Beysenbi, 9 Jeltoqsan 2021
Asqangha - tosqan 6103 17 pikir 18 Tamyz, 2021 saghat 13:40

Túrghymbaevtyng ministrligi qay tilde sóileydi?

QR Ishki ister ministri
Erlan Zamanbekúly Túrghymbaevtyng nazaryna!

Dәl qazir qazaq qoghamyndaghy qyzuy qaynap túrghan taqyryp – til mәselesi. Qazaqtar Qazaqstanda qazaqsha sóilegeni, qazaq tilinde qyzmet kórsetudi talap etkeni әlgi soltýstiktegi soyy bólek, salty basqa, sotqar kórshimiz – Reseyge, onyng aitaqtaghan ittey arsyldaghan kóbikauyz aitashylaryna, týrli lauazymdaghy sayasatkerlerine únamay qalghan eken. Sóitip, joq jerden dau shygharyp, ózge memleketting ishki sharuasyna ashyqtan-ashyq aralasty.

Oyy búzyq odaqtasymyz: «Qazaqstanda últshyldyq beleng alyp barady. Orystargha qysym jasap jatyr» - dep, qayta oibaygha basty. Sala-qúlash sayttardy aitpaghanda, federaldyq telearnalar praym-taymnan uaqyt bólip, Kremli aulasyndaghy birli-jarym «bilgishti» sóiletti. Úlyjerjavalyq shovinizmning aiyqpas dertine shaldyqqan olardiki ne, әdettegidey kógerip-sazaryp sóiledi.

Ony estigen Aqorda yldym-jyldym aqtaludyng әlegine týsti. Preziydent әkimshiligining ókili Dәuren Abaevtyng «túrpayy últshyldyq» nemese «ýngirdegi últshyldyq» turaly aitqan eki auyz sózi, orys aqparaty ýshin izdegenge-súraghannyng naq ózi boldy. Sóitip, búl mәsele qazaq qoghamynyng qyzu talqysyna týsti. Jә, osymen tәmam.

Nazarbaevtyng 95 payyz qazaqshasy - 90 payyz oryssha bop ketken be?

Bizding nazarymyzdy búrghan – myna bir sóz bolyp túr.

«Bizding elimizde halyqtyng 90%-y orys tilin biledi. Mening oiymsha, búl әlemdegi eng joghary kórsetkishterding biri. Mýmkin, Resey jәne Belarusitan keyingi kórsetkish shyghar, búl», - dedi Abaev myrza.

Qaysybir jyly eks-preziydent Nazarbaev Ýkimetke tapsyrma berip, sayasy baghdarlama qabyldaghan edi. Ol boyynsha 2025 jylgha qaray Qazaqstan halqynyng 95 payyzy qazaq tilin erkin mengergen boluy tiyis-tin.

«Eger әrbir qazaq ana tilinde sóileuge úmtylsa, tilimiz әldeqashan Ata Zanymyzdaghy mәrtebesine layyq ornyn iyelener edi», - degendi de, «Qazaq tili jappay qoldanys tiline ainalyp, shyn mәnindegi memlekettik til mәrtebesine kóterilgende, biz elimizdi «Qazaq memleketi» dep ataytyn bolamyz», - degendi de, «Qazaq tili – Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik tili. Oghan kónil de, qarjy da solay bólinedi. Ana tilin bilmeu qazaq azamaty ýshin úyat sanalugha tiyis. Memlekettik tilge qúrmetpen qaramauy onyng qyzmet babynda ósuine de әser etetin boluy kerek», - degendi de Núrsúltan Nazarbaev aitqan.

Nazarbaev qoyghan meje – 2025 jyl edi. Biyl 2021 jyl. Biz әli kýnge «halyqtyng 90 payyzy orys tilin biledi», degen jyltyr, jaltaq sózdi aqtaludyng argumenti etip jýrmiz...

Taqarypqa oray, biz býgin Erlan Zamanbekúly Túrghymbaev basshylyq etetin QR Ishki ister ministrligindegi reforma hәm ondaghy memlekettik tilding ahualy jayly sóz etpekpiz.

IIM qay tilde sóileydi?

2019 jyldyng aqpany. Qazaqstannyng Ishki ister ministri auysty. Qalmúhanbet Qasymov segiz jyl tapjylmay otyrghan kreslogha Erlan Zamanbekúly kelip qonjidy. Sóitip, Qasymovqa qosh aittyq ta, Túrghymbaevty tórge shyghardyq. El-júrtqa sýieudey sýikimi qalmay bara jatqan son, Elbasy ózgeris jasaudy tapsyrghanda, forma auystyrghannan әri asa almaghan qazaq polisiyasyna ministrding auysuy ong әser eter dedik. Ókinishtisi, bayaghy jartas – sol jartas kýiinde qaldy.

Biz osyghan deyin Erlan Zamanbekúly basshylyq etetin «úrda-jyq» ministrlikting biraz minin jazyp, soqyrgha tayaq ústatqanday kórsettik. «Qazaq polisiyasynyng imidjin qalay kóteremin» dep, dal bolghan Túrghymbaevqa dóp basyp, dәl sebebin kórsettik. Túrghymbaev tarapynan «lәm-miym» degen jauap bolmady. Onan son, Túrghymbaev komandasyndaghy «ardagerler» armiyasyn da cyngha aldyq.  Miz baqpas ministrimiz bú joly da jauap jazbady.

Jә, odan da óttik. Endi mine... Qazir Túrghymbaev basqaratyn IIM synnyng astynda otyr. Qaysybir jyly әidiktep aitqan reforma – poliyseylerding formasy men «krosovkasyn» auystyrudan әri asqan joq. Qazaqstan polisiyasyna aitylar syn kóp. Olardyng úrda-jyq sayasaty men әkiren-minez әngirtayaqshyl, әlimjettik әreketteri turaly әlemdik aqparat jazyp, Halyqaralyq úiymdar synnyng tópesine alyp jatqany ótirik emes. Oghan sebep te joq emes! Sonyng eng manyzdysy – memlekettik tildin, qazaq tilining qyzmettik qoldanys tiline ainalmauy.

Býgingi QR Ishki ister ministrligining qyzmettik tili qay til? Áriyne, resmy til! Kórshi elding memlekettik tili! Orys tili! Olay dep topshylauymyzdyng bir sebebi minekey:

Igori Vladimirovich Lepeha degen - QR IIM apparatyn basqaratyn adam. Bylaysha aitqanda IIM ishinde kadr mәselesin baqylaytyn dәu bastyq. Qazaqstannyng Qaraghandysynda tuyp, Reseyding IIM akademiyasynda oqyp kelgen general. Biyl qarashada 59-gha tolady. Enbek ótili – 1986 jyldan bastalady.

Nemese Kalaychidiy. 58 jasta. Túrghymbaevtyng tap qasynda baqanday eki jyl orynbasar bolyp jýrip, biyl shildede ghana Preziydent әkimshiligine auysqan. Aleksey Dmitriyevich Kalaychidy SSR-dyng IIM akademiyasynda, sosyn Qaraghandyda bilim alghan. Qyzmet jolyn qyrghyzdyng Tokmaghynda bastaghan. Ol IIM orynbasarlyghynda jýrgende dәl osy kadr men til salasyna jauapty basshy bolghan. Bylaysha aitqanda, IIM-di qazaqsha sóiletpey ketken adam desek te bolady.

Nemese polkovnik Vargo Sergey Leonidovich. Resey Federasiyasynyng Gorikiy qalasynda dýniyege kelgen. 2002 jylghy qyrkýiekten bastap QR IIM ortalyq apparatynda әrtýrli lauazymdarda qyzmet atqarghan. 2020 jylghy qarashadan bastap QR IIM Aqparattandyru jәne baylanys departamentining bastyghy bolyp taghayyndalghan.

Endi osy aty darday shendiler kýn sayyn jiyn-kenesterin qazaqsha ótkizedi degenge senesiz be? Bizding biluimizshe, Túrghymbaev myrza tizgendep otyrghan ministrliktegi selektorlyq jiyndardyng deni resmy tilde ótedi eken. Eseptik, qyzmettik qújattar resmy tilde toltyrylady-mys. Bayandamalar jәne orys tilinde jasalady. Búl tipti talap bolmasa kәne... Atalghan aqparattyng anyq-qanyghyn ministrlik aita jatar. Aytsa әriyne. Óitkeni, osyghan deyingi jazghan syny materialdarymyzdyng eshbirine «lәm-miym» degen jauap bolmaghan edi...

Shyndyghyna kelgende, atalghan ministrlikte jalghyz Lepehalar men Vargolar qyzmet etpeydi. Ontýstik jaqtaghy qazaqy ónirlerden shyqqan azamattar da joq emes. Tek, orys tilinsiz tәrbiyelenip kelgen búl jigitterding ministrlikting dәu dәlizderindegi әri qarayghy karierasy sol orys tiline kelip tireletini ókinishti-aq... Bylaysha aitqanda, qazaq tildi qazaq poliyseyleri ózge tilde ómir sýruge mәjbýrlenedi. Búl qanshalyqty әdildetti?

Búl jalghyz Túrghymbaev ministrligine tәn dert emes. Qazaqstan halqynyng 80 payyzdan astamy qazaq tilinde sóileytinin biz de, Aqorda biyligi de aitty. Endeshe, Túrghymbaev ministrligi qazaq auditoriyasymen qay tilde sóileskeni tiyimdi? Áriyne, qazaq tilinde! Ókinishke oray, jogharydaghy Lepehalar men Vargolardyng qazaq tilinde súhbat berip, elge qayrylu jasaghanyn kórgen emespiz. Osydan keyin, kenestik jazalau tәsilin qandaryna sinirip, totalitarlyq jýiening toryna shyrmalghan býgingi Qazaqstannyng Ishki ister ministrligi halyqpen qazaq tilinde dialog ornata ala ma degen kýmәn tuady. Kýn sayyn kórshining tilinde sóilep ýirengen ministrlik qazaq tildi júrttyng problemasyn sheshpek týgili, sózin týsinuge dәrmensiz. Eki tarap - eki tildi. Múnday jaghdayda әriyne – dialog ornamaydy.

El seniminen aiyrylghan IIM-di osy jolghy reforma qútqarady dep sense, әueli Túrghymbaev ta, Vargo da, Lepeha da qazaqsha sóileui kerek! IIM-ne qazaq tildi kadrlar kelmey dialog ornamaydy! Búl fakt!

Zeynetkerler reforma jasay ala ma?

 

Sosyn búl salagha tiyimdi reforma jasau ýshin aldymen zeynetkeler men potensialdy zeynetkerler enbek demalysyna ketui kerek!

Qazaqstanda «Qúqyq qorghau qyzmeti turaly QR zannamalyq aktisine ózgertuler men tolyqtyrular engizu» turaly turaly 2013 jyldyng 21 mamyryndaghy №93-V Zany bar. Ol Zannyng 82-babynda Qúqyq qorghau organdarynyng enbek jasy soqyrgha tayaq ústatqanday jazylghan. Qaranyz:

*mayor shendilerge deyin jәne kishi kenesshiliktegi qyzmetkerlerge – 48 jasqa,

*podpolkovnik shendilerge jәne kenesshilerge – 50 jasqa,

*polkovnik shendilerge jәne jogharghy kenesshilerge – 55 jasqa,

*jogharghy basshylyq qúramdaghy azamattargha – 60 jasqa deyin qyzmette bolugha rúqsat etilgen.

«Qúqyq qorghau qyzmeti turaly» 2011 jyldyng 6 qantaryndaghy № 380-IV QR Zanynda da osy aqparat jazylghan.

Al Erlan Túrghymbaev ministrliginde jәne ónirlerdegi polisiya departamentteri basshylyghynda qansha adam zeynet jasyna jetse de, qyzmetin jalghastyryp otyr? Qaranyz:

Sóntaev Qayrat Imatúly

Sheni – General-mayor. Tolyq jasy – 60-ta. 2020 jylghy 13 nauryzdan bastap – Qazaqstan Respublikasy Ishki ister ministrining orynbasary.

Jogharghy basshylyq qúramdaghy azamattargha – 60 jasqa deyin qyzmette bolugha rúqsat etilgen.

Sәrsenova Galina Ordabayqyzy

Sheni – Polisiya polkovniygi. Tolyq jasy – 56-da. 2011 jyldan bastap Qazaqstan Respublikasynyng Ishki ister ministrligi ortalyq apparatynda júmys isteydi. Kóshi-qon qyzmeti komiyteti tóraghasynyng orynbasary.

Polvoknik shendiler 55 jastan zeynetke shyghuy tiyis.

Seraliyev Álibek Bolatúly

Sheni – General-mayor. Tolyq jasy – 60-ta. 2020 jyldyng 17 qyrkýieginen bastap Últtyq úlany Bas qolbasshysynyng tәrbie jәne әleumettik-qúqyqtyq júmystar jónindegi orynbasary.

Jogharghy basshylyq qúramdaghy azamattargha – 60 jasqa deyin qyzmette bolugha rúqsat etilgen.

Sadyqov Serik Aytbayúly

Sheni – Polkovniyk. Tolyq jasy – biyl jeltoqsanda 58-ge keledi. IIM Jedel-kriminalistikalyq departamentining bastyghy.

Polvoknik shendiler 55 jastan zeynetke shyghuy tiyis.

Ýmbetqaliyev Qamza Baqtyghaliyúly

Sheni – Polkovniyk. Tolyq jasy – biyl qyrkýiekte 58-ge keledi. Atyrau oblysy Polisiya departamentining basshysy.

Polkovnik shendiler 55 jastan zeynetke shyghuy tiyis.

Aymaghambetov Beket Imanúly

Sheni – General-mayor. Tolyq jasy – 61-de. Qostanay oblysy Polisiya departamentining bastyghy.

Jogharghy basshylyq qúramdaghy azamattargha – 60 jasqa deyin qyzmette bolugha rúqsat etilgen.

Nasharbekov Ábduvaly Abdullaúly

Sheni – Polkovniyk. Tolyq jasy – 55-te. Almaty qalalyq polisiya basqarmasy bastyghynyng orynbasary.

Polkovnik shendiler 55 jastan zeynetke shyghuy tiyis.

Janbekov Rizahmet Jarkenúly

Sheni – Polkovniyk. Tolyq jasy – 55-te. Aqmola oblysy Polisiya departamenti bastyghynyng birinshi orynbasary.

Polkovnik shendiler 55 jastan zeynetke shyghuy tiyis.

Yntyqbaev Ardaq Qabykenúly

Sheni – Polkovniyk. Tolyq jasy – 55-te. Qostanay oblysy Polisiya departamenti bastyghynyng orynbasary.

Polkovnik shendilerge jәne jogharghy kenesshilerge – 55 jasqa deyin qyzmette bolugha rúqsat etilgen.

Dýisembekov Qayrat Syzdyqúly

Sheni – Polkovniyk. Tolyq jasy – 58-de. Qostanay oblysy Polisiya departamenti bastyghynyng orynbasary.

Polkovnik shendilerge jәne jogharghy kenesshilerge – 55 jasqa deyin qyzmette bolugha rúqsat etilgen.

Dәuletbaev Qapez Qaziyúly

Sheni – Polkovniyk. Tolyq jasy – 56-da. SQO PD bastyghynyng orynbasary.

Polkovnik shendilerge jәne jogharghy kenesshilerge – 55 jasqa deyin qyzmette bolugha rúqsat etilgen.

Halyqov Baghlan Anuarbekúly

Sheni – polkovniyk. Tolyq jasy – 57-te. Týrkistan oblysynyng Polisiya departamenti bastyghynyng orynbasary.

Polkovnik shendilerge jәne jogharghy kenesshilerge – 55 jasqa deyin qyzmette bolugha rúqsat etilgen.

Týiin. Biz jogharyda Erlan Zamanbekúly tizginin ústaghan ministrliktegi jogharghy lauazymdy basshylardyng birsypyrasynyng esim-soyyn erekshe jazyp, kórsettik. Búl atalghan azamattar Zanda kórsetilgen zeynet jasyna tolsa da, Zang erejesin óreskel búzyp, qyzmetterin jalghastyryp kele jatqan adamdar.

«QR Qúqyq qorghau qyzmetkerleri turaly» Zanynan naqty dәlel keltirdik. Oghan sýiensek, jogharyda biz attaryn atap kórsetken azamattar nege QR Zanynda kórsetilgen merzimde zeynetke jiberilmegen? Biz Ishki ister ministrligi men departament sayttaryndaghy ashyq derekkózderinde kórsetilgen birli-jarymyn ghana jazdyq. Izdey berseng әli talayyn tabugha bolary anyq. Zangha baghynu aldymen ministrding mindeti emes pe?..

Qazaqstan preziydenti Qasym-Jomart Kemelúly «Qazaqstan polisiyasyna reforma qajet» ekendigin qadap aitty. Al Erlan Túrghymbaev qaramaghyndaghy búl zeynetker basshylar men potensialdy zeynetkerler Preziydent mindettegen reformany jýzege asyrugha qauqarly ma? Bizshe bolsa joq! Biz reforma kýtemiz. Preziydent reforma kýtedi. Eger ministrlik ishki ister salasyna reforma jasaugha dayyn bolsa, aldymen ministrlikti memlekettik tilde sóiletui kerek. Ekinshi kezekte zeynetker basshylardan qúralghan kóne armiyany enbek demalysyna jiberui kerek. Ýshinshiden, Túrghymbaev myrzanyng orynbasarlyghyna qazaqy tәrbie kórgen, qazaqsha bilim alghan, qazaqtyng tilin ghana emes, túrmys-saltyn, ómir sýru etikasyn týsinetin azamattar kelui kerek. Osylay istegende ghana, IIM men halyq arasynda dialog prosesi algha jyljityn bolady. Osymen sóz tәmam.

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

17 pikir