyy orys halqynyng osy ruhta, yaghny búratanalargha sheksiz ýstemdik etu ruhynda tәrbiyelengenin de dausyz fakt retinde moyyndauy tiyis dep oilaydy hat iyesi. Kóptegen adamnyng oiyndaghy kommunizm iydeyasy jarnamadan әri aspaydy dep jazdy Ahang odan әri birinshi bolishevikke. Reseyde kommunist kóp, biraq naghyz iydeyalyq kommunister óte az, al shet aimaqtarda mýldem joqtyng qasy ekenin aitty.

Qazrevkom mýshesi Ahmet Baytúrsynov kósem týsinuge jәne eskeruge tiyis dep tarata aitqan osy payymdarynan keyin,  tez jýzege asyryluy qajet dep tapqan úsynystaryn bylay tizdi:

Birinshi. Qazaq ólkesin basqarugha aty ghana kommunist, zaty bóten qyzmetkerler emes, naghyz iydeyaly kommunister men halyq senimine ie bolghan últ ziyalylarynan shyqqan, synnan ótken iydeyalyq qyzmetkerler jiberilsin. Naghyz kommunister men qazaqtardan shyqqan iydeyalyq qyzmetkerler bir-birimen týsinisedi jәne iske kózqarasy ortaq bolghandyqtan, qazaqtan  shyqqan shalaghay kommunisterge qaraghanda tezirek til tabysa alady;

Ekinshi. Ártýrli últ ókilderi aralas túryp jatqan audandardaghy ókimet organdarynyng bәrinde keminde 2/3 bóligi ezilgenderden bolugha tiyis;

Ýshinshi. Qazaq ólkesining sharuashylyq-ekonomikalyq mekemelerin basqaru (týrli sharuashylyq salalary boyynsha eshqanday da basqa guberniyalargha nemese oblystargha bólinbey jәne baghyndyrylmay) qazaqtardyng qolynda bolugha tiyis;

Tórtinshi. Qazaq kommunisteri men revolusiyashyl ziyalylarynyng býkil sayasiy-mәdeny júmysy sovettik sosialistik sharuashylyq sayasatyna negizdeluge tiyis;

Besinshi. Qazaqstandy biriktiretin, Orynbor qalasynan basqarylatyn әskery okrug qúrylsyn;

Altynshy. Qalalardaghy garnizondar mindetti týrde qazaqtardan bolsyn;

Jetinshi. Qazaq ólkesining shekarasy jóninde ...basqa eshqanday da ózgeristerge jol berilmeui tiyis...

Búl týsinikter men tújyrymdar Sovet ýkimetining basshysyna Qazaq Sovettik Avtonomiyasy jariyalanar, Resey Federasiyasy qúramynda  Qazaq Respublikasy qúrylar qarsanda, 1920 jyldyng kókteminde úsynyldy...

2

Halqynyng adal úly Ahmet Baytúrsynovtyng Halkomkenes tóraghasy, proletariat kósemi Vladimir Iliich Leninge jazghan atalmysh hatyn 2013 jylghy 4 sәuirde qazaqsha janghyrtyp jariyalay otyryp, tarihshy-ghalym Zarqyn Tayshybay onyng mazmúnynan tuyndatyp arnayy oy týigen-tin. Tilge tiyek bolghan atalmysh hatta qazaq jerine ornaghan sovettik biylik tabighatyn Ahannyng syny kózben taldaghanyn atady. Ahang «Eger  bolishevikter nemese jasandy kommunister jergilikti últ jónindegi kózqarasyn ózgertpeytin bolsa, Qazaq memlekettiligining mýmkin boluy kýmәndi ekenin kórsetti», – dedi. «Otarshyldyq pighyldaghy qyzmetkerlerding is-әreketteri saldarynan» qazaq sanasynda jana biylikke  «...qarsy jiyirkenish jәne óshpendilik sezimi órshimese  de, senbeushilik seziminen basqa sezim ornygha qoymaytynyn» kóregendikpen  boljay bildi», – dep qorytty. «Óitkeni orys últynyng proletariaty patsha sheneunikterining ornyn basyp, ezilgen halyqtardyng moynyna ózi minip alghysy keletinin kenestik tәrtipting alghashqy ailarynda-aq kórsete bastaghan-dy. Baytúrsynov múny der kezinde bayqap, atalghan hatty kósemge osynday tónip túrghan qauipten saqtandyru ýshin jazghan edi. «Alayda, Orynbordaghy biylikti jeke-dara iyemdengen «europalyq kommunist joldastar» qazaq qyzmetkerlerine, solar arqyly býkil qazaq halqyna mensinbeushilik kórsetti», – dep týidi ghalym.

Professor Z. Tayshybaydyng búl oilarymen tolyq kelise otyryp, sovet ýkimetining basshysy, nómiri birinshi bolishevikke sol 1920 jyly tapsyrylghan taghy eki qújatty aita ketken jón. Biri – Týrkistan Respublikasy delegasiyasynyng (Týrkrespublikada qazaq halqynyng jartysyna juyghy túratyn) Baytúrsynovtyng haty sonynan ile-shala 25 mamyrda úsynghan bayandamasy. Onda Resey halyqtarynyng qúqtary jónindegi ataqty Deklarasiyada atap aitylghan óz taghdyryn ózi aiqyndaytyndyghyna baylanysty mәlimdemening oryndaluyn, ólkede әsker kýshimen jasandy týrde taptyq túrghyda jikteu jýrgizuge shek qong talap etilgen-di. Osy eki qújattyng proletariat kósemine «bir mezgilde tapsyryluy, әriyne, kezdeysoq emes-tin», dep atap ótti akademik M.  Qoygeldiyev ózining «Qiyanat anatomiyasy» monografiyasynda (2020). Onyng payymdauynsha, búl jәitter birinshiden, eki ólkedegi últ-azattyq qozghalystardyng kýn tәrtibine shyqqan mýddelerining ortaqtyghyn, ekinshiden, osy qos ólkede ornyqqan biylik pen tóbesinde Lenin túrghan «sovettik imperiyalyq ortalyq» arasynda prinsipti qayshylyq bar ekenin jәne onyng terendep bara jatqanyn   kórsetedi. Búl sovet ókimetining Resey Respublikasyndaghy biylikti basyp alghanyna eki jarym jyl ghana bolghan, onyng ishinde Týrkrespublikanyng qúrylghanyna eki jyl tolghan, al Qazrespublikany qúru jayyndaghy qújattyng qabyldanuyna  ýsh ay qalghan shaq bolatyn.

Qazaq Avtonomiyaly Respublikasyn dýniyege әkeluge jol ashqan 1920 jylghy 26 tamyzdaghy әigili Dekret tughan shamada, yaghny 1920 jylghy tamyzdyng sonyna qaray, Mәskeuge barghan qazaq delegasiyasy Leninge jazbasha ýndeu tapsyrady. M.  Qoygeldiyev ýndeudi túnghysh Gruziyada jariyalaghan Mústafa Shoqaydyng týsindirmesine qarap, qújat avtorlarynyng biri A. Baytúrsynov bolghanyn jәne onyng Leninning qabyldauyna súranghanmen kire almaghan delegasiya qúramynda boluy әbden yqtimaldyghyn aitady.  Mine, osy ýndeude: «Oktyabri revolusiyasy qazaq búqarasyn әleumettik revolusiya iyirimine birden tartyp kete alghan joq», – delinedi. Óitkeni qazaqtardyng sanasynda «últtyq sezim taptyq sezimnen basym boldy». Onyng sebebi retinde qazaqtyng sharuashylyq tirshiligindegi «taptyq jikteluding әlsizdigi» jәne «patshalyq rejimdegi últtyq qanaudyng shekten tys qatang bolghandyghy»  atalady.  «Qújattaghy búl tújyrymnyng prinsiptik manyzy... qazaq qoghamy ýshin birinshi kezekte túrghan mәsele... últqa qajeti – orys imperializmi tarapynan qazaq mýddesine jasalyp otyrghan qiyanattan qútylu edi». «Bolishevizm kósemderi tótennen kelip qabyldatugha tyrysqan» kýnkóris tәrtibi halyqtyng ghasyrlar boyy qalyptasqan ómir saltyna qayshy keletin. Qazaq ansaghan arman «taptyq ústanymdy negizge alyp, әleumettik jiktelu jolyna týsu» emes-tin. Biraq «sovet ókimeti búl tarihy kezende qazaq qoghamynyng tabighy mýddesin, soghan sәikes tabighy talap-tilekterin ayaq asty» etti deydi kórnekti zertteushi-ghalym M. Qoygeldiyev.

Ókinishke qaray, qatang ortalyqtandyrylghan imperiyashyl bolishevikter partiyasy biyleytin sovet ókimeti Aqpan revolusiyasyna, shaqyrylugha tiyis Qúryltayshy jinalysta әdil memlekettik qúrylys jasalaryna sengennen tughan  últtyq birlikti kózdeytin avtonomiyalardyng bәrin jong baghytyn ústanghan edi. Sondyqtan da Jahansha jәne Halel Dosmúhamedovter bastap barghan Alashorda delegasiyasyna kelissózder nәtiyjesinde bergen uәdesinen ainyp, tapshyldyq úrandy bar dauyspen kótergen. Tap mýddesin kózdeytin qazaqtyng sovettik avtonomiyasyn dayarlau ýshin әueli, 1918 jylghy mamyrda, Últ isteri jónindegi komissariattan Qazaq bólimin ashty, sosyn, 1919 jylghy shildede Sovnarkom janynan arnayy revolusiyalyq komiytet qúrdy.  Ólkedegi osy Qazәskeriyrevkom atty tótenshe revolusiyashyl memlekettik biylikke   Qazaq Sovet avtonomiyasyn jariyalaugha qolayly bolatyn tiyisti jaghday jasau mindeti jýktelgen-tin.  Onyng alghashqy on aidaghy júmysy jayynda sovet ýkimeti basshysyna jazylghan hattyng jogharyda keltirilgen mazmúny últ mýddesin aqtamaghanyn jәne onyng sebepterin kórsetti.

Taghy bir sebep Qazrevkomnyng úiymdyq jәne qúrylymdyq damuyna negizinen qazaq tynys-tirshiliginen beyhabar europalyq qyzmetkerlerding tartyluynda jatqan. Áygili zanger-ghalym, akademik Salyq Zimanov ózining «Qazaq revolusiyalyq komiyteti» («Kazahskiy revolusionnyy komiytet», S. Zimanov, S. Dauletova, M. Ismagulov, 1981) atty irgeli zertteuinde S. Pestkovskiy men basqalardyng esteligine sýiene otyryp, әuelde últ isteri halkomaty Qazrevkom tóraghasy lauazymyna «ólkede bedeldi jergilikti últ ókilin taghayyndamaqshy bolghanyn», biraq «qazaq delegattar tóraghalyqqa óz aralarynan eshkimdi úsynbaugha bekingenin, sóitip búl lauazymgha Ortalyqtan tәjiriybeli jәne «beytarap» joldastyng taghayyndaluyn» súraghanyn jazdy. «Beytarap» joldasqa Qazrevkomdy kadrmen qamtamasyz etuge Orynbor gubkomy kóp kómek kórsetti. Últtyq kadrlar, әsirese keshegi «alashordashylargha» senim artyla qoymaghan ahualda, mýldem tapshy bolatyn. (Jalpy, Qazaqstanda sovet ókimetin ornatu jәne nyghaytu isin mәskeulik ortalyqtyng údayy nazarda ústaghany, senimdi kadrlerdi respublikanyng bas shahary Orynborgha da, oblystaryna da toptap jiberip túrghany mәlim. Preziydent arhiyvindegi partiyanyng qazaq obkomy men ólkekomy qújattarymen tanysu barysynda respublikalyq basqaru mekemelerining jauapty jәne tehnikalyq qyzmetkerleri negizinen europalyqtardan jasaqtalghanyna kózimiz jetti).

Últ qayratkerleri qalap alghan S.S. Pestkovskiy bir jyldan keyin batys ólkege jauapty júmysqa attandyryldy da, onyng ornyna, endi qazaqtardyng súrauynsyz-aq, 1920 jyldyng tamyzynda onyng ornyna V.A. Radus-Zenikovich taghayyndaldy. Oghan búl lauazymymen qosa Qazaq ólkesindegi partiyanyng oblburosyn basqaru jýkteldi. Ol búl qyzmeti aldynda Altay–Embi temir joly men sol jol boyynda múnay tasymaldau qúbyry qúrylysyn jýrgizip jatqan Povoljie enbek armiyasy revәskerkenesining tóraghasy bop istegen-tin. 1920 jylghy qazanda ol Resey Federasiyasy qúramyndaghy Qazaq Respublikasy Halyq Komissarlary Kenesining tóraghasy bolyp saylandy (Qazaq revkomyna tóragha saylau hikayasy men onyng keyingi zalaldy da qasiretti saldarlary jayynda belgili zertteushi-qalamger Sapabek Ásipov «Egemen Qazaqstan» syndy ortalyq basylym betinde 2002 jylghy 26 mausymda taldap jazyp qaldyrghan).

Qazrevkom әzirlegen Qazaqstan Kenesterining Qúryltayshy sezi ótkennen keyingi alghashqy ailardyng birinde oryn alghan bir oqighagha nazar audarayyq. 1920 jyldyng sonyna qaray jas qazaq avtonomiyasynyng biylik oryndarynda isteytin qazaq qyzmetkerleri arnayy jinalysqa shaqyrylady. Búl manyzdy jiyn bolghan edi, biraq, jogharyda tanysqan hattar tәrizdi, ol da sovettik dәuirde resmy әdebiyetke engizilmegen bolatyn...

Qazaq Respublikasy shanyraq kóterip, shartaraptan kelgen últ qayratkerlerining avtonomiyadaghy memlekettik qyzmetke jegilgen alghashqy tolqynynda qazaq mún-múqtajyn oryndaugha degen qúlshynys, qol jetken eldikting maqsatynyng ózi sol degen senim zor boldy. Olardyng deni Orynbordaghy Qazatkom jataqhanasynda túratyn, osynda bos uaqyttarynda kezdesip, jas memleket ahualy jayynda pikir almasyp jýretin. Sonday súqbattasular nәtiyjesinde memlekettik qyzmettegi jas qazaq qayratkerlerining ishinde pikirlester toby payda boldy. «Biz jii bas qosatynbyz, birge týstenetinbiz, keshki asty birge ishetinbiz», – dep eske aldy Qazatkomnyng alghashqy qúramynyng mýshesi, Qazaq Respublikasy Ishki ister halkomatynyng alqa mýshesi, komissardyng orynbasary, biraz uaqyt halyq komissarynyng mindetin atqarghan Dinmúhamed Ádilov 1928 jyly OGPU tergeushisi aldynda. – Kýndelikti qyzmette Sәduaqasov Smaghúl men Omarov Áshim ýsheuimiz birlesip júmys isteuge tura keletin. Biz qúddy-bir top siyaqty edik, alayda ol tústa toptanu degen sóz siyrek kezdesetin, onday termin joq-tyn, biraq is jýzinde top bar edi. Búl top, sóz joq, kommunisterden góri, últshyldargha jaqyn túrghan-dy».

Aralaryndaghy әngimelerde, arnayy qyzmet tútqyny  atap kórsetkenindey, «qúpiyalaytyn, astyrtyn-jasyryn saqtaytyn eshtene de bolghan emes». Óitkeni, mәsele – әsire kommunisterding teksizdikpen ýndestiretin әreketine qarsylyqta jatqan bolatyn. Al ony, partiyanyng әdemi de әdil úrandaryna sengendikten, ashyq jýrgizu shart edi. «Osy top Qazaqstanda jýrgizilip jatqan sayasatpen belsendi týrde kýresu baghytyn ústanghan-dy, – dedi Dinmúhamed OGPU tergeushisine. – Biz ýkimetting jýrgizuli sayasatyn otarshyldyq jol dep bildik, búl sayasat últshyldyqty (últtylyq sipatty saqtau, últ mýddesin qorghau maghynasyndaghy úghym – B.Q.) qyspaqqa týsirude, tipti yghystyryp tastauda dep eseptedik. Obkom hatshysy Kulakov joldasty ornynan alghan sol jinalysta bizding bir jaq bop sóileuimizdi osymen týsindiruge bolar. Ol kezde sovnarkom tóraghasy Radus-Zenikovich edi... Búl – Kulakov pen Radus-Zenikovich shaqyrghan, jauapty qazaq qyzmetkerlerining jalpy jinalysy bolatyn».

Jinalysqa ortalyq memlekettik apparattarda isteytin jigitter qatysyp, RKP qazaq obkomynyng hatshysy Kulakovtyng bayandamasyn tyndaydy. «...Kulakov sóz sóiledi. Esimde, ol talaydy sókti, úmytpasam, eshkimdi tura atamaghan siyaqty, biraq, qazaq qyzmetkerlerin últshyl dep ghaybattady. Ol osy jinalysta birer qyzmetkerdi ketiruge qol jetkizbek boldy-au deymin. Jalpy onyng maqsaty – moralidyq topansugha toghytu arqyly ózin qyzyqtyratyn kartinany aiqyndap alu edi. Odan keyin Sәduaqasov Smaghúl sóz aldy, ol Kulakovqa qarsy óte qatty, qyzyna sóilep, bylay dedi (dәldigine kepildik bere almaymyn, al mazmúny mynaday): «Kim biledi, bәlkim Kulakov janasha ornyghyp alyp bizge әmirin jýrgizip otyrghan pereselen chinovniygi shyghar». Sosyn men sóiledim, men Kulakov pen Radus-Zenikovichke qarsy shyqqan edim, olardyng әmirshildigi, t.t. aitqanmyn. Basqa qyzmetkerler de sóiledi... Sәduaqasov kóp dauys jidy, qazqyzmetkerlerding basym kópshiligi ony jaqtady...»

Jas kommunist-qayratkerler avtonomiyanyng ortalyq basqaru mekemelerinde jýrgizgen últ mýddesi jolyndaghy kýreste alghashqy jenisterining birine osylay jetti. «Kulakov osy jinalysta jeniliske úshyrady, ony hatshy lauazymynan alu turaly sheshim qabyldandy, – dedi Ádilov 1928 jylghy tergeude bergen kórsetuinde. – Ertesine, әlde birneshe kýnnen keyin, maghan Kulakov kirdi, ol kezde men ishki ister halyq komissary mindetin (uaqytsha) atqaratynmyn. Ol menen ózining Oral qalasyna shyghu ýshin rúqsat qaghaz beruimdi ótindi. Men jarlyq ettim de, ol tiyisti qújatty aldy. Sodan qaytyp Kulakovty kórgen emespin...» 1921 jylghy 20 qantarda ótken Qazaq oblystyq partiya úiymynyng plenumy Kulakovtyng Qazaq respublikasynda búdan әri júmys isteui mýmkin emes degen sheshim qabyldaydy (M. Qoygeldiyev).

Qazaq qyzmetkerlerining jalpy jinalystaghy sayasy jenisine say sheshim shygharghan  obkom plenumynan bir apta ótkende Halkomkenes tóraghasy Radus-Zenikovich Aghartu halyq komissary Ahmet Baytúrsynúlyna minezdeme jazdy. Osy uaqytqa deyin beymәlim bolyp kelgen búl qújat, Alash qozghalysynyng eng tanymal zertteushisi  Mәmbet Qoygeldiyevting oiynsha, Ahana sovettik kezende berilgen birinshi minezdeme bolyp tabylady.    Preziydent arhiyvindegi RKP Qazaq obkomy qújattary jinaqtalghan qorda saqtauly, 1921 jylghy  27 qantarda rәsimdelgen osy minezdemede «Predkirsovnarkoma Zenikovich» Baytúrsynovty «Narkompros júmysynda tәjiriybesi joq, úiymdastyrushylyq iykemi jәne әkimshilik qabiletteri joq» dep túqyrtady da, sipattamasyn: «Jalpy dayyndyghy jaqsy, dәriskerlik, әdebiyetshilik júmysqa neghúrlym jaramdy. Últshyldyq sezimderi kýshti, onysy aldaghy maqsatty dúrys týsinuge kedergi keltiredi. Tereng emes, úsaq-týiekke kýsh sarqady», – degen  pikirlerimen sabaqtap, oghan partiyalyq túrghydan mýldem senim artugha bolmaytynyn tújyrymdaytyn týiin jasaydy. Jogharyda atalghan jinalysta jenilis tapqan halkomkenes tóraghasy  jas qazaq avtonomiyasy ýkimetining qúramyndaghy eng bedeldi últ janashyryn halyq komissary qyzmetinen taydyrugha osylay negiz salady...

Osy jinalysta qol jetken jenisting shamshyraghy bolghan Smaghúl Sәduaqasov Kommunistik partiyanyng ezilgen halyqtargha azattyq әkelemiz degen jariyaly sayasatyna qúlay sengen-tin. Sol senim jetegimen, Semey guberniyasyna issapargha kelgeninde, guberniyalyq atqaru komiytetining otarshyldyq is-әreketteri patsha әkimderi ozbyrlyghynan da asyp, ýdey týskenin kórip, gubatkomdy taratyp jiberdi de, ornyna ózi tóraghasy bolyp, uaqyt talabyna say júmys isteuge tiyis gubrevkom (guberniyalyq revolusiyalyq komiytet) taghayyndady. Alayda múnday әreket ortalyq kónilinen shyqpady, Smaghúl   Sәduaqasov keri shaqyryp alyndy. Búghan tanyrqap, Orynborgha narazylyq bildirgen jergilikti qyzmetkerlerding haty Birikken memlekettik sayasy basqarma jýrgizgen qylmystyq ister isqaghazynda tiguli túr. Onda, sonday-aq, 2-shi jalpyqazaq sezining kommunist-qazaq delegattary 1921 jylghy 4 qazanda ótkizgen mәjilisting protokoly da  tigilgen eken. Jiyn Sәduaqasovtyng qysqasha mәlimdemesin tyndaydy, onyng «betimen ketken otarshyldyq is-әreketpen shúghyldanghan gubatkomdy tarqatyp, ornyna gubrevkom taghayyndaghany óte dúrys» jәne «júmysqa tuzemdik qyzmetkerlerdi tartyp, otarshyldardy júmystan qughany da dúrys dep sanalsyn, sondyqtan da Sәduaqasov joldasty aqtau jónindegi mәseleni sezding júmysy kezinde qayta qarau   obkom men baqylau komissiyasynan súralsyn» dep qauly aldy. Mәjiliste «Ortalyq apparattyng guberniyalardan qol ýzip qalghandyghy», «Sovettik te,  partiyalyq ta qúrylysqa tuzemdikterdi jetkiliksiz tartu», «otarshyldar men tuzemdik halyqtyng múqtajdyqtary men erekshelikterin júmys barysynda eskergisi kelmeytinderding ozbyrlyghy, jergilikti jaghdaydy zerttep qanyqqan qyzmetkerlerdi ósekke jәne qudalaugha úshyratu jolymen qyzmetten ketiru», «birqatar prinsipti jәne praktikalyq mәselelerdi jýzege asyruda qatang baghyt-baghdardyng bolmauy jәne últ mәselesi jónindegi H sezding qaulylaryn oryndamau» jayynda mәseleler qaralyp, tarihy әdilettilikke jauap beretin ong sheshimder qabyldanghan.

Búlardyng basqa da tolyp jatqan osylar taqylettes qújattarmen birge arnayy qyzmetting «últshyldardyng qylmystyq isteri» jónindegi isqaghazdary ishinde saqtaluy sovettik biylikting últtyq mýddeni kózdeytin kez kelgen sharagha әrdayym ýrke qaraghanyn kórsetedi. Sovettik biylik jәne onyng jetekshi әm qozghaushy kýshi bolyp tabylatyn kommunistik partiya is jýzinde qazaq búqarasyn aldady: әkeldik degen «bostandyqtary» júrt ansaghan últtyq azattyqqa ýilespedi, basqaru jәne týrli úiymdyq qúrylymdary ortalyq ýlgisinde jasaldy, jergilikti jaghday, últtyq erekshelik eskerilmedi, el birligin emes, taptyq jasandy jikteluge, qasiretti reformalargha erekshe mәn berildi, qaytkende óz aitqanyna kóndiru qily sayasy amalmen qatar ayausyz repressiya jasaluy yqtimaldyghyna halyqtyng kózin jetkize otyryp jýrgizildi.

Qazaq elindegi sovet ókimetining ornyghu tәjiriybesin prof. Mәmbet Qoygeldiyev «Qiyanat anatomiyasy» (2020) atty enbeginde jerine jetkize taldap, elimizding tarih ghylymynda túnghysh ret keng kólemde ashyp kórsetken edi. Búl monografiyasynda ghalym sovet elindegi biyleushi partiya Qazaq Respublikasynda keng qoldanghan emissarlar institutynyng tabighatyn, sovettik solaqay reformalar shyndyghyn, kezinde «bandalar býligi» dep tanbalanghan halyq kóterilisterine kózqarasyn mol ghylymy dәiektermen asha kele, bolishevizm ornatqan ýstemdik saldarynan oryn alghan qazaq tragediyasyn jayyp salady. Ol atalmysh monografiyasynda últ tútastyghyn maqsat etken Alash-Ordany joyyp, últtyq tútastyqty qoldan iritken sovet biyligining azattyq ansaghan qazaqqa jasaghan qiyanatyn taldap berdi. Enbek Qazaqstanda jýrgizilgen repressiyalardyng sipaty men erekshelikterin úghugha jaqsy jәrdemdesedi.

Qoryta aitqanda, últ mәselesin tap kýresine tәueldi etip, keyingi kezekte qarastyrugha qaldyru, últ mýddesin kózge ilmey, kýsh qoldanu arqyly ýreyli ahual tughyzyp, tapshyldyqty jalaulatu bolashaq qughyn-sýrginderding túghyryna ainaldy.

Beybit Qoyshybaev,

jazushy, tarih ghylymdarynyng kandidaty, Repressiya
qúrbandaryn tolyq aqtau jónindegi memlekettik komissiya mýshesi.

Abai.kz

8 pikir

Ýzdik materialdar

Erevanda ereuil

Abai.kz 1120