Dýisenbi, 6 Jeltoqsan 2021
Aqmyltyq 1838 2 pikir 15 Qazan, 2021 saghat 14:09

«Kalimar oiyny» hәm ómir oiyny

Biylghy qyrkýiekte Ontýstik Koreya «Kalimar oiyny (Squid game)» tuyndysymen kino әlemin taghy da tanghaldyrdy. Telehikaya kórermenge úsynylghan 10 kýnning ishinde әlemning 90 elindegi Netflix oiyn-sauyq platformasynyng ondyghynan bir-aq shyqqan.

Netflix tvitterdegi resmy paraqshasynda «Squid game» jankýierleri 111 milliongha jetti. Búl bizding tarihymyzdaghy eng kóp kórilgen telehikaya» dep jariyalady.

Álemdi jalt qaratqan kәris kinosy nesimen erekshe? Sujet boyynsha (spoyler) ómirde joly ashylmaghan, qaryzgha belshesinen batqan, sharasy qúryp, tyghyryqqa tirelgen 456 adam әldebireuding úiymdastyrghan qúityrqy oiynyn oinaugha mәjbýr. Motivasiya – aqsha. Olar balalargha arnalghan, erejesi qarapayym  6 týrli oiyndy oinauy kerek, biraq jenilgen adam sol sәtte jan tapsyrady. Oiynshylargha tandau mýmkindigi beriledi. 40 mln dollordan bas tartyp, jónine ketu, ne bolmasa basyn ólimge tigip, sonyna deyin baru. Alghashynda kópshiligi oiynan ainyp, ýilerine oralady, alayda aqshanyng tapshylyghy olardy oiyngha qayta әkeledi.

Kino qúrylymy qarapayym, әri múnday «ómir ýshin tartys» janryndaghy triller, fantastika filimderi eshkimge janalyq emes.

Filim rejissery Hvan Don Hiok: «Maghan japon komiksteri men animasiyasy shabyt bergenin moyyndaymyn. Osy filimdi bastamas búryn, qarjy jaghynan qatty qinaldym. Sol kezde «Patsha shayqasyn», «Ótirikshiler oiynyn» oqyp kýnimdi ótkizetinmin. Eger osynday oiyngha ózim qatyssam qanday kýide bolar edim degen oy keldi», - deydi.

Japondyq «Patsha oiyny» antiutopiya romanynda Qiyr Shyghystaghy Aziya Halyq Respublikasy úly diktatordyng qol astynda ómiri sýrip jatady. Olarda jyl sayyn «soghys» oiyny bolyp túrady. Bes jýz oqushy tandap alynyp, bir adam tiri qalghansha ózara shayqasady. Ýkimet memleketke qarsy shyghushy jastardy basu ýshin oiyndy әdeyi úiymdastylyp otyrady eken. Minekey rejisser osy shygharmadan shabyt alghanyn aityp otyr. Bizdinshe filimning tez tanymal boluy onyng shynayylyghynan. Antiutopiya emes, kәdimgi kórgen tirshilik kinogha arqau bolghanynan. Keyipkerler tarihy shyndyqqa qúrylghan.

Son Ky Hun, №456 oiynshy, júmyssyz, qaraqshylargha qaryz, ajyrasqan, balasyna «esti әke» bola almaghan, qúmar oiyngha qolyndaghy baryn salyp jiberetin keyipker. Chho San U, №218 oiynshy, alghyr oily, qatarynan ozyp shyghyp, sapaly uniyversiytette bilim alghanyna qaramastan, ózine sengen adamdardy aldap, aqsha úrlaghan. Kan Se Biok, №067 oiynshy, Soltýstik Koreyaden qashyp shyqqan, әkesi sol jolda qaytys bolyp, al, sheshesin joghaltyp alady. Jalghyz bauyryn amalsyz jetimder ýiine ótkizgen keyipker. Sheshesin Ontýstik Koreyagha aldyru ýshin aqsha izdeydi.

«Men qazirgi kapitalistik qoghamdy suretteytin allegoriya jazudy kózdedim. Biz ómir sýrip jatqan tym kýshti bәsekeles qoghamdy kórsetkim keldi, ol ýshin shyn ómirde kezdesetin keyipkerlerdi tandap aldym», - deydi rejisser.

Kapitalis qoghamda kim kóp, kredit alghan, qaryzgha batqan jan kóp. Filimde «Ontýstik Koreya – halqynyng krediyti kóp әlemdegi ekinshi el», deytin túsy bar.

Múnda әr keyipker әli kelmeytin qaryz arqalaghan. Qoghamnyng jandy jeri sol bolsa kerek. Kópshilik qúnygha kórgeni, shoudaghy shyndyq. Qazirgi damyghan kәris elinde bankten qomaqty qarjy alyp, ony tóley almau – qalypty jaghdaygha ainalghan. Endeshe búl taqyryp bizden de alys emes. Mysaly, bizde 80% halyqta nesie bar eken.

 

«Birinshi kredittik buro» JShS  mәlimetinshe, Qazaqstannyng ekonomikalyq belsendi halyq sany – 9,23 mln bolsa, onyng 7,46 mln-da nesie bar, krediyti joghy -1,77 mln adam. Yaghny ekonomikalyq belsendi halyqtyng 19%-y ghana bankke qaryz emes.

Ár besinshi Qazaqstandyqta nesie joq eken, al, qalghanynda ipotekeny qospaghanda, ortasha somasy 320-350 myng bolatyn krediyti bar. Keyingi bir jyl ishinde ol soma 440 myngha kóterilgen.

IDF Eurasia qarjy-tehnikalyq kompaniyasy 18 ben 65 jastaghy adamdar arasynda «Qazaqstandyqtar 2020 jyly  qanday múqtajdyq ýshin kredit aldy» degen zertteu jýrgizgen. Zertteu nәtiyjesi boyynsha 50 jastan jogharylardyng 7%-y ýy jóndeu júmysyna, 25-50 jastaghy respondentterding 9%-y auyl sharuashylyghy ýshin, 17%-y biznesin damytu ýshin, 14%-y avtomobili alu ýshin, 12%-y oqugha tóleu ýshin, 3%-y densaulyq jaghdayyna baylanysty degen jauap bergen. Al, 18-25 aralyghyndaghy azamattardyng 11,5%-y týrli gadjetter alugha, 5%-y basqa da qajettilikterge degen jauap bergen.

Qaryzgha batqan qoghamnyng shynayy suretin bergen «Kalimar oiyny» osy iydeyasymen baghaly shyghar. Aqshagha kelgende jaqynyn da, óz ómirin de úmyttyratyn adam ashkózdigin sipattap bergendey...

Ayjan Temirhan

Abai.kz

2 pikir