Dýisenbi, 24 Qantar 2022
Alashorda 2715 3 pikir 8 Qyrkýiek, 2021 saghat 17:07

Beyimbet Maylinning eki óleni jәne bir maqala

«Jas azamat»  gazetindegi
         Beyimbet Maylinning eki óleni jәne bir maqala

Qostanaydaghy aqyn, ústaz, professor, aqyn Aqylbek Shayahmetov bauyrymyz qadiri asqan «Abay» saytynda 2018 jylghy 15 mamyrda jariyalaghan «Alash úrany: «Arghy atam – er Týrik, Biz qazaq elimiz» degen maqalasynda mynaday qúndy derek keltirgen edi, elendep qaldyq.

Sәbendi de, Bi-aghandy da, «Jas azamat» gazetin de  biraz zerttep, azdy-kópti jazghanymyz bar edi. Bizding derekterimizdi de oqyp kórinizder.

«Sәbit Múqanov «Kazahstanskaya pravda» gazetining 1937 jylghy 18 mausymda jaryq kórgen «Ob oshibkah pisatelya B.Maylina» degen maqalasynda: «Vse ety oshibky ne sluchayny. V №№ 20-22 alashordinskoy gazety «Jas azamat», izdavaemoy v Petropavlovske v 1918 g.,B.Maylin pomestil dva stihotvoreniya, gde on kak dovrovoles Alashskogo polka, sformirovannogo Elidesom Omarovym, prizyvaet kazahskui molodeji y vseh trudyashihsya podderjati zleyshego vraga kazahskogo naroda – Alashordu» - dep jazdy. Búl derekten anyq bayqaytynymyz, Qostanaydaghy Alash polkining qúramynda Bi-aghang da bolghan.» (Aqylbekting maqalasynan ýzip alghan men.- Z.T.).

Yaghni, búdan týsingenimiz – 1918-19 jyldary Qyzyljarda shyqqan alash jastarynyng túnghysh gazeti «Jas azamattyn» tigindisin Sәbeng 1937 jylghy mamyrgha deyin saqtaghan bolady ghoy, nemese «B. Maylinning qatelerin»  tauyp, әshkereleu ýshin arhivten, kitaphanadan izdep, búljytpas derek retinde paydalanghan. Sәbenning dúrys-búrysyn tekseru ýshin 84 jyldan keyin «Jas azamattyn» tigindisin biz de aqtardyq. Tapqanymyz mynau:

«Jas azamattyn» 1919 jylghy 28-qantardaghy sanynda «Qostanay habary» degen shaghyn habar basylghan.

«Qostanaydaghy ekinshi qazaq polki kileng kónildi bolyp jazylghan jigitterden qúralghan edi. Eng aldymen, bas bolamyz, dep jigerli uchiytelider, oqushy jastar jazylyp, búlardy kórgen son, uchebnyy komanda ashylyp, oqyghandardyng birazy soghan kirdi. Dekabriding 29-y kýni polktaghy jigitter qondyru stansasyna  (Orynbor guberniyasynda) jýrip ketti. Eldesting hәm basqa oqyghandardyng ishinde bolghanyna jigitter óte quanyshty. Tilshi».

Osy maqalanyng astyna «Basqarmadan»: «El qorghany - er jigit» degen. Alash tuyn kóterip, jaugha qarsy ketken jas qaharmandardyng jaudy jenip, oljaly bolyp oraluyna tilektespiz», - dep jazylghan.

Búdan keyin «Ólen». Alash polkynda jýrgen bir jigitting eline jazghan haty» degen taqyryppen myna shumaqtar  basylghan.

«ÓLEN

Sen ýshin tuyp,
Belimdi buyp,
Kiristim qyzmet qylmaqqa.

Dalagha qonyp,
Suyqqa tonyp,
Jauyna qarsy túrmaqqa.
Jabdyghyng sening jýrgenim,
Mihnatqa osy kirgenim.

Qorghaymyn jaudan,
Qútqaram daudan,
Qorghalatpay mysyqtay.

Bel boldym kelip,
Jәrdemdi berip,
Naq kezinde túnshyqqan.
Bar ma, taghy armanyn?
Aytshy armanyng qalghany!...

Qoryqpa, elim!
Danqyndy senin,
Shetke myqty jayarmyn.

Alashtyng úlyn,
Kýsheytip qúnyn,
Sýireuge kókke dayarmyn.
Tileginning bәrin de,
Osynday kezde mәlimde!...

Men desen, júrtym,
Kórkeysin últyn,
Tartynbandar, jәrdemnen!

Qazaq bop is qyl,
Birlikpen kýsh qyl!
Kýning osy әldengen!
Tua bermes, múnday kez.
Alalyqtan, endi bez!                         

Shanqan.

«Jas azamattyn» 1919 jylghy 1 aqpanda sanynda jariyalanghan «Elime» degen  ólenge qol qoyylmaghan jәne eshqanday týsinik berilmegen.

Elime

Elim‑au! Bir sen ýshin mindim atqa,
Kózden jem qylmaymyz dep, endi jatqa.
Kóterip Alash tuyn úrandadym,
Qaramay, shapqan qylysh, atqan oqqa.

Kýnshilder ishten tynyp, ýndey almay,
Túrmady sóitse-daghy kýndey almay.
Jónine ózimshildik bet qoyatyn,
Atyna ózinmen qatar men dey almay.

Esinen ketpey әli de eski kezder,
Maghan er, men qamqoryn, deydi: Sóz ber!
Qorlargha sózi mayda, ýiir bolmay,
«Basynnyng amanynda sodan bez»,-der.

Sekildi búl әreket kirgen ishke,
Momynsyp, kóz boyamaq, tapa‑tal týste.
Qoldanyp, emin-erkin endi taghyp,
Taghy da jýgin artyp minbek ýske.

Elim‑au! Múny sezsen, qara beri!
Bayqasan, elding qayda, onar jeri.
Sonyma er! Kýndiz-týni qajymastan,
Jeteyin qyr basyna sýirep seni!

Janylsam, ya jalyqsam kinәndi art!
Sharshaytyn buyny joq emespin qart.
Otyrmyn, bir sen ýshin kýiip-janyp,
Osy sen mendikpisin? Shynyndy ait!

Sәbit Múqanovtyng kórsetuinshe, búl da Beyimbet Maylinning óleni bolmaq. Búl ólenning mazmúny da 21-sandaghy ólenmen saryndas ekeni de kórinip túrghan joq pa?

Osy gazettin  28 jeltoqsan kýngi 17-sanynda jaryq kórgen «On ýshinshi dekabri» degen maqalanyng sonyn «B.M.» dep qol qoyylghan. Mýmkin, Beyimbet Maylin jazghan bolar dep joramaldap, berip otyrmyz.

On ýshinshi dekabri

[1917 jylghy] 13-inshi dekabri - Ekinshi jalpy qazaq sezining Aq orda tigip, Altyn tu kóterip, avtonomiyaly júrt bolamyz degen kýni. «Avtonomiyagha mal-jandy qúrban qylamyz!» dep qoyghan son, kýnirenip Qúran oqyghanda, aqjýrek adal niyetpen aqsaqaldar, jastar tilek qylghanda, quanghannan mollalardyng kónili bosap, enirengen kýni. Mineki, sol últ qanyn tasytqan, ýmit qúraghyna at shaptyrtqan tarihy 13 dekabrige - tap bir jyl.

Osy bir jyldyng ishinde Alash tizginin qolyna alghan «Alashordanyn» basynan keshken auyrlyqtary kóp boldy. Áli de tar keshu, tayghaq joldar boluy mýmkin. Últ tilegi bir kýnde tezdikpen hәm jenildikpen oryndalmaydy, «ot alyp, qamysqa týsudi» kótermeydi.

13 dekabrding qazirgi aldymyzgha tartqan jemisteri Alash avtonomiyasyna irgetas saldy. Búl - bir.

Shashyraghan últshyldyqty bir izge salyp, bir jerge jinap, últ kýresine ýlgi berdi. Búl - eki.

Jalghan últshyldardyng órisin taryltty. Búl - ýsh.

Osynday, ólgendi tiriltken, óshkendi jandyrghan, ótken dәurendi, úshqan baqty eske týsirgen 13 dekabridi óte qúrmettep ótkizuge, sayasat dýniyesi sau qalpynda emes.

Biraq, qoiylanghan týn taranqyrap, keyin búlt ajyrap, núryn tógip, tang atatyn. Erte me, kesh pe, 13 dekabri Alash elining ardaqty kýnderining biri sanalar. Alash tarihyna altyn siyamen jazylar.

[«Jas azamatty» alyp oqityndardan súraymyz:] «Rossiya bostandyghynyng tarihyn tizetin oryn ashtyq. Soghan 1917 jyldyng fevrali ózgerisinen beri bolghan oqighalardy, sezderding qaulylaryn, taratylghan jarnamalardy, kitaptardy, 1905 jyldan osy kýnge deyin júrt ýshin janyn salyp, bostandyq jolynda qyzmet qylyp kele jatqan últ adamdarynyng jayynan bayandama hәm basqa nәrselerdi jinap, osy oryngha jiberip túryndar» dep jar salyp súrap otyr. Sondaghy maqsaty: memleket ózgerisining (revolusiyanyn) tarihyn tizip, búqara halyqtyng aldyna aina qylyp, óz maqsatyn ózine kórsetpek. Mәdeniyet jolyna ayaq basam, jaryqqa qol sermeymin, degen júrtqa ózining hәm basqanyng búrynghy kim ekenin tanyp, tarazygha saluy ýshin tarih kerek.

Ótkendi eske týsirip, jaqsydan jamandy, qaranghydan jaryqty aiyryp, adamnyng kóz aldyna aiqyn ashyp kórsetetin - osy tariyh. Nadandyq úiqysynan jana bas kóterip, jaryq jolgha qaray qarmanyp, qol sermeushining biri - bizding qazaq. Jәne sol jaryq jolgha jetuge daua bolatyn kóp qúraldyng biri de - tariyh.

1914 jyldan bergi dәuirdi dýniyejýzi teksere qarap, kýndegisin kýnde tizip, tarih tarazysyna salayyn dep otyr. Tarihty anau-mynau kisi jaza bermeydi. Tarih jazushy sanauly bolady, jәne ol adam kóp enbek sinirip, esi ketip, jan shyqqanda baryp, ózining aqyly men miyn haryp qylyp, oidan-qyrdan jinastyryp alyp qana, isin jaryqqa shyghara alady.

Mineki, sonday adamnyng júmysynyng onaylanyp, oilaghan jerine tez jetui ýshin, oghan kópting jәrdemi kerek. Sóz qysqasy: « Bizding týpki maqsatymyz 1914-inshi jyldan beri qaray bolyp kele jatqan ózgeristerde halyq basynan qanday kýnder, qanday kýiler keshirdi, solardy Alashtyng últshyl azamattary shamasy kelgenshe osy kýngi gazetterimizding basqarmalaryna jinap jiberip túrsa eken, -deymiz.

Kerekti materialdar:

1914 jyly bastalghan zor soghystan el arasyna qanday ózgeris kirdi, qay jerde qanday ister boldy? 1917 jyly bostandyqtan son, qanday mekemeler ashyldy. Olardyng qaulylary, istegen isteri [qanday?] el ishine qanday jana kitaptar, jarnamalar taratyldy? Qanday gazet-jurnaldar shyqty? Qanday qauym, úiymdar ashyldy?

Olardyng istegen isteri (Bolishevik uaqytynda bolghan oqighalar, olardan qayda, qanday ziyan kelgendigi). Qazaq ýshin janyn salyp, bostandyq ýshin ayanbay azap shegip, júrtty órge sýirep kele jatqan azamattar jayynan hәm basqalar. Osy materialdardy «Qazaq», «Saryarqa», «Jas azamat», «Abay» basqarmalaryna osy bastan jinaugha qam qylyp, olargha Alashtyng azamattary tartynbay, kerekti nәrselerdi uaqytyly jetkizip túrsa deymiz.

B.M»

Baspagha dayyndaghan Zarqyn Tayshybay,

Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri.

Qyzyljardan.

Abai.kz

3 pikir

Ýzdik materialdar

Manyzdy

Janaózen nege kóterildi?

Núrgeldi Ábdighaniyúly 6003
Dep jatyr

Janaózen talaby. Maminning jauaby...

Abai.kz 7656