Jeksenbi, 5 Jeltoqsan 2021
Ádebiyet 3896 16 pikir 10 Qyrkýiek, 2021 saghat 10:11

Gharifolla Ánes: Qoghamdy jaylaghan kózboyaushylyq...

5 qyrkýiek ­­– Últ ústazy atanghan Alash arysy Ahmet Baytúrsynúlynyng tughan kýni әri Tilder merekesi. Osyghan oray Feysbuk jelisinde tilshi-ghalym, filologiya ghylymdarynyng doktory, «Arys» qorynyng (baspasynyn) diyrektory, belgili alashtanushy Gharifolla ÁNES tikeley habar jýrgizip, memlekettik til retindegi qazaq tilining qazirgi jaghdayy, aldaghy jyly YuNESKO ayasynda toylanatyn arysymyzdyng 150 jyldyq mereytoyyna qanday dayyndyqtarmen keluimiz kerektigi jóninde әngime órbitti. Biz ghalymmen shúghyl týrde habarlasyp, súhbat beruin ótindik.

- Gharifolla Qabdolqayyrúly, qazaqtyng tarihynda halqymyzgha adal qyzmet etken aituly túlghalar az emes, solardyng arasynda Ahmet Baytúrsynúlynyng esimi erekshe atalady. Múnyng syry nede?

- Óitkeni, qazaqtyng HH ghasyrdyng basyndaghy tarihynda ol ­aralaspaghan sala joqtyng qasy. Onyng eng ýlken enbegi – aghartushylyghy!

1913 jyly aqpan aiynan bastap ol «Qazaq» gazetin shygharu arqyly sol kezdegi qazaq qoghamynyng dengeyin jana bir dәrejege, joghary satygha kóterdi. «Alash» partiyasy qúryldy. Qazaq ziyalylarynyng oyanu, bas biriktiru kezeni sonau 1905 jylghy «Qarqaraly petisiyasynan» bastau alghan bolatyn. Tarihtan belgili, sol jyly Resey qoghamynda birinshi orys revolusiyasy boldy, sonyng nәtiyjesinde halyqqa kenshilik jasalyp, sóz bostandyghy, raqymshylyq jariyalau siyaqty búryn-sondy bolmaghan ýlken sayasy oqighalar oryn aldy. Qashanda joghary biyliktegi «jylymyq» tynysh jatqan qoghamdy dýrliktirip, kýrt eseytip, týrli qozghalystar tughyzatyny belgili. Qazaq oqyghandary da osy tústa bas qosyp, aq patshagha aryz-shaghymdaryn jetkizdi. Atalmysh petisiyada qazaq balalary ýshin mektep ashu, gazet shygharu, ózin ózi biyleu, zandy saylau ótkizu siyaqty kóptegen sayasy talaptar qoyyldy. Zanghar jazushymyz Áuezov aitqanday, «Qazaq» gazetining dýniyege kelui «shyrt úiqyda jatqan qalyng qazaqty oyatty». Qazaqtyng basyndaghy barsha jaghday, ózekti mәseleler sol gazet betinde talqylandy.

Ghasyr basynda qazaghyn «Masa» bop shaghyp, «Qyryq mysaldap» ýlgi-ónege kórsetken aqyn Ahmet, ondaghan jylyn oqu-aghartu salasyna arnaghan úly pedagog, endi ghalymdyq arnagha auysugha mәjbýr boldy. 1911 jyly ózining «Oqu qúraly» degen kitabyn shyghardy. Búl – qazaqtyng túnghysh Álippesi bolatyn. Qarap otyrsaq, túp-tura 110 jyldan song biz sol jaghdaygha qayta kelip, balalarymyzgha Álippe oqulyghyn qaytaryp, mәz-mәiram bolyp jatyrmyz.

- Sonda, biz algha jýrmey, keri ketkenimiz demekshisiz be?

- Býgingi bizdi qaydam, ghalym-ústaz sauat ashar Álippemen toqtalyp qalmady. Ýsh kitaptan túratyn klassikalyq oqu qúraly – qazaq tilining grammatikasy – «Til – qúralyn» jazyp shyqty. Yaghni, 1) Dybys jәne onyng jýiesi (fonetika); 2) Sóz jәne onyng jýiesi (morfologiya); 3) Sóilem jәne onyng jýiesi (sintaksiys). Sóitip qazaq óz tilining tól oqulyghyna ie boldy, osylaysha qazaq ruhaniyatynda tónkeris jasaldy.

Al biz býginde «Ahang salghan tiltanym teoriyasyna oraluymyz kerek», «Úly ústazdyng metodika-әdistemesin aluymyz kerek», «Ahannyng úly janalyghy...», «Ahannyng joly...» dep ondy-soldy úrandatyp jatqanymyz maghan týsiniksizdeu, qúlaghyma týrpidey tiyedi. Ahannyng jolashar, izashar alghashqy enbekteri tap bir Qúran sózindey... Jaraydy, qaytyp oralmastay artta qalghan kenestik dәuirdi aitpay-aq qoyalyq, sonda Tәuelsizdikke qol jetkizgen 30 jylymyzda ne bitirdik?!. Bir ornymyzda qalshiyp, qimylsyz túryp qaldyq pa?!. 100 jyl ghúmyrymyz bosqa ótken be? Kóz aldynyzgha elestetinizshi, Ahang osy kitaptardy jazbasa, onyng úshan-teniz enbegi bolmasa biz bir ghasyrdan song bәrin nólden bastar ma edik...

- Búnyng sebebi nede dep oilaysyz?

- Búnyng ondaghan, jýzdegen sebebi bar shyghar... Biraq eng bastysy ­– bizdegi is pen sózding arasyndaghy alshaqtyq, ótirik maqtanshylyq, nauqanshyldyq, shyndyqty aita almay kólgirsuimiz der edim. Mәselen, birneshe jyldan beri saghyzsha sozylyp kele jatqan latyn qarpine auysu mәselesin alalyq. Qúdayym-au, Ahannyng jolyna qalaysha qaytyp oralamyz?!. Ol klassikalyq arab jazuyn týrlendirdi, әlemdik dәrejedegi úly janalyghy – dәiekshini oilap tapty. Mine, innovasiya, modernizasiya, úly tónkeris!   Al latyn tekti jazu..., onyng túqym-zәuzaty mýlde basqa emes pe? Men tilshi-ghalym retinde eki qol, eki ayaghymdy kóterip latyn qarpine tezirek (bir týnde!) kóshudi qoldaymyn. Biraq bizding qoldan ne keledi?.. Ne esektin, ne payghambardyng óluin kýtemiz de...

Otyz jyl memlekettik tildi damytyp jatyrmyz dep esep beremiz, «pәlen jerde pәlen payyzgha qazaqshalandyq» deymiz... Sonyng maghan, sizge qanday paydasy bar, qoghamgha, tughan tilimizge әser, yqpaly qanday?!. Kenestik kezendi (baqanday 70 jyl!) aitpay-aq qoydyq, 30 jylda elimizdegi orys mektebin bitirip shyqqan balalardyng birde-bireui «eki» alyp, mektep bitire almay, bolmasa «kóshe almay» qalghan emes. Bәriniki – «tórt» pen «bes». Búl da kózboyaushylyq, qazaqsha aitsaq absurd emes pe? Til syndyrmaq týgil, qazaq tilining «bissimildasyn» ýirete almaghan múghalimder qanshama million ailyq aldy, qanshama attestat, tabelider toltyryldy. Osylardyng eng bolmasa bireuining joly kesilip, «isti» boldy ma?.. Qayran jelge úshqan milliondar, qúshaq-qúshaq ótirik aqparlar, qoghamdy jaylaghan kóz boyaushylyq...

- Búghan da bir em bar shyghar?

- Basqasyn qaydam, til maydanynda 30 jyl jýrgen men bәrinen týnildim.

- Sonda ne istemek kerek?

- Myna tirlikte shyndyghy túmshalanghan, aiqaylap aitugha bolmaytyn dýnie kóp ghoy. Ótken ghasyrdyng basynda әlemde 6000-6500-dey til bar edi. Qazir 2000-2500-deyi saqtalyp otyr delinedi. Biraq BÚÚ qabyrghasynda tuy kóterilgen memleketter sany – 198 ghana (onyng ekeui Koreyagha tiyesili). Sonda úlan-baytaq jerimiz bar, tәuelsiz elmiz deymiz, memlekettik tildi bosaghadan syghalatyp qoyatynday basymyzgha ne kýn tudy?!. Parlamentimiz zandy oryssha qabyldasa, sotymyz ózge tilde sottasa, әskerimiz basqa tilde shýldirlese – qaytpekpiz?!.

Áli kýnge bilip-bilmey qazaq tili men memlekettik tildi shatastyruymyzdan. Aghayyndar, ekeui eki basqa dýnie ghoy. Eki myng últtyng ishinen suyrylyp shyqqan bar-joghy eki jýz memleketting qataryndaghy memlekettik tildi ózimiz tóbemizge kótermesek, Parlament mýsheleri, sottar, generaldar tәrk qylyp jatsa, ne istemek kerek! Mine, qazaqsha aitqanda, artymyzdyng ashylatyn jeri osy. Eger biz jylda qazaqshamyzdy 80-90 payyzgha damyttyq, órkendettik dep jalghan aqpar bermey, shyndyghyn aityp, bar-joghy jylma-jyl túraqty týrde 2-3 payyz nәtiyjege qol jetkizip otyrghanymyzda, 30 jylda 60-90 payyzgha qol jetkizer edik-au...

Tilining baghyn baylap, jolyn kesip, ony túqyrtu qúralynyng birine ainaldyryp otyrghan «aralas mektep» ekenin de aita almay, kýbijektep, sylap-sipap kele jatqan jayymyz bar. Ashy da bolsa aitalyq, búl – әlem aldyndaghy óte úyatty is. Búl otarshyldyqtyng naqty kórinisi, mandamayymyzgha basylghan tanba. Patsha ókimeti Qazaq Dalasyna dendep enip, eki tizgin, bir shylbyrdy qolyna alghan kezde ózine qolbala ghyp júmsar atqaminer, tilmәshtardy dayyndau ýshin «Russko-kirgizskaya tuzemnaya shkola» degendi oilap tapqan edi. Mine, aq patshanyng osy «jaqsylyghyn» әli kýnge kórip kelemiz, azabyn tartyp kelemiz... Taghy da qaytalap aitqyp keledi (ony dәleldep jatu artyq sharua!) «aralas mektep» degennen qútylmay, qazaq tilining baghy ashylmaydy!

«Qazaq tili» qoghamynyng atynan jyl sayyn birinshi qyrkýiek qarsanynda «Qazaq mektepteri jabylsyn!» degen úrandy kóteremin. Eshbir elde, mәselen, Reseyde «russkaya shkola», Ózbekstanda «uzbek maktabi» degender joq. Bolmasa, Siz Parijde «fransuz mektebin», Londanda «aghylshyn mektebin» kezdestiresiz be?.. Halyqaralyq standart, konvensiyalargha sýiener bolsaq, bizde de bir-aq «mektep» bolu kerek. Memleketting memlekettik tilde oqytatyn mektebi!. Qalghany iretine qaray (aqyly, jeksenbilik, fakulitetivti, t.b.) bola jatar...

Bir apam bir apamnan soraqy demekshi, qazir Almaty men Núr-Súltanda aqyly, elitaly mektepter sanyrauqúlaqsha qaptay bastady. Aqysy aspandaghan búl mektepter kimderge arnalghan. Áriyne, jogharghy biylik pen biznestegi tasy órge órmelep túrghan orysqoldylardyng nemere-shóbereleri oqidy. Kýni erteng olardyng basymyzgha әngirtayaq ornatpasyna kim kepil?!.

- Sonda Siz osy sharualardy shúghyl qolgha alu kerek deysiz be?

- Áriyne. Biz onsyz da baqanday 30 jylgha keshiktik. Óziniz oilap kórinizshi, 2022 jyly barsha mektepterimiz ghayyptan tayyp memlekettik (qazaqsha emes!) tilge kóshse, onyng jemisin 12 jyldan keyin ghana, yaghny 2034 jyly kóredi ekenbiz. Al taghy 10 jyl, 30 jyl keshiksek ne bolmaq?!. Sonda til mamany, til janashyry retinde men kýiinbegende kim kýiinedi, men týnilmegende kim týniledi.

Áriyne, aqiqat-shyndyq qashanda ashy, onyng joly da auyr. Biraq әr nәrsening bir shegi bolsa kerek. Aqiqattan qashanghy attay bermekpiz? 2009 jyly jalpyúlttyq sanaghymyz boluy kerek edi. Onyng keshiguin de  memlekettik tilding qaytsem shәujayynan tartsam, uaqyt útsam degen aram pighyldan tuyndap jatyr ma dep qauiptenemin. 2009 jylghy jalpyúlttyq sanaqty eske alalyqshy. Qazaqtyng sany 67 payyz degen resmy mәlimet barsha júrtqa jariya etildi. Bórkimizdi aspangha attyq. Búl (kópúltty!) Qazaqstan halqynyng ýshten ekisi qazaq degen sóz edi. Artynan jazdyq, janyldyq dep, ýshten ekiden azaytyp, 63 payyz qyldyq. Talay azamattar isti boldy... Hop, mәili! Endi, eki jyl keshigip ótkizilip jatqan kezekti halyq sanaghynda eshkim qazaqtyng sanyn 75 payyzdan tómendete almas dep ýmittenemiz. Keminde 75 payyz! Búl oiynshyq san emes ghoy, barsha júrttyng tórtten ýshi! Oghan syrtta jýrgen qany bir, jany bir 5 million qazaghymyzdy qosynyz. Oghan tili bir, tilegi bir qalyng týrikti, ózbekti, tatardy... qosyghyz.  Tang atpaymyn dese, kýn qoymaydy. Qúday sol sәtin salsa, qazaqtyng da kýni tuar, baghy ashylar...

- Demek, Últ ústazynyng 150 jyldyq mereytoyyna deyin eng bolmaghanda osy aitylghan oilar oryndalatynday baghytqa týsuimiz kerek deysiz ghoy?

- Memlekettik til turaly jana Zang qabyldanyp, kirillisagha úqsamaytyn jana jazugha kóshsek, oqu-aghartu, is jýrgizu, taghysyn taghylar jeke-dara memlekettik tilge kóshse, qaneki. Bir jol bar, jaqyn da bolsa, alys. 150 jyldan song últtyq mejege qol jetip, Úly ústazdyng ósiyetin oryndap jatsaq, bizde ne arman bar?!.

- Ilәiim, aitqanynyz kelsin!

Súhbattasqan Qútmaghambet Qonysbay

Abai.kz 

16 pikir