Dýisenbi, 18 Qazan 2021
Erlik 6970 2 pikir 10 Qyrkýiek, 2021 saghat 10:23

Jeltoqsan. Kórgenderimdi aitamyn…

Osydan bes jyl búryn «Dәuir» baspasynan mening kóp jyldan beri shygharyp kele jatqan «Almaty. 1986. Jeltoqsan» aighaq-kitaptarymnyng alghashqy eki tomy «Jeltoqsan kóterilisi» degen atpen jaryq kórdi. Tayauda osy baspadan memlekettik tapsyryspen ýshinshi tomy qolgha tiyedi. Onda negizinen kóterilisting jiyrma jyldyghy kezinde merzimdik basylymdarda jaryq kórgen zertteu materialdary men kóterilis qaharmandarynyng estelik әngimeleri qamtylghan. Biz tómende osy kitaptan belgili jurnalist, satiriyk-jazushy Kemelbek Shamataydyng maqalasyn ózderinizge úsynghandy jón kórdik.

Talghat Aytbayúly,

baspager-jazushy.

Elemisovtyng sózi ereuilshilerding ashu-yzasyn tudyrdy

Ol kezde Qazaq radiosynyng shet elderge, naqtyly aitqanda, Qytayda túratyn qazaqtargha habar taratatyn bas redaksiyasynda qyzmet etetinmin. Týski ýzilisten keshirek oralghan bas redaktordyng orynbasary Seyitmaqan Qonqaqov:

– Student-jastar ereuildetip jatyr. Ortalyq Komiytetting aldyndaghy alangha shyghyp, Qonaevtyng ornyna sonau Reseyden kelgen adamnyng basshylyghyna qarsy narazylyq bildirip jatqan kórinedi, – dedi jýzi alabúrtyp, qobaljyghan ýnmen.

Bólmede otyrghan tórt-beseuimiz bir-birimizge jalt-jalt qarastyq. Túla boyymyzdan kóshkin jýrip ótkendey dýr-r ete týsti.

– Qoy, ras pa?!

– Búl qyzyq eken!

Ne qúptaghandyq, ne qarsylyq ekeni belgisiz, osynday qysqa-qysqa sózderden bólek eshtene aitylghan joq… Álden uaqytta baryp:

– Bayghústar-ay, arandap qalmasa jarar edi-au, – dedi er kónildi Biybigýl Mәtenova qamygha uayym etip.

– Shynynda, ózimizden bir adam tabylmaghanday, basshy bitken syrttan jiberiledi. Búl bizdi Mәskeudegilerding halyq dep eseptemegeni taghy da. Tózimning de shegi boluy kerek qoy! – dedi shiryghyp, oiyndaghysyn qashan da qaymyqpastan aityp salatyn Aygýl Ysqaqova.

– Átten… – dep, Sәruar Qabdirazaqova týiilip qaldy.

– Ne әtten? – Biz de baryp qosylayyq, tap qazir jýrinder deyin desem, júmysty tastap ketuge bolmaydy. Efirdi habarsyz qaldyra almaymyz…

Kónilimiz osylay, may ishkendey bolyp otyrghanda bastyq qyzmetkerlerdi kabiynetine jinady. Artyq sózge barmay, jogharydan berilgen núsqau boyynsha sóiledi.

– Erteng júmysqa uaqytymen kelinizder. Bóten әngime bolmasyn…

Az-kem kidirip baryp audarmashy Ghizat Sәdirmekti, mashinka basushy Últu Músabekovany jәne meni jeke-jeke atap:

– Erteng sizder júmysty studiyanyng ózinde atqarasyzdar. Teletayp materialdaryn múnda әkelip dayyndaudyng mýmkindigi bolmaydy, – dedi.

Búlay deuding jóni bar. Ol kezde búl redaksiya Qazaq redaksiyasynyng qúramynda bolghanymen, tikeley Mәskeuding qúzyryna baghynatyn. Kýndelikti habarlardyng 70-80 payyzyn teletayp arqyly solar jiberedi. Mine, sol materialdardy mynaday sәtte radionyng qala ortasyndaghy, tap jastar tolquy jýrip jatqan alang irgesindegi, negizgi ghimarattarynan 5-6 shaqyrymdyq shalghaygha alyp shyghudan saqtanghandyq nemese mynaday dýrbelende onyng mýmkindigi joq.

Júmys ayaghynda qazirgi Dostyq danghylymen tómen týsip kele jatyp, Abay danghylyna jetkende, belgisiz bir kýshting әserimen avtobustan týsip qaldym. Alandaghy jastardy, bolyp jatqan oqighany óz kózimmen kórgim keldi. Sol oimen batysqa qaray sozylyp jatqan úly aqyn atyndaghy danghylmen jýrip kelip, Kýlәsh Bәiseyitova kóshesi arqyly alangha shyqtym.

Tap ortadaghy Ortalyq Komiytet ýiining qúlay beris aldyna Mәskeu Kremlindegi «kýn kósem» mavzoleyine eliktep, qyzghylt mәrmәrdan jasalghan merekelik aumaqty minberding batys qaptalynda student jastardyng legi. Týstik pen shyghys jaq qaptalyn ala soldattar men milisionerler sap týzegen. Soldattardyng qoldaryndaghy kisi boyy keletin qalqandary batugha tayaghan kýn sәulesimen jalt-júlt etedi. Al teriskey jaqtaghy on segiz qabat biyik eki ýy ortasyndaghy su búrqaghynyng ainalasynda negizinen men siyaqty myna oqighany óz kózderimen kóruge jinalghandar. Olardyng ózderi bes-alty myng shamasynda, jastary ýlken-kishi aralas, ala-qúla top. Bir tang qalarlyghy alang ortasyndaghy studentter de, ony kóruge kelgender de arnayy iriktep әkelgendey, ónsheng qarakózder. Ánsheyinde kóshede órip jýretin jiyren shashtylardyng biri de kórinbeydi. Men osy biyik eki ýiding ortasyndaghy topqa kelip qosyldym. Ara-arasynan tanys jýzder de kózge shalynyp qalady. Bәrining ónderi qobaljuly.

– Shamataev! – degen dauysqa jalt qarasam, Toqsyn eken, kәdimgi «Tamashanyn» tarlany Toqsyn Qúlybekov. Subúrqaq erneuine jerden jarty metrdey biyik etip jýrgizilgen mәrmәr plitalargha shyghyp, qol sozym jerde Ázirbayjan Mәmbetov, Túnghyshbay Jamanqúlov, Uayys Súltanghaziyn, Qúdaybergen Súltanbaev sekildi bir top әriptesterimen qatar túr eken. (Ertenine-aq solardyng ishindegi Ázirbayjan Mәmbetovtyng soqqygha jyghylghanyn, Túnghyshbaydyng da tayaq jegenin estidik). Toqsynnyng birdene aitpaq bolghan ýnin temir baghandardyng basyndaghy dauys úlghaytqyshtardan shyqqan әn kómip ketti.

IYә, dauys úlghaytqyshtardan oqtyn-oqtyn minberde túrghandardyng sózderi estiledi.

– Men auulsharuchilik institut komsomol sekretari. Studentter, komsomoldar, taranyzdar. A to uyat bolat, tarandar, – dep tilin shaynap saqaulanghan әiel dauysy estilip edi, alang ortasyndaghylar yzalana shuyldasyp, minberge qaray jentektelgen qar boratty. Birazdan song er kisining dauysy estildi.

– Men respublika prokurory Elemisovpyn. Qane, tarandar! Bolmasa kýsh qoldanamyz. Bizding kýshimiz jetedi senderge! Tarandar, tez arada!..

Osy sózding estilui múng eken, alandy aiqay-shu, ysqyryq qayta basty. Toqsynnyng da dauysy estilip qaldy.

– Múnyng «biz» dep túrghany kim, «sender» degeni kimder eken, sonda?!

– Bәse deymin-au, jetpis jyldan beri bәrimiz bir tútaspyz, birgemiz dep jýrsek, mynauyng aragha jik salyp, bólektep túr ghoy, týge!

– Myna halyqty bóleksinder, jatsyndar dep keudeden iyterip túr ghoy! – tәrizdi ýnder Elemisovtyng sózi osynda jinalghandardyng bәrining ashu-yzasyn keltirgenin bayqatty.

Men ózim zandy talaptaryn beybit sherumen ghana bildirip qaytpaq bolghan jastardy (Oghan dәlel alandaghy student jastardyng «Últ sayasatynyng lenindik prinsipterin saqtaudy talap etemiz», «Ár halyqqa – óz kósemi», «Ózimizdi ózimiz biyleudi talap etemiz!» siyaqty talaptaryn jazyp alyp shyghuy). Elemisov aitqan osynday óreskel sózder men sheksiz jasalghan zorlyq-zombylyq ashyndyryp jiberdi dep oilaymyn.

Studentter legi Shәmshi Qaldayaqovtyng «Mening Qazaqstanym» әnin shyrqap, minberge qaray jaqynday berip edi, әldekimning búiryghy boyynsha, soldattar men milisionerler olargha lap qoydy. Beybit sheru úiqy-túiqy bolyp keyin serpildi. Olardyng qoldarynda әlgindey talap-tilekteri jazylghan transporanttar men Leninning portretterinen ózge eshtene joq bolyp shyqty… Osy kórinis birneshe ret qaytalandy.

Áldekimder olardyng taraghanyn qalamaytyn siyaqty

Ensem ezilip ýige qayttym. Úlymyz auruhanada edi, soghan baru kerek. Biraq kórgenderimdi ýidegilerge aita almadym. Aytar bolsam, auruhanadaghy úlymyzgha barar aldyndaghy anasynyng kónil-kýii qanday bolady, qanday sheshimge barady dep oilap, әzirge tis jarmadym. Kommunistik (qazirgi Abylay han) danghyly men Paster (qazirgi Maqataev) kóshesining qiylysyndaghy auruhanagha bara jatyp ta ol jayynda tis jarmadym. Úlymyz Sәkenning jayymen tanysyp, qaytyp kele jatqanda, 4-shi nómirli trolleybus Abylay han danghylynan búrylyp, Pushkin atyndaghy (sol kezdegi atauy) kitaphananyng aldyndaghy ayaldamagha toqtay bergende ghana:

– Qazir myna alanda ne bolyp jatqanyn bilesing be? – dedim.

– Ne bop jatyr?

Mening ýnimnen birdene anghardy ma, júbayym seziktene qarady. Men osydan eki saghat búryn kórgenimdi aittym.

– Jýr, kettik onda! – dep júbayym asyghys úmtylyp, trolleybustan sekirip týsti. Alangha kelgenimizde, keshki jeti jarymnan asyp qalghan edi.

Alandaghy júrt managhysynan әldeqayda kóbeye týsipti. Temir baghandardyng basyndaghy neon shamdary ainalany anyq kórsetedi. Minberde eshkim kórinbeydi. Reproduktorlar tym-tyrys. Sonda, myna jastargha ne kerek, nege taramaydy?! Sóitsem, gәp basqada eken. Áldekimder olardyng taraghanyn qalamaytyn siyaqty. Jastardy órshelendire týsu ýshin olardy әlsin-әlsin yzalandyryp, namystaryn týrtkileydi. Jastardyng әri-beri tolqyndy qozghalysy sayabyrlay bastasa, projektorlardyng kóz qaryqtyrghan ótkir sәulesi әldekimderdi izdegendey, onsyz da jaryq alandy aiqysh-úiqysh tilip ótedi. Asyqpaydy, әrbir jangha jeke-jeke ýnilip qaraghanday, meylinshe bayau jyljidy. (Onyng alandaghy jastardyng betbeynelerin kameragha týsirip alu ýshin berilgen súrqiya oidyng jemisi ekenin, әriyne, ol kezde bilgen joqpyz). Ýlken-ýlken әskery mashinalar ainalany azan-qazan etip, signaldaryn bebeuletip, birinen song biri alang ortasymen jyn bughanday qúighytyp ótedi. Sonday mashinalardyng biri ortagha jete bere úilyghyp túrghan qalyng topqa su shashyp jiberdi. Olay bolar dep kýtpegen jýzdegen qyz-jigit suyq janbyrdyng astynda qalyp qoydy. Búdan song ekinshi, ýshinshi… besinshi… mashina su shashyp ótti. Ortadaghylar janúshyra jan saughalap keyin serpiledi. Projektor sol bayaghysynsha alannyng ýstimen qalyqtay sharlauda. Su shashushy mashinalar qaytyp oralyp kelip, qalyng topqa tayay bere su búrqaghyn qaytadan atqylaydy…

Jastar da qarap túrmastan, alang shetine әri-beri jýgirgen qozghalys payda boldy da, kelesi bir mashina su búrqaghyn jasap, jaqynday bergende, tasyr-túsyr taspen atqylaugha kiristi. Sonday mashinalardyng biri batys jaqtan qúighyta shyghyp keldi de alang ortasyna jaqynday berip, kilt toqtady. Jaryq jetkilikti bolghandyqtan, odan tayaq tastam jerdegi bizge bәri anyq kórinip túr. Kabinadaghy jýrgizushi sәl uaqyt býkshen-býksheng etip otyrdy da, bir kezde esigin ashyp shygha sap, minberding arghy jaghynda sap týzep túrghan soldattargha qaray túra jýgirdi. Alanda qalghan mashinagha da, ony tastay qashqan shopyrdyng sonynan qua jýgirgen de eshkim bolghan joq. Qayta mashina toqtay qalghan sәtte-aq tas atqylau sap tyiylghan. Bir kezde kabina ishi jylt etkendey boldy da, jalyn tili bayqaldy. Ap-anyq kórinip túr. Mashina manyna jastar jaghynan da, arghy jaqtaghy «el qorghaushylardan» da eshkim jaqyndaghan joq. Bireuler kelip kabina ishindegi tútana bastaghan otty sóndirer degen oiym oryndalmady.

Sonda jýrgizushiden ózge eshkim jaqyndamaghan mashina qalay órtendi, onasha túrghan ondaghy otty sóndiruge nege eshkim kelmedi?.. Onyng sebebin shamalau qiyn emes. Jastar jaghy әdeyi istelgen qyzdyrma arandatudan boylaryn aulaq salsa, forma kiygender anau ala kólenke minberdi tastap shyghyp onyng ar jaghyndaghy Ortalyq Komiytet ýiine boytasalaghandardyng jymysqy oilaryn jýzege asyru ýshin neshe týrli aila-sharghygha barugha mәjbýr. Sóitip, alangha shyqqandardyng kýnәsin qonglandyra týsu ýshin, mynau mashinanyng jýrgizushisine oghan ot tastap qashyp shyghu jóninde «jauyngerlik» mindet jýktelgen.

Osynday «strategiyalyq» әreketting qúrbandyghy bolghan avtomashinadaghy jyltyraghan ot birte-birte úlghaya berdi. Mashina kabinasyna otty, jana ózinen ózi býkshendep otyrghan kezde, jýrgizushining ózi arnayy tapsyrmamen tastaghany anyq kórinip túr. Mashina týgeldey jalyngha oranghan kezde odan aryraqta ekinshisi tútandy… Oghan ilese Furmanov kóshesi jaqtan bir jenil avtomobili laulay bastady.

Qarsy aldymyzdaghy órtting qalay shyqqanyn kózimizben kórgendikten, olargha ot qoyshylardyng da kim ekenin jazbay tanyp túrdyq. Olardyng jalynymen ainaladaghy jaryq molaya týsti. Student jastar su búrqaqtyng qasynda túrghan bizding janymyzda da qaptap jýr. Barlyghy da jigerli, tastýiin. Ásirese, qyzdardyng ýnderi jii estiledi.

Áskery kiyingenderding ishinde janashyrlyqpen sóilep jýrgender de barshylyq. Olar negizinen joghary shendiler. Nege ekeni belgisiz, alannyng búl bóliginde әzirge qatardaghy jauyngerler kórinbeydi. Taghy bir bayqalghany: әlgi joghary shendilerding bәri qazaq jigitteri. Orta jastaghy symbatty polkovnik eki-ýsh qyzgha sybyrlaghanday, dausyn bәsendetip sóilep: «Aynalayyndar-ay, týsinsendershi, kýsh osylardyng qolynda, ayamaydy búlar», – deydi. «Sonda qashanghy biz ógey balanyng kýnin keshemiz? Qorlyqpen ómir sýrgenshe, osy týnnen qalmay, ólip ketkenimiz artyq», – deydi qyzdardyng biri shiyrshyq atyp. «Óltirse, óltirsin, ketpeymiz!» – deydi ekinshisi. Endi bir tústan: «Bәribir, eshtene shyghara almaysyndar, bosqa kýiip ketesinder. Taray qoysandarshy», – degen dauys estiledi.

– Siz óziniz qalay qaraysyz bizding osy talabymyzgha? – dep, әlgi sózdi aitqan ofiyserge taldyrmash qaratory qyz taysalmay qarady. Ofiyser shoshyp ketkendey, kóz janarymen jan-jaghyna jiti qarap aldy. Sóitti de dausyn bәsendete týsip:

– Mening qalay qaraytynymdy qaytesin, ainalayyn. Men senderding amandyqtaryndy oilap túrmyn ghoy, – dedi ol.

– Qúldyqta jýrgen amandyqtyng qajeti bar ma, agha?!

Qaysar qyz qoyar emes. Úrymtal túsqa kep qalghan son, sózge aralasuyma tura keldi.

– Qyzymyzdyng súraghy oryndy ghoy, anyghyn aitqanda, oghan ne dep jauap beresiz?

– Jastardyng talaby dúrys, biraq, ony qazir kimge tyndatarsyn. Biylikting mashinasy basyp-janshyp ketedi…

Búl sol kýni forma kiygenderding bәri jendettik «qyzmet» atqarmaghanyn, olardyng da talayynyng ishinde totalitarlyq jýiening әdiletsizdigine degen narazylyqtyng túnshyghyp jatqandyghyn kórsetip tastady.

Kelesi bir qysqa-qysqa til qatysular bizding osy oiymyzdy bekite týsti.

– O, bәrekeldi, kep qaldyndar ma?! – dedi jas jigitterding biri shet jaqtan ekpindey kelip, qatarlaryna qosylghan bir top shymyr deneli jigitterge.

– Senderding talaptaryng – bizding de talabymyz. Mana sapqa túrghyzyp alyp kelgen son, amalsyz jýrip edik. Endi kursanttyq kiyimimizdi әdeyi sheship tastap, senderdi qoldaugha keldik, – dep eski tanystarday tildesip jatqan jastardy osy alanda til tabysyp jatyr-au dep jobaladyq.

Tanghy ayazdy auany: «A-pa-a!..» – degen ashy dauys tilip ótti

Ertenine, yaghny 18 jeltoqsan kýni bastyqtyng tapsyrmasy boyynsha Beybitshilik (qazirgi Jeltoqsan) kóshesindegi Respublikalyq teledidar ghimaratyndaghy shet elge habar dayyndaytyn studiyagha, júmysyma barmaq bolyp mingen trolleybusym Furmanov kóshesine tirelgende, odan arghy jol jabyq bolyp shyqty. Alda 350-400 metrdey jer bar. Endi oghan jayau jýrip baru kerek. Trolleybustan týsip, kóshening sol qaptalyndaghy trotuargha ayaq ilindirgennen-aq jandy dәlizge tap boldym. Úzyndyghy 50-60, diametri 1,5-2 santiymetrdey bolatyn temir kespeltekterdi vintovka tәrizdi iyqtaryna tirey ústaghandar jayau joldyng eki jaghyn ala iyin tiresip túr. Ádettegi aspan týstes kógildir kózderi irigen airan siyaqtanyp yzghar shashady. Jýregim múzdap qoya berdi. Oipyr-ay, keshe ghana kez kelgen jerde, qoyan-qoltyq aralasyp, bir-birimizdi janay ótkende, kóshede qatar qadam basqanda eshbir alang kónil bolmaytyn edi. Endi bir kýnning ishinde ózge, jat әlemge týskendeymin. Janaghy jat kózder birinen song biri iship-jep qaraydy…

Ishektey sozylghan jandy dәlizding eni bir jarym metrge jeter-jetpes. Ókpeni teser yzghyryq soqqanday, osynau qaharly dәlizde menen ózge eshkim kórinbeydi. Suyq yzgharmen shanshyla qadalghan sansyz janar túla boyymdy shúryq-shúryq tesip jatqanday bolsa da boyymdy tip-tik ústap jýrip kelemin. Qaysysynyng qolyndaghy temir kespeltek kók jelkemnen nemese qaq mandayymnan sart ete týser eken dep oilaymyn. Sóitip kele jatyp Bәiseyitova kóshesine jetkende janarymdy audaryp, sol jaghymda, sonau biyik eki ýiding ortasynan bir púshpaghy ghana kórinui mýmkin alangha kóz tastadym. Ázir, tanghy segizden endi ghana ótip bara jatqan kezde, eshtene bayqala qoymady…

Uh! Beybitshilik kóshesine de jettim-au. Biraq, jandy dәlizden bú jerde de shygha almadym. Sol qorshaumen solgha qaray búryldym. Radio ýiine jiyrma metrdey qaldy. Osy kezde tanghy ayazdy auany:

– A-pa-a!.. – degen ashy dauys tilip ótti. Eriksiz jalt qaraghanym sol edi, ong jauyrynymnyng asty iyne súghyp alghanday boldy da, әldebir әluetti kýsh ilgeri qaray iyterip jiberdi.

– Ne oglyadyvatisya!

Osy bir qas qaghym sәtte kózime shalynghan sol suret… Mәngi óshpestey saqtalyp qaldy. Búralyp qúlap bara jatqan nәzik deneli qyzdy jasyl kiyimdi alpamsaday bireu qos búrymynan ústap, jaltyraghan múzdy asfalitqa qyzyl júldyzdar qaldyryp, kóshening arghy betine qaray sýirep bara jatty. Kózime jas qúiyldy… Ara týserge dәrmen joq. Qayran aru qaryndas!.. Jauyryn astynan tiygen soqqydan ong qolym salbyrap, jýregim shanshyp kep, júmysqa kiristim. Júmys bólmemizding terezesi Sәtbaev kóshesine qaraghan. Júmystan qolymyz qalt etkende, oqtyn-oqtyn sol terezeden syrtqa kóz salamyz. Búl tústan Sәtbaev kóshesi baryp tireletin atyshuly alannyng bir púshpaghy kórinedi. Alannyng bergi shetinde kisi boyynday Lenin portretin әldenemen sýiep túrghyzyp qoyypty.

Býgin OMON-dyqtar men soldattar alandy jappay qúrsaulap alghan. Milisiya qyzmetkerlerining jastargha ishtartatyny sezilip qalghan ba, býgin qyzyl jaghalylar kózge shalyna qoymady. Ayausyz qimyl kórsetken OMON-dyqtardyng Reseyden arnayy aldyrylghanyn keyin bildik. Olar ortagha jan adamdy jiberer emes. Soghan qaramastan, studentter alangha lek-legimen ótip jatyr. Ózge tústa ne bolyp jatqany bizge kórinbeydi. Bes qaruyn týgel asynghan soldattar olargha qaraylap qoyghanda, studentter keri serpiledi. Týni boyy shashylghan su kók múzgha ainalghan eken, әsirese, etekteri bóget bola ma nemese biyik ókshe ayaq kiyimning «satqyndyghy» ma, qyzdar jaghy kóbirek tayyp qúlap jatyr. Olargha jetken soldat ekeu bolsa ekeui, beseu bolsa beseui ortagha alyp ayausyz tepkileydi de, kýsh-quattan ada bolghan deneni sýirey jóneledi. Hayuanda da bola bermeytin múnday jauyzdyqty kórgen student jigitter ara týspek bolsa, san da, qaru da, kýsh te teng emes. Áp-sәttik alys-júlystan son, olar da soqqygha jyghylady.

Ózek órt bop janady. Aldymyzdaghy júmysymyzdy qalay atqaryp otyrghanymyzdy úmytyp, oqtyn-oqtyn esengirep qalamyz… Mashinka basushy Últu Músabekovanyng mandayyn mashinkagha sýiep, solqylday jylap otyryp qaluy kóp. Operator qyzymyz Ayjan da japyraqtay qaltyrap, óksip-óksip alady. Furmanov kóshesining alangha tireler túsyndaghy «Bereke» dýkenining tóbesinde túratyn Ghizat Sәdirmekov týnimen ereuilshi jastardy qasqyr itke talatyp, soqqygha jyghyp, shala-jansar denelerdi ólgen mal tәrizdi, temir qorapty mashinagha birining ýstine birin laqtyryp, әldeqayda alyp ketumen bolghanyn aityp, janymyzdy odan sayyn shyjghyrdy.

Mәskeuden teletayp arqyly jiberiletin habardyng bir bóligi týs әletinde kelip týsedi. Al teletayp osy televiziya ghimaratymen irgeles ornalasqan radio ýiining ishinde. Ony alugha televiziya ýiining dәlizimen jýrip baryp, kóshe jaq betke shyqpastan, býiirdegi esik arqyly ótip barady. Ghizat onyng aldyndaghy materialdardy audaryp otyrghandyqtan, jana týsken habarlardy ózim әkele qoymaq boldym. Ekinshi qabattan týsip, foege kirsem, teleqyzmetkerlerding talayy sonda jýr. Ónderi suyq. Keybireulerining jenderinde halyq jasaqshylarynyng qyzyl shýberegi kórinedi. Belsendilik tanytyp, әrkimge núsqau berip jýrgender negizinen orys qyzmetkerler. Ári olar qazaqtargha suyq sóilep, irgelerin alystata bastaghandary bayqalady. Ásirese, aryqsha kelgen jiyren shashty Saviskiy degen ysqyrynyp jýr, aldynan kezdesken qarakóz әriptesterine zekip qalady. Radio ýiining ishinde de osynday kórinis. Keshe ghana emen-jarqyn aralasyp, birge jýrgen orys әriptesterimiz bólektene qalypty.

Olardyng ishinen Valyaeva men Ryjkova degen әiel jalghan kuәlik berip, talay kinәsiz jastyng obalyna qalghanyn jazushy Temirhan Mombekúly talay jerde aityp, jazalanuyn talap etkenin biraz júrt biledi.

Terezeden kýni boyy kórgen súmdyqtargha osy kórinister qosylghanda, túla boyym búrynghydan da auyrlay týsip, teletayp materialdaryn júmys ornymyzgha әkeldim. Olardy audaryp otyrghan Ghizat:

– Kemel, myna habardy qaytemiz? – dep janyna shaqyrdy.

Oqyp qarasam, ózimizding irgemizde kesheden beri ótip jatqan oqigha turaly habar. Sóz saptauy jaman! «Nashaqor», «búzaqy top», «últshyldar» degen sózder jýregine mina qoyghanday әser etedi.

– Ózing qalay qaraysyn? – dep әdeyi qayyra súraq qoydym.

– Bastyq sen ghoy, sen shesh. Búl sózden onyng da meni synap otyrghanyn úqtym. Bolmasa, búl ataulargha onyng riza bop otyrmaghany belgili. Asa bir ýlken jaumen beldesetindey, oqys kýige týstim de:

– Múny audarmay-aq qoy, әri onyng kózin joyyp tastayyq! – dep әlgi habardy bólektep jyrtyp alyp, kýldey úsaqtap, qoqys qaghazdar arasyna zytyrdyq…

Mәskeu jibergen aqparattyq habarlardy búryn da týgel bermesten, iriktep alatynbyz. Al mynanyng jóni bólek bolghanymen, shet elge taralatyn bolghandyqtan, ózimizdegiler tynday bermeydi, әri qay habar berilip, qaysysy qalyp qoydy degen baqylau bola bermeytin. Bir jaghynan soghan ýmit arttyq. Onymyz aqtalyp, eshkimge bilinbegen kýii qaldy. Eng negizgisi alangha әdilettik talap etip shyqqan jastargha әlgindey auyr kýnә taqpaq bolghan habardyng shetel tyndaushylaryna ketetin jolyn kese aldyq. Kóz aldymyzda soqqygha jyghylyp jatqan bozdaqtargha ara týse almaghanmen, osy bir kishkene ghana isimizben biz olarmen birge ekenimizdi bildirmek boldyq.

Búl kýnderi jetpis jyl boyy jalghan sózdermen ózderining shyn jýzin kólegeylep kelgen kompartiya kósemderining betperdesi byt-shyt bolyp jyrtyldy. Ony jyrtqan jýrekterinde ata-babanyng erlik ruhynyng shoghy sónbey, qyzuyn saqtap, Tәuelsizdikke úmtylghan qazaqtyng jelkildep ósip kele jatqan Úldary men Qyzdary edi.

Kemelbek Shamatay

Abai.kz

2 pikir