Senbi, 10 Jeltoqsan 2022
Janalyqtar 3161 0 pikir 31 Mamyr, 2012 saghat 11:52

ORYS TILI – QYLMYSTYN, SYBAYLAS JEMQORLYQTYNG TILI...

Jaqynda bolghan Joghary Radadaghy aiqay-shu taghy da til mәselesinen shyqty. Orys tiline arnayy mәrtebe berudi kózdegen Aymaqtar partiyasynyng ókilderi Vadim Kolesnichenko men Sergey Kivalov «Memlekettik til sayasaty negizi turaly» zang jobasyn dayyndap, әriptesterining qarauyna úsynghany sol-aq edi, kýtpegen oqigha oryn aldy. Jobanyng negizgi ústanymy Ukrainany Yushenko basqaryp túrghan tústa orys tilin qoghamnan yghysturgha baylanysty týrli sharalar qolgha alynghan edi. Tipti sol kezdegi premier-ministr Timoshenko eldegi bilim oshaqtarynda ústaz qauymynyng tek memlekettik tilde sóileu kerektigi jóninde búiryq ta shygharghan bolatyn. Alayda halyq preziydenttik saylaualdy baghdarlamasynda «orys tiline mәrtebe beremin» degen Yanukovichti tandady. Biraq orys tilin jaqtaushy top onyng biylikke kelgen song uәdesinen tayqyp ketkenin jii aityp jýr.

Jaqynda bolghan Joghary Radadaghy aiqay-shu taghy da til mәselesinen shyqty. Orys tiline arnayy mәrtebe berudi kózdegen Aymaqtar partiyasynyng ókilderi Vadim Kolesnichenko men Sergey Kivalov «Memlekettik til sayasaty negizi turaly» zang jobasyn dayyndap, әriptesterining qarauyna úsynghany sol-aq edi, kýtpegen oqigha oryn aldy. Jobanyng negizgi ústanymy Ukrainany Yushenko basqaryp túrghan tústa orys tilin qoghamnan yghysturgha baylanysty týrli sharalar qolgha alynghan edi. Tipti sol kezdegi premier-ministr Timoshenko eldegi bilim oshaqtarynda ústaz qauymynyng tek memlekettik tilde sóileu kerektigi jóninde búiryq ta shygharghan bolatyn. Alayda halyq preziydenttik saylaualdy baghdarlamasynda «orys tiline mәrtebe beremin» degen Yanukovichti tandady. Biraq orys tilin jaqtaushy top onyng biylikke kelgen song uәdesinen tayqyp ketkenin jii aityp jýr.
Jaqynda bolghan Joghary Radadaghy aiqay-shu taghy da til mәselesinen shyqty. Orys tiline arnayy mәrtebe berudi kózdegen Aymaqtar partiyasynyng ókilderi Vadim Kolesnichenko men Sergey Kivalov «Memlekettik til sayasaty negizi turaly» zang jobasyn dayyndap, әriptesterining qarauyna úsynghany sol-aq edi, kýtpegen oqigha oryn aldy. Jobanyng negizgi ústanymy - Ukrainanyng 14 aimaghynda orys tilin ukrain tilimen qatar, memlekettik týrde qoldanu. Tipti zang jobasynda «ukrain tilin qoldanu mindetti emes» degen de baptar bar eken. Zang jobasy avtorlarynyng aituynsha, búl orys tilin bilim oshaqtarynda, medisinalyq mekemelerde, sot oryndarynda, jalpy qoghamda memlekettik til - ukrain tilimen tepe-teng qoldanugha mýmkindik beredi. Alayda ondaghy «Eger orys tilin túrghyndardyng 10 payyzy tughan tili retinde sanasa, oghan aimaqtyq mәrtebe beru kerek» degen mәtin joldary últshyl deputattardyng namysyna tiygen siyaqty. Zang jobasyna qarsy top «Ukrain tilin joi - Otandy qúrtu» degen úrandy sózder arqyly narazylyqtaryn jәy ghana bildirip qoyghan joq, Joghary Radany qyzu shayqastyng alanyna ainaldyryp jiberdi. Tipti Timoshenko blogynan (BUT) saylanghan deputat Nikolay Petrukting basy jarylyp, auruhanagha týsse, zang jobasynyng avtory Vadim Kolesnichenkonyng kiyimining sau-tamtyghy qalmaghan. Sóitip Radadaghy oppozisiya deputattary minberdi jauyp, zang jobasyn qaraudy kýn tәrtibinen alyp tastaudy talap etti. Olardyng «Biz búl mәselening parlament qabyrghasynda qaralmauyn súraymyz» degen ótinishine Rada spiykeri Vladimir Litvin búl zang jobasyn qaraytyn uaqyt jetkende ony qarastyrmau jóninde dauysqa salatyndyghyn aityp, uәde berdi. Sóitip Radada osymen besinshi ret talqygha salynghan zang jobasynyng bireui de qaralmady. Songhy ret ol byltyrghy nauryzda talqylaudan ótpey qalghan bolatyn.
Últshyl-deputat Andrey Parubiyding pikirinshe, kóptildilik ukrain tilining tasyn órge domalatpaydy. «Eng bastysy, biz búl zang jobasynyng qabyldanuyna jol bermedik. Búl bizding ghana emes, býkil Ukrainanyng jenisi», - deydi ol.
Áriyne, búl kezde til dese, janyn salatyn Yuliya Timoshenko da ýnsiz qalmady. Harikov auruhanasynda jatqan sayasatker óz pikirin әleumettik jeli arqyly bildiripti. «Ukrainada qazirding ózinde qostildilik basym. Orys tili - qylmystyn, sybaylas jemqorlyqtyn, kólenkeli ekonomikanyng tili. Ekinshiden, orys tiline memlekettik mәrtebe beru - búl Aymaqtar partiyasynyng saylaualdy bastamasy ghana emes, búl Ukrainagha, onyng halqy men tarihyna qarsy jasalghan qylmys», - degen Timoshenko qazirgi biylikting jaltaqtyghyn basa aitqan.
Shynynda da, sayasattanushylar Joghary Radadaghy til soghysynyng qayta óris aluyn kýzde ótetin parlamenttik saylaudan izdeydi. Múnyng astarynda kórshi Reseyding yghyna jyghylu sayasaty da jatyr. Ári qazirding ózinde Ukrainada orys tilining shashbauyn kóterip jýrgen partiyalar men úiymdar jeterlik. Olardyng ózinde auyzbirshilik joqtyng qasy. Mәselen zang jobasyn úsynghan Aymaqtar partiyasy fraksiyasynyng basshysy Aleksandr Efremov: «Elimizding konstitusiyasynda ukrain tili - memlekettik til retinde naqtylanghan. Oghan keletin qauip-qater de joq. Al mening emosiyagha berilgen әriptesterim til mәselesining sheshilui ýshin kýresip jatqan joq, olar búghan saylau aldyndaghy reytingin kóteru ýshin ghana janyn saluda», - dep basa aitty.
Búl da mýmkin. Biraq Aymaqtar partiyasynyng ókilderi kezinde ózderi qoldap, dauys bergen preziydent Viktor Yanukovichke yzaly. Múnyng astarynda «Orys tilin ekinshi memlekettik til mәrtebesine jetkizemin» degen preziydentting býgingi tanda búl mәseleni keyinge ysyryp qoyghanyna ashuly toptyng narazylyghy da jatyr. Qalay desek te, әzirge búl zang jobasyna nýkte qoyyldy. Alayda, keybir basylymdar zang jobasyna qoldau bildirip, arnayy maqala da jariyalady. «Moskovskiy novosti» gazetining sarapshysy Viktoriya Kuziminanyng pikirinshe, zang jobasy ukraindendiru sayasatynyng qúrdymgha ketkendigin aighaqtaydy. «Óitkeni memlekette 20 jyl ishinde ukrain tilining baghyty aitarlyqtay bekigen joq».
Saualnama qorytyndysy boyynsha, ukrain tilin túrghyndardyng 44 payyzy, al orys tilin 40 payyzy qoldanady eken. Qalghandary eki tilde birdey sóileydi. Maqala avtory Kuzimiyn: «Búl Batys Ukraina men auyldy jerde túratyndardyng esebi arqyly shyqqan payyzdyq ólshem. Al shyn mәninde Ukraiy­nadaghy halyqtyng basym kóp­shiligining qarym-qatynas tili - orys tili», - deydi. Dese de, qazirgi tanda Kiyevtegi 400 mektepting tek 8-i ghana orystildi. Al songhy 20 jylda Ukrainada az últtardyng tilinde bilim beretin 3 mynnan asa mektep jabylghan. Sonday-aq orys tilinde oqityn oqushylar sany 7 esege azayyp ketken. Eldegi kino óndirisining de filimderdi ukrain tilinde dybystaudy qolgha alghanyna biraz boldy. Demek, bәzbireulerding ýreylenetindey jóni joq.
Sonymen, búl zang jobasy saylaualdy nauqannyng әseri me, әlde shyn mәninde orys tilining mәrtebesin ósirgisi keletin toptyng maqsat-mýddesi me? Tipti keybir pikirlerge sensek, múny preziydent Yanukovichting ózi úiymdastyruy mýmkin. Óitkeni búl kýzde ótetin parlamenttik saylauda Aymaqtar partiyasynyng ókilderining jeniske jetuine degen baspaldaq ispettes.

Dinara MYNJASARQYZY

«Týrkistan» gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Qandastar qazaqqa, Qazaqstangha ne berdi?

Rayys Áripjanúly 2651
Alashorda

Týrkilik tek jәne týrki-moghol birligi

Jәdy Shәkenúly 1909
Qauip etkennen aitamyn

Gazdyng geosayasy «gemorroyy»

Ámirjan Qosan 1941