Jeksenbi, 22 Mamyr 2022
Ekskluziv 3465 4 pikir 17 Qyrkýiek, 2021 saghat 11:34

Aughan jurnaliysimen súhbat: songhy bir aida ne ózgerdi?

15-shi tamyzda Taliban әskery toby (Qazaqstanda tiym salynghan ekstremistik úiym) Aughanstannyng astanasy Kabuldy basyp alyp, 16-shy tamyzda «soghys» ayaqtalghanyn mәlimdedi. Odan beri bir ay uaqyt ótti. Aughan halqynyng qazirgi jaghdayy qalay? Taliban biylikke kelgeli elde qanday ózgerister boldy? Aughanstannyng ekonomikasynda, densaulyq saqtau salasynda qanday ózgerister oryn aluda?

Abai.kz aqparattyq portaly osy jәne ózge de mәselelerdi Aughanstandaghy BAQ ókilderinen (tilshilerinen) súrap, az-kem súhbat jasady.

Eskertu: Spiykerlerding ómirine qauip tónui mýmkin bolghandyqtan shynayy aty-jónderin kórsetpeu turaly ótinishterin eskere otyryp, býrkenshek atpen jariyalap otyrmyz.

Sayasi, mәdeni, ekonomikalyq, akademiyalyq aspektilerden ondaghan jylgha artta qaldyq

- Tәlibterding Aughanstandy basyp alyp, óz biliygin ornatqanyna bir aidan asyp barady. Elding qazirgi jaghdayyn sipattap berinizshi...

- Mening atym Han Afghan. Jasym 33-te, frilansermin (red. Keyipker shyn atyn jәne júmys ornyn jariya etpeudi ótindi). Men Aughanstannyng astanasy Kabul qalasynda túramyn. Qazirgi Aughanstannyn  jaghdayy ayaq asty ózgerdi. Taliban biylikti óz qolyna alghaly elding túrmys-tirshiligi qiyndap, halyq óte tómen jaghdayda ómir sýrip jatyr. Azamattardyng jeke shottaryndaghy aqshany alugha bank shekteu qoyghan, jalaqy toqtatylghan, tútastay alghanda jeke kәsipkerlik, kýndelikti sauda-sattyq týrli qiyndyqtargha tap bolyp jatyr. Kedeyshilik kýnnen kýnge úlghayyp barady. Ushyqqan jaghdaygha baylanysty bas kótergenderdi Taliban sodyrlary qatang jazagha tartady, úryp-soghyp, óltiruge deyin aparady. Songhy uaqytta Kabulda jәne Geratta birneshe ret biylikke qarsy jergilikti halyq pen jurnalisterding kóterilisi bolyp sony Tәlibterding ayausyz soqqygha jyghuymen ayaqtaldy. Bilim beru jýiesi de Taliban rejiymining ornauymen kóp ózgeriske úshyrady. Mektepter men Joghary oqu oryndary belgisiz uaqytqa deyin jabyldy.

Osy uaqytqa deyingi ózimning baqylauyma sýiener bolsam, jýzdegen dәriskerler men professorlar Taliban basqarghan elde bolashaq joghyn bilip,  ketip jatyr. Bilim beru oryndarynda adam qúqyghyn taptaytyn birqatar erejeler qabyldanyp jatyr.

Jaqynda Bilim ministrligining memlekettik mektepterge joldaghan hatynda qyz balalar altynshy synyptan keyin oquyn jalghastyra almaytyny aitylghan. Oghan qosa qyz balalar men er balalardy bólip oqytu ýshin synyptarda perde tútu nemese әr týrli uaqyttarda oqytu siyaqty tym konservativti әreketter iske asyp, uniyversiytetterde studentterdi jynysyna qarap bólu siyaqty jabayy erejelerge jol ashyldy. Desek te Aughanstan әleumettik, sayasi, mәdeni, ekonomikalyq, akademiyalyq aspektilerden ondaghan jylgha artta qalghanyn moyyndauymyz kerek. Jyghylghangha júdyryq bolghan Taliban biyligining ornauy Aughanstannyng at tóbelindey ziyaly qauymyn jarqyn bolashaqtan ýmitin birjola sóndirdi.

Ghalymdar, professorlar men dәriskerler bosqyn bolugha mәjbýr

- Bilim jýiesi Taliban kelmey túryp qanday edi, kelgennen keyin qanday ózgeriske úshyrady?

- Obektivti baqylauym boyynsha, songhy jiyrma jyldyqta Aughanstannyng Joghary bilim beru jýiesi kәsibiylenip, jaqsara týsti dep anyq aita alamyn. Biraq Taliban rejiymining keluimen bilim jýiesine engen janalyqtar men ong ózgerister ysyrap bolyp, bilim salasy taghy da ondaghan jyldargha artqa qalghaly túr. Songhy jiyrma jyldyq jeke sektorlar ýshin óte jemisti boldy. Bilim salasyna mol investisiya salynyp, jýzdegen jekemenshik mektepter men uniyversiytetter ashylghanyna kuә boldyq. Búl kezeng qyz balalardyng erkin bilim aluyna mýmkindik berdi. Qyz balalargha bilim beruding altyn kezeni deuge bolady. On jyl búryn ghana joghary oqu oryndarynda birneshe doktor jәne magistr dәrejesi bar oqytushylar jәne 90% bakalavr dәrejeli oqytushylar enbek etken bolsa, býgingi kýni oqytushylardyng 95% doktor jәne magistr dәrejesi bar dәriskerler men professorlar. Biraq ókinishke oray ornaghan rejimge baylanysty joghary bilimdi oqytushylar, ghalymdar otbasynyng amandyghy ýshin bosqyn bolyp shetelden pana izdeuge mәjbýr.

Búrynghy Taliban men qazirgi Talibannyng aiyrmasy joq

- Taliban úiymy memlekettik basqaru jýiesi 1990 jylghy rejimnen ózgeshe, yaghny liyberaldy bolady dep uәde bergen bolatyn. Olar qanashalyqty óz sózinde túrdy?

- Taliban biylikke kelgennen keyin barlyq ýkimettik úiymdar, qoghamdyq qyzmet oryndary óz júmystaryn toqtatty. Basqaru jýiesi toqyraugha úshyrap, toqtap túr. Taliban uaqytsha ýkimetting qúramyn jariyalaghanymen qoghamdyq qyzmet әli de bir qalypqa kelgen joq. Adamdar kedeyshilik qúrsauynda, keler kýnnen ýmitin ýzip otyr. Oghan qosa Últtyq qauipsizdik diyreksiyasy, Aughan últtyq armiyasy, Aughan últtyq polisiyasy, arnayy jasaq, jalpy alghanda Aughanstannyng qauipsizdik kýshteri, qorghanys kýshi Talibterding oraluymen qúlatyldy. Elding últtyq tuy alynyp tastalyp, resmy jinalystarda elding әnúranyn shyrqaugha tiym salyndy. Olardyng kelui Aughanstannyng últtyq qúndylyqtarynan bastap kýndelikti túrmystyng әr aspektisine keri әser etti.

Talibannyng búrynghy 1990 jyldardaghy rejiyminen búl rejimning aiyrmashylyghyn kórip túrghan joqpyn. Mening oiymsha, olar tek syrt kózge tolerantty, jaqsy basqarushy ýkimet siyaqty kóringisi keledi. Taliban últtyq manyzy bar mәselelerdi sheshude barlyq qogham mýsheleri jәne barlyq sayasy toptar qatysa alatyn inkluzivti ýkimet qúramyz dep tamaghyn jyrta aighay saldy. Al, shyndyghynda Talibannyng joghary shendileri biylikke ie bolyp, qalghan mýshelerining biylikten syrt qalghanyna kuә boldyq. Olar eshqanday da inkluzivti ýkimet qúra almady.

Bilim jýiesine enip jatqan keybir qúqyq taptaushylyqtargha qarap-aq, 1990 jyldardaghy Talibannyng esh ózgermegenin bayqaugha bolady. Olardyng maqsaty jas úrpaqtyng artta qalghany men bilim men ghylymnan shektelgeni, akademiyalyq kәsiby joldyng jabylghany.

Aughanstan syrttan keletin kómekke tәueldi edi. Endi ol da joq

- Qazir Aughanstannyng ekonomikalyq jaghdayy qalay?

- Aughanstannyn  búrynghy preziydentteri Hamid Karzay da,  Ashraf Gany da elding myqty ekonomikalyq infrostrukturasynyng negizin qalay almady. Olar kóbine syrttan keletin kómekke arqa sýiedi. Al, endi Taliban kelgeli halyqaralyq kómek te toqtap túr. Búlay jalghasa berse kedeyshilikting dengeyi qanday bolary belgili. Kóptegen adamdar júmystarynan aiyryldy, songhy eki aida enbekaqy tólenbedi. Halyqaralyq sauda-sattyq kólemi óte tómengi dengeyge týsti.

2500-ge juyq medisinalyq ortalyq jabylmaqshy

- Al Densaulyq salasynda ne ózgerdi?

- Aughanstannyng densaulyq salasyna kórsetilip kelgen halyqaralyq medisinalyq kómek biraz qysqartyldy. Tәlibterding keluimen Aughanstanda ornalasqan halyqaralyq úiymdardyng kenseleri jabylyp, aughandyqtargha qyzmet etuin de toqtatty. Densaulyq ministrligining mәlimdeuinshe, әlemdik bank qarjylandyratyn 2500-ge juyq medisinalyq ortalyq jabylmaqshy, 33 myng medisina qyzmetkeri júmysynan aiyrylady. Búl tek qana bir mysal, múnday jaghday elding әr aumaghynda qaytalanyp jatyr. Búl keleshekte óte ýlken gumanitarlyq kriziske әkeletini sózsiz.

Búlay jalghasa berse, Aughanstannyng kelshegi qalay bolady dep oilasyz?.. Ókinishke qaray, jaqsy kýnderden eshqayday ýmit joq. Mening oiymsha, biz osy basymyzgha týsken qiyndyqtan zardap shege beremiz. Ári qaray qinala týsemiz. Búl halyqty taghy da qiyn da bitispes soghysqa alyp keledi. Taghy da ondaghan jyldargha artqa ketken, infrostrukturasy qiraghan elge ainalamyz. Mening oiym qate bolyp shyqsa dep ýmittenem. Taghdyry talapaygha salynghan, soghystan kóz ashpaghan elimizge az bolsa da kókiregin kere erkin aua jútatyn beybit kýnderdi kóruin tileymin.

Súhbat aghylshyn tilinde jasaldy. Súhbattasqan – Ayjan Temirhan

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

Erevanda ereuil

Abai.kz 1120