Seysenbi, 30 Qarasha 2021
Biylik 944 1 pikir 13 Qazan, 2021 saghat 12:45

Zeynetaqy jýiesi qalay janghyrtyluda?

QR Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligining Áleumettik saqtandyru, bazalyq әleumettik jәne zeynetaqymen qamsyzdandyru sayasaty departamentining sarapshysy Aygýl Sakeeva zeynetaqy jýiesin janghyrtu qalay jýrip jatqanyn aityp berdi.

Qazir Memleket basshysynyng tapsyrmasy boyynsha QR Zeynetaqy jýiesin odan ary janghyrtudyng 2030 jylgha deyingi tújyrymdamasyna ózgerister men tolyqtyrular engizu ayasynda júmys jýrip jatyr.

Sakeevanyng aituynsha, zeynetaqy jýiesin janghyrtu boyynsha atqarylyp jatqan auqymdy júmystyng bәri zeynetaqy jýiesine ýlken ózgeris әkeledi.

"Zeynetaqy jýiesin jetildiru boyynsha jasalyp otyrghan úsynystyng barlyghy 2019 jyly QR Ýkimeti janynan qúrylghan júmys tobynyng úzaqmerzimdi modeliderdi zertteu nәtiyjesinde payda boldy. Búl úsynystardyng eng auqymdysy әri manyzdysy bazalyq zeynetaqyny kepildik berilgen eng tómengi zeynetaqygha kóshiru bolyp otyr. Búl úsynys boyynsha 2028 jyldan bastap barlyghymyz bazalyq zeynetaqydan eng tómengi kepildik bergen zeynetaqygha kóshemiz. Sonyng nәtiyjesinde zeynetaqy jýiemizde bazalyq zeynetaqyny esepteu әdisinde ýlken ózgeris bolady. Mәselen eng tómengi kýnkóris dengeyining 54%-dan 74%-gha deyin ósui, sol siyaqty zeynetaqy jýiesindegi enbek ótilin eseptegende onyng 10 jyldan 5 jylgha deyin tómendeui. Sonymen qatar qazirgi zeynetaqy mólsherin eseptegendegi enbek ótilining shekteuin alyp tastau siyaqty auqymydy sharalar qarastyrylyp otyr",-deydi sarapshy.

Sóz arasynda ol enbek tilinining shekteuin alyp tasau mәselesin týsindirdi.

"Shekteudi alyptastau jónindegi ózgeriske keler bolsaq, ol qazirgi zeynetaqy jýiesin esepteu әdistemesine sәikes eng tómengi kýnkóris dengeyinde bolady. Eger siz 30 jyl júmys isteseniz onda eng tómengi kýnkóris dengeyinde zeynetaqy alasyz. Osy mәseleni qazirgi ózgerister ayasynda alyp tastaugha qadam jasap jatyrmyz",-dedi Sakeeva.

Tújyrymdama ayasynda sonday-aq zeynet jasyna tolghan adamgha zeynetke shyghudy keyinge qaldyru qúqyghyn beru mәselesi qaralyp jatyr eken.

"Auqymdy sharanyng biri azamat zeynetkerlik jasqa tolsa da zeynetke shyghudy keyinge qaldyru qúqyghy úsynylghan edi. Búl qúqyq әsirese enbekke qabiletti, júmys isteymin degen zeynetkerlerdi yntalandyru ýshin jasalyp otyr. Sondyqtan osynday ózgerister zeynetaqy jýiesin odan ary janghyrtyp, zeynetaqymen qamsyzdandyrudyng dengeyin arttyrady. Zeynetke birden shyqpay júmys istegen adamnyng zeynetaqy mólsheri keyin joghary bolady",-deydi sarapshy.

Sonymen qatar ol aldaghy uaqytta júmys berushi júmysshygha 5%-y mindetti zeynetaqy jarnasyn tóleytinin jәne ol ýshin júmys berushigen belgili bir jenildikter jasalatynyn jetkizdi.

"Qazir júmys berushilerding 5%-y mindetti zeynetaqy jarnalaryn engizu de zeynetaqy jýiesindegi auqymdy sharalardyng biri. Júmys berushi qazir qyzmetkerding tabysynan 10 payyzdyq mindetti jarna tólep otyrsa, endi 2023 jyldan bastap júmys berushi óz qarajaty esebinen júmyskerding paydasyna 5%-y mindetti zeynetaqy jarnasyn tóleydi. Esesine Salyq kodeksine engizilgen ózgeriske sәikes júmys berushining mindetti zeynetaqy tóleu bóliginde jenildik berilip otyr. Sondyqtan búl júmys berushige de, júmysshygha da paydaly", - deydi Aygýl Sakeeva.

Abai.kz

 

1 pikir