Beysenbi, 2 Jeltoqsan 2021
Aqmyltyq 1783 5 pikir 21 Qazan, 2021 saghat 14:46

25 qazan nege atausyz qaldy?..

EGEMENDIK DEKLARASIYaSY
jariyalanghan 25 qazan nege atausyz qaldy?
nemese
TÁUELSIZDIKKE
30 jyl ma әlde 31 jyl ma?

Biylghy jyly Úly qazaq elining Tәuelsizdik alghanyna 30 jyl dep masayrap, quanyp, talay is-sharalardyng kuәsi bolyp, atap ótip jatyrmyz. 1991 jyly 16 jeltoqsanda Qazaqstannyng Jogharghy Kenesi «Tәuelsizdik pen memleketting egemendigi turaly» zandy qabyldady. Búl joly da Qazaqstan KSRO qúramyndaghy elderding arasynda eng songhysy bolyp Tәuelsizdigi turaly zandy qabyldap bekitti.

Onyng aldynda on bes odaqtas elder óz egemendikterin jariyalap bolghan song úly oqighagha ainalghan 1990 jylghy 25 qazan – Qazaq Kenestik Sosialistik Respublikasynyng alghash Egemendik Deklarasiyasy jariyalanghan, 18 jyl boyy Respublika kýni atalyp kelgen úly meyram edi.

Songhy on eki jyldan beri jyl sayyn qonyr kýzding mizam shuaq kezinde, 25 qazanda keletin osy bir qasterli kýn mening esimnen shyghar emes. Kezinde sol arpalysty qarbalas sәtterde kózimiz kórip, kuә bolyp, bel sheshe ortasynda jýrgennen shyghar bәlkim, búl meyram ózim ýshin ystyq kórinedi. Dәl osy kýni búdan 31 jyl búryn Qazaq dalasy men qalyng júrty ýshin úly tarihy oqigha oryn aldy. Bórkimizdi aspangha attyq, halyq bolyp aqsarbas shaldyq. Ýlkenderding esterinde bolar...  O, toba, tap býginde kýni keshege deyin 18 jyl boyy toylanyp kelgen osy meyramdy ýlkender týgil, ósip kele jatqan óskeleng úrpaqtyng tipti sanasynda joq ekendigin bayqadym.

Áriyne, osy jyldardan beri әr jyldyng 16 jeltoqsany Tәuelsizdik kýni –  últtyq meyram retinde atalyp kele jatyr, múnday quanyshty kezenderdi aldaghy talay zamandarda da úzaghynan toylay beruge jazsyn deymiz!

Al biraq ta 1990 jylghy 25 qazanda «Qazaq KSR-ining Memlekettik Egemendigi turaly» Deklarasiya qabyldanghan kýngi tarihy oqigha qayda qaldy?

Sol kezden beri Elbasy Jarlyghymen býkil halqymyz bolyp egemendikke alghash qol jetkizgen «Respublika kýni» retinde merekelep kelgen memlekettik meyramymyz – 25 qazan biylikting pәrmenimen 2009 jyldan beri memlekettik merekeler tiziminen alynyp tastalyp, atausyz qaldy. Tym-tyrys. Sol kýni tap bir eshtene bolmaghanday. Oghan deyin osy kýni tipti ýsh-tórt kýndik demalys berilip, últtyq meyram retinde el ishinde shamamyzgha qaray dýrildete quanyshpen atalyp kelse, endi jym-jyrt. Mynau shetinen bilimdi sauatty deytin ainala ortamyzgha, el-júrtqa osy meyramdy eske týsirip, qúttyqtayyn deseng menireu adamsha ajyrayyp betine qaraydy, solay ma dep. Jastar týgili, talay ýlkenderding esinde joq. Ras, namysyna, kóniline tiyedi eken. Osy aituly kýndi ómirden óshirgen biylikting oilaghany ne sonda. Týsinbedik. 2009 jyly sәuir aiynda esh sebepsiz últtyq merekelerding tizbesin jariyalady da, toqtata saldy. Álde 1990 jylghy elding egemendikke úmtylghan úly dýrbelenderin halyqtyng esine salmay, nazaryn basqa jaqqa audarayyq degen pighyl jatty ma, kim bilsin, atausyz qaldyrdy-au! Ózim osy mәseleni songhy jyldar boyy kóterip, BAQ-targha da, tiyisti memlekettik organdargha da úsynystar joldap kelemin. Biraq esh qayran joq. Bәri ókinish bildiredi de qoyady...

Tipti anau qúr sýlderi bitken búrynghy qyzyl kommunisterge qúrly joqpyz. Lenin «babamyzdyn» tughan kýni men ólgen kýnin de atap ótip jatady. 7 qarashada qyzyl tuyn jelbiretip, «jasasyn kommunizm» degen úrandarmen bir búryshta jinalyp, BAQ-ty shaqyryp, kәdimgidey atoylap, eldi auyzyna qaratyp qoyady. Kenes odaghy kezinde әskery boryshyn ótegen zamandastarymyz qansha jyl ótse de býginde Reseyding otan qorghaushylar kýni sanalatyn 23 aqpandy esten shygharmay, bas qosyp, staqan soghystyryp, ózderining «qúl soldat» bolghandaryn atap ótip jatatynyn qaytersin.

Allanyng ózi jar bolyp, ata-babalar әruaghynyng qoldauymen kelgen Egemendikti jariyalaghan – 25 qazan nege el esinen tez shyqty?!

1990 jyl Kenestik Sosialistik Respublikalar Odaghynda bolghan týbegeyli ózgeristerdin, jariyalylyq pen qayta qúrudyn, Batys Europa men AQSh arasyndaghy halyqaralyq qatynastardyng ózgeruine tarihy qadamdar jasalghan kezeng edi. KSRO-da búrynghy әmirshil-әkimshil jýieni saqtay otyryp, eldegi qoghamdyq ómirdi demokratiyalandyrudy úsynghan iydeyasyn iske asyru ýshin KOKP Bas hatshysy M.S. Gorbachev 1990 jyly 15 nauryzda halyq deputattarynyng kezekten tys ótken 3-siyezinde KSRO Preziydenti bolyp saylandy. Alayda Odaqtyng birinshi jәne songhy preziydentining kenestik respublikalar arasynda jana odaqtyq shart jasap, KSRO-ny qalay saqtap qalugha, KOKP-ny jana jaghdaygha beyimdep reformalaugha úmtylghan әreketterining bәri sәtsizdikke úshyraghany belgili.

Qazaqstan da osy kezde búl ýderisten shet qalmaghan edi. Aldymen 1990 jyldyng 24 sәuirinde elimizge preziydenttik basqaru jýiesi engizilip, Qazaqstan KP OK birinshi hatshysy, Qazaq KSR Joghary Kenesining tóraghasy N. Nazarbaev Qazaq Kenestik Sosialistik Respublikasynyng Preziydenti bolyp taghayyndaldy. Múnyng ózi tәuelsizdik tuynyng jaqyndaghanyn kórsetkendey boldy.  Qazaqstandaghy sayasy jaghday da búl kezende tez arada qúbylyp, elding egemendikke degen qúlshynysy oyana bastady. Elimizde «Azat», «Azamat», «Alash», siyaqty últtyq qozghalystar men úiymdar, «Qazaq tili» qoghamy qúrylyp, el halqyn tәuelsiz memleket bolugha shaqyrghan ýndeuler men mәlimdemeler taratty, mitingilerdi de jii ótkizip jatty. Respublikanyng barlyq aimaqtarynda halyqtan tәuelsiz memleketti jariyalau turaly qol jinalyp, Almatygha Ortalyq komiytetke de jetkizilip jatty, ortalyq alanda «tәuelsizdik, elim, jerim, últym, tilim» degen últshyl ziyaly qauym men jastardyng mitingileri basty alandarda jii ótkizilip, úrandatyla týsti, úly ata-babalarymyzdyng әruaghyn shaqyryp, osy sәtti paydalanu qajettigi barsha júrt tarapynan kemerinen asyp tógilip, qyzu qarqynmen kóterilip túrdy. Mine, egemendikke qol jetkizuge múnyng bәri sebepker bolyp edi.

Osy kezde Mәskeudegi Tamyz býligi de búrq etti, odan keyin Resey Federasiyasynyng Preziydenti atanghan B. Elisinning Jarlyghymen Kenes Odaghy Kommunistik Partiyasynyng qyzmeti de shekteldi, Odaqtyng ydyrauy bastaldy. Á degen betten-aq Odaqtan Pribaltika, Qapqaz, Ukraina elderi, odan keyin olargha ilesip, Orta Aziya elderi ózderining «Egemendik turaly Deklarasiyalaryn» jariyalay bastaghany da kóz aldymyzda. Osy kezende bizding Qazaqstan biyligi saspastan Mәskeu jaqqa qaray jaltandap, arty ne bolar eken dep kýtip otyrghany da býgingi tarihta aitylmasa da, kóz kórgen júrttyng bәri biledi.

(«Azat» gazetining 1990 mamyrdaghy alghashqy nómirlerining biri)

Uaqyt ótip bara jatty. Kýzding qyrauly kýnderi de kelip, Qazaq KSR-i ne anda, ne mynda emes, bir ayaghy sosializmde, bir ayaghy aspannan kelip, ózin qayda qoyaryn bilmey túrghan sәt edi. «Azat», «Azamat», «Alash» qozghalystarynyng bastauymen halyqtyng tәuelsizdikke úmtyluy kýsheye berdi. Aldymen alash qayratkeri, marqúm Sәbetqazy Aqataev basqarghan «Azat» azamattyq qozghalysynyng bastamasymen «Egemendik Deklarasiyasynyn» jariyalanuy da osy tús edi. Áytse de biylik te qarap otyra almady. 1990 jyly 16 qyrkýiekte «Memlekettik egemendik Deklarasiyasynyn» jobasyn alghash ret BAQ-ta jariyalap jiberdi. Qysyltayang shaqta egemendik turaly Deklarasiyany qabyldau da onaygha týspegeni belgili. Óitkeni Odaq pen Kommunistik partiyanyng yqpaly әli de bar edi. Qazaq Sosialistik Respublikasy Joghary Kenesining kezekten tys sessiyasynda qalay desek te, egemendikti jariya etken qújatty qabyldau barysynda el egemendigine qarsylar bolyp baqty. Tipti olardyng «memlekettik til – qazaq tili», «qazaq últy taghdyrynyng jauapkershiligin sezine otyryp,» dep keletin qazaqy últtyq tújyrymdargha qarsy shyghyp kelispeushilik tanytqandary da bolyp baqty. Sonymen birge sessiyada «basqarushy jәne negizgi kýsh kommunistik partiya bolyp tabylady» degen 6-bapty alyp tastau turaly batyl úsynysqa egemendikti qalamaytyn «naghyz qyzyl kommunister» kóp qarsylyq bildirgeni turaly jazylyp, aitylyp jatty. Tipti keybireulerding búl manyzdy qújatty keyinge qaldyru turaly, egemendik aludyng esh reti joq ekendigin aitqan talay biylik basyndaghylardyng әreketi de este. Olardyng talayynyng әli kózi de tiri. Múnday syn sәtte Salyq Zimanov, Súltan Sartaev, Sherhan Múrtaza, Múhtar Shahanov jәne basqa da ziyaly últjandy aghalarymyzdyng arqasynda qúldyqty kókseytinderge uәj aitylyp, tәuelsizdik mәselesi tótesinen qoya bilindi. Buyrqanghan egemendik ruh pen qúldyq sana arpalysqan sessiyada Deklarasiyadaghy 17-bap segiz saghat boyy talqygha týsken. Kenester Odaghynyng talqany tausylmay jatyp, odaqtas respublikalardyng keybiri búl kezde Tәuelsizdik turaly zandaryn qabyldap ta ýlgergen edi. Sóitip KSRO qapasynan 15 tәuelsiz memleket býrshigin jaryp shyghyp, әrqaysysy óz últynyng bolashaghy ýshin ghana ómir sýretinin jariyalap jatty.

1990 jylghy 25 qazan kýni Qazaq KSR Jogharghy Kenesinde Memlekettik egemendik turaly Deklarasiya respublikanyng óz aldyna derbes memlekettiligin jariya etken túnghysh zannamalyq akt bolatyn. Búl qújat boyynsha Qazaqstan eli halyqaralyq qatynastarda derbes tolyqqandy obekti retinde syrtqy sayasatta ózining mýddelerin aiqyndap, halyqaralyq úiymdardyng qyzmetine qatysugha mýmkindik berdi. Elimiz egemendik Deklarasiya arqyly tabighy baylyghymyzdy, ekonomikalyq jәne ghylymiy-tehnikalyq әleuetin tolyq menshigine aldy. Qazaqstan aumaghyndaghy barlyq әskery qúrylymdar memleket qaramaghyna ótti. Deklarasiya boyynsha Qazaqstan aumaghynda egemendikke qayshy keletin KSRO zandarynyng kýshi joyyldy. Deklarasiya ortalyqqa baghynyshty kýiden aryltyp, Mәskeumen jana jaghdayda teng әriptes retinde yntymaqtastyqqa qol jetkizdi.

Sonymen Memlekettik Egemendik Deklarasiyasy – egemendikti bildiretin qúr mәlimdeme ambisiya ghana emes, shyn mәninde zandy kýshke ie manyzdy qújat boldy.  Sondyqtan da Egemendik turaly Deklarasiya, bir jyldan asqannan keyin 1991 jylghy 16 jeltoqsanda qabyldanghan Qazaqstan Respublikasynyng Tәuelsizdigi turaly Deklarasiyasymen jalghasyn tapty.

Hosh, sonymen 1990 jylghy 25 qazanda, osynday qiyn-qystau kezende Egemendik jariyalanghan kýn, últtyq tәuelsizdigimizding negizi qalanghan kýn, tipti biylikting ózi «Tәuelsizdik kýni», «Respublika kýni» dep moyyndap, on segiz jyl boyy merekelegen aituly oqighany halyqtyng sanasynan alyp tastau kimning qanday teris pighylynan payda bolghanyn týsine almay-aq qoydyq.

El Tәuelsizdigining úly meyramy retinde atap ótip jýrgen 16 jeltoqsan kýni qoghamda qalay merekelenip, qalay atalyp ótip jýrgeni jayly zor qoghamdyq qayshy pikirler tuyp, kópshilik halyqtyng kónilinen shyqpay kele jatqanyn qaytalamay-aq qoyayyq. Jeltoqsannyng arqadaghy búrqyrghan borany men qaqaghan ayazynda tәuelsizdik kýnin dalada emen-jarqyn atap ótu de mýmkin emestigi belgili. Sodan ba eken, búl kýn jyly keng saraylarda tek sheneuinikter men tәueldi adamdargha shen-shekpender taratylyp, keudelerine orden, medali japsyratyn kýnmen ghana shektelude ekenin esh jasyra almaysyz. Sodan keyin alaryn alyp alghandar ýn-týnsiz, ýilerinde me, meyramhanalarda ma, әlde shetelderde me, ózderi ghana «juyp» jatatyn synayly. Al «Demokratiyalyq janghyru kýni» dep resmy týrde atalghan 17 jeltoqsan oqighasy qazaq eli basyndaghy qaraly kýn ekenin de atausyz qaldyrghaly qashan. Búl oqighany da sanamyzdan shygharugha baghyttalghan pighyl talaydan beri kórine týsude.

Qalay desek te, tәuelsizdigimizding Qazaqstan tarihynda erekshe manyzgha ie bolghan 25 qazan búrynghy «Respublika kýni» qayta últtyq meyram retinde jariyalanyp, el shejiresindegi ózining memlekettik oqigha retindegi ornyn alugha tiyisti.

Olay bolsa biylghy jyldy Tәuelsizdikting 30 jyldyghy dep dauryqqanymyzben negizgi tәuelsizdigimiz 1990 jyldan bastau alady ghoy. Sonda biz bir jylgha keshiktirip toylap, atap ótip jatqanymyz qalay. Áriyne, degenmen onyng jauaby belgili, 25 qazan eshqanday mereke emes, «ol kýni týk bolghan joq». Atausyz qalghan tәuelsizdik kýni dep qoya salamyz, boldy.

Búl kýndi qazaq halqynyng sanasynan óshiretindey, úmyttyratynday, keleshek úrpaqqa jetkizdirmeytindey pighylgha jol bergenderge ne kórindi?! Búl elimizding úly oqighasyna ainalghan úly kýndi biylikting basyna qayta-qayta ashyq jetkizip, el tәuelsizdigining bastauy retinde saqtap qalugha tiyispiz.

Erlan Kýzekbay,

Núr-Súltan qalasy

Abai.kz

5 pikir