Seysenbi, 30 Qarasha 2021
Dat 4461 18 pikir 16 Tamyz, 2021 saghat 19:13

Biylik nazaryna: Quatty sottau - til mәselesin sheshpeydi!

Qazaq azamattarynyng Qazaqstanda qazaq tilinde qyzmet kórsetudi talap etui – qylmys pa? Súraqty búlay qoyymyzdyng sebebi de joq emes. Songhy ýsh-tórt kýnning ishinde Qazaqstan men Resey arasynda til dauy qayta órshidi.

Reseylik jәne ózge de orys tildi aqparat qúraldary «Qazaqstanda últshyldyq beleng alyp barady. Orystar men orys tildilerge qysym kýsheydi», - degen arandatushy aqparatty otqa may qúighanday qyzdyryp әketti. Kremli ainalasyna toptasqan orys sayasatkerleri Aqordany atap kórsetip, OA-daghy, onyng ishinde «Qazaqstandaghy orys tilining mýddesi» jayly sóz etip jatyr.

Aqorda da ýnsiz qalmady. Dәuren Abaevtyng «ýngirdegi últshyldyq» turaly sózderi qazaq qoghamynda qyzu talqy boldy.

Osydan keyin memlekettik tildin, qazaq tildi tútynushylardyng qúqyn Zang shenberinde qorghap jýrgen qogham belsendisi Quat Ahmetovke qarsy aqparattyq shabuyldar bastaldy. Resey Syrtqy ister ministrligi Q.Ahmetovke RF aumaghyna kiruge 50 jylgha tyiym saldy. Al belgili zanger Abzal Qúspan әleumettik jelide «Til maydany» qozghalysynyng jetekshisi, qogham belsendisi Quat Ahmetovtyng ýstinen әldekimder QR QK-nyng 174 baby boyynsha shaghym týsirgenin jәne aryz týsiruge ýndegenin aityp dabyl qaqty.

Sonymen, aryz jazghan kimder? Til mәselesi qoghamdaghy narazylyqty órshite me? Resey biyligining reytingi mәselesi men Últtyq sanaq arasynda baylanys bar ma? Ózgening yqpalymen óz azamattarymyzdy sottau songhy 30 jyldaghy til mәselesin sheshe me?

Biz zanger Abzal Qúspan myrzagha habarlasyp, az-kem súhbat jasadyq. Isting mәn-jayyn súrap bildik.


Zanger Abzal Qúspannyng jauaptary:

Resey yqpalymen óz azamattarymyzdy sottau – Tәuelsizdigimizge qater tóndiredi!

Orystildi BAQ pen Sergey Utkin siyaqty zangerler «Til maydanyna» qatysty, Quat Ahmetov siyaqty jigitterge qatysty «últaralyq arazdyqty qozdyru» baby boyynsha tekseru jýrgizu qajet dep mәlimdeme jasady. Ony Qazaqstandaghy orystildi BAQ jarysa jazyp jatyr. Odan bólek, belgisiz eki azamattan resmy týrde ishki ister organdaryna aryz týskeninen habardarmyz. Onda dәl Quat Ahmetovtyng jәne «Til maydanynyn» ýstinen 174-bappen is qozghau turaly shaghym týsken.

Endi búl jaghdayda biz nege nazar audaruymyz kerek? «Besinshi kolonna» turaly әngime búrynnan qozghalyp kele jatyr. Reseyde osynday mәsele kóterile me, onyng janghyryghy mindetti týrde Qazaqstangha jetedi. Jalghasyn Qazaqstannan tabady. Búl óte bir qauipti qúbylys. Reseydin, bóten memleketting yqpalymen Marghúlan Boranbay, Danat Namazbaev siyaqty óz azamattarymyzdyng ýstinen is qozghatyp, sottata beruding týbi jaqsylyqqa aparmaydy. Búl Tәuelsizdigimizge núqsan keltiretin, Tәuelsizdigimizding bar-joq ekendigine kýmәn tudyratyn mәsele.

Qazaq tilining mәselesi – prinsipti mәsele!

Til mәselesi qoghamdyq narazylyqty sózsiz ushyqtyrady. Biz aldynda jasaghan mәlimdememizde ashyq aittyq. Biz «Til maydanynyn» júmysyn jalghastyrmaymyz, biz odan әri jandandyratyn bolamyz. Búdan da ýlken auqymda, búdan ýlken qarqynmen júmys isteytin bolamyz. Eger, Quattyng ýstinen is qozghaytyn bolsa, onda bәrimiz sonyng artynan erikti týrde baryp, sottalugha dayynbyz.

Til mәselesi – mening ómirimning mәni. Eng alghashqy qoghamdyq júmysym osy til mәselesinen bastalghan. 2007 jyldan bastap ainalysyp kele jatyrmyn. Sondyqtan búl men ýshin prinsipti nәrse. Ózin qazaq dep esepteytin barlyq azamat ýshin solay dep oilaymyn.

Eng qyzyghy – búghan qazir qazaq tildi emes, orys tildi qazaqtar kóbirek atsalysuda. Ázirge kórinis taba qoyghan joq, bizge habarlasyp jatqandar kóp. Ukraina, Qyrghyzstannan habarlasyp, qoldau bildirip jatyr.

Bizdiki mәdeniyetti, zandy jol ghoy. Bizding әreketimiz bireuding kózin shygharyp, túmysyghyn búzyp mәdeniyetsizdikke baru emes. Qayta kerisinshe, bizding «Til maydanynyn» jigitterine neshe týrli dórekelik kórsetiledi. Onyng bәrin aldyn-ala eskertip aityp otyramyn. «Eshqanday dórekilikke baryp, kýsh qoldanbaysyndar. Tipti, bireu úryp jiberse de, senderding júmystaryng kelip tiyisti organdargha aryz jazumen shekteledi. Boldy»,- dep aityp otyramyn.

Endi osy jaghday Qyrghyzstandaghy stakan laqtyrghan jaghdaydan keyin ózekti bor shyqty ghoy. Bizde jigitter onday jaghdaygha birde-bir ret jol bergen emes. Sondyqtan bizding búl әreketimizdi Qyrghyzstan da óz tәjiriybesine engizbekshi.

 Reseyding kezekti arandatuy

Reseyding ishki-syrtqy sayasaty bizder ýshin óte manyzdy. Óitkeni ol jaqta birnәrsening dybysy shyqsa, janghyryghy mindetti týrde Qazaqstangha jetedi. Jәne ol bizde qaytalanady. Búl jerde Reseyding әdeyi istegen sharuasy ekenin biz týsinip otyrmyz. Endi osyny nysana qylyp aldy da, shaghystyrudy bastap ketti. Búl jerde men «Novaya gazetanyn» jazghanymen kelisemin. Olar: «Búl Putinning ejelgi sayasaty. Olar osynday kezde syrtqy jau izdeydi. Sol kezde orys halqyna jau bolsa boldy. Ishki mәsele úmyt qalady», - dep jazdy. Búl sózsiz. Búghan kelisemin.

Til mәselesinde bir qadam da artqa sheginbeymiz

Osy kezge deyingi Qazaqstannyng sayasaty ýndemenizder, últtyq mýddemizge kelgende taghy da artqa shegineyik, eng bastysy anau sheshilsin, mynau sheshilsin dep kele jatyr. Til mәselesi saudagha týsip otyrghany birinshi ret emes. Múny Dos Kóshim aghamyz jaqsylap aityp berer. Talay ret biz Reseyding qas-qabaghyna qarap, syrtqy sayasat, anau-mynau dep últtyq mýdde mәselesinede sheginip keldik. Osylay biz 30 jylymyzdy ótkizip aldyq. Otyz jyl búryn dýniyege kelgen bala qazir saqaly shyqqan er azamat boldy. Otbasyly, balaly-shaghaly. Olar qazaq tili qajet emes dep esepteydi. Eng qauiptisi osynday qúbylysqa tap bolyp otyrmyz.

Astanada, Almatyda kórip jatyrsyzdar. Aulada qazaq tilinde sóilep jýrgen balalardy kórmeysiz. Sol 30 jyl búryn dýniyege kelgen balalar mýlde qajettiligin sezinbeydi. Endi sony taghy da on jyl kýtemiz be, taghy 20, 30 jyl kýtemiz be? Óitip otyrsaq biz mýldem Tәuelsiz kezende tildik qasiyetimizden aiyrylyp qalamyz.

«Resey әdeyi úiymdastyrsyn», «Ol soghys ashuy mýmkin», «Jerimizding jartysyn tartyp alady». Bizdegi qúbyjyq әngimeler osy ghoy?.. Ony maghan aitpay jatqan adam joq. Arasynda deputattar da bar. Mening jasym 43-te. Men 7-8 synyptan bastap gazet-jurnal oqyp kele jatyrmyn. Sodan beri kórip, estip kele jatqanym osy әngime. Men ol kezde jay tútynushy edim. Qashanghy biz shegine beremiz? Sheginuding de shegi bolady.

Eger bizge Nazarbaev nemese Toqaev: «10 jyl uaqyt berinizder, biz tildik ahualdy týzeymiz», - dese bir sәri. Biraq, olar olay aita almaydy ghoy. Aytsa da endi eshkim senbeydi. Sondyqtan endigi jerde memleket qanday sasyaat ústanatynyn bilmeymin, biraq, biz til mәselesinde bir qadam da artqa sheginbeymiz. Ony ashyq mәlimdeymiz.

Bizding azamattarymyzdyng sottalyp ketui әbden mýmkin

Biz búl mәselede «Tútynushylar qúqyghyn qorghau» turaly Zandy oryndap otyrmyz. Búl jerde on jerden tyryssa da 174 baptyng belgileri joq jәne shyqpaydy da. Biraq, bizding biylik eger arnayy tapsyrma beretin bolsa, eshnәrsege qaramay shyghara salady.

Mysaly, Marghúlan Boranbay men Danat Namazbaevtyng jazghan postarynda 174 baptyng belgileri joq. Qayta olargha qarsy jazyp jatqan «jәbirlenushilerdin» әreketterinde 174 baptyng belgileri bar. Yurinning әreketi, mysaly. Biraq, soghan qaramastan Yurinder, Arujan Saindar jәbirlenushi bolyp otyr. Al, bizding azamattarymyzdyng sottalyp ketui әbden mýmkin. Búl absrud. Biraq, bizde múndaygha tanqaludyng qajeti joq...

Ýsh ay búryn biz Quat Ahmetovtyng «You Tube» kanalynyng akkaunty búzylyp, býkil mәlimetter joghalyp ketti. Onyng ishinde mening 15-ke juyq viydeo sabaqtarym bar. Árbir sabaghymda «Til maydanyna» qatysty aitamyn: mәdeniyettilik, dauys kótermeu, balaghattamau, tek qana zang shenberinde әreket etu... Biraq, ol viydeo sabaqtarymdy qazir qaytadan týsirip jatyrmyn. Pәlenbay jyldyq júmystarymyz óship ketti. Shabuyldyng qaydan bolghanyn anyqtaytyn myqty maman bizde joq.

Saylau men sanaqtyng tehnologiyasy bir

Búl әreketti halyq sanaghymen baylanystyra almaydy ekenmin. Ol ýshin múnday ssena úiymdastyrudyng qanday qajeti bar? Óitkeni sanaq júmysy biz qalasaq ta, qalamasaq ta erkimizden tys bolady. Qansha jerden baqylauda ústaymyz desek te, baqylay almaymyz. Saylau siyaqty ghoy. Saylau men sanaqtyng tehnologiyasy bir. Eng sonynda otyrghan adam qanday sifr beredi biz soghan senuge mәjbýrmiz. Al, jalpy sanaqta qazaq tildilerding sanyn kemitip kórsetedi degen әngimening aitylyp kele jatqany birinshi ret emes. Jәne ol tegin әngime emes. Biz onyng kimnen qay jaqtan shyqqandyghyn bilemiz. Jәne shyndyqqa sәikes kelmeytindigin ózimiz de kórip jýrmiz. Biraq, ol ýshin mynaday ssena úiymdastyrudyng qajeti joq dep oilaymyn.

Til mәselesi jarylayyn dep túrghan bomba

Men qazaq tiline qarsy nauqan bastaldy dep oilamaymyn. Sanaly týrde qazaqqa qarsy nauqan bastaldy dep eseptemeymin. Biraq, osy oidy jalghastyrayyn: Jyldar boyy qalyptasqan daghdy boyynsha, Qazaqstannyng biyligi Reseyding aldyndaghy ózining adaldyghyn dәleldep jatyr. Búl birinshi ret bolyp jatqan jaghday emes.

Biraq, Qazaqstan biyligi qazir qoghamnyng ózgergenin, әsirese qazaq tildi ortanyng ózgergenin anghara almay qaldy. Qatelespesem, 2018 jyly men aittym: «Kez-kelgen uaqytta, kez-kelgen qazaq tildi ortadan shu shyghady. Óitkeni ol jarylayyn dep túrghan shiqan».  Ol túrghyn ýy mәselesi bolsyn, jer mәselesi bolsyn, sapasyz ómir bar, til mәselesi bar osynyng bәri qazaq tildi ortanyng әbden shamyna tiyip túr. Mysaly, Qaraghandy oqighasy bolardan eki kýn búryn saytqa shyqty. «Men bilmeymin qazir, qay ónirden qanday nәrse búrq ete qalaryn. Biraq, qazaq tildi orta qazir buyrqanyp otyr. Kez-kelgen uaqytta kóterile alady. Jәne ony biylik týsinbeydi», - dep aitqam. Artynsha, eki kýnnen keyin Qaraghandyda halyq kóterildi. Qarap túrsanyz túrmystyq mәsele ghoy, bir qazaqty óltirip aldy. Armyan jigitterining arasynda bolghan jaghday. Orystildi dep esepteytin Qaraghandyda kóshege adam syimay ketti. Al, múnday mәsele qazaqtildi dep esepteytin Shymkentte ne bolady? Qyzylordada ne bolady? Batysty mýlde aitpay-aq qoyayyq. Almatyda ne bolady?

Til mәselesi ol – onay mәsele emes. Múny anyq bilu kerek. Qaraghandydaghy mәselemen salystyryp otyrmyn. Ol sol jerdegi azamattardyng shamyna tiygen mәsele, qazaqtyng azamatyn armyan óltirip tastady degen. Al, til mәselesi Qazaqstannyng barlyq óniri ýshin әbden pisip, jetilip, jarylayyn dep túrghan bomba. Búl bombany qozghamay-aq, qoysyn. Quatty sottap, Abzaldy arandatyp búl mәseleni sheshemiz deu ýlken qatelik. Onda olar ýlken mehanizmdi iske qosyp jiberedi.

Orys jerdi basyp alar, bәlkim almas, biraq, endi qazaq tildi orta búl mәselede biylikke qarap otyrmaydy. Búl jer mәselesinen artyq bolmasa, kem bolmaydy.

Dayyndaghan Núrbiyke Beksúltanqyzy

Abai.kz

18 pikir