Dýisenbi, 23 Mamyr 2022
Alashorda 3350 10 pikir 4 Qazan, 2021 saghat 11:58

Últ kósemi hәm qazaq brendi - әl-Faraby bolu kerek

«...әl-Faraby Kant pen Gegeliden joghary túrady», degen nemisting filosofy Osvalid Shpengler «Zakat Evropy» kitabynda.

Adamzattyng eki ústazynyng biri (ekinshisi Aristoteli) Ábu Nasyr at týrk әl-Faraby zamanyndaghy ghylym, filosofiya, memlekettanu, muzyka, matematika, astronomiya t.b. barlyq salalarda enbek etken songhy ensiklopedis oishyldardyng biri.

әl-Farabiyden bir ghasyr keyin ómir sýrgen Ibn Sina bazardan onyng kitabyn satyp alyp oqyghanda basynda eshtene týsinbey, sonynan «jýz ret oqyghannan keyin» týsingenin jazady.

XVIII ghasyrgha deyin ony Europa men Resey shirkeulerinde Avgustiyn, Akvinskiylermen qatar әulie sanap, pir tútqan.

Onyng «Qayyrymdy qala túrghyndary...» turaly enbegi Makiavelliyden alty ghasyr búryn jazylghan, memlekettanu salasyndaghy alghashqy tuyndy bolyp tabylady.

1150 jyldyghyn YuNESKO atap ótken әl-Faraby әlem tarihyndaghy eng tanymal 5-6 ghúlamanyng qataryna kiredi jәne onyng ilimi arab elderining uniyversiytetterinde әli kýnge oqylady.

Biraz halyqtar ózderining últtyq iydeyalaryn әlemge taratu arqyly últyn әlemge kenirek tanytu maqsatynda, mysaly nemister Geteni, aghylshyndar Shekspirdi, italiyandar Danteni, qytaylyqtar sol elge alghash barghan ghúndardyng úrpaghy Konfusiydi ózderining últtyq kósemderi retinde qabyldap, solar arqyly ózderin tanytuda. Osynday, últtyng úly túlghasy arqyly elin әlemge tanytu qolayly jol boldy.

Orystar bir kezde Lomonosovty ensiklopedis ghalym, últtyng kósemi dep tanyp, ony eki ghasyrday uaghyzdaghanmen, onyng bedeli oilaghanday bolmady. Ony halyqaralyq dengeyde moyyndamady. Arhangeliskden shyqqan taza orys demeseng (kóptegen derekterde I Petrding balasy deydi), onyng ritorika, logika siyaqty enbekteri ertedegi Grekiyanyng ghylymyn qaytalau boldy. Búl taza orystan shyqqan úlylardyng joqtyng qasy ekenin kórsetti. Pushkin - arab, Dostoevskiy - belorus (arghy tegi týrik), Tolstoy t.b. týrikter...

Sóitip últ kósemi jәne últtyq iydeyasy anyqtalmaghan orys halqy әli kýnge ózderining Batysqa ma, Shyghysqa ma, qaysysyna jatatynyn anyqtay almay keledi. Móde qaghannyng kezindegi týrkining eltanbasyn alghan Reseyding ekibasty býrkitining bir basy Shyghysqa, ekinshisi Batysqa qaraydy.

Orysqa eliktegen qazaqtyng jaghdayy da mәz emes?!

Farabiydey úly túlgha Batys elderi men Reseyde joq. Ol myng jylda әlemdik brend retinde tolyghymen ózining úlylyghyn moyyndatty. Ózbek pen әzirbeyjanda әlem әdebiyetining klassikteri Navoy men Nizamiyler, týrikterde Atatýrik bar.

Qazaqty jәne týrkini әlemge tanytuda әl-Farabiyden asqan túlgha taptyrmaydy. Týrki әlemine keninen tanymal Qorqyt, Abylay, Abay t.b. qanshama tyryssaq ta, olardy әl-Farabiydey әlem qauymdastyghy qabylday almaytyny aksioma!

әl-Farabiyding enbekterin nemese oghan siltemeni әlemning barlyq kitaphanalarynan tabugha bolady. Myng jyldan astam uaqyt ótse de onyng enbekterin úrpaqtarynyng týsinbeui ókinishti.

Ghylym men tehnologiyanyng zamany HHI ghasyrda Qazaq halqy әl-Farabiydi últtyng kósemi jәne Qazaqstannyng brendi etip tandau arqyly az uaqyttyng ishinde elding bedeli men halyqaralyq dengeyde tanymaldyghyn arttyrady. Sonymen qatar Faraby túlghasy el ishinde qazaq iydeyasynyng ayasynda úiysugha yaghny memlekettik instituttardyng damuyna zor әser etedi.

Bolashaqta әlFaraby týrki halyqtarynyng brendine ainalatynyna senimdimin!

Úly babamyzdyng aruaghy úrpaqtary men últyn qorghap jýrsin!

Janúzaq Ákim

Abai.kz

10 pikir

Ýzdik materialdar

Erevanda ereuil

Abai.kz 1123