Beysenbi, 2 Jeltoqsan 2021
Ádebiyet 1917 2 pikir 15 Qazan, 2021 saghat 13:48

Dabysy Deshti Qypshaqtay

(esse)

         «Jan erkindigi jaysang men jomartta ghana»

Kóktemning jaqsy bir kýninde Rollan agha Shәkenúly Seysenbaev ekeumiz úzaq uaqyttan song kezdesip, әngime-dýken qúryp otyrghanymyzda, el tәuelsizdigi, jer tәuelsizdigi turaly biraz jerge baryp, eng aqyrynda jeke adamnyng tәuelsizdigine kelip toqtadyq. Elimizding býgini men bolashaghy turaly men bilmeytin birtalay mәselelerding basy ashylyp qalghanday bolyp, úiqydan oyana almay jatqan marghau sezimderimning mazasy kete bastaghanday edi.

– Árbir adam ózin tәuelsiz sezine almay túryp, býkil el qalay tәuelsiz bolady? – dedim Rollan aghagha saualdy jýzben qarap.

– Sen tym úshqary ketip otyrsyn, – dedi ol kýlimsirep, – Abay atannyn: «Azat basyng bolsyn qúl, qoldan kelmes iske úmtyl» degen sózin bilesing be? Adamnyng ol qúldyghy – ózine ózining qúldyghy. Ózine ózi qúl bola almaghan adam neghúrlym izgilikti isterge úmtylghysy kelmey, óz janyn ózi baghumen ghana kýnin ótkizedi. Jalqaulyq, jatypisherlik, jaghympazdyq, paraqorlyq, satqyndyq... bәri osydan shyghady. «Ótirik, ósek, maqtanshaq, erinshek, beker mal shashpaq» dep Abaydyng ózi de azghyndyqtyng eng bastylaryn tizip aitqan edi ghoy. Azat basynnyng qúl boluy degen – ózindi ózing baghyndyra bilu, iygere bilu degen sóz.

– Al jan erkindigi degen bar ma? – dep, taghy bir saual tastap edim, oily kózderine múng túnghanday bolyp, jýrek túsyn sipalap, az-kem otyryp qaldy.

– Jan... Adamnyng jany... – dedi sodan song sózderin bólip-bólip, – Aldymen adamnyng jany degenning ne ekenin bilip alayyqshy. Búl turaly úly filosoftardyng bәri tolghanghan. Platon, Aristoteliden bastap... Taghy da Abaygha jýgineyik. Ol tәndi «meniki», jandy «men» dep týsindiredi.

Demek, myna meni «men» etip túrghan – mening janym. Eger mening janym erkin bolsa, tәnim de erkin. Biraq ol erkindik tym shekteuli. Tәnning tauqymetteri men qajettilikteri jannyng tym erkinsip ketuine jol bermek emes. Jan әrqashan tәnge alandap túrady. Keybireu «jan erkindigi» degendi qalay qalasa, solay jýru, qayghysyz-múnsyz bolu dep oilar. Búl – mýlde nadan kózqaras. Jan erkindigi jaysang men jomartta ghana bolady...

Toqsanynshy jyldardyng basy bolu kerek, qasymda aqyn agham Qorghanbek Amanjol jәne ózim qatarlas eki-ýsh aqyn bar, az da bolsa kónil kótersek degen oimen ortalyq kók bazardyng bir qaptalynda sol kezde tiguli túrghan kafe siyaqty aumaqty kiyiz ýige bettep kele jatqanbyz. Kenetten, dәl aldymyzdan Rollan agha shygha keldi. Mәre-sәre boldyq ta qaldyq. Janymdaghy jigitterding bәri aghany syrttay jaqsy bilse de, búryn kezdespegen eken. Olardy tanystyrdym. Rollan agha: «Mine, osylay sap qúryp jýrse, qazaq poeziyasynyng soldattaryn eshkim jene almaydy!» dep bizdi kótermelep qoydy.

Biz kiyiz ýige bettep kele jatqanymyzdy aityp edik, jeltoqsan aiynyng yzgharly qara suyghyna býrsendep túrghan bizding betimizge barlay qaraghan Rollan agha: «Qane, jýrinder!» dep kiyiz ýige ózi bastap apardy. Dereu tapsyrys berip, bizge qajetti susyndar men tiskebasarlardy aldymyzgha artyghymen ýiip tastady. «Senderding saulyqtaryng ýshin, qyrandar!» dep alghashqy tosty ózi kóterip, iship qoydy da, ózining tyghyz sharuasy bar ekenin aityp, tez qoshtasyp ketip qaldy.

Jigitter Rollan aghany alghash kórgen sәtterinen alghan әserlerin aityp jetkize almay, jarysa sóilep ketip edi, Qorghanbek agha: – Jany jaysan, jýregi jomart Rollan Seysenbaev ýshin! – dep, tost kóterip jiberdi.

Rollan aghanyng shapaghatyn kórgen sol bir kesh shytqyl ayazdy, yzgharly sәt bolatyn. Soghan qaramastan, ishinde jalghyz elektr jylytqyshy ghana bar kafe qyzmetin atqaryp túrghan kiyiz ýiding ishi de qyz-qyz qaynap ketkendey boldy-au, sonda! Aqyn jigitterding de tiyegi aghytylyp, birinen keyin biri jyrlaryn oqyghany da әli esimde.

Sol keshte sәl tómendep jýrgen kónilimizdi de kótergen, shabytymyzdy da shalqytqan, syqyrlaghan keshki ayazdy da kóktem shuaghyna ainaldyryp jibergen Rollan aghamyzdyng bizge degen bir ghana sәttik peyili men yqylasy edi.

Mine, «jan erkindigi jaysang men jomartta ghana bolady» dep aitqan sózining aiqyn da aiyryqsha mәn-maghynasy sol bir qystyng qyrauly keshinde jarq etip kórinip, jan-dýniyemizdi jylytyp ketip edi.

Bireuler ýshin búl kezdesuimiz sóz etuge de túrmaytyn bolmashy ghana sәt shyghar, biraq biz ýshin, toqsanynshy jyldardyng basyndaghy jas aqyndar ýshin mәngi úmytylmas mәndi jolyghysu bolghanyn qalay aitpaspyz?!.

«Oyyndy týzeymin desen, boyyndy týze»

Ózinning jaqsy kóretin adamynnyng bitim-bolmysy turaly býkil ishki oilaryndy, pikir, kózqarastaryndy qaghazgha týsiru onay sharua emes siyaqty. Ásirese, sol adam jay adam emes, sana-sezimi salqar daladay úshy-qiyrsyz, oi-qiyaly kók aspanday shetsiz, sheksiz bolsa, el men júrtqa eleuli mәshhýr bolsa, ózi ataqty jazushy bolsa.

Men qazir sonday bir – alaghyzugha da, elegizuge de úqsamaytyn aghyny qatty oilar men syrbaz da syrshyl sezimderding arasynda pәruana bolyp otyrghandaymyn. Degenmen, dara da dana qasiyetterin, keyde baladay bolyp anqyldap ketetin, keyde tarpang jylqyday asaulana qalatyn minezderin sonou bozbala kezimnen kórip, bilip kele jatqan son, osy agham turaly, osy Rollan Shәkenúly Seysenbaev turaly bir adamday biletinime senimdi siyaqtymyn.

Býkil ómirin el men jerding aldyndaghy paryzyn adal óteuge arnap kele jatqan osy agham biylghy jyldyng kýzinde jetpis bes jasqa tolady. On birinshi qazanda...

Rollan aghamen alghash jýzdesken sәtim esime týsip otyr.

Men Semey pedagogikalyq institutynyng ekinshi kursynda oqitynmyn. Ózimdi poeziya әlemine  qolymnan jetelep әkelip kirgizip jibergen agham – synshy, ónertanushy, abaytanushy Tóken Ibragimov qystyng ayazdy bir keshinde: «Jýr, Rollan aghang kelipti. Ýiine barayyq. Seni tanystyramyn» dedi. Rollan agha sol kezde Mәskeudegi M.Gorikiy atyndaghy әdebiyet institutyn bitirip, Býkilodaqtyq jazushylar odaghy basqarmasynyng qazaq әdebiyeti jónindegi kenesining jauapty hatshysy bolyp jýr eken. Mәskeuden sol kýni kelipti. Jetip bardyq. Esikten kirip barghanymyzda-aq búira shashtylau әsem jigit bizdi qúshaq jayyp qarsy aldy. Tóken aghanyng ghana emes, mening de syrtqy kiyimimdi ózi sheship, ózi ilgenin esime alsam, osy kýnge deyin úyala jymiyamyn.

Tóken agha aldyn ala habarlasyp qoyghan bolu kerek, tipti, dastarhan jasalyp, ózim sol sәtte ghana tanysqan Klara apaydyng shәii de búrqyldap qaynap túr eken. Otyra qaldyq. Ángimelestik. Tóken agha maghan eki-ýsh ólen  oqytqyzdy. Ólenderim Rollan aghagha qatty únady. Men mәzbin.

Bizding odan keyingi kezdesuimiz mening songhy kursta oqyp jýrgen kezimde, kýzde, taghy da Tóken aghanyng arqasynda boldy. Ol joly Rollan agha Tóken aghanyng dosy Asqar Sýleymenovti ertip kelgen eken. Tóken agha institutqa qonyrau shalyp, meni shaqyrtyp aldy. Sol kisining ýiinde otyrdyq. Mening sharuam – әngime tyndau, óleng oqu, aghalarmen rómke týiistirip, iship qoi.

Tóken aghanyng ýii Ertiske jaqyn. Dastarhannan son, týndeletip ózen jaghasyna bardyq. Sol jerde mening oqu bitirgennen keyin ne isteytinim turaly da әngime boldy. Ol kezde biz ýshin oqudan song eki jyl múghalim bolyp júmys isteu mindet bolatyn.

Rollan agha: «Múny qalayda Almatygha aldyru kerek!» dedi.

Tóken agha: «Joq, búl osy ózining Semeyinde jýrip-aq jaman bolmaydy» dedi.

Asqar agha: «Mynau óz qalauymen jýretin bala siyaqty ghoy. Ózi sheshsin! Semeyde jýrse, ortadan alystap qalady deytin emes. Búl – úlylardyng qalasy. Al, Almatygha barsa, búzylady da ketedi» dep osqyrynyp, pysqyrynyp aldy.

Men: «Maghan joldama qay jaqqa berilse, sonda baramyn. El kóremin, sabaq beremin, ómir tanimyn» dep, shabyttana sanqyldap edim, ýsh agham da mening betime tesile qarap biraz túrdy da, algha qaray jýrip ketti.

(Ayta ketuim kerek, men ol kezde ýilenip alghan bolatynmyn. Júbayym Gýlziya – Abay audanynyng tobyqtysy. Qazaqsha aitsaq, Rollan aghanyng qaryndasy. Álgi aghalaryma bergen uәdemdi oryndap, eki jyl múghalimdik óteuimdi ótedim. Qúday jar bolghanda maghan joldama Almaty oblysyna berilgen. Odan song «Baldyrghan» jurnalyna ornalysyp, әdeby ortagha sindim de kettim).

Rollan agha men Asqar agha Almatygha qaytyp ketkennen keyin mening jýris-túrysyma kónili tola bermeytin Tóken agham sәl qit etsem boldy: «Ana Rollan aghana qarashy. Ne degen ór talap, ne degen izgenimpaz! Ózi myna injener-tehnologiya institutyn bitirdi, Sonsong oblystyq komsomol komiytetining hatshysy boldy. Sonda bes jylday istep, Mәskeudegi әdebiyet institutyna týsip aldy. Endi, mine, jap-jas bolsa da Býkilodaqtyq jazushylar odaghynda, Mәskeude otyr. Al sening jýrising – mynau» dep jerden alyp, jerge salatyn. Sol Tóken aghamnyng maghan riza bolghany ýsh-aq ret qoy deymin. Birinshisi – ýshinshi kursta oqyp jýrip ýilengenimde, ekinshisi sol jyly «Bastau» seriyasymen kitabym shyqqanda, ýshinshisi – qyzyl diplommen oqu bitirgenimde. Aruaghynnan ainalayyn agham-ay desenshi! Meni tughan bauyrynday kórushi edi ghoy! Ekeumizding eshqanday tuystyghymyz da joq edi. Biraq janymyz bir edi...

Rollan agha Mәskeuden kelgen sayyn meni janynan tastamaytyn boldy. Teatrgha, jazushy aghalardyng ýiine, meyramhana, kafelerdegi basqosularyna aparady. Men sol kisining jeteleuimen Oralhan Bókey, Ótebay Qanahiyn, Aqseleu Seydimbek siyaqty aghalarymnyng ýilerine bardym. Iranbek Orazbaev, Smaghúl Elubaev siyaqty aghalarymmen de jaqyn tanystyrdy. Ylghy birge jýretinimizge qarap, keybireuler meni Rollan aghanyng tuys inisi dep oilaydy eken. Bir kýni bastyghym Múz-agham (Múzafar Álimbaev) meni shaqyryp alyp: «Áy, Ábubәkir, myna júrt seni Rollan Seysenbaevtyng inisi dep jýr ghoy. Sen nayman emessing be? Álde tobyqtysyng ba!» dedi. Men: «IYә, inisimin. Men semeylikpin ghoy» dedim. Múz-agham: «E – e – e! Solay eken ghoy. Dúrys» dep, әldenege kózi jetkendey bolyp, kreslosyna shalqayynqyrap otyryp qalghan.

IYә, Rollan agham osy kýnge deyin tughan aghamday bolyp, qolynan kelgen bar shapaghatyn tókkisi keledi de túrady. Esime týsip otyr, bayaghy sol jas kezimde qasyna ertip jýrip, meni SUM-gha alyp bardy. Ózine birdene alatyn shyghar dep oiladym. Biz shalbarlar túratyn bólimge kirip, shalbar qaray bastadyq. Bir kezde bir aq shalbardy alyp: «Mine, mynau saghan keledi. Kiyip kórshi» dedi. Men: «Múnynyz ne? Men shalbarsyz jýrgem joq» dep namystanyp qaldym. «Ki, davay! Aqyndar aq shalbarmen jýrui kerek!» dep zekinkirep tastaghan son, aitqanyn istedim. Maghan shap-shaq eken. Kóz mólsherining dәldigine tang qalyp әri quanyp túrmyn. Shalbardyng aqshasyn tólep bolghan son, әlgi shalbar ólsheytin jerge baryp, jana shalbardy kiyip aldym. Ózimning tәp-tәuir shalbarymdy da tastamay, biraz uaqyt kóterip jýrdim-au deymin.

Bir kezdeskenimizde basyma tóbesi shop-shoshaq, etegi dalighan shy qalpaq kiyip jýr edim, «Aqyn mynanday qalpaq kie me eken?! Sheship tastashy» degen son, yza bolyp, әlgi qalpaqty kóshe boyyndaghy aghashtardyng basyna qaray laqtyryp kep jiberip edim, bir bútaqtyng basyna baryp ilindi de qaldy. «Basymnan da biyik jerde túrsyn!» dep edim, Rollan agha mәz bolyp kýldi de:

«Boyyndy týzesen, oiyndy týzeysin. Dúrys kiyin» dedi.

«Jazushynyng jauy – jalqaulyq»

Rollan agha Kenes Odaghy kýiregenge deyin Mәskeudegi qyzmetinde boldy da, Almatygha kelgen song últtyq arnada «Abay әlemi» dep atalatyn tamasha bir baghdarlama jýrgizdi. Odan keyingi uaqytta bir-eki jylday Preziydentting kenesshisi qyzmetin atqardy-au deymin.

Tóken agham aitqanday, búl kisi, shyndyghynda, ór talap, izenimpaz eken. Ásirese, 1995 jyly, Londonda «Abay ýiin» ashuy – aitarlyqtay tarihy oqigha boldy emes pe?! Jana ghasyrdyng basynan bastap tyndyrghan isteri – úlan-ghayyr. Búl aghamyzdyng Semey qalasynda «Halyqaralyq Abay klubyn» ashuy, halyqaralyq «Amanat» jurnalyn shygharuy, osy isterdi tyndyra jýrip, Qazaq últtyq uniyversiytetindegi Álem halyqtary әdebiyeti institutynyng diyrektorlyq qyzmetin atqaruy – bir adamgha az jýk emes ekendigi biz aitpasaq ta týsinikti.

Eger Rollan aghanyng alghan marapattary men syilyqtaryn tizip jazatyn bolsam, osy essening kólemi tym úlghayyp ketedi-au dep qorqyp ta otyrmyn. Alayda, búl aghamyzdyng shet elderde kitaptary eng kóp audarylghan jazushylardyng biri ekendigin eskerte ketkenim jón...

Rollan aghanyng shygharmashylyqtaghy bir ereksheligi ózimdi qatty sýisindiredi. Ol – jazu mәnerinin, stiylining ereksheligi jәne túraqtylyghy. Eger maghan birneshe jazushynyng shaghyn mәtinderin qatar qoyyp, avtoryn qúpiyalap, solardyng ishinen Rollan Seysenbaevtyng mәtinin tauyp ber dese, ainytpay tanimyn. Áriyne, jazushy retinde ghana qarap, shygharmalary turaly pikir aitu búl essening maqsaty emes jәne onday sharua mening qolymnan kele de bermeydi.

Ózim oilaymyn: osy Rollan aghamnyng daryny men qarymy jazushygha tәn bolghanymen, jan-dýniyesi aqyn ba dep. Olay dep oilaytyn sebebim – jýris-túrysyn bylay qoyghanda, poeziyany tez jәne taza týsinetin osynday jazushyny óte siyrek kórippin. Onyng ýstine, býkil әlem aqyndaryn dәl osy kisidey jetik biletinder – tym az. Qazaq aqyndarynyng da qaysysy qanday ekenin bilip otyratyn – osy kisi. Mәselen, mening ólenderimning tәuir túsyn da, keybir kemshilikterin de dóp basady. Ózim de kýmәndanyp jýrgen tústaryn qolmen qoyghanday etip aityp bergende, úyalyqyrap ta, quanynqyrap ta otyramyn. Jaqsy shygharmagha Rollan aghaday shattanatyn qalamgerler de kóp emes.

Men bir kýni aghama «Kenesary» degen dastan jazayyn dep jýrgenimdi aittym. Ol kisi: «Talabyng óte dúrys. Sen jazasyn. Biraq Han Kenening qasiyeti men ruhyna manaylap baru óte qiyn. Oghan jaqyndau ýshin ón boyyndaghy barlyq qabiletindi, barsha kýsh-jigering men tózimindi sol babamyzdyng ruhyna arnauyng kerek», – dedi. Aytsa – aitqanday, men Kenesarynyng ruhyna jaqyndaymyn dep úzaq әurelendim. Zerttedim. Aluan týrli tәsilder qarastyrdym. Eng aqyrynda sara jolyn tauyp, óte kólemdi (kompiutermen seksen bet) tarihy dastandy jazyp shyqtym. Eng aldymen Rollan aghagha oqyttym. Ol kisi oqyp bola sap, qatty riza bolghany sonshalyq, «Amanat» jurnalyna ózi alghy sóz jazyp, birden jariyalap jiberdi. Sol alghy sózde de Rollan agha bylay dep jazypty: «Birde Ábish dastandy jyrlap tastaugha bekinip, bir aigha júmystan demalys alyp, onasha oigha berilgen. Biraq Kene han aqyngha aldyrmady. Atoylaghan úly ruh, qanshyl namys syryn bermey, súlq qaldy. Kóniline qayau týsken aqyn inime sol kýnderi: «Ábish – jan, Han atannyng joly auyr ghoy. Oilan. Jyrla. Kýndiz de, týnde de hanmen syrlas. Sózge tart. Hangha aqyndyq aq jýregindi ash. Ár dýniyenin, әr asyldyng jarqyrap ashylatyn sәti bolady. Ol – Allanyng sәt saghaty.

Allanyng saghaty soqqan tústa sening jýregine engen, janyna jayly qonghan Kene han ózi-aq dauyldata kókiregindi soghady. Bostandyq tileydi. Tek jazugha ýlgerip baq»...

Rollan agha bastaghan isting qayyssha sozylyp jýrip alghanyn esh jaratpaydy. «Jazushynyng jauy – jalqaulyq» degen naqyl sózin alghash estigenimde, maghan arnap aityp túr ma dep, qatty qysylyp qylghanym bar.

«Qiynnan bastasang – qinalmaysyn»

Ózimning oiymsha, Rollan Shәkenúly – tumysynan últtyq tәrbiyeni boyyna sinirgen, óz halqynyng auyz әdebiyetimen auyzdanyp, kәusarynan qanyp ishken, sonymen qatar, tym jas kezinen-aq orys jәne shetel klassikterin tandap, elep-ekshep oqy bilgen jazushy. Búl kisining naghyz qazaqqa tәn kórkem minezi men kelisti kelbeti, qúlaqqa óte jaghymdy estiletin qong, qonyr dauysy ishki jan dýniyesining zor ziyattylyghyn әr sәtte pash etip túrady. Birbettilik pen sheshimtaldyq, shynshyldyq pen qiyanatqa tózbestik siyaqty qasiyetteri de bir basyna teginnen tegin ornay qalghan joq shyghar. Barlyghy – tәlim men tәrbiyening jemisi. Áriyne, búl taraptan kelgende, ayalap ósirgen ata-ananyng orny bólek ekendigi ózinen-ózi belgili.

Rollan aghanyng әkesi Shәken Seysenbaev – sovet zamanynda qazaq halqy bastan keshken barlyq zúlmattardy kózimen kórip, kókeyinde saqtaghan, Ekinshi dýniyejýzilik soghysty keship ótken, býkil Semey qalasy men Abay audanynyng bastaryna kótergen biregeyi, qayratkeri bolghan adam. Ózi ylghy basshylyq qyzmette jýrse de, әdebiyetten eshqashan qol ýzbegen kózi ashyq, kókiregi oyau, naghyz eljandy azamat eken.

Jiydebaydaghy – Abay, Eralydaghy Enlik-Kebek eskertkishterin ornatu júmysynyng basy-qasynda jýrip, bastan-ayaq basshylyq jasap, oryndap shyqqan osy kisi ekenin «Taghylym» deytin Shәken Seysenbaev turaly kitaptan oqydym. Ákesining qaytys bolghanyna jiyrma bes jyl toluyna oray Rollan agha shygharghan sol kitapta býkil elimiz biletin aqyn jazushylar – I.Esenberliyn, S.Múratbekov, Á.Álimjanov, M.Maghauiyn, O.Sýleymenovterding Shәken agha turaly estelikteri jariyalanypty. Osy qalamgerding bәri Shәkenning elden erekshe ghajap adam ekendigin tanday qagha otyryp, әngimelep beripti.

Shәken atamyzdyng ózi jazyp qaldyrghan kýndelik betteri ol kisining tereng bilimdi, naghyz ziyaly adam bolghanyn anyq bildirip túr.

Shәken atanyng júbayy, Rollan aghanyng anasy – Rәshida Núrbayqyzy toqsan jastan asyp baryp dýniyeden ozdy. Imany joldas bolghay!

Biz osy bir ayauly adamdardyng aruaghyna bas iyemiz, ruhtarymen jýrek otyn tútatamyz. Qazaq halqynyng mandayyna bitken tamasha talant, jihanger jazushyny tәrbiyelep, ósirgenderi ýshin alghys jaudyramyz!

Men Rollan Shәkenúlynyng tәrbiyeliligine emes, tәrbiyeshiligine tang qalamyn. Oghan sebep – shygharmashylyq jolynda jýrip, shynyghuym men shyndaluyma kóp septigin tiygizgen osy kisi. Aldyna otyrghyzyp qoyyp aqyl ýiretpey-aq, әldekimder siyaqty әsemdep, bipazdap uaghyz aitpay-aq biz siyaqty sonyna ergen inilerin óz is-әreketimen, aitqan әngime, estelikterimen bayqatpay tәrbiyeleytin tәsilqoy ústazymnan aita qalarlyqtay ústanymdar ýirengenim ýshin quanam. Sonyng biri – bastaghan isti tiyanaqty týrde ayaqtap shyghu ýshin sol isinning qiyn da kýrdeli tústaryna erekshe nazar audaryp otyru jәne onyng ózine ynghayly әdis-tәsilderin mengeru. Senimdi bastau.

Birde Rollan agha meni shaqyryp alyp, polyak elining aituly aqyny, Nobeli syilyghynyng laureaty Cheslav Milosh ólenderin audaruymdy ótindi. Eng aldymen tanysyp alayyn dep qarasam, súmdyq, óte qiyn. Mening shoshyp ketkenimdi bayqaghan Rollan agha qarqyldap kýldi. «Milosh ólenderining ishki mәninen emes, syrtqy formasynan qorqyp túrmyn» dep edim, «Jýregi taudan-tastan qaytpaytyn qazaq aqynynyng polyak aqynynan qorqqanyn eshkim estimey-aq qoysyn. Myna ólenderdi alyp, ýiine bar da, zerttep, zerdelep oqy. Jalyqpay ainalysa bersen, formasyn da, normasyn da keltiresin» dedi. Men «Tym qiyn eken» dep taghy da qashqalaqtap edim, «Qiynnan bastasang – qinalmaysyn. Eger mynadan qorqsan, búdan da onay isterdi tyndyra almaytyn bolasyn» dedi.

Maghan aghamnyng «qiynnan bastasang – qinalmaysyn» degen danalyq sózining qatty únap ketkeni sonshalyq – Miloshty kóterip, ýiime jóneldim.

Rollan aghanyng aitqany aiday kelip, әlgi kýrdeli ólenderdi qazaqsha sóiletuding amaldaryn kóp úzamay-aq tauyp alyp, bir aidyng ishinde audaryp shyqtym. Búl júmysym aghama únady. Sóitip, Cheslav Miloshtyng eng tandauly bir talay ólenderi «Jenilmeytin jyr» degen atpen kitap bolyp shyqty. Búl 2011 jyl edi. 2013 jyly kóktemde ghoy deymin Rollan agha maghan taghy qolqa saldy. Vislava Shimborskaya degen taghy bir polyak aqyny bar eken. Búl da Nobeli syilyghynyng laureaty. Sony audaruym kerek. Búl joly tayynbay kiristim. Búl audarmama Rollan agha búrynghydan da qatty riza boldy. Men órkeshtenip qaldym. V.Shimborskayanyng da «Isaaktyng jazyghy nede?» degen kitaby jaryq kórdi.

Sóitip, Rollan Shәkenúly menen tәp-tәuir audarmashy aqyn jasap shyghardy. Fransuzdyng Luy Aragonnan bastap on eki aqynynyng otanshyldyq ólenderin audarghanda, kәdimgi tәjiriybeli audarmashyday qalamym jorghalap otyrdy-au deymin!

Shyndyghymdy aitsam, osy bir kezderden keyin búryn ózime qiyn bolyp kórinetin jazu júmystarymdy qalayda oryndap shyghu ýshin ýstel basynda úzaq sarylyp otyrugha ýirendim. Kelip túrghan ólenderimdi tep-tez-aq jazyp tastap, ornymnan túryp ketuge ýirengen jeniltek basym qazirgi uaqyttarda salmaqty da salauatty bola bastaghan siyaqty. Boyyma dary bastaghan búl jaghymdy ózgeristerimdi ólender emes, novellalar jazyp otyrghanymda kóbirek angharatyn bolyppyn...

Jasy jetpis beske kelip otyrghan osy bir asyl agham turaly oilasam, talay taudy assa da, talay jerdi bassa da, túyaghy kemirilmey, túrqy kemimey kele jatqan tumysy bólek túlpardy kóz aldyma elestetem. Onyng óshpes izderindey bolyp kórinetin jazylghan, jazylyp jatqan shygharmalarynan qazaq degen halyqtyng qasiyeti men qasireti, quanyshy men júbanyshy atoy salyp, tasqa qashalghan tanbalarday uaqyt ótken sayyn qúdyretti qúpiyasyn asha týsedi dep senemin. Qaysar ruh pen ór namystyng jyghylmas tuyn qashanda biyikke kóterip ústaytyn osy jazushynyng ensesi tómendep, qayraty qajyghan sәtterin eshkim kórgen joq shyghar.

Qazaqtyng Rollan Seysenbaev degen jazushysyn qartayghan shaghynda qayta-qayta qinay bereyin degendey, taghdyr tyrnaghy janyn júlmalap, et jýregin ezgilep kele jatyr. Keyingi jyldardyng ishinde eng aldymen ayauly inisi Asqar dýniyeden ozyp, odan kóp úzamay Serikqaly inisi de ayaq astynan baqy keshti. Eki bauyrynyng endi ghana topyraghy keuip, jýrek syzdauy bәsendey bastaghanda keyuana anasy da kóz júmdy. Endi, mine, jaqynda ghana jan jary Klara apay – ataqty kәsiby audarmashy, qazaq, orys, aghylshyn, týrik, arab, parsy tilderin jetik mengergen tendessiz poliglot Klara Serikbaeva kelmeske ketti.

Rollan agha búdan kóp jyldar búryn Gýlnar degen qaryndasynan, Múhtar degen inisinen de aiyrylyp edi ghoy.

Men oilaymyn: syrqat jýregi syr berip jýrgenine qaramastan, Deshti Qypshaqtyng dauylpaz qyrany samghauynan janylmas, mәrt jigeri mayyrylmas, serpininen aiyrylmas dep.

Ras, jazghan shygharmalary Jer sharyn aralap ketken Rollan aghanyng әdebiyet әlemindegi dauysy – ghasyrlar búryn býkil ghalamdy elendetken Deshti Qypshaqtyng dabysynday bolyp seziledi maghan. Kýni keshegi TMD elderi ghana emes, dýnie jýzining әr týkpirindegi dostary men tanys-bilisteri, ózin sýiip oqityn oqyrmandary Kóne Deshti Qypshaq pen sonyng zandy mirasqory býgingi Qazaqstannyng dabysyn da, danqyn da Rollan aghanyng dostyq peyilining ýzilmes arqauy arqyly estip te, sezip te jatyr...

Ákem Rahmettolla úly babasy Shәki biyding myna bir sózin jii qaytalap otyrushy edi: «Ózi myrza, ózi qúl jigit qaydan tabylar! Ózi jorgha, ózi jýirik kýlik qaydan tabylar!» Sol by babam Rollan Shәkenúly Seysenbaev siyaqty almauyt azamattardy armandaghan bolar.

Qorghanbek AMANJOL

DEGDAR

(Rollan Seysenbaevqa)

Qasiyeti qara nargha jýk-au Shynghystau,
Onay ma, sirә, Han biyigindegi tudy ústau?!
Abayym alyp, Shәkәrim anyq bolghanda,
Mýmkin emes-au balqyghan syrly núr qúshpau.

Alashtyng ruhyn amanat etse Shynghystau,
Onay ma, sirә, ordaly oy men shyndy ústau.
Alybyng saryq, anyghyng tanyq bolghanda,
Mýmkin emes-au jaryq jalghanda múng qúshpau.

Jalbyz janynnyng Sayat qorasynda búl kýnde,
Jalghyz jýrekke japa shektirmeu mýmkin be.
Búghalyq shalyp búqtyryp qoyar sen emes
Shu asauday búlqynghan jýrek shirkinge.

Tilekti tasta, jýrekti saqta deymiz be?
Gói-góilep keter shuyldaqpyz-au әi, biz de.
Mysyq tileuli mimyrttan bezip, odan da
Orda keyipti, ormanday nuly oidy izde.

Álemdi sharlap aralaghan jýrek Alashyn,
Aqiqattyng talasyna talqy salasyn.
Qayshylyqtar men qarsylyqtardan tauyp jarasym,
Qat-qabat dýnie syryna dendep qanasyn.

Keng daladay kemel, saqy jýrekti saqasyn,
Tolghanystardyng kenen túnghiyghyna batasyn.
Qoltyghyna Shynghystau baylaghan samghau qanatpen
Múhittardan asyp, qúrlyqtardy basyp bara jatasyn.

IYә, solaysyn.
Jiydebay jyrdy jalghaghan jýrek jahangha,
Joyqyn tolqyndarda jútylmaysyng sýrey nahangha.
Jenisti joryqtarynnan oralyp taghzym etesin,
Patshasy Sózding – Abayday asqar qahangha.

Ábubәkir Qayran

Abai.kz

2 pikir