Jeksenbi, 5 Jeltoqsan 2021
Ádebiyet 2240 3 pikir 30 Qyrkýiek, 2021 saghat 12:00

Bala baghbany bolu degen...

Biyl balalar әdebiyeti jyly

Jarqqa shyqqanyna 20 jyl tolghan «Aygólek» balalar jurnalynyng avtory, QR Mәdeniyet qayratkeri, Týrki әlemi aqparat salasynyng ýzdigi, aqyn Qymbat Ábildәqyzy turaly sóz.

«Aygólekti» shәkirtteri men nemerelerine oqyp, paydasyn týsinetin astanalyq ústaz Rahat Omarova «Qymbatjangha» degen ólenin sóz ónerin kie tútqan belgili aqyn Q.Ábildәqyzyna arnapty.

...Ón boyynnan ónege bayqalyp shyn,
Ádil biydey ótkir sóz aita alypsyn.
«Baldyrghanda» joq degen kóp kerekti,
«Aygólegin» arqyly qaytarypsyn.

Izing jatyr Arqanyng әr tasynda,
Alataudyng shyn-qiya,jartasynda.
Ottay laulap,jarqyldap jýre bershi,
Erkeletken elinning ortasynda.

Óleninmen órnekte jyr alabyn,
Elge istegen isindi qúp alamyn.
Sening atyng estilse biyikterden,
Ózim taugha shyqqanday quanamyn.

Adaldyqtyng aq jolyn attamadyn,
Bәigede túlpar kileng baptaghanyn.
Men seni sózim jetip maqtamaymyn,
Ataqtan zor danqynmen maqtanamyn,- degen jyr joldarynda «Aygólek» balalar jurnalynyng diyrektor-bas redaktory Qymbat Ábildәqyzynyng barlyq shygharmashylyq túlghasy, kisilik kelbeti, últjandylyq qasiyeti tútas tanylady. Bir-eki ghana jankeshti qyzmetkerimen  balasynday mәpelegen «Aygólekti» 18 884 danamen respublikanyng týkpir-týkpirindegi balalargha taratyp jýrgen Qymbattyng qiyn da qasiyetti, úrpaq pen últ tәrbiyeleudegi enbegin osylay baghalauy beyne bir býkil qazaq júrtynyng alghysyn anghartatynday. Shynynda da, jyl sayynghy tómendemese órge órmelemey túrghan ómir men qarjynyng qiynshylyghyna qaramay Qymbattyn: «Men býkil auyrtpalyqty óz moynyma alyp, el balasy ýshin búdan 5 jyl búrynghy jazylu baghasyn ózgertpedim. Endi ne isteuim kerek, qanym men janym Qazaqqa?», – degen janayghayyn ózge bolmasa da, baspasózding basy-qasynda jýrgen júrt, úrpaq tәrbiyesine alandauly әrbir ata-ana jaqsy týsinedi.

Jyl boyyna «úsharyn jel, qonaryn say biletin» qanbaqtay bolyp respublikanyng ayaghy jetken jerdegi býkil qazaq mektebin aralap, «Aygólektin» maqsat, mindetin týsindirip, әr qazaq otbasy býgingi úrpaq, ertengi tútastay últ tәrbiyesinen qalys qalmauyna  ary men janyn júmsap jýrgen Qymbatty qazir qay qiyrda da tanymaytyn qazaq joq desek artyq aitqandyq emes. Qashanda әr últ ýshin úly mәrtebeli mýdde – bala tәrbiyesine qatysty qanday da bir telehabar bolsyn, merzimdi basylymdaghy súhbat, jiyn-mәjilis bolsyn janashyrlyghyn shyrqyraghan shyndyghyna qosyp sheshendikpen sheshile sóilegende nazar audarmaytyn adam joq ta shyghar,sirә. Onyng oily da ornyqty, aishyqty da ajarly sózderi sóz kiyesin týsinetin júrttyng jýiesin bosatyp, eriksiz eleng etkizedi. Shar taraptyng sheshui qiyn sharuasy - bala tәrbiyesin basyna basybayly baylap alghan Qymbattyng endi sheginer jeri joq. Óz ómirining ózegi men ónerining týp qazyghy etken úrpaq tәrbiyesi onyng últqa qyzmet etuining basty ústanymy ekenin moyyndau kerek.

Qay zamanda bolmasyn adamzat aldyndaghy úly múrat-mindetterding eng bastysy – salauatty da sanaly úrpaq tәrbiyeleu ekendigi әmbege ayan. Olay bolsa, úrpaq tәrbiyesi «Aygólektin» de basty múraty. Mektep jasyndaghy barlyq oqushylargha arnalghan jurnal – balany qazaqtanu, әlemtanu, ortatanu, dýniyetanu, adamtanugha ýiretedi; dara balany tanytyp, dana qazaq bolugha bastaydy. Balany aldamay, ayalay tәrbiyeleytin búl balalar basylymy jan-jaqty taqyryptardy qamtityn kórkemdigi joghary, ekologiyalyq taza, balalar shygharmashylyghyna zor mәn beruimen daralanady. Aqyndyghynan góri osy tәrbiyelik missiyany algha shygharghan Qymbat  keleshek qoghamdaghy qazaq qamyn oilap, jana qauym iyelerin jan-jaqty jetilgen, aqyl-parasaty mol, mәdeniy-ghylymy óresi ozyq azamat etip tәrbiyeleuge tereng mәn beredi. Bala baghbany atanghan jan «Jer astynda jatqandy-qazbay qarap til tabar», – dep, sanaly sózdi sol sary uyz balapandardy tәrbiyeleuge baghyshtap, jurnaldy pәrmendi qúraly ete bilgen.

«Aqyl-oydyng asyl qoymasy» dep tanylghan últtyq tәrbiye, últtyq oiyn, salt-dәstýr, týrli janrdaghy әdebiyet ýlgilerin jurnaldyng basty aidarlaryna ainaldyryp, býgingi úrpaqtyng tegin tanityn, eli men jerining tarihyn biletin dýniyetanymy ken, әr kezeng sayyn ózgerip, janaryp otyratyn  ruhaniyat keruenine ilestirip otyrudy kózdegen Qymbat Ábildәqyzynyng ór ruhy, jan әlemi jurnaldyng әr sanyndaghy betterde jarqyrap túrady.Mysaly: «Úlylar úlaghaty», «Últ maqtanyshynan qoltanba», «Otanymnyng tarihy», «Ataqty adamdar ómirinen», «Qazaghymnyng sózderi-ay», «Bilimdiden shyqqan sóz»,  «Aygólekting qonaghy», «Aqyl-oy sabaghy», «Ata-ananmen birge oqy!», «Aluan týrli jýirik bar», «Ónerding bir júldyzy», «Aygólekting kitaphanasy», «Balalargha bazarlyq», «Biz kýtken shygharma», «Aygólekting әn sabaghy», «Qazaqsha-aghylshynsha ýireneyik!», «Arifmetikalyq esepter», «Kim tapqyr, kim tabugha shaq túr?», «Sen qalay boyar edin?», «Kishkentaylar matematikasy», «Hattar, hattar, hattar..», «Komiks», «Bәrin bilgim keledi», «Kýldire bil, kýle bil!», «Oynayyq ta, oilayyq!», «Biz suret salamyz» t.b. sekildi jan-jaqty taqyrypty myqtap qamtyghan basylymnyng avtorlyq konsepsiyasyna tәnti bolasyz. Osy taqyryptarda mәtin oqyghan balanyng erteng elim dep óserine senesiz.

Ótkendi jaqsy bilmeyinshe, keleshekke sapar sheguding mýmkin emestigi әmbege ayan. Halqymyzdyng san ghasyrlyq ghibrattaryn, qúndylyqtaryn, filosofiyasyn saqtaghan salt-dәstýr, ana tili men últ mәdeniyeti – últtyq sezimdi  úrpaq sanasyna sinirip tәrbiyeleude temirqazyq bolatynyn Qymbat osy aidarlar ayasyndaghy mәtinder men suretter arqyly jýieli nasihattap keledi. Ay sayyn jaryq kóretin, 36 bet bolyp ruhany baylyq syilaytyn jurnalda bala-patshanyng oquyna, kóniline toquyna qajettining bәri bar. Zeriktirmeydi, jalyqtyrmaydy, shashyranqy sóilem de kezdespeydi. Al, kez kelgen bastauyshta oqityn úl men qyz ýshin «Aygólekting botaqandary» aiqara betindegi materialdyng naqtylyghy men balanyng oiyna shaqtylyghy bir qúndy sabaq dese bolghanday.

Qymbattyng «Balada da kónil bar» degen sózi – isine say. Redaksiyagha kelgen әr balanyng hatyn meyirlene oqyp, ózi qorytyp, talabymen tanylghan úl-qyzdardy jaqyn dosyna ainaldyratyny da ómir shyndyghy. Oghan 9-synyp oqushysy, atyraulyq Altyn Palatovanyng myna arnauyn mysal etsek te bolady:

Taulardyng shyny kóriner sonau alystan,
Qyrandar sonda qalady mәngi qonystap.
Alqaly topta aibarly bolghan apayym,
Túrady әrkez balghyn jýrekke jol núsqap.
Bala kónilmen eriksiz jyrym tógilip,
Senimge bilem, qosyldy taghy mol ýmit,
Qazyp alghandaysyz qat-qabat jerding astynan,
Bayqausyz jatqan qabiletimizdi kómilip.

Tap-taza bala jýregi bar meyirimin ózderine arnaghan ruhany anasyn osylay baghalaydy. Múnday arnau jyrlary men jas suretshi balalar salghan neshe týrli Qymbattyng portretteri qanshama desenizshi?!

Óz ómirining mәn-maghynasyna ainalghan maqsaty jóninde ol: «Alladan júmsalghan qúlday el balasyna enkeyip qyzmet etudi janym sýidi. Bala jýregining adaldyghy jipsiz baylap, osy әlemnen artyq biyiktikti oilatqan joq. Meninshe, búl da – taghdyr...», – depti bir súhbatynda. Rasynda, balalargha ruhany tәrbiyeshi bolugha bar ómirin arnau – ekining birining qolynan kele bermeydi, ol ózinshe bir qasiyet. Ózi aitpaqshy, búl salada tek fanattar ghana tabandap júmys jasay alady. Óitkeni býgingi bala tәrbiyesining qiyndyghy әr otbasy ghana emes, memlekettik dengeydegi kýrdeli  mәsele. Jyl sayyn kóbeyip otyrghan tolyq emes otbasy balalarynyng taghdyry, tiri jetimder, tastandy balalar, kýni-týni  internet, telefonmen uaqyty ótip jatqan úrpaq, aita bersek janyng týrshiger shetin mәseleler ózekti órteydi. Osyndayda, «Aygólektey» mazmúny bay, kórkemsuretti basylymnyng bolghany, ondaghy kónil jadyratar materialdar, perishtedey pәk, taza sezimdi balalardyng óz tuyndylary jurnaldy qolyna alatyn qatarlastaryna oy salary sózsiz. Bala týgili ata-ana da, ústaz da qyzygha oqityn tanymdyq, tarihy mәndi shygharmalarmen balanyng sanasyn tәrbiyeleu – últ bolashaghy men qazaqtyng namysy ýshin baptau degendi múrat tútady. Áriyne, әr mәtinning astarynda «Atannyng balasy bolma, adamnyng balasy bol» degen danalyq qaghida, últtyq pedagogikanyng úly mindeti túr. Halyq danalyghy: «Talantty bala-talpynghan qústay, qúmary qanbas - aspangha úshpay» degenindey, «adam bolatyn bala – alysqa qaraydy» dep Q. Ábildәqyzy aq jýrekterin armansyz qanattandyrady. Perishtedey pәk balalarmen júmys jasau ýshin solarday taza, adal da bauyrmal boluyng mindet. Qymbattyng aqyndyghy, qalamgerlik quaty, adamy qasiyeti arlylyghy men adaldyghynda jatsa kerek.

«Aqyn degenimiz – mәngi bala. Olardyng danalyghy men balalyghynyng arasynda shekara joq», – depti dara aqyn Qadyr Myrza Áli. Qymbat pen balalardyn, aqyndyghy men «Aygólektin» arasynda da shekara kórinbeydi. Balany sýie almaghan, onyng oi-pikirimen sanasa bilmegen adam – shynayylyqtyng shyrynyn tatyp kórmegenmen birdey.

Ózi de balamen bala bolyp oilanatyn aqyn-ana Qymbat Ábildәqyzynyng shygharmashylyghy songhy jyldary qazaq ruhaniyatynda әrdayym kesheuildep nemese kem jýretin balalar әdebiyetine, onyng olqy tústarynyng ornyn toltyrugha bet alghanyn bireu bilse, bireu bilmeytindey. Ol ýshin de bólek minez jәne artyq uaqyt kerek qoy...

«Aygólektin» әr sanynda jariyalanyp, balalargha quanysh syilaytyn naqyshty oy aishyqtarynyng stilidik órnekteri de, tildik qoldanystary da sol bala tanymyna tiyesili tәsilde, dengeyde . Mәselen, tili endi shyqqan býldirshinderge arnalghan «Áyәy men kәkәi» ólenin oqiyqshy:

Tompandaghan Aydana,
Biledi eki sóz ghana.
Eki sózding mәnisin,
Ayyrugha ol – dana.

Kóniline únasan,
«Áyәi» - deydi sýisinip.
Qolyndaghyn súrasan,
«Kәkәi» - deydi kýrsinip.

«Áyәi» degen ne deseng –
Kórsetedi ózin.
«Kәkәi» degen ne deseng –
Týsinbeysing sózin...

Ólenmen salynghan suret qoy. Tap-taza sәbiyding tabighaty. Al, sóz tanyghan, sóz arqyly qazaqtyng dәstýr-saltyn, әzil-qaljynyn úqqan balalar ýshin «Ákesining qúrdasy» atty myna ólendegi oidy qaranyz:

- Sen kimning balasysyn?

- Ákemnin.

- Ákeng kimning balasy?

- Jәkennin.

- Aghasy ma Tәkennin?

- IYә, aghasy Tәkennin.

- Inisi me Sәkennin?

- IYә!..

- Ózi neshe úly bar Jәkennin?

- Siz bәrin bilip túrsyz ghoy...

- Áy, sen nege jónindi aitpaysyn,

Jaman úly Kәkennin.

- Siz-aq jaqsy bolynyzshy,

Myljyng qúrdasy әkemnin.

Búl mysaldar balanyng minez-qúlqyn, týsinu, sezinu qabiletterin damytugha yqpal etpey qoymasy anyq. Endi «Kýz sureti» degen ólenin alayyq, Múnda Tabighat-Ananyng tolysyp-pisken, qút-berekesi mol kezenining sap-sary  altynday әdemi alqapqa ie kórinisi keremet kestelengen.

Qyzyq kýzding sureti,
Kileng qoshqyl boyaular.
Jasyrynyp kýn beti,
Esineydi oyaular.

Qalt-qúlt etip qaltyrap,
Jerdi japty japyraq.
Qyzghylt,sary, kýlgin týs,
Sybdyr-sybdyr atyrap...

...Jyly jaqqa aman-sau,
Jetti me eken qústarym?
Qoshtasarda qiqulap,
Bilem qimay úshqanyn..., – degen shuaqty shumaqtardaghy balalardy týrli oigha jeteleytin tanymdyq týsinikter, saualdar kýzding kelbetin berer kórkem surettermen kómkerilip, әdemi әsermen әrlengen. Jurnaldyng bitpeytin sharuasy men auyr jýgin jalghyz jýrip kótergen jannyng osylay oy tolghap jyr jazugha uaqyt tabatynyna tanqalasyn. Alayda, balamen, basylymmen býkil bolmysy býtindey birigip, birtútas bolyp ketken aqyn balalar ýshin qoly qalt etse, sóz qúnaryn qúiyltyp jyr jazady, sәtine qaray sazgerlermen birge әn mәtinin jazugha da uaqyt tabady. Jýrekke jyly, aitugha jenil, úrpaqqa úghynyqty, qarapayym tilmen jazylghan әn mәtini – mazmúndy. Tyndasanyz, jan  bauraytyn saz ben jan quantar sóz sizdi de sezimning san aluan kónil-kýiine bóleydi.

Taryday bolyp tar esikten enip, bar әlemning júmbaghyn sheshuge talpynbaytyn bala joq, sonyng arman-qiyalyn balajan Qymbat aqyn qalay jyrlaydy?

...Elding atyn jazamyn,
Jerding atyn jazamyn.
Tughan tilge tazamyn,
Batandy ber, qazaghym.
Men mektepke baramyn,

Tauday biyik talabym,
Shyrqap әnge salamyn,
Salty menen sәni bar,
Mende dala, qalanyn.
Men mektepke baramyn, – degen ólendi estigen ata-ana úl-qyzynyng alghash mektep tabaldyryghyn attaghan kýnin, әr bala ózining oqushy atanghan sәtin shattanyp eske alary aqiqat. Qazaqtyn  sóz qúnarynan qanyp ishken Qymbattyng sheshendigi, órnekti sózge ústalyghy әr óleninde óris alady. Bala tabighatyna tәn tildik qoldanystardy, tanym týsinigine layyqtap dәl bere alghanymen oilary – aishyqty, sózderi – ajarly.

Osynday jan-jaqty óner salasyn mengergen Qymbat ta naghyz ústaz sekildi balamen bala bolyp oilaydy, oinaydy, sóilesedi, әn aitady. Endi birde jurnaldyng bar jýgin arqalap jýrip, jurnalist bolyp túraqty aidarlaryna say elge tanymal túlghalarmen súhbattar qúryp, últ pen úrpaqtyng qamyn birge tolghanady.

Bir ózi bir basylym, bir sala, bir dara mektepting mindetin atqaratyn qazaqtyng asyl qyzdarynyng biri, aqyn, qogham qayratkeri, әiel-ana, tәlimger-basshy Qymbat Ábildәqyzynyng úrpaq tәrbiyesine sinirgen enbegi eresen dese bolghanday. Tәjiriybeli bala baghbanyn balalar jurnalistikasy mamandyghyna әli kýnge deyin mәn berilmeui, memleket tarapynan qamqorlyq kórsetilmeui qatty alandatady. Tәuelsizdik aldyq degenning ózinde últtyq qúndylyqtarymyzgha degen kózqarastyng da nemghúraylylyghy bala minezdi aqynnyng janyn jabyrqatyp, jýregin auyrtady. Sondyqtan da ol: «Búryn el-erge qaraushy edi, qazir el-jerge qaraydy» degen sózdi jii aitady, ólenine de qosyp ókinish bildiredi. Aqynnyng «Soghady boran, soghady» óleninde:

«Boransyz qysta minez joq,
Biledi ony bar bala!
Silkintip boran sanany,
Appaq bop ketti ainala», – degen joldar sәby sanany silkintip, appaq armangha oranghan balalardyng bolashaghy búldyr emes, aiqyn bolsa degen ýkili ýmitti oyatyp, ózgege de, ózine de jiger beredi. Býgingidey ruhany qúndylyqtargha shekeden qaraytyn sheneuniktermen til tabysu, jurnalgha jazylu nauqanynda qyzu, qauyrt, tabandy enbek etu, gazet-jurnal oqymaytyn múghalimge, tәrbiyeshige, ata-anagha tasqa týsken tanbadan keler tanym men tәrbiyening qasiyetin týsindiru – jýikege salmaq emes dep kim aita alady!?

Myng jerden janashyl bolsang da, internetpen auystyra almaytyn aqyl-oy keni oquda ekendigine kóz jetkizu, әr balanyng sóz ónerine, әdebiyetke, bilimge degen qyzyghushylyghyn oyatudyng ózi qanshama kýsh-jigerdi, jankeshtilikti talap etetinin jay sózben jetkizu onay bolghanymen, bastan keshken is basyndaghy keyipkerimiz ýshin úshy-qiyry joq sharua. Alayda, sol qiynshylyqqa ózine tәn qaysarlyqpen qarsy túryp, sýigen isi men bala amanatyn adaldyqpen atqaryp jýrgen Qymbat Ábildәqyzy qym-quyt qarbalasy mol, azaby men ghajaby aralasqan kýrdeli shygharmashylyq ýrdiste  býgingi kýn talabymen ýndesip, jas qazaqtyn  erteni ýshin esepsiz enbek etip jýrgen jankeshti jan. Ústazy bolghan Qadyr Myrza Álinin: «Qymbatjan, býgingi aqynnyng kóbi-jýre aqyn bolghandar. Sen tua aqyn bolghanyndy bilemisin? Mynau jurnalistik qara júmys ómiri bitpeydi, jep qoyady. Ózing ortasha isteudi de ýirenbegensin. Sen óleng jaz, óleng jaz!..», – degen dana sózin eske ústasa da, uaqyt shirkindi jetkize almaytyny ókinishti. Bar ólenining ózi shashylyp, osy kezge deyin jaryq kóre almauy da onyng balalar basylymyna basy býtin berilgendiginen desek qaytelespeymiz. «ABDI» kense tauarlary dýkenderining preziydenti Ábdibek Biymendiyevting demeushiligimen balalargha arnalghan «Ay sayyn ósip kelemin» ólender jinaghynyn shyqqanyna da 17 jyldan asty. Odan bergi jazghandary da birneshe kitapqa jýk bolary anyq. Jiyrma jyldan beri «iynemen qúdyq qazghanday» beynetpen  shygharatyn «Aygólektegi» enbegin de, et jýregi eljirep jazghan jyrlaryn da baghalau men elep-eskerude memleket tarapynan әdiletti kózqarastyng joqtyghy, belgili sala biyligi ókilderining kimning ne istep jýrgenin bilmeytindigin bildiredi. Dúrysy, orys aqyny Iosif Utkin aitqanday:  «Aqyn degenimiz – ózine eshtene tilemeytin, al onyng boyynan eshteneni tartyp alugha kelmeytin adam». Q.Ábildәqyzy dәl sonday jan.

Onyng tәnir syiy – aqyndyghyn «Aygólekke», el mýddesine qyzmetke qúrban etkeni bolmasa, ólenderi izdep-oqitynday dengeyde.Aytalyq, «Qayran ana» degen jyryn tebirenbey, tolghanbay oqu mýmkin emes.

Saghynyshtyng auyrlatyp salmaghyn,
Ketti ómirden Ana degen ardaghym.
Qong qara búlt japqanday aspandy,
Salqyn tartyp bara jatyr jan-jaghym.
Dauysymdy bir estimey kýnine,
Tilek qospay sharshanqylau ýnime.
Úiyqtamaytyn jany bólek jalghyzym,
Shyraq bop bar týpsiz qara týnine..., – degen joldardaghy ana men bala arasyndaghy adal, móldir mahabbattyng tazalyghyna tәnti bolasyz. Ómirdegi eng ókinishti qayghy-qasiret – anadan airylu, onyng ayaly alaqanynan qaghylu, meyirimi men mahabbatynan bólinu.Ony  aqynnyng syrly sezim, qúnarly oi, kórkem kesteli ólenindegi  ana obrazynyn  biyiktiginen tanimyz. «Baryna bireu quansa» degen jyrynan býkil qazaqqa tilektestigin, aqyn jýrekting alyptyghyn, peyilding kendigin kóresiz.

...Baryna bireu quansa,
Ýlken be, әlde kishi me;
Sen de onyng  quan baryna,
Tilegin tile, kishire!..

Al, «Bar adamdy saghyndym» degen óleni әlemdi jaylaghan pandemiyanyng sanagha salghan salmaghyna arnalady:

Qasiret qoy adamdardan bólingen,
Myna jaza auyr, tipti, ólimnen.
Adamdarsyz adam qalay kýn keshpek,
O, adamdar, ainalayyn, bәrinnen!
Ýide otyryp bar adamdy saghyndym,
Saghynyshtan sary oramal jamyldym,
Adam deuge jaraytyndy saqta dep,
Jaratqangha jalbaryndym, jalyndym, – deydi. Býgingi ómirding ózekti mәselesi, mún-sheri óleng tilinde de shynayy, taza, tabighiy!

Belgili aqyn, jurnalist Qymbat Ábildәqyzynyng qazaq poeziyasyndaghy ózindik órnegi men kórkemdik erekshelikteri turaly qazaq baspasózderinde biraz aitylyp jýrgendikten, biz tek elimizding erteni sanalatyn úrpaq tәrbiyesindegi ózi jetekshilik jasaytyn «Aygólek» jurnalynyng atqaryp otyrghan abyroyly isi men ózining «bala baghbany» retindegi tabandy enbegine basa mәn berdik. Bala baghbany degennen shyghady, aqynnyng mynaday bir óleni bar-dy:

Sender mening jýregimdi qoparar,
Sender meni júmaqqa da aparar.
Sender mening mәngi jasyl kóktemim,
Baghbanyng bop jýregenim sol, botalar!

Búl – avtordyng ar sózi, adal isine layyq sózi. «Bataly sóz – sýiek balqytady» «IYini týsken auyrar, ýmitti jan sauyghar» demekshi, bizding tilegimiz de, ýmitimiz de – elimizding erteni balghyndarda, solardyng kórikti kelesheginde, baqytty bolashaghynda. Olay bolsa, Qymbat Ábildәqyzy basqaratyn «Aygólekti» oqyp oy týzegen balalarymyzgha  senbeske amalymyz joq. Últ ústazy Ahmet Baytúrsynúlynyn: «Úl tuyp, úly jolda qyzmet etsen, onan zor últqa bar ma, yrys degen?» – ósiyetin eske alsaq, bizding balalarymyz qazaqy abyroy, últtyq namys kernegen, halqym dep arda tughan úl-qyz boluy ýshin «Aygólektey» balalar basylymyna el bolyp kónil bólgenimiz jón. Últ janashyry, maytalman mamannyng el balasyna degen esepsiz enbegin balasy bar әr qazaq paydalana bilse, túraqty oqyrmany bolsa, ertengi qazaq ýshin alanymyz azayar edi.

Gýlziya Pirәli,

әdebiyettanushy, f.gh.d., professor, M.O.Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner institutynyng bas ghylymy qyzmetkeri

Abai.kz

3 pikir