Dýisenbi, 25 Qazan 2021
46 - sóz 1655 10 pikir 24 Qyrkýiek, 2021 saghat 19:48

Ruhany jútandyq dúrys tamaqtanbaudan bolady

Tamaqtanu jayyn sóz etkende et pen maydyng tónireginde ghana әngime bolmauy kerek. Qazir qúramynda týrli dәrumenge bay kókónis týrleri jetkilikti. Olar et pen nannyng qúramynda bar quattylyqty almastyra alady.

Kókónisterding qorektik qasiyetining kýshtiligi sonsha, olardy ýzbey jegen adam qaterli isik, qant diabeti, jýrek-qantamyr aurularyna tosqauyl qoyyp, ózi sergek bola týsedi.

Kókónisterding qúramynda dәrumender men mikroelementterden bólek zattar bar. Mysaly, qyzanaqtyng qúramynda likopen degen zat bar, salat qúramynda luteiyn, qyryqqabatta suliforafan, piyazda kversetiyn, kók shayda katehin bar. Atalghan zattar adam aghzasyna qaterli isikting aldyn alugha kómektesedi. Búl ghylymy túrghyda dәleldengen.

Qazaqtar búrynnan kókónis pen jemiske mensinbey qaraydy. Qazir búlay nemqúrayly qaraugha bolmaydy.

Búryn qazaqtardyng ómir sýru ortasy bólek bolatyn. Dalada mal baghyp, tabighat arasynda jýretin. Syrtqy jaghdaylar adam aghzasyna birden әser etedi. Suyqqa da, ystyqqa da tótep beru kerek. Sondyqtan kýnúzaq dalada jýretin adamdarda energiya shyghyny kóp bolatyny týsinikti. Osydan baryp qúnarly, mayly taghamdar tútynghan. Búl tagham týrleri sol kezdegi ómir sýru jaghdayyna say. Otyryqshylyqqa kóshkeli jaghday ózgerdi. Qazirgi kezde dәl solay tamaqtanatyn bolsaq, onyng paydasynan góri ziyany kóp bolmaq. Bir qaraghanda bizding ómir sýru saltymyz sol qalpynda qalghan siyaqty bolyp kórinedi, biraq olay emes. Ómir sýru ortamyz ózgerdi. Energiya shyghyny az, sol sebepti ishken asymyz boyymyzgha jinala beredi. Múnyng sony semizdikke aparyp soghady. Onyng zardaby orasan: qan tamyrlary bitelip qalady, qan qysymy jogharylaydy, qaterli isik, jýrek-qantamyr aurulary men qant diabeti, t.b. syrqattar payda bolady, infeksiyaly aurular sozylmaly bolyp keledi.

Ata-babamyz jegen as dep etti basa jeu dәrumenderding jetispeushiligine әkep soghady. Sonyng saldarynan aghzanyng qorghanys qabileti tómendeydi de týrli aurulargha shaldyghamyz. Búl – bir. Ekinshiden, salystyrmaly týrde, búryn – et, qymyz, qúrt, irimshik, may t.b. tagham týrleri jetkilikti edi. Qazir búl taghamdardy tútynu qymbatqa týsedi, kópshilikting qoly jete bermeydi. Sondyqtan qoly jetken asqa qanaghat etedi. Qolgha týsken asty jey beredi. Múnyng ózi әiteuir qaryn toltyrsaq boldy degenge sayady. Mәselen, nanmen shay ishe salady. Keybireuler mýmkindiginshe sýt ónimderin paydalanady. Biraq, et pen kókónisterdi satyp alugha kópshilik júrttyng aqshasy jete bermeydi.

Kóbine bizding jeytinimiz biday únynan jasalghan taghamdar. Olarda adam aghzasyna qajetti elementter, qorektik zattar óte az. Sol sebepti adamdardyng fizikalyq mýmkindigi nasharlaydy, enbek etu, oilau qabileti tómendeydi, әlsizdik payda bolady. Ruhany jútandyqtyng payda boluy da sodan. Bizding elimizde qan azdyghy, qaterli isik, tuberkulez, qant diabeti, qan qysymy aurulary kóp kezdesedi. Múnyng bәri dúrys tamaqtanbaudyng kesirinen.

Tóregeldi Sharmanovtyng jazbasy

Abai.kz

10 pikir