Jeksenbi, 22 Mamyr 2022
Ádebiyet 3596 3 pikir 6 Qazan, 2021 saghat 13:02

Talant tabighaty

(esse)

«Jalyndaghy» jasyn jyldar

Jalghasy...

II

«Salghyrt últshyl» meni sol kýnderi bir súraq ylghy da mazalap jýretin: osy bizding Sekeng elden alabóten nege últshyl, әlbette, bireu bas dese, qúlaq dep qiyanqylanyp túratyn oiyq qúlaq últshyl emes, sonda da nelikten óz halqyn osynshama óbektep, ólip-óship sýiedi? degen.

Jalpy, naghyz maytalman jazushy, suretker bolu ýshin sol kisining tabighy jaratylysynda tómendegidey ýsh qasiyet boluy kerek dep oilaymyn. Olar, birinshiden, Jaratushy o basta boyyna darytqan tuabitti talant, ekinshiden, úzaq oqu-toqumen keletin kemel intellekt, sonan song mazmúndy ómirbayan. Meninshe, jazushy – dramaturg – ghylym doktory Serik Asylbekúlynyng boyynda osylardyng ýsheui de bar.

Bir kem dýnie degen emes pe, kóptegen qalamgerlerimizding boylarynda osylardyng biri jetse, biri kemshin týsip jatady. Olardyng keybirinde jetkilikti ilim-bilim men mazmúngha bay ómirbayan bolghanymen, tabighy jaratylysynda Qúday bergen suretkerlik qabilet joq bolyp shyqsa, ekinshi bireulerinde intellekt pen suretkerlik bolghanymen, ómirlik tәjiriybe jetpey jatady. Osyghan baylanysty jazushylardy shartty týrde mynaday eki topqa bóluge bolady: kórkem әdebiyetke әdebiyetten kelgender, әdebiyetke ómirden kelgender.

Qazirgi qazaq prozashylary men dramaturgtarynyng kópshiligi maghan osylardyng alghashqy tobyna, yaghny әdebiyetke әdebiyetten kelgenderding qataryna jatatyn sekildi kórinedi. Olardyng ómir jolynyng úzynyrghasy shamamen mynaday bolyp keledi: auyldyq mektep, onan song eki astanamyzdaghy, nemese oblys ortalyqtaryndaghy uniyversiytetterding filologiya yaky jurnalistika fakulitetindegi auditoriyalar men jataqhanalar, sosyn gazet-jurnaldar men baspalardyn, radio men televiydeniyening redaksiyalary ornalasqan jayly ofister, sol kenselerdegi kompiuterlerdegi Internet kenistigi. Áriyne, búl da әjepteuir әlem, ómir. Alayda tórt ayaghy teng jorgha jazushy bolu ýshin búl әlemning tәjiriybesining azdyq etetini talassyz.

Serik Asylbekúly bolsa kórkem әdebiyetke ómirding ózinen kelgen prozashylarymyz ben dramaturgterimizding azghantay tobyna jatady (men búl aragha ómirlik tәjiriybening jetimsizdigin boylaryna Qúday jaratqan tanghajayyp tereng týisikterimen toltyryp alatyn aqyndardy әdeyi qospay otyrmyn). Sózimiz dәleldi bolu ýshin endi onyng ómir jolynan keybir naqty derekterdi keltire ketelik.

Jazushy Aygýl Kemelbaevagha bergen kólemdi interviuinde Sekeng ózining ómirbayanynan tómendegidey mәlimetter beredi: «Ekinshi dýniyejýzilik soghystyng soldaty, mening әkem Ótegenov Asylbek maydanda qatty jaralanyp, Ufa qalasyndaghy әskery gospitalida bes ay jatqannan keyin, 1944 jyldyng sonynda әsker qatarynan bosatylyp, elge oralady. Elge kelgen song 6 – 7 jyl kolhoz predsedateli bolyp isteydi de, 1950 jyldary tóraghalyq qyzmetin raykomgha qayta tapsyryp, bir otar qoy alyp, qyrgha ketedi. Ózining búl qadamyn ol kisi: «Mening sauatsyzdyqty jong mektebinde ýsh-tórt ay alghan azghantay bilimim 1950 jyldardyng basynda bir-birlerine qosylyp irilene bastaghan ýlken kolhozdy basqarugha qauqarsyz bola bastady. Elge búl kezde auyl sharuashylyghynyng kәsiptik uchiliysheleri men tehnikumdaryn bitirgen jas mamandar kele bastady. Sondyqtan men raykomgha baryp, aryzymdy jazyp, óz ornymnan erikti týrde bosanudy jón kórdim. Ol kezde qansha maydanger bolsang da, men sekildi shala sauatty adamgha eki-aq jol bar edi, bireui – qolyna ketpenindi alyp, dihan bolu, ekinshisi qazaqtyng ata kәsibi – qoyshylyq. Men ekinshi joldy tandadym», – dep týsindiretin.

Endi bәri týsinikti bolghan shyghar dep oilaymyn. «Qysqy kanikuldaghy» sovhoz ortalyghyndaghy internatta jatyp oqityn, qiyandaghy jalghyz qystaudaghy ýiine on kýnge qysqy demalysqa kelip jýrgen qoyshynyng balasy Tanattyng prototiypi – mening ózim.

Malshylardyng balalary kishkentayynan el-júrttan jyraqta, jaratylyspen etene bop óskennen bolar, tabighatqa, ondaghy ósimdikter dýniyesi men jan-januarlar әlemine óte jaqyn sezimtal bolyp ósedi. Sonan song qiyalshyl bolady, sebebi ainalanda senimen birge oinaytyn qúrby-qúrdastaryng joq. Al bala bolghan song bәribir bireulermen oinamay bolmaydy, sondyqtan sol qiyalyndaghy qúrbylarynmen asyr salasyn, nemese «Qysqy kanikuldaghy» Tanat sekildi Moynaq tәrizdi iytinmen jarysyp oinaysyn. Áyteuir ainalysatyn bir ermekti ózing tauyp aluyng kerek.

Taghy bir aita ketetin jaghday, malshylardyng balalary ortalyqtaghy jayly ýilerde ósken auyl men qala balalaryna qaraghanda erte eseyedi. Malshynyng auyr túrmysy ony erte eseytpey qoymaydy. Mysaly, men ýshinshi klastan bastap jazghy ýsh ay kanikul kezinde bir otar qoydy kýnara jalghyz ózim baghyp keletinmin. Ákeme solay kómektesetinmin» («Aq jelken», №6, 2015, 53 – 54-better).

Osy ýzindiden-aq biz jazushynyng balalyq shaghynyng op-onay bolmaghanyn bayqaymyz. Múnan song 1968 jyly mektep bitirgen ol sol jylghy aq qoyannyng ataqty aqtýtek qysynda auylda taghy bir jylgha qalyp, komsomol-jastar brigadasynda júmysshy, malshynyng kómekshisi bolyp júmys isteydi. Sebebi, mektepti ýzdik bitirgen oghan raykomnyng núsqauymen attestat berilmey qoyady. Sol kezdegi Sovet Odaghynyng aibyndy avangardy Kommunistik partiyanyng sayasaty sonday bolatyn: alystaghy qazaq auyldarynyng jastary mektep bitirgennen keyin tughan jerlerinde taghy kem degende bir jyl qalyp, mal baghugha tiyisti-ti. Jәne, bir qyzyghy, Kompartiyanyng búl pәrmeni Kenester Odaghynyng basqa respublikalaryndaghy mektep bitirushilerge jýrmeytin.

Taghdyr keyinirek, 1973 jyly Almatydaghy Abay atyndaghy Qazaq memlekettik pedagogikalyq institutynyng filologiya fakulitetin taghy da ýzdik bitirgen bizding keyipkerimizge astanada qalugha mýmkindik bermeydi. Ol taghy da sol imperiyany ashsa alaqanynda, júmsa júdyryghynda ústap túrghan Kompartiya basqarghan ýkimetting joldamasymen Qyzylorda oblysy Qazaly audanyndaghy qiyandaghy bir auyldyq mektepke qazaq tili men әdebiyetining múghalimi bolyp keledi. Búl jerde onyng jastyq ómirining alty jarym jyly ótedi, sýitip ol ózi bala kýninen ansaghan arman qalasy Almatygha tek 1980 jyldyng qantarynda ghana qayta oralugha mýmkindik alady.

Negizi, bir jamandyqtyng bir jaqsylyghy, bir kesapattyng bir sharapaty bolady degen sóz ras. Sekenning ghúmyrynda osynday kýrdeli ómir ótkelekterinen ótui keyin onyng shygharmashylyq әlemining mazmúnyn bayytugha kóp shapaghatyn tiygizedi. Solaysha onyng enbekpen eseygen balalyq, bozbalalyq shaqtarynyng tiri kuәgeri sekildi bolyp keyinnen ómirge «Qonyrtaudyng basynda bir top jusan», «Mektep bitiru keshi», «Qysqy kanikul», «Eh, Rossiya!..» sekildi әngimeleri men «Ýshqara», «Ottan da ystyq ómir» (keyinirek «Qalqash» dep ataldy), «Jez kiyik» povesteri kelse, odan da sonyraq avtordyng alystaghy auylda múghalim, mektep diyrektorynyng oqu isteri jónindegi orynbasary bolyp jýrgen kezderindegi jastyq shaghynyng izderi sayrap jatqan «Aq iyin», «Aldash – Aldanysh – Aldeken», «Eseken», «Ata júrtta», «Sher tarqatu», «Qarashadaghy ýilenu toyy» sekildi әngimeleri men kezinde qazaq oqyrmandarynyng arasynda ýlken rezonans tudyrghan ataqty «Rәbighanyng mahabbaty», «Bótenning toyy» (alghashqy aty – «Qúltay»), «Aq qargha» povesteri jәne «Qazaqsha ashylyp sayrau» komediyasy dýnie esigin ashty. Sonymen birge búlar jazushyny arman qalasy – Almatygha bastap әkelgen joldyng da basy boldy. Ásirese «Ottan da ystyq ómir», «Jezkiyik» povesterining «Jalyn» baspasy men «Jalyn» alimanaghy jasóspirimderge arnalghan shygharmalargha birigip jariyalaytyn respublikalyq jabyq әdeby bәigede jýldeli oryndargha ie boluy avtordy astanagha kóshuge qatty yntalandyrady jәne búghan әlgi povesterdi oqyghan jury mýsheleri – «Jalyn» baspasynyng diyrektory Qaldarbek Naymanbaev, «Jalyn» alimanaghynyng redaktory Túmanbay Moldaghaliyev jәne «Jalyn» baspasynyng bas redaktory Beksúltan Núrjekeev múryndyq bolyp, nәtiyjesinde Sekeng atalghan baspanyng proza bólimine redaktor retinde qabyldandy. Búl jaghdaydy Qaldarbek aghamyz 1981 jyly odaqtyq «Komsomoliskaya pravda» gazetining tilshisimen súhbatynda «On ne priyezjal «probivati» svoih rasskazov» dep, bir-aq auyz sózben týiindep ketkeni bar. «Ádebiyetting auylyna tesikten týspey, esiginen kirdi» degeni ghoy.

Aytsa aitqanday, auylda jýrgen múghalim týgil Almatydaghy qalamgerlerding qoly jete bermeytin lauazymdy oryn edi búl ol kezde. «Kemeden toygha top ete týsti» dep osyndayda aitatyn shyghar, biraq ol eng aldymen elde jýrgendegi tynymsyz enbektin, ózining kórgen-bilgenin, bastan ótkergenin suretkerlik sanagha yjdahatpen, únghyttyqpen salyp zerdelep, jas kezde ghana bolatynday bas qanghyp, kóz túnyp, qúlaq tars bitip jazghannyng nәtiyjesi dese layyq. Sonyng arqasynda múghalim-qalamger astana qalagha jana bastap jýrgen nәntalap jas jazushylarday qonyltaq kýide emes (shygharmashylyq jaghyn aitamyz), elde jazghan tórt povespen (barlyghy segiz povesting teng jarymy) jәne onshaqty әngimemen (barlyghy otyzshaqty әngimening ýshten biri) qorjyn basy toq kelgen. Óz qara topyraghynan nәr alyp bolghasyn, endi sol arqyly ainala basqa dýniyege organikamen  qarau ýshin kelgen.

Jazushynyng resmy ómirbayanynda onyng negizinde Qyzylordanyng Qarmaqshy audanyndaghy Qaraq deytin jerde tughandyghy, al sonyra ýi-ishining kórshiles Qazaly audanyndaghy «Qazaly» qoy sovhozyna qonys audaruyna baylanysty eki jasynan sol jerde ómir sýre bastaghandyghy aitylady. Dәliregine kelsek, Asylbek aqsaqal men Lәtipa apa ýpir-shýpir tórt balasymen janaghy «qoy sapqozdyn» «Birlik» deytin №3-bólimshesinde túrghan (Sekene sóz qarmaqshylyq naghashylarynan, sonyng ishinde belgili Núghyman jyrau arqyly daryghan). El auzyndaghy atymen aitsaq, búl – Syrdyng sonau qiyrdaghy Aralgha baryp qúyar tómengi saghalarynyng birin janay qonys tepken Aqiyin dep atalatyn alaqanday qazaq auyly. Markesting keyipkerlerine Makonda qanday qasiyetti meken bolsa, býginde bary men joghy belgisiz Aqiyin – Serik Asylbekúly geroylarynyng deni tuyn tikken әz-úya. «Serik ýshin Aqiyin – jer kindigi. Aqiyinde jazushynyng ózi ghana týsinetin bir keremet bar. Aqiyinning asyp tógilmeytin qonyr әueni ýnemi qúlaq túsynan kýmbirleydi de túrady», – dep jazushy Quanysh Jiyenbay әri әdemi, әri dәl aitqan. Sol Aqiyinning jayyn Sekenning ózi osy attas әngimesinde bas keyipker Tóleutaydyng kózimen jerine jetkize jazady. Tóleutay – ilgeride aitylghan «Qysqy kanikuldaghy» Tanat, «Ýshqaradaghy» qoyshynyng kómekshisi siyaqty avtordyng ózi. Al «Qonyrtaudyng basynda bir týp jusan» әngimesindegi shaldyng týpbeynesi – avtor 5-synypqa deyin qolynda ósken atasy Qany Qosymúly. Tipti «Qalqashta» da avtordyng ómirbayanynan alynghan tústar, saryndar az emes boluy. Jazushy mektepte múghalim bolyp jýrgende sovhoz basshylyghy ony bir top joghary klass oqushylaryna bas qylyp aidalagha shóp shabugha aparyp tastaydy da, artynsha úmytyp ketedi. Sodan Sekeng úlarday shulaghan bir top balamen elsizde assyz-susyz bir aptaday qamalyp jatady. Qazirgi ózderin ózderi ekstremal jaghdaylargha týsiretin realitiy-shou siyaqty. Áyteuir su isherlikteri bar eken, segizinshi kýni búlar diyrektordyng esine әldeqalay týsip ketip, adam jiberse, osy zamannyng «robinzondary» jaghdaylary onsha jaqsy bolmay jatyrghan kórinedi. Sonda da shóp shauyp, pishen dayyndaudy toqtatpaghan sabazdar. «Qalqashta» avtor shóp shabatyn kәselkening únghyl-shúnghylyn jiliktep shaghyp suretteydi ghoy, soghan qaraghanda әlgi «araldaghy» bir apta jazushy retinde onyng әbden kәdesine jaraghan siyaqty. Búdan keyin bizding Sekendi әdebiyetke túp-tura ómirden – kit aulaytyn kemening palubasynan, Gaitiyding jýgeri plantasiyalarynan, shanagha it jekken zymystan Alyaskanyng ózinen kelgen Djek Londongha balap, «qazaqtyng Djek Londony» demegende, kim deysin?!.

Sonymen qatar Serik Asylbekúlynyng birqatar keyipkerleri kórkemdik jinaqtau jolymen jasalghan. Mysaly, «Rәbighanyng mahabbaty» men «Ádebiyet pәnining oqytushysyndaghy» Úlyqpan – osynday tәsilmen jinaqtap berilgen keyipker. «Eh, Rossiyadaghy» әskerden kep, orysqúlyqtylyghymen eldi qyryp kete jazdaytyn Qasqyrbay ómirde naqty bolghan kisi Beysennen kóshirilgen, әlgindey oqighanyng bolghany da shyn. Qúltay da solay, ol avtordyng qúrdasy, joldasy, ekeui Aqiyinde birge ósken jәne shygharmagha óz atymen engizilgen. «Almatydaghy instituttaghy oqudan bosap, jazghy kanikulgha kelgende qoy baghyp jýrgen Qúltaymen auylda talay kezdesip, birge jýrgen kezderimiz bolghan, – dep eske alady avtor jogharydaghy Aygýl Kemelbaevamen súhbatynda. – Sonda meni onyng jandýniyesining tazalyghy, betine imany shyghyp túratyn pәktigi jәne kórkem әdebiyet shygharmalaryn kóp oqyp qana qoymay, sodan ýlken adamgershilik tәlim alghandyghy riza etetin. Ózimning azdy-kem ómirimde osy kýnge deyin men dәl Qúltay sekildi adamgershilik, adamdyq sipaty jaghynan minsiz jaratylys iyesin óte siyrek kórdim. Sondyqtan birge ósken sol qúrbyma osy bir tuyndym arqyly kórkem sózden әdeby eskertkish qoyghym da keldi bir jaghynan».

Avtordyng «eskertkish» dep otyrghany – Qúltay 1973 jyly, 22 jasynda, Syrdariyanyng arghy betine qoy otaryn qayyqpen ótkizip jatqanda sugha ketip ólgen...

Búdan shyghatyn qorytyndy: Serik Asylbekúly tuyndylarynyng avtobiografiyalyq sipaty basym bolyp keledi jәne múny jazushynyng ózi әrtýrli basylymdarda jariyalanghan súhbattarda joqqa shygharmaydy. Soghan qaraghanda qalamger jazushylyq ghúmyrynyng qay kezeninde de ómir shyndyghyna barynsha adal bolyp qaludy maqsút tútqan tәrizdi. Búl túrghydan kelgende ol o bastan Gabriel Garsia Markesting «Jazushy shyndyqty joghaltqan kezde suretker retinde ózin de joghaltady» degen pikirin óz shygharmashylyghynyng basty temirqazyghy etip alghanday. Árkim әrtýrli maqsatpen jazady ghoy: bireuler tarihta iz qaldyru ýshin, endi qaysybireu esinen auysyp ketpeu ýshin, al bazbireuler kóbinese nege, ne ýshin jazghysy keletinin ózderi de týsinbeui mýmkin. Osy songhylary qolgha qalamdy әiteuir bir týisikpen shyndyqty jazu ýshin alatynday. Mәselenki, italiyan jazushy әiel Grasiya Daledda siyaqty. Bastauysh mektepti ghana bitirgen Grasiya auylynda ózi kórgen oqighalardy roman qylyp jazyp, Nobeli syilyghyna ie bolghan ghoy. Soghan qaraghanda múndaghy gәp faktilik shyndyqtyng ómir shyndyghyna, odan әri ómirlik shyndyq arqyly kórkem shyndyqqa – kitap shyndyghyna ainaluynda bolsa kerek. «Fransuz burjuaziyasynyng tarihyn Balizakty oqy otyryp anyghyraq jәne tolyghyraq tanugha bolady» degen Markstyng sózi osy jerge dәl.

Al endi sonau Alipi baurayyndaghy seniora Grasiyanyng óz auylynyng shyndyghyn obrazgha bólep kórsetip, Ayday әlemdi tanghaldyrghany siyaqty, Syrdyng jaghasyndaghy auylynyng shyndyghyn bizding múghalim Sekeng qalay kórsete aldy eken, soghan keleyik.

Jalghasy bar...

Basy: Talant tabighaty I bólim

Maqsat Tәj-Múrat

Abai.kz

3 pikir

Ýzdik materialdar

Erevanda ereuil

Abai.kz 1120