Dýisenbi, 29 Qarasha 2021
Ýshbu hat 1831 8 pikir 13 Qyrkýiek, 2021 saghat 17:41

Til taghdyryn Zang shygharumen ghana sheshe alamyz ba?

QR Parlament Mәjilisinin
deputaty Qazybek Isagha

Qúrmetti Qazybek bauyrym!

Býginde til mәselesin kóterip jýrgen azdy-kópti azamattardyng birising jәne parlament sekildi qúzyrly orynda otyrghasyn, tughan tilimizge qatysty kókeyde jýrgen shamaly oi-pikirimizdi ózine bildirsek dep edik. Mening búl jazghandarymnyng birazy kezinde «Ana tili», «Jas alash», «Abai.kz sekildi aqparat qúraldarynda jariyalanghan bolatyn. Biraq halqymyzda: «Hannyng sózin qúl da aitady, qúl sózining qúny joq» degendey, «dualy auyzdan» shyqpaghasyn, bizding «oybayymyzgha» qúlaqqa asa qoyghan eshkim bolmaghany aitpasa da belgili.

Bizder Qazaqstannyng soltýstik ónirinde tuyp-ósip, til tragediyasynyng nebir qasiretin bastan ótkergen, әli de ótkerip kele jatqan buynnyng ókilimiz. Sol sebepten sonau toqsanynshy jyldardan beri tilge qatysty jasalyp jatqan týrli is-qimyldardyn, kóterilip jatqan mәselelerdin, aitylghan oi-pikirlerding barlyghyn shama kelgenshe qadaghalap otyramyz. Biraq qansha shulasaq ta, ótken otyz jyldyng ishinde tilimizge qatysty týk te ózgermegeni bәrimizge ayan. (Eskertemin, mening әngimemning barlyghy tek Qazaqstannyng soltýstik aimaqtaryna ghana qatysty).

Ózine belgili, «Qazaq tili – memlekettik til» degen tek zannamalyq qújatta ghana jazylghan sóz. Al Qazaqstanda shyn mәnindegi memlekettik til – orys tili. Ony moyyndauymyz kerek. Eger barlyq memlekettik is qaghazdary negizinen orys tilinde ghana paydalanylsa, zanymyz orys tilinde jazylsa, joghary-tómen dengeydegi jinalys, basqosular orys tilinde ótse, negizgi qatynas tili orys tili bolsa, ony memlekettik til demegende ne deymiz?

Qazir soltýstik aimaqtarda biylikting astauynan jem jep, «qazaq tilining jaghdayy jaqsy» dep jazyp jýrgen ýlkendi-kishili әriptesterimiz joq emes. Esinizde bolsyn, búl jaqta qazaq tilining jaghdayy jaqsy degen adam – qazaq tilining jaqtaushysy emes, naghyz dúshpany dep qabyldau kerek.

Qarap otyrsaq, sonau toqsanynshy jyldardan beri qaray, kýni býginge deyin til mәselesin talay adamdar kóterip kele jatyr. Solardyng bireui – ózinsin. Bir ghajaby osy adamdardyng barlyghyn halyq «últ janashyrlary», «til janashyrlary», «qogham qayratkerleri» dep tanidy. Biraq osynshama «janashyry» bar tilding jaghdayy bir týzeleymey-aq keledi. Sosyn eriksiz oilaysyn, til taghdyry degen býginde sayasy úpay jinaudyng qúralyna ainalyp ketken joq pa dep...

Jaraydy, Qazybek, endi negizgi әngimege kósheyik. Býginde sen kóterip jýrgen mәselening biri – til turaly zang qabyldau. Biylghy jazda Almatyda ótken bir basqosuda jazushy Smaghúl Elubay da «til turaly derbes zang qabyldau kerek» depti. Búl jayly jazushy Dulat Isabekov aghamyz da, basqalar da aityp jýr. Biraq búl janalyq emes, «zang qabyldau» degen otyz jyldan beri kóterilip kele jatqan mәsele. Osy jóninde aitayyn degenim:  Býginde zang qabyldayyq dep úsynys jasaghan adam qazaq tilining ahualynan beyhabar degen sóz. Nege deysiz ghoy?

Bizder osy soltýstik ónirde túrghasyn, qazaq tiline qatysty kedergilermen kýn sayyn, saghat sayyn betpe-bet kezdesemiz. Ol qiyndyq – qazaq tilining qoldanysta bolmauy. Búl ónirlerde qay jerge barsang da: qoghymdyq oryndar, memlekettik mekemeler, emhana, bilim oshaqtary, qyzmet kórsetu oryndary t.b. barlyghynda til oryssha. Jәne oryssha sóileytin basqa halyq emes, ózimizding qazaq últynyng ókilderi. Sondyqtan búnday jerde jerde zannyng júmys istep ketpeytini aitpasa da bep-belgili.

Mysaly ýshin aitayyn, dәl qazir kýn sayyn bir zang shygharyp, ony Kerekudin, Óskemennin, Qyzyljardyn, Kókshetaudyn, Qostanaydyn, Astananyn, Qaraghandynyng kóshesine ilip qoysanyz da, ol zang bәribir júmys istemeydi. Nege deysiz ghoy? Sebebi qoghamda ol zangha júmys istetetin mýmkinshilik joq. Qazaq tilinde sóileuge degen mәjbýrlik joq. Súranys joq. Mәjbýrlik, súranys bolmaghan jerde, til turaly on ret zang qabyldasang da, ol júmys istemeydi.

Mynaghan qaranyz, sonau HIH ghasyrda qazaq jerin kýshpen iyemdenip alghan patsha sheneunikteri men kazaktardyng jergilikti halyqqa jasamaghan qiyanaty joq. Mәshhýr Jýsip jazady: «Kóz kórim jerde bir qazaq ótip bara jasta, orys myltyghyn ala salyp, әlgi sorlyny atyp tastap, jaybaraqat әri qaray shәiin iship otyra beredi» – dep.

Biraq bir tanqalarlyghy, osy basqynshylardyng kóbi qazaqsha sóiley bilgen. Áriyne, qazaqtardy syilaghandyqtan emes. Olardyng qazaqsha ýirenu sebebi, dala qazaqtary óz tilinen basqa til bilmegen. Sóilesseng qazaqsha sóiles, sóilespeseng qoy deydi. Sóitip janaghy patsha sheneunikteri, әskeriyler t.b. amalsyzdan qazaqsha ýirenuge mәjbýr bolghan. Osy mәjbýrlikti bizder qazir jasay almay otyrmyz.

Bayqap jýremiz, qazaq tilining problemasyn kóterip jýrgen adamdardyng kóbi ontýstik ónirding tumalary. Mysaly, Múhtar Shahanov, Dos Kóshim, ózin, t.b. nemese Múhtar Tayjan sekildi orystildi azamattar. Til mәselesin zerdeleymin degen adam әueli soltýstik ónirlerge kelip, tym bolmasa birer jyl túruy kerek. Sonda ghana ol adam búl jaqta qúr zanmen týk te sheshilmeytinin týsiner edi. Al endi Almatyda otyryp, qazaq tilining problemasyn sheshem deu, ol basy auyrghan adamnyng ayaghyn emdeumen birdey.

«Jaraydy, zang qabyldaghanmen odan kómek joq eken, sonda ne isteu kerek,  aqyldy bolsang sony aitshy» – deysing ghoy. Endeshe osy jóninde óz oiymyzdy  bildirip kóreyik. Áriyne, búnyng bәri basqadan aqylymyz asqandyqtan emes, bala jasymyzdan til tragediyasyn bastan keship, býgin de kózimiz kórip otyrghan son, aitugha mәjbýrmiz.

Qazir kóptegen adamdar til turaly zang qabyldasaq, latyn әlipbiyine kóshsek boldy, dereu qazaqsha sóilep ketemiz dep sholaq oilaydy. Jәne Til mәselesi degen óz aldyna derbes túrghan jeke problema dep biledi. Ol tipti olay emes. Til mәselesi qoghamdaghy – әleumettik qorghau, memelekettik qyzmet, bilim beru, kóshi-qon,  qúqyq qorghau, qyzmet kórsetu t.b. tolyp jatqan salalarmen tyghyz baylanysty. Eger osy salalardyng birinen kómek bolmasa, til aqsaydy. Al bizde qazir búlardyng eshbirinen de tilge degen qoldau joq.

SONDYQTAN TILDI TÝZEU ÝShIN ENG ÁUELI ZANG EMES, ARNAYY KEShENDI BAGhDARLAMA QABYLDAU QAJET.

Endi osyny taratyp aitayyq. Áriyne, búnyng barlyghy memlekettik dengeyde sheshiletin mәseleler. Jәne sonau tәuelsizdikting alghashqy jyldary-aq qolgha alynatyn sharualar edi. Eger sol kezde búnyng bәri eskerilgende, býginde tilge qatysty mәseleler dәl osylay qiyndamas edi. Sondyqtan búl úsynysymyz oryndalmasa da oiynda jýrsin dep, qúlaqqaghys qylyp jatqanymyz ghoy.

1. ÁLEUMETTIK SALA

Tarih ózi dәleldegen bir shyndyq bar: kim kóp bolsa, sonyng tili jenedi. Jogharydaghy patsha sheneunikterining eriksiz qazaqsha ýirenui, osy kóptikting jenuining bir mysaly. Taghy bir mysal keltireyin. Kenes uaqytynda bizding jaqta nemis sovhozdary boldy. Arasynda shamaly qazaq, orys otbasylary bar. Bir ghajaby, sol auyldaghy qazaqtyng kempirleri oryssha dúrys bilmese de, nemisshege suday bolatyn. Búl jerde de kóptik jenip túr. Olardyng azannan keshke deyin estiytinderi nemisshe, kórshelermen otyra qalyp sóilesse – nemisshe, sosyn amalsyzdan ýirengen. Búdan shyghatyn qorytyndy, eger qazaqsha sóileytin qazaqtyng qatary kóbeyse, tilimiz de týzeler edi degen sóz.

Al qatarymyz kóbey ýshin, bala tuuymyz kerek. Ol ýshin memleket tarapynan dúrys әleumettik qoldau qajet. Biraq ol bizde joq. Sondyqtan halyq bala tuugha qorqady. Mine, til mәselesining bir úshy әleumettik qorghau qyzmetine tәueldi dep otyrghanymyz osydan. Eger memleket tarapynan tym bolmasa kórshiles Reseydegidey qoldau bolsa, qazaq balany tógeyin dep-aq otyr.

Taghy bir mysal, kenes uaqytynda osy ónirde qazaqa tilin jongha ashyqtan-ashyq sayasat jýrgizildi. Qala týgili, auyldardyng ózinde qazaq mektepteri jabylyp, auyl balalaryna deyin oryssha sóileytin halge jettik. Qalaly jerlerde kóshede, ne bolmasa qoghamdyq oryndarda qazaqsha sóilesen, kez kelgen orystildi adam saghan eskertu jasap, balaghattaytyn.

Biraq solay bola túrsa da, búl jaqta qazaq tili joyylyp ketpey, saqtalyp qaldy. Oghan ne sebep deysiz ghoy? Oghan sebep bolghan osy ónirlerdegi qazaq auyldary. Mysaly, orys audandary bolyp sanalatyn keybir audandarda tórteu-beseuden qazaq auyly bolsa, qazaghy kóp audandarda 10-15-ten qazaq auyldary boldy. Búlardyng keybirinde siyrek bolsa da segizjyldyq, keybirinde onjyldyq qazaq mektepteri saqtalyp qaldy. Osy qazaq auyldaryndaghy әr otbasynda kem degende beseuden әitpese, 10-12-den balalar ósip-óndi. Osylar qazaqsha oqyp, qazaq tәrbiyesin alyp, keyin qogham júmysyna aralasty. Mine, solardyng arqasynda soltýstik aimaqtarda qazaq tili joyylyp ketpey saqtalyp qaldy.

Al qazir últtyng genofondy bolyp sanalatyn auyldar azyp-tozyp ketkenin ózing bilesin. Halyq jan saqtau ýshin qalagha jyljyp, qoldary jetkender baspana alyp, jetpegenderi jetim búrysh jaldap túryp jatyr. Auyl qazaqtary qalagha kelip, orystildi ortagha engesin, olardyng balalary da qazaq tilinen kýn sanap alystap barady. Ony da kózimiz kórip jýr.

Til problemasynyng әleumettik salagha tәueldi taghy bir úshy – júmyssyzdyq. Júmyssyz jýrgen adamda dúrys otbasy, bala-shagha bolmasy belgili. Qaranyz, búl jaqta qazaq últynyng ókilderin maqsatty týrde júmysqa almaytyn kәsiporyndar bar. Mysaly, men 2011 jyly búl jóninde «Jas Alash» gazetine jazyp, osydan song Ekibastúz qalasynyng әkimi amalsyzdan el aqsaqaldarynan arnayy komissiya shygharghan edi. Sonda myndaghan adamy bar «Bogatyri» kómir kenishinde on-aq payyz qazaq azamatary júmys isteydi eken. (Qazir qalay ekenin bilmeymin). Kәsiporynnyng kadrlar bóliminde otyrghan kileng orys әielderi. Mysaly, biri qazaq, biri slavyan últty eki jas jigit júmys súrap barsa, qazaq azamatyna sen bara ber dep, al orystildi jigitke qala túr deydi eken. Búl kәdimgi diskriminasiya búl. Biraq oghan mәn berip jatqan eshkim joq. Mine, osynyng sebebinen tepse temir ýzetin talay qazaq azamattary taksy aidap nemese 60-70 myng ailyqpen kýzet júmysynda jýr. Al әkimder búnday últaralyq mәselelerden at-tondaryn ala qashady.

Sondyqtan, Qazybek bauyrym, qazaq bolamyz, tildi saqtaymyz desek, ózdering sekildi janashyr azamattar parlamentte, basqaday biylik oryndarynda otyrghanda, osynday әleumettik mәseleler ýkimetting aldyna qoyylsa, odan dúrys nәtiyje shyqsa, qatarmyz kóbeyer edi, el ensesin kóterer edi. Áriyne, búl úzyq merzimdi prosess. Eger búl is toqsanynshy jyldary qolgha alynsa, býginde bәri basqasha bolar edi.

2. BILIM BERU

Búl endi tilge tikeley jauap beretin sala ekeni belgili. Kez kelgen sәby balabaqsha men mektepte qazaq tilin qalay oqyp ýirense, qalghan ghúmyrynda ony qaytse de esinde saqtaydy, úmytpaydy

Sәbiydi qazaq etip tәrbiyeleytin eng birinshi – balabaqsha. Adam sәby shaghynda ýirengen tildi mәngilik jadynda saqtaydy. Biraq ókinishke oray, qazir ýiden qazaqsha sóilep ketken balamyz, balabaqshadan oryssha sóilep oralady. Yaghny balabaqshalarda sәbiylerdi qalay tәrbiyelep jatyr, qanday tilde sóileydi, onda eshkimning júmysy joq degen sóz. Tek әiteuir «qazaqsha balabaqsha» degen aty ghana. Oblystyq, audandyq, qalalyq bilim basqarmalary búghan әzirshe mәn berip otyrghan joq. Áyteuir «qazaq balabaqshasy» degen atau esepte túrsa bolghany. Basqa emes, ózimning eki nemeremning tili balabaqshagha baryp búzyldy. Búghan qazirden bastap basshylyq tarapynan qatang baqylau jýrgizilip, tәrbiyeshiler men balabaqsha basshylary jazalanbasa, onda qazaq balabaqshasy degenning barynan joghy jaqsy. Kóptegen balabaqshalarda әli de orys halqynyng ertegi keyipkerleri: Baba yaga, Kolobok, Repka t.b. qatysty oiyndar oinalady. Al ózimizding halyqtyq foliklor keyipkerleri Aldar kóse, Tazsha bala t.b. baghdarlamada joq sekildi. Búghan qazirden bastap nazar audarmasa, keler úrpaq tilden birjola qol ýzedi degen sóz.

Endi mektepterge keleyik. Qazaq mektepterinde ýzilis ýstinde balalar tek qana orys tilinde sóileytini jayly san mәrte jazylyp jýr. Búl da múghalimderding jauapsyzdyghy. Oqushy synyp bólmesinen shyqqan son, múghalimderding balamen júmysy joq degen sóz. Onyng ýstine, bizding ónirlerde mektep pen institutty oryssha bitirgen múghalimder qazaq synyptarynda sabaq berip jýr. Kýndelikke múghalim jazatyn qazaq tilindegi eskertpelerding bәri qate bolatynyn talay ata-analardan estip jýrmiz. Búl da eskeriletin jayt.

Ol ol ma, qazir kez kelgen qalada uniyversiytetterding filialdary júmys isteydi. Aqshasy bar adamdar sol jerde oqyghan bolyp, diplom satyp alady. Jәne kóbi qazaq tili men әdebiyetining múghalimderi. Osylardan oqyghan balalar ne bolady sosyn? Ózi bir sóilemdi dúrys jaza almaytyn múghalim balagha ne ýirete alady? Osyghan qarap, tilimizdi saqtau ýshin, qazaq mektepterindegi qazaq tili men әdebiyetinen sabaq beretin múghalimder arnayy synaqtan ótu kerek siyaqty.

Taghy bir bayqaghanymyz, qazir «Altyn belgi» alyp jýrgen balalardyng keybirimen sóilese qalsan, qazaq tilin shala biledi. Sonda ol qalay ýzdik atanghan? Búdan shyghatyn qorytyndy, mektepterde qazaq tili pәnine asa kóp mәn berilmeydi degen sóz. Oqushy negizgi dep sanalatyn sabaqtardy iygerse boldy, al qazaq tilinen enbek pen dene shynyqtyru sabaghy siyaqty avtomatty týrde bagha qoyyla salatyn sekildi. Osylay mektep qabyrghasynnan tughan tilge degen nemqúraylylyqty kórip ósken bala qalghan ghúmyrynda ony eshqashan qúrmettemeydi. Sondyqtan «Altyn belgi» alghan balagha mindetti týrde qazaq tilinen jeke diktant jazdyratyn tәrtip engizse deysin.

Qazybek, búl da kózimiz kórip jýrgen jayttar. Áytpese jazbaymyn ghoy. Búlardy da týzetu biylikting qolynda, sosyn jazyp otyrmyn, oiynda jýrsin dep.

3. KÓShI-QON

Jyl sanap az-azdan bolsyn qandas bauyrlarymyz shet memleketterden qonys audaryp kelip jatyr. Búlardyng qataryna arnayy baghdarlamamen ontýstik ónirlerden kóship kelip jatqan tuystardy da qosugha bolady. Áriyne, oilaymyz ghoy, qandas bauyrlarymyz kelip jatsa, tilimizge demeu bolar edi dep. Biraq olay emes. Aytalyq, bizding jaqta qonys audaryp kelgen bes-alty otbasyn qiyrdaghy bir auylgha aparyp ornalastyrady. Búl bylaysha aitqanda, qúmgha qúighan su sekildi. Sebebi eki-ýsh jyldan keyin qarasan, әlgi ýiding balalary oryssha sóilep jýredi. Búl jerde ol balalar kinәli emes. Olar da óz jýrgen  ortasyna beyimdeledi. Jergilikti balalardan kem bolghysy kelmeydi. Sosyn amalsyzdan oryssha sóileuge mәjbýr.

Jasyratyny joq, qazir qazaq tilin saqtap qalu ýshin, basqa memleketke ketu kerek dep jazyp jýrmiz. Sebebi shet elderdegi diaspora til men salt-dәstýrdi qatang saqtaydy. Ana bir jyly bir apay aitady: «1997 jyly Ombydan Pavlodargha qonys audaryp keldik. Nemerelerimning bәri qazaqsha sóileytin edi. Búl jaqta eki-ýsh jyl túrghasyn, qazaqshany birjola úmytty» – dep. Mine, soltýstik aimaqtardaghy qazaq tilining qoldanu dengeyin osy bir mysaldan-aq bayqaugha bolady.

Kóshi-qon jónindegi bizding oiymyz: Shet memleketten qandastarymyzdy molynan әkelip, Reseymen shekaralas audandargha kóptep qonystandyryp, barlyq jaghdayyn jasap, olargha óte kóterinki kómekqarjy bólip, júmyspen qamtamasyz etip, osy aradan 10-15 jylgha deyin eshqaqayda kóshpeysin, tek bala tuyndar degen shart jasasa, tughan balagha óte qomaqty jәrdemaqy bólinse deysin. Sol 10-15 jylda әr otbasynda ota eseppen 4 baladan tughanda, qatarymyz birshama kóbeyip qala edi.

Búl da memlekettik dengeyde sheshiletin sharua. Bizdiki tek osylay bolsa degen arman ghana...

4. MEMLEKETTIK QYZMET

Memlekettik qyzmetshilerding til bilmeytini jayly san mәrte jazylyp jýr. Qazir ózim kórip jýrgen әkimderding kóbi qazaqsha sóilemek týgili, qaghazgha jazyp bergen jarty bet mәtindi ejelep әreng oqidy. Elding aldyna jýrgen adamdardyng qazaq tiline degen kózqarasy osynday bolghasyn, qaramaghyndaghy qyzmetkerleri tildi qúrmettey me?

Qazir әkimdikter bir toqsan nemese bir jyl ishinde «memlekettik tilde pәlenbay myng dana kiris-shyghys qújattaryn ótkizdik» dep esep berip jatady. Bәri ótirik. Kózimiz kórip jýr, kez kelgen qújat eki tilde – orys jәne qazaq tilinde jýredi. Al qyzmet barysynda tek orys tilindegi qújattar ghana paydalanylady. Al qazaq tilindegi qújat jay ghana qosymsha, kóz aldau ghana, oghan oqymay-aq qol qoya salady. Sosyn pәlenbay myng qazaqsha qújatty paydalandyq degen esep beredi.

Al eger qújattar tek qazaq tilinde ghana jýrer bolsa, onda Qazaqstandaghy býkil ministrlikter men departamentterdin, әkimdikterding júmysy birjola toqtap qalar edi. Óitkeni ol jerlerde qazaqshany týsinip paydalanatyn adamdar sanauly ghana. Jaghday osynday bolghasyn, til ona ma?

Ózim gazetshi bolghasyn, memlekettik qyzmet jýielerinen týrli habarlandyrular, konkurstar, basqaday qújattar kelip týsedi. Barlyghy qatege toly, qalay bolsa solay jazylghan nemese orysshadan sauatsyz audarylghan. Biraq ol ýshin kimmen aiqaylasyp jatasyn, amalsyzdan týzetip beremiz.

Preziydent Q.Toqaev qazaq tilin bilmeytin adamdy memlekettik qyzmetke almau kerek depti. Dúrys-aq delik. Biraq eger olay jasalatyn bolsa, memlekettik qyzmet jýiesi birjola toqtap qaluy mýmkin. Sebebi memlekettik qyzmettegilerding jartysynan kóbi qazaq tilin iygermegender. Sosyn toqtamaghanda qaytedi. Memqyzmettegi últy basqalardy aitpaghanda, óz qandastyrymyzdyng kóbi qazaqshany «ymmen» ghana týsinetinder.

Preziydentimiz ótkendegi Joldauynda: «Orys tili resmy til mәrtebesine iye. Bizding zannamagha sәikes, onyng qoldanyluyn shekteuge bolmaydy» – dedi. Búl qazaq tiline shekesinen qarap jýrgen sheneunikterge kókten súraghanyn jerden bergendey bolyp otyr. Ákim-qaralar Preziydentting búl sózin ózderinshe týsinetini belgili...

Taghy bir aita ketetin jayt, respublikalyq Til komiyteti degen bar.  Audandar men oblystarda tilderdi damytu degen bólimder bar. Kәdimgi memlekettik mekemeler. Biraq nemen ainalysatyny belgisiz. Tipti kóshedegi qatege toly jarnamany týzettiruge shamalary kelmey jatady. Sonda búl bólimder ne ýshin kerek? Ana bir jyldary osynday bólimdi basqaryp jýrgen bir azamattan «jarnamany qate jazatyn kәsipkerlerdi nege jauapqa tartpaysyzdar?» dep súrap edik, bizde onday ókilettik joq, jay ghana baryp eskertemiz dedi.

Tilderdi damytu bólimderining býgingi kýngi júmysy – qazaq tili kursyn jýrgizu. Osylar qyrkýiek aiynyng basynda tilder kýni dep últy basqa ýsh-tórt adamgha últtyq kiyim kiygizip, birer auyz qazaqsha sóiletip, kermet boldy dep aqparat qúraldaryna berip jatady. Búnday kurstardan tilge keler payda joq ekenin, memleketting qarjysyn bosqa shashu ekenin talay mәrte jazyp jýrmiz. Onyng sebebi, biz ózimiz sóilemeytin tildi, basqa halyq eshqashanda ýirenbeydi. Ol aygha namaz ýiretkenmen birdey. Sony bile túra, solay isteymiz.

Býginde  tildi týzeymin desek, memlekettik qyzmet jýiesindegi tilge degen kózqarasty týbegeyli ózgertu kerek. Búl da memlekettik dengeyde jasalatyn sharua.

5. HALYQQA QYZMET KÓRSETU

Soltýstik aimaqtarda halyqqa qyzmet kórsetu oryndarynda: halyqqa qyzmet kórsetu ortalyghy (SON), monsha, shashtaraz, avtokólik jóndeu, dýkender, týrli sheberhanalar t.b. til oryssha. Osynyng sebebinen qyzmet alushy men kórsetushining arasynda týsinbeushilik, janjaldar tuyp, ol әleumettik jelilerding betine shyghyp jatady. Biraq osy kәsipkerlerge «memlekettik til – qazaq tili, sondyqtan eki tilde birdey qyzmet kórsetu kerek» degendi eshkim eskertpey túr әzirshe.

Búnymen әzirshe kópke belgili kerekulik til janashyry Ruza Beysenbaytegi degen qúrbym ghana kýresip jýr. Ruzany osy әreketi ýshin býginde jaqtaytyndar da, dattaytyndar da bar. Men óz basym ony qoldaymyn. Sebebi әr adamnyng til ýshin kýresude ózining tandap alghan qúraly, әdisi  bar. Ruza osynday әdisti tandaghan eken, oghan nege qarsy bolamyz? Ol basqa emes, til ýshin kýresip jýr ghoy. Sottassa da, maqtalsa da, dattalsa da, bәrin bir ózi kórip jatyr. Basqagha tiyip jatqan ziyany joq.

Biraq shynymdy aitayyn, Ruzany ayaymyn. Onyng qazirgi tirligi qolyna eki granata alyp, jiyrma tankige qarsy shyqqan soldat sekildi. Nege deysiz ghoy? Sebebi qazaghy qazaqsha sóilemeytin Kerekude orystildi adamgha baryp, sen qazaqsha sóile dep talap qoyghanmen, odan nәtiyje boluy ekitalay.

Osy til taqyryby turasynda keyde orystildi aghayyndarmen pikirtalas bolyp qalady. Sonda olar: «Sender qyzyq halyqsyndar, eng әueli ózdering óz tilderinde sóilep, ony qúrmettep ýirenindershi, sonda bizder eshqanday zang qabyldamay-aq, ózimiz ýirenip alamyz. Al sender qazir ózdering sóilemeytin tilde basqalar sóilesin degen talap qoyasyndar. Búl adamzat tarihynda bolmaghan nәrse» – deydi. Ras qoy?

Sonymen til turasynda qozghay bersek, sóz kóp. Ózimizshe oimyzda jýrgen biraz nәrseni aitqan boldyq. Halqymyzda «batpandap kirgen auru mysqaldap shyghady» degen sóz bar. Kenes biyligi qúrylghan kezennen bastap eseptesek, bizderge tilding derti jabysqaly bir ghasyr bolghan eken. Sondyqtan búl dertten qúr ghana zang qabyldaumen aiygha almaymyz. Oghan jogharydaghyday memlekettik dengeyde jasalatyn keshendi baghdarlama kerek dep oilaymyn.

Qúrmetpen Saylau Baybosyn,

Pavlodar oblystyq «Aqbettau» jurnalynyng redaktory

Abai.kz

8 pikir