Júma, 28 Qantar 2022
Janalyqtar 5770 0 pikir 31 Mamyr, 2012 saghat 11:49

AShARShYLYQ JÁNE ALASh ARYSTARY

 

 

Mamyrdyng 24 júldyzynda Astana qalasynda «HH ghasyrdyng 30-jyldaryndaghy Qazaqstandaghy sayasiy-әleumettik ahual: asharshylyq jәne qughyn-sýrgin tarihy» atty ghylymy konferensiya ótti. Onda osynau qazaq qasiretining sebepteri turaly ghalymdar óz zertteulerine sýiene otyryp pikirler aitty. Memleket tarihy instituty osy asharshylyqtyng sebepterin ashatyn kóp tomdyq derekter jinaghyn dayyndaugha kiriskeni qúptarlyq.
Konferensiya barysynda «búl qasiretke toleranttyq (tózimdilik) túrghydan qarayyq» degen basu da aityldy. Al Reseyding Qazaqstandaghy Tótenshe jәne ókiletti elshisi Mihail Nikolaevich Bocharnikov: «Qazaqstan men Reseyding arasyndaghy integrasiya ekpindi damyp, jaqyndasyp kele jatqanda, asharshylyq mәselesin sayasattandyrmay, genosiyd, «golodomori» degen sózderdi qoldanbau kerek, asharshylyqty sayasattandyrmau kerek» - degen «aghalyq aqyl» berdi. Bir elding qasiretin aitpau turaly ekinshi elding elshisi «kenes berui» qanshalyqty halyqaralyq diplomatiyalyq etikagha jatatynyn bilmeymin, biraq Resey diplomatynyng mәdeny pikirining astarynda bizge tanys Suslov pen Andropovtyng qatuly qabaghy tanylghanday boldy. Elshi nege jәne neden qauiptenedi? Onda Reseydegi asharshylyqtyng zardaptary turaly zertteuler men ghylymy konferensiyalargha nege tyiym salynbaydy? Sonda biz tútas últtyng ýshten ekisi ólgen últtyq qasiretti - asharshylyqty «toleranttyq minez» tanytyp, internasionaldyq tózimmen «halyqtar arasyndaghy týsinistikke shirkeu keltirmes ýshin jauyp tastauymyz kerek pe? Kerisinshe sol «týsinistikti» saqtau ýshin Resey men Qazaqstandaghy ózge últtar «tikeley qazaqtyng sybaghasyna tiyesili» búl qasiretke nege toleranttyqpen, týsinistikpen qaramaydy? Ashtyq pen toqtyqtyng arasyn 250 metr jer ghana (Ertisting ong jaghalauy men sol jaghalauynyng arasy, yaghny Ertisting Resey jaghynda - toqshylyq, Saryarqa jaghynda - asharshylyq) bólip túruynyng sebebi nede? Á.Bókeyhanovtyng salystyrmaly esebi boyynsha 970 myng qazaq ashtan qyrylghan, al Qazaq ólkelik komiyteti qúrghan ashtyqtyng esebin anyqtau turaly arnayy komissiyanyng mәlimeti boyynsha 21-jyldyng mausym aiyna deyin ghana 2.019.485 adamnyng (al asharshylyq 1922 jyly ózining shegine jetken, onyng ishinde 400 myngha juyghy balalar) ómirin qighan 1921-1922 jyldardaghy asharshylyqtyng syryn ashatyn 1921 jylghy qazandaghy jәne qarashadaghy Ólkelik komiytetting jinalysynyng protokolyn baspasóz arqyly úsyna otyryp, Resey elshisi men toleranttyq turaly pikir aitushylardyng nazaryn bir sәtke audarghym keledi. Osy derekterdi jariyalau arqyly, qazaq últy osynday qasiretke de tózimdilikpen qarap, «aghalyq aqylgha qúlaq asuy» kerek pe, joq pa? Sony bilgim keledi.
1921 jylghy 4 qazan kýngi Býkil­qa­zaq­stan­dyq II Kenesting túsynda ótkizilgen qazaq ókil­derining derbes mәjilisi Qazaqstannyng sayasy ómirindegi ýlken oqigha boldy. Múnda tek iydeologiyalyq tartys qana sharyqtau shegine jetip qoyghan joq, sonymen qatar qazaq últynyng taghdyry da talqygha týsti. Qazaqstan Ortalyq Atqaru Komiytetindegi qazaq qayratkerleri, onyng ishinde barlyq memlekettik isti ýilestirip otyratyn jauapty sayasy hatshy Múhtar Omarhanúly Áuezov te Smaghúl Sәduaqasovtyng baghytyn ústandy. Jýreksinip qalghan bolisheviyk-kommunister Álihan Bókeyhanovty, Halel Ghabbasovty, Halel, Jahansha Dos­múhamedovterdi, Múhamedjan Tynysh­ba­ev­ty, Álimhan Ermekovti, Mirjaqyp Dula­tov­ty, Jýsipbek Aymauytovty, Jaqyp Aqbaevty ókil retinde shaqyrmady. Biraq olardy týrmege qamap, tergeuge de dәtteri shydamady. Últtyq respublikadaghy sayasy jaghday ony kótermeytin. Alayda olardyng ornyn Túrar Rysqúlov, Smaghúl Sәduaqasov, Súltanbek Qojanov, Múhtar Áuezov basady dep kýtken joq edi.
Al búl «Alash jastary» - Múhtar Áuezov pen Smaghúl Sәduaqasovtyng shyn mәninde el kósemi dәrejesine kóterilgen aishyqty mezeti edi. Ekeuining de jas mólsheri 21-24 arasynda bolsa da naghyz ysylghan sayasatker, qajyrly da qabyrghaly memleket basshysy retinde kórine bildi. Tipti sayasy sayysqa týsken shaqtarynda erek­she shamyrqanyp, aibarlanyp, qar­sy­lasyna ses te tanytty. Aytqanyna sen­dirip, últty úiymdastyryp, útymdy tú­jyrym úsyndy. Últtyq eges pen ruhany qarsylasu túsynda aqyly men qay­ratyn qatar biylep, tura sol qarsandaghy memlekettik mindetting eng shaghymdy eki mәselesin kýn tәrtibine qoydy. Halyqtyng nazaryn tónip kele jatqan qaterge audardy.
«Kenes ókimetine qarsy astyrtyn úiym qúrghan «alashordashylardyn» ýstinen qozghalghan qylmystyq isting (1928-1932) tergeui barysynda bergen әshkereleushi jauabynda Á.Baydildiyn:
«Mәjilis jabylardyng aldynda M.Áue­zov asa manyzdy mәselelerdi tal­qy­l­au ýshin sezge kelgen barlyq qazaq uәkilderin tótenshe jinalysqa shaqyryp, tótenshe jinalystyng qayda, qay uaqytta ótetinin habarlady. Uәkilderding barlyghy da aitylghan mezgilde jinaldy. Tek Mendeshev, Myrzaghaliyev siyaqty, taghy da basqa jauapty qyzmetkerler ghana jaybaraqattyq tanytty. Olar arnayy shaqyru jiberilgennen keyin baryp keldi. Jinalysty M. Áuezov ashyp, bas qosudyng maqsatyn týsindirdi. Ol: «Biz jergilikti jerlerdegi, әsirese qazaq túrghyndary arasyndaghy jaghdaydyng hal-ahualy turaly ózara pikir alysyp, sonyng negizinde jalpy sheshim qabyldau ýshin jinaldyq», - dedi».
Últynyng taghdyry tyghyryqqa tirelip, úilyghysyp túrghanda bar auyrtpashylyq pen jauapkershilikti M.Áuezov moynyna aldy. Búl ýsh mindet: 1) Qaraly qanatyn jayyp kele jatqan kommunistik-otarshyldyq kýizelisten eldi qútqaru; sonday-aq 2) Qazaq jerin ashkózdikpen qomaghaylana bauyryna basqysy kelgen úly orystyq otarlaushy pighylgha qarsy tiym salu; 3) Qazaq elin zaualgha úshyratuy mýmkin asharshylyqqa qarsy kýresuge tiyisti qazaq qyzmetkerlerining is-әreket jospary bolatyn. Yaghny qauym bop bas qosyp, ortaq Últtyq iydeya men Últtyq mindetti anyqtau edi. Mәjiliste:
Á.Baydildin (jalghasy): «...Jergilikti jerlerdegi jaghday turaly maghlúmat tyndaldy. Árbir guberniya ózderining arasynan sheshenderdi algha shyghardy, olar jinalghan júrtqa túrghan jerlerindegi hal-ahualdy bayandady. Alghashqy maghlúmatty Áuezov jariya etti. Ol Semey guberniyasyndaghy, onyng ishinde qazaq auyldaryndaghy júmystyng samarqaulyghyna toqtaldy. Qazaqstannyng keybir guberniyalaryna tónip kele jatqan ashtyq qaupi baryn eskertti. Jergilikti jerlerdegi jaghdaydy kýder ýzdire surettey kelip, Áuezov: «Múnyng barlyghy aldymen ózimizding samarqaulyghymyzdan, salaqtyghymyzdan, tәjiriybe bólisuding joqtyghynan, eng bastysy - otarlaushylardyng kedergisi men býldirushi әreketinen bolyp otyr», - dep tújyrym jasady.
Búdan keyin ózge guberniyalardyng habary tyndaldy. Olardyng aitqany Áuezov bayandaghan jaghdaymen týgeldey astasyp jatty. Olardyng barlyghy da isting óte nashar jýrgiziletindigin aityp shaghyndy. Sondyqtan da ókilderding sózinde tyng pikirler óte az boldy. Tek Mendeshev qana ózgeshe úsynys en­gizdi. Ol: jergilikti jerlerding ókil­derining pikirlerin qostaymyn. Otar­lau­shylardyng júmys isteuge kedergi kel­tiretini de ras, biraq jergilikti últ­shyl­dardyng da tosqauyly jayynda tis jar­maghandarynyzdy maqúldamaymyn - dey kelip, osy mәseleni jiylys qory­tyn­dysynda atap ótudi úsyndy. Búghan key­bi­reuler qarsy shyqty, biraq ol kópshilik dau­yspen qabyldandy.
Sóitip, tiyisti tújyrym jasaldy. Áuezov jiy­nalysty kirispe sózining ruhyndaghy sa­ryn­men qorytty».
Qazaqstannyng týkpir-týkpirinen kelgen ókilder Múhtardyng kýdigin rastap berdi. Azamat soghysy, aq pen qyzyldyng qandy joryqtary dalanyng ýirenshikti tirshiligi men tynyshtyghyn, kәsiby kýnkórisin búzdy. Olardyng habary qaterli júttyng qasiretin sezdirdi. Qazaq qayratkerlerining nazaryn soghan basa audarghan Múhtar Áuezov algha shúghyl mindetter qoydy. Sonday-aq, sayasy mәni zor sheshim de qabyldady. Ol:
1. Otarlaushy - kommunisterding basqyn­shylyq pighyly men basynuyna tosqauyl qoi.
2. Smaghúl Sәduaqasovtyng Semeydegi is-әreketin aqtap alyp, sol arqyly onyng isine memlekettik-últtyq sipat beru.
Qazaq últy men kenes ókimetining sayasat sahnasyndaghy mýddelerining baghyt-baghdary anyqtalyp, qaytyp ymyragha kelmeytindey qarama-qarsy jikke bólinip, irgelerin ajyratqan eng songhy jәne sheshushi talqy edi búl. Qazaq elining mandayyna qanday baqyt pen sor bitti, qanday keleshek kýtip túr, taghdyryn kimge tapsyrdy, ýkimet biyligi janashyrdyng qolyna tie me, joq, jalantós jahangerding tyrnaghyna iline me, olar jaqsylyq әkele me, әlde jamanatqa bastay ma, mine, osynday ózekti órtegen kýiindi mәseleler tikeley Alash ardagerlerining aqparymen sheshildi.
Aytty-aytpady, dәl osy 1921 jyldyng kýzi men - 1922 jyldyng kóktem ailaryna deyingi aralyqtaghy últtyng mýddesin qorghaytyn asa kókeykesti sharalardyng birde-bireui Smaghúl men Múhtardyng qatysuynsyz ótken joq. Búl qarsanda qazaqtyng «qaratayaqtary» (ziyalylardy qyr qazaqtary solay ataghan) búryn-sondy bolyp kórmegen dәrejede úiymshyldyq tanytyp, ishinara saya izdegen sayaqtary bolmasa, qalghandarynyng barlyghy da últtyq mýddening ainalasyna toptasty.
Tergeudegi ekinshi basty súraq: osy ekinshi qazaq konferensiyadaghy últtyq intelliygensiyany qyzmetke tartu, jinaqtap aitqanda, Á.Bókeyhanovtyng sayasy platformasynyng S.Sәduaqasov arqyly kenes ókimetining qúrylymyna yqpaly turaly qoyyldy.
Qazaq jeri men eli talqygha týsken tústa aiqyndala bastaghan últtyq ziyalylardyng arasyndaghy búl jik osy 1921 jylghy asharshylyq túsynda bastalghan edi. Qazaqstannyng soltýstik batys aimaghyn jaylaghan ashtyq qazaq elining últ bop ómir sýruine qauip tóndirdi. Kisining etin kisi jep jatqandyghy turaly ýreyli habarlar Orynborgha suyt jetip jatsa da, negizgi qúramy qazaq emes últtardan qúralghan ólkelik Revolusiyalyq komiytetting mýsheleri ózining júmys josparyn:
1) VPK(b)-nyng HII sezine dayyndyq jasaugha 2) Reseydegi ashtyqqa úshyraghan audandargha azyq-týlik jóneltu ýshin jergilikti últtyng eng songhy qolýzdigin sypyryp-siyryp alugha (Leninning Aral balyqshylaryna Povolijiege balyq jiberu turaly jedelhatyn eske alynyz) 3) Búghan qarsy halyqtyng narazylyghyn úiymdastyryp, isti býrkemelep otyrghan «qazaq últshyldaryna» qarsy kýreske júmyldyrdy.
Mine, osynday qiyn-qystau kezende Ólkelik ýkimet basshylarynyng arasyndaghy pikir talasy sayasy jәne últtyq jikteluge alyp keldi. Bolishevikter Qazaqstandaghy tónip kele jatqan ashtyqqa qarsy shara qoldanbaq týgil, nazaryn da salmady.
Olar:
«Partiya sezining nazaryn basqa jaqqa audarugha, taptyq kýresti әlsiretuge jol bermeymiz», - dep órshelendi.
Múny - últshyldardyng dauryghuy dep baghalap, sayasy kýresti odan әri qatang jýrgizuge, partiya qataryn tazalaugha rúqsat súrap, Mәskeuden jarlyq kýtti. Ýkimet biyliginen airylyp qaludan qauiptengen S.Mendeshev bastaghan bolishevikter de Mәskeuge:
«Asharshylyq turaly qauesetti taratyp jýrgen - últshyldar. Olar qarapayym sharuanyng mún-múqtajyn joqtaghansyp, enbekshilerding nazaryn ózderine audaru ýshin qasaqana baybalam saluda», - dep jedelhat joldady.
Shyndyghynda, tura sol kezde S. Mende­shev­ting ózining tughan auylynda týtini tik shyghatyn bir de bir ýy qalmap edi.
Taq pen baqty kózdep, últ mýddesin satqandar ghana eki jaqqa birdey jaltaqtap, jaghympazdyqpen kýn kórdi. Eger de solar óz isterin dúrys atqaryp, últ aimaqtaryndaghy ekonomika men últtyq shettetu mәselesin Ortalyqtyng aldyna der kezinde qoysa, qansha qytymyr sayasatty ústansa da jappay asharshylyqqa úshyraugha jol bermes edi. Úly orystyq ruhtyng búl tústa órshigeni sonday, proletarlyq bauyrmaldyqty da úmytyp, Ashtargha kómek komissiyasy tek orystargha ghana qyzmet etti. Ózi ashtyqqa úshyrap, jappay qyrylyp jatqan últtyng mal-mýlkin tartyp alyp, Reseydegi jәne Qazaqstandaghy orystar qonystanghan selolar men derevnyalargha ýlestirdi. Al qazaq últynyng qamyn oilaytyn qayratkerler «balapan basynda, túrymtay túsynda» ketti.
Qazaq qayratkerlerining búl kenesi «úly orystyq kommunistik-kolonizatorlyqqa» qarsy baghyttalghan sayasy ashyq kýresimen tarihtan tiyisti ornyn alatyny sózsiz. Ókinishke qaray, Kenes ókimeti túsynda derbes sayasy aghym retinde qalyptasyp, sayasat sahnasyna shyqqan búl qoghamdyq qozghalysty partiya men Kenes kezenin zertteytin tarihshylar әr adamnyng is- әreketine qarsy baghyttalghan jekelegen kórinis retinde baghalap jýr. Shyndyghyna jýginsek, tek resmy tirkeuden ótpegeni bolmasa, búl - últtyq damu baghdaryn ústanghan saya­sy aghym edi. Ony «memlekettik kósem» Stalin men Goloshekin bildi. Sondyqtan da Troskiymen birge búlardyng da kózin joyyp jiberuge tyrysyp, tergeu isin barynsha túqyrta jýrgizdi. Jogharydaghy kenesten keyin de «kommunistik kolonizatorlyq» pighylgha tosqauyl qoyylmady. Qayta ekpini kýsheyip, taptyq tartys - últtyq tartysqa úlasty.
Ol ýshin olardy ashtyqpen esengiretti. 1921-1922 jylghy ashtyq búl saladaghy al­ghashqy «tәjiriybe» retinde synaqtan ótti. Múqym qazaq halqyn «tabighy týrde joygha» múrshasy jetpedi. Óitkeni qazaqtyng dәs­týr­li kóshpeli ekonomikasy men ómir sýru tәsili oghan mýmkindik bermedi. Endi, «moy­yn­serik», «qosshy úiymy», «kedey qostary» arqyly, Á.Bókeyhanov «aq shom ekonomikasy» dep ataghan, tiri qaludyn, kýn kórudin, jútamaudyng ghasyrlar boyy synnan ótken tәsili mansúqtaldy.
1921 jyldyng kýzi men 1922 jyldyng kóktemi qazaq memleketi men últy ýshin osynday sayasi, ekonomikalyq, últtyq mәselelerding shirygha shiyelenisken túsy boldy. Búl «Alashorda» qayratkerlerining ókimet basyndaghy yqpaly saqtalghan eng songhy mausym edi. Olar jazgha qaray jappay qamaugha alynghanyna qaramastan ózderining últ aldyndaghy paryzyn oryndap ketti. El ishindegi jaghdaydy tolyq kórip-bilip, shyndyqqa kózin jetkizu ýshin qyzmet babynyng retin paydalanyp:
«...Guberniyalyq partiya kon­fe­ren­siya­syn ótkizu ýshin Oral qalasyna bardy. Ol Joldybaevpen, Qaratileuovpen birge Oryn­bor qalasyna kirekeshterding kóligimen qayt­ty. Áuezov ózining búl jýrisin: jol-jó­nekey ashtardyng jaghdayyn kózimmen kó­ru­im qajet boldy dep týsindirdi. Ol Oral guberniyasyndaghy asharshylyq jaylaghan qazaq túrghyndarynyng qasiretti kórinisine (itting óleksesin, shópting tamyryn jegen adamdargha, joldyng shetinde ýiilip jatqan ashtan qyrylghandardyng óligine, t.b.) qatty kýiinip keldi, onyng esesine Oraldaghy partiya qyzmetkerlerine riza boldy. Bizding baghytymyzdy senimdi týrde ústaghan Joldybaev, Jantileuov, Qaratileuov siyaqty jigitter turaly óte jaqsy pikir bildirdi. Sonymen qatar Kenjiyn, Myrzaghaliyev pen Asylbekov qatarly bizding óz adamdarymyzdyng Oral guberniyasyndaghy bedeli joghary ekendigin aitty. Sony aita túryp, at tóbelindey kók ezu Áytiyevshilding de bar ekendigin, konferensiyada olargha ese tendik bermegenin mysqylday bayandady».
Asharshylyqtyng qazaq arasyna ajal tyrnaghyn salghanyn, әr bútanyng týbinde kómusiz qalghanyn kórgen Áuezov qyzmetke oralysymen dabyl qaqty. Bir aimaqta ghana emes, Oral, Aqtóbe, Torghay, Qostanay, Aqmola guberniyalaryn jaylaghan ashtyq qazaqtardyng Kenes ókimetining jazalauynsyz-aq qyrylyp bitetinine kóz jetkizdi. Kenestik partiya qyzmetkerlerining Mәskeuden jasyrghan qylmysyn әshkerelep, barlyq qazaq qayratkerlerin ashtargha kómek komiytetin qúrugha shaqyrdy. Múnday habardy alysymen Tashkentte S. Qojanov, Gh. Birimjanov, Semeyde M. Dulatov pen J. Aymauytov bastaghan ziyalylar «Aq jol», «Qazaq tili» gazetteri arqyly býkil qazaqqa sauyn jariyalady. Sodan keyin baryp Orynbordaghylar qozghaldy. Búl jóninde tergeude bergen kuәliginde Á. Baydildiyn:

<!--pagebreak--><!--pagebreak-->

«Búl isting de bastamashysy Áuezov bol­ghany tegin emes. Ol (1921 jyldyng jel­toq­sanynda ghoy deymin) qazaq Ortalyq At­qaru Komiytetining atynan qazaq qyz­met­kerlerining (partiya mýshelerin de, par­tiyada joqtaryn da) ýlken mәjilisin sha­qyrdy, oghan ýkimet mýshelerimen qosa jekelegen europalyq jauapty qyz­met­kerler de qatysty, asharshylyq turaly mәseleni talqylaudy kýn tәrtibine qoy­dy. Mәseleni talqylau barysynda búl mәjilis: ashtargha kómek kórsetudi dereu qolgha alu kerek, ol ýshin Qazaq Ortalyq Atqaru Komiytetining janynan ashtargha kómek kórsetu komissiyasy qúrylsyn - degen sheshim qabyldady. Búl komissiyanyng qúramyn bekitu kezinde әdet­te­gidey jikshildik úsynystar jasaldy. Ár top (mendeshevshiler, sәduaqasovshylar, Asylbekovting ókildigimen aiqyndalatyn sey­fullinshiler, alashordashylar) óz adam­da­ryn kirgizuge úmtyldy. Sonyng ishinde óte­ tosyn: «Komissiyanyng tóraghalyghyna Ah­met Baytúrsynov saylansyn, al partiya­da joq kórnekti adamdar da onyng qú­ramyna mýshe bop kirsin» - degen úsy­nys (úmytpasam Áuezov) jasaldy. Ol búl pikirin: kommunisterge qaraghanda olar­dyng (alashordashylardyn) qazaq túr­ghyndary arasyndaghy bedeli zor, son­dyqtan da komissiyanyng júmysy je­mis­ti bolady - dep dәleldemek boldy. Búl úsynys ishinara ghana qabyldandy. Mendeshev tóragha, Baytúrsynov pen Áuezov tó­raghanyng orynbasary bolyp saylanghan búl komissiyanyng mýsheligine sol kezdegi jau­apty qyzmetkerlerding kópshiligi say­lan­dy», - dep kórsetti.
Áriyne, tergeuding aty - tergeu. Sondyqtan da (Á.Baydildinnin) Ahmet Baytúrsynov pen Múhtar Áuezovti kekete eske týsirui zandy. Alayda kimning qanday qayrat kórsetip, elining taghdyryna qanshalyqty qamygha arasha týskeni onsyz da bilinip túrghandyqtan da, biz búghan qosymsha týsinik berip jatpaymyz. Qazaq elining basynan keshken, qoldan jasalghan 1932 jylghy asharshylyqtyng zaualy súmdyq. Eshqashan da orny tolmaytyn qasiret. Alayda sodan tura on jyl búryn, yaghny 1921-1922 jylghy asharshylyqtan Qazaq Ortalyq Atqaru Komiytetining Mәskeuge joldaghan tolyq emes aqparaty boyynsha 1,5 million (!) adam ashtyqtyng túzaghyna ilingen (Qaranyz: Dviyjenie Alash - Alash qozghalysy. Profesor T.Júrtbaydyng avtorlyq basylymy. Avtorlyq basylym. I-III tom, A. Elshejire. 2012, 160-270 better). Asharshylyqqa qarsy Kenes ókimeti der kezinde shara qoldanbay, Mәskeu men Ólkelik partiya komiyteti samarqaulyq tanytyp, tek syrttay baqylaushy ghana bolyp otyrghan.
Sondyqtan da últy ýshin kýiingen qay­rat­ker­lerdin, onyng ishinde Ahmet Baytúrsynov pen Múhtar Áuezovting dabyl qaghyp, mәjbýr etuimen ótken jogharydaghy mәjilisting protokolyn (ony bizge tanymal tarihshy, abzal ghalym, marqúm Aqyjan IYgenbaev degdar úsynyp edi) tolyq keltirudi jón kórdik. Kósemsózben bayandap beru tilge de, týsinikke de jenil. Biraq ta búl tarihy qújatta sonday qysyltayan, qasireti mol kýnderding kýiinishi men sýiinishining taby, ayauly jandardyng jan aiqayy, otty lebi jatqandyqtan da derekke jýgindik. Sonymen 1921 jyly 10 jeltoqsan kýni ótken qazaq qyzmetkerleri qatysqan kenesting kýn tәrtibine qoyghan mәselesi ekeu:
«I. Qyrdaghy audandardyng ashtyqqa úshyraghan túrghyndaryna naqty kómek kórsetudi úiymdastyru.
1. Qazaq qyzmetkerlerin osy júmysqa tartu jәne olardy tiyimdi paydalanu, sonday-aq Týrkistan Respublikasyna qonys audarghan qazaq qyzmetkerlerin keri qaytarudyng amalyn qarastyru.
Qatynasqandar: Jangeldiyn, Áuezov, Almanov, Asylbekov, Nahimjan, Kenjiyn, Baytúrsynov, Baydildiyn, Tólepov, Jamanmúrynov, Sarymoldaev, Avdeev, Naymanbaev, Núrmahanbetov, IYgilikov, Qarjasov, Túnghanshiyn, Birjarov, Orazbaeva, Samatov, t. b.
Joldas Jangeldin tóraghalyq etti.
Qyrdaghy audandardyng ashtyqqa úshyraghan túrghyndaryna naqty kómek kórsetudi úiymdastyru turaly M. Áuezovting bayandamasy tyndaldy. Áuezov joldas: ashtargha kómek kórsetu úiymdarynyng ayaghy әli qyr eline jetken joq. Olardyng tayau arada jetui de neghaybyl ekenin aitty. Áuezov onyng sebebi mynada dep kórsetti:
1. Auyldardyng tikeley ózimen aralasa otyryp, olardyng múqtajdyqtaryn anyqtaytyn búl saladaghy mindetti atqaratyn qyzmetkerler joq Ashtyqqa úshyraghan qazaqtar naqty bir jetekshi adam bolmasa, olar ashtargha arnalyp memleket tarapynan bólingen sybaghanyng ózine de qol jetkize almaydy, óitkeni qazaqtar bir ýzim nan ýshin jat jerde qol jayyp qanghyp jýrgennen góri ýiinde ólgendi artyq sanaydy, tipti kómek súrap el keze qalghan kýnning ózinde de qaranghy, anqau qazaq olardy óz betimen izdep taba almaydy, kómekke qoly jetpeydi.
3. Jergilikti jerdegi ashtargha kómek kórsetu úiymy qoltyghynyng astyndaghy, yaghny jaqyn jerdegi qalalar men qala manyndaghy selolardaghy kýizelgenderge erekshe qamqorlyq jasaugha tyrysady, sondyqtan da qaladan shalghay ornalasqan qazaq auyldary ýnemi keyinge ysyrylyp qalady. Shyndyghyna kóshsek, - dedi Áuezov, - asharshylyq jaylaghan qyrdaghy elding qyrylghanynyng janynda, qaladaghy ashtyqtyng ýreyli kórinisteri oiyn siyaqty әser etedi. Eger de búl audandardy ashtyqtan qútqaru ýshin dәl qazir shúghyl týrde sheshushi shara qoldanylmasa, onda qazaq respublikasy qazaqsyz qalady. Kóptegen audandardaghy qazaqtar kópten beri tek qana kórtyshqanmen, tyshqanmen, suyrmen, taghy sol siyaqty úsaq jәndiktermen ózegin jalghauda, sonyng kesirinen әrtýrli júqpaly aurular men indetter estip-bilmegen dengeyde taralyp barady.
Múnyng barlyghy, ashtargha kómek kórsetu úiymdarynyng qyr eline jany ashymaytyndyghyn, olargha nemketti qaraytyndyghyn kórsetedi, sonday-aq osynday qasiretti órtti óshiruge qazaq qyzmetkerlerining de beyghamdyghy bayqalady. Ókimet basynda otyrghan qazaq qyzmetkerleri, búl isti dәl osy kýiinde qaldyryp qoigha bolmaytyny óz aldyna, búl - sizder ýshin qylmys, biz búl ýshin qazaq elining aldynda, ózimizding arymyzdyng aldynda jauaptymyz, - dedi Áuezov joldas.
Bayandamasynyng sonynda Áuezov joldas qyrdaghy audandargha, ashtargha kómek kórsetu sharalarynyng josparyn úsyndy, jarys sóz ben talqylaudan keyin ishinara ózgerister men tolyqtyrular engizilgen song búl úsynys qaulynyng negizi etip alyndy.
1. Qazaq qyzmetkerlerin osy júmysqa tartu jәne olardyng kýshin paydalanu turaly Almanov joldas bayandama jasady.
Almanov joldas mynany atap aitty: Biz eshqashanda qazaq qyzmetkerlerin oryndy paydalanyp kórgemiz joq. Ashtyq bolsa tamaghymyzdan alyp, qylqyndyryp jatqan kezding ózinde biz eshqanday qolghanatsyz, jergilikti jerdegi jetekshisiz otyrmyz. Onyng ýstine, byltyr, odan arghy jyly osynda istegen partiya qyzmetkerlerining ózi bizden ketip qaldy. Múnyng basty sebebi - orys kommunisterining jýrgizip otyrghan otarlaushy baghytynda. Biz әu basta qazaq qyzmetkerlerin ornymen paydalanbadyq, - dedi búdan әri Almanov joldas, - biz olardy jan-jaqqa quyp, jyrtyghymyz ben tesikterimizdi bitedik, búl onsyzda sany az qyzmetkerlerdi esinen tandyrdy, belgili bir naqty júmyspen ainalysugha mýmkindigi bolmady. Qazaq arasyndaghy asa zәru isterge de júmsaytyn adamymyz joq. Búl mәseleni dәl qazir sheshu kerek, qazaq qyzmetkerlerin júmysqa tarta otyryp, olardyng mindetin anyqtauymyz qajet. Sóilegen adamdardyng pikiri osyghan toghysyp jatyr, - dep oiyn qorytty Almanov joldas.
Jarys sózden keyin kenes tómendegidey qauly qabyldady.
Qauly:

<!--pagebreak--><!--pagebreak-->

1. Qyrdaghy audandardyng ashtyqqa úshyraghan túrghyndaryna naqty kómek kórsetudi úiymdastyru turaly Áuezov joldastyng bayandamasyn tyndaghannan keyin jauapty qazaq qyzmetkerlerining kenesi mynany atap ótedi:
Osy uaqytqa deyin ashtyqqa úshyraghan qyrdaghy audandardyng birde-bir túrghyny memleket tarapynan naqty kómek alghan joq, olar óz betterimen tentirep ketti, sóitip ólim tyrnaghyna ilindi. Olardyng eshqanday kómek almaghany bylay túrsyn, tipti QSSR-ding partiya jәne kenes úiymdarynyn, ortalyqtyng da, jergilikti jerding de, tipti qaperine de ilinbegen, yaghni, turasyn aitqanda, úmyt qalghan, taghdyrdyng tәlkegine tastaghan. Jogharyda aitylghan jaylardy kórsete otyryp, bisharalyqqa úshyraghan qazaq eline búdan bylay nemketti jәne samarqau qaraugha tózuge bolmaytynyn atap ótip, jauapty qazaq qyzmetkerlerining kenesi - barlyq ólkelik jәne jergilikti partiya jәne kenes, sonday-aq kәsipodaq úiymdaryn belsendi týrde kómek kórsetuge shaqyrady. Pәrmendi kómek kórsetu ýshin kenes ózining tarapynan mynaday naqty sharalardy belgiledi:
a). Ashtyqqa úshyraghan qyrdaghy audandargha kómek kórsetu ýshin Orta­lyq­taghy jәne jergilikti jerdegi ashtargha kómek kór­setu úiymynyng basty mindetterin anyq­tap, olardy top-topqa bólsin.
b). Qyr eline kómek kórsetu ýshin barlyq jerde salauat-sauyn (kompaniya) jýrgizilsin: búl mәselening osy uaqytqa deyin eskertilmegendigine mәn berilip, barlyq partiya, kenes jәne kәsipodaq úiymdary, búl mekemelerde istemeytin jekelegen qazaq qyzmetkerleri salauat-sauyngha belsendi týrde tartylsyn, sonday-aq baspasóz mekemeleri halyqtyng sanasyn oyatyp, sezder men jinalystarda olargha yqpal etuge tyryssyn.
v). Ashtargha kómek kórsetu úiymynyng jergilikti jerdegi qúramyna adal qazaq qyzmetkerleri kirgizilsin, olardy neghúrlym kóbirek tartugha úmtylsyn, qyr eline tikeley kómek kórsetu ýshin olardy ashtargha kómek úiymynyng jauapty ókili retinde paydalansyn:
g). Respublikalyq jәne uezdik ashtargha kómek úiymynyng qyzmetkerleri tek qana ashtyqqa úshyraghan qyrdaghy audandarda júmys isteu ýshin tótenshe ókil bop barsyn.
Olardy (Respublikalyq dengeydegi ókilderdi - T.J.) ashtargha kómek kórsetu úiymynyng ólkelik tótenshe ókildigi úsynady, obkom men qazaq Ortalyq Atqaru Komiyteti bekitedi, songhysyn mandatpen qamtamasyz etedi. Jergilikti ókilderdi ashtargha kómek kórsetu úiymynyng tótenshe ókili bekitip, mandat beredi, ony jergilikti partiya jәne әkimshilik mekemeleri rastaydy.
d). Ashtargha kómek kórsetetin ortalyq komissiyagha ashtargha bólinetin azyq-týlikting jayy turaly mynaday úsynys jasalsyn: ashtargha kómek kórsetetin guberniyalyq úiymgha qoldaghy bar azyq-týlik qorynyng belgili bir mólsheri naqty sanmen kórsetilsin; uezderge bólingen kezde mindetti týrde ashtargha azyq taratatyn bir qazaq ókili qatysyp túrsyn.
2. Ortalyq jәne jergilikti partiya, kenes mekemelerin kómekke tartudy qatan, kense tәrtibimen jýrgizudi, sonymen qatar osy maqsatpen arnayy adamdardy jol sapargha shygharudy oblystyq komiytet, QazSIK jәne jekelegen halyq komissariattary óz mindetine alsyn.
1. Partiya, kenes mekemelerinde júmys isteytin jәne júmyssyz jýrgen qazaq qyzmetkerlerining tizimin guberniya ókilderimen birlese jasau mindeti QazSIYK-ke tapsyrylsyn, ashtargha kómek komissiyasy men ólkelik tótenshe ókildikting qatysuymen olar ashtyq jaylaghan guberniyalargha jóneltilsin, sonday-aq arnayy azyq-týlik jinau ýshin Týrkistan Respublikasyna jiberilsin.
2. Ashtargha kómek komissiyasymen kelise otyryp osy qaulynyng negizinde shara qoldanu qúqyghyna ie bolatyn QazSIYK-ting bir mýshesin ólkelik tótenshe ókil etip taghayyndau mindeti QazSIYK- ke jýktelsin.
3. Túrghan jerlerinen bosyp, temir joldyng boyynda (Aqbúlaq, Aqtóbe, t.b.), sonday-aq Týrkistan baghytyndaghy beketterde jinalyp qalghan ash qazaqtargha erekshe kónil bólip, nazarda ústau Ashtargha kómek komissiyasyna tapsyrylady: bosqyndardyng úilyghyp qalu sebebi shúghyl anyqtalyp, olardy uaqytynda otyrghyzyp jibermegen barlyq mekemelerding basshylary sotqa tartylsyn.
4. Barlyq tiyisti mәlimetterdi jinaqtap, asharshylyqqa úshyraghan qyr eline kórsetiletin kómekting mólsherin ósiru turaly qalayda Ortalyqtyng kelisimin alu mindeti Mendeshev pen Áuezovke jýktelsin. Sonyng ishinde búl joldastargha myna mәseleni sheshu tapsyrylady:
a). Torghaygha jiberiletin azyq-týlik jәrdemi Qostanaydan bólek jiberiluin ortalyq arqyly sheshuge qol jetkizsin.
b). Guriev audanyna azyq-týlikti tikeley tasymaldau mýmkindigi bolmaghandyqtan da, Guriev pen Astrahannan aulanghan balyqtardy sonda bóludi, sonymen qatar Guriev pen Oraldaghy balyq kәsipshilikteri olardy tiyisti jabdyqtarmen qamtamasyz etip, balyq aulaugha rúqsat beruin Ortalyqtan súrasyn.
v).- Qazaq respublikasynyng shiykizat­ta­r­­ynyng auqymdy mólsherin azyq-týlik pen kerekti zattar, ashtargha qajetti aqsha alugha paydalanu ýshin búl mәseleni derbes sheshuge ortalyqtyng kelisimin alsyn.
1. Obkomnyn, QazSIYK-ting jәne barlyq jauapty qazaq qyzmetkerlerining atynan partiya úiymdarynda isteytin, odan tys júmyssyz jýrgen qazaq qyzmetkerlerine ýndeu jariyalansyn, olardy asharshalyqqa qarsy kýresuge shaqyrsyn.
2. Búl qaulynyng kóshirmesi jan-jaqqa taratylsyn.
Qol qoyylyp, mór basylghan.

II. Qazaq qyzmetkerlerin júmysqa tartu jәne olardy tiyimdi paydalanu turaly Almanov joldastyng bayandamasy tyndaldy, múnday sharanyng sheshim tabuy qajettigi eskerilip, qazaq qyzmetkerlerining kýshi dúrys әri tiyimdi paydalanylmay otyrghanyn atap ótip, qazaq qyzmetkerlerining kenesi mynaday qauly qabyldady:
1 QazSIYK-ting janynan erekshe komissiya qúrylsyn, oghan mynaday mindetter jýktelsin:
a) Komissiyanyng pikiri boyynsha qandayda bir iske paydalanugha bolatyn barlyq qazaq qyzmetkerlerining tizimi jasalsyn.
b) Ózining tughan jerinen basqa audangha nemese basqa lauazymdy qyzmetke auystyru arqyly qazaq qyzmetkerleri túraqty әri tiyimdi paydalanylsyn.
v) Partiyada joq qazaq qyzmetkerleri Kenes qúrylysyndaghy jauapty júmystargha deyin tartylsyn, sóitip olardyng ókimetten de, júmystan da shettetilmegenine kózin jetkizsin.
g) Olardy qazaqtardyng ishindegi eng jauapty әri shúghyl: ashtyqpen kýres, aghartu, qazaq qyzmetkerlerin dayyndau, qazaq arasyndaghy sot júmysyn dúrys jolgha qoy, milisiya júmysyn jolgha qoi, jergilikti ókimetti nyghaytu, kooperasiya úiymy, t. b. siyaqty isterge paydalansyn.
d) Obkom men QazSIYK-ting erekshe tizimi arqyly Týrkistan Respublikasyndaghy barlyq qazaq qyzmetkerleri shaqyrylyp alynsyn.
j) Jergilikti jerlerde partiyada joq qazaq qyzmetkerlerining kenesin ótkizu dәstýrge ainalsyn.
z) Baspasóz arqyly barlyq qazaq qyz­met­kerlerin júmysqa shaqyrghan ýndeu jariyalansyn, búl ýndeuge qúlaq aspaghandardyng belsendiligin oyatsyn.
Komissiyanyng qúramyna mynalar: 1. Áuezov. 2. Asylbekov. 3. Almanov. 4. Baytúrsynov. 5. Kenjin - mýshe bop; 1. Nahym-jan. 2. Tólepov - kandidat bop saylandy.
1. Komissiya QazSIK bekitken erekshe ereje boyynsha júmys isteydi jәne ózining barlyq júmysyn Obkom men QazSIK arqyly jýrgizedi.
Qazaq qyzmetkerlerining Kenesi qabyldaghan búl qauly KSIYK-ting bekituine jatady.
Kenes tóraghasy - Jangeldiyn.
Hatshysy - Nahym-jan.
Qol qoyylyp, mór basylghan».
Kenes qabyldaghan búl eki mәselening de qazaq últy ýshin ómirlik mәni bar bolatyn. Búghan kelispeu - últtyq jekkórinish pen óshpendilikti tudyru, kommunistik partiyanyng otarlaushy jәne jazalaushy sayasatyn ashyqtan-ashyq әshkereleu edi. Sondyqtan da arada bes kýn ótkennen keyin, yaghny 1921 jyly jeltoqsannyng 15-júldyzynda Qazaq Ortalyq Atqaru Komiyteti men júmysshylar kenesi shaqyrghan «enbekshi qazaq halqynyn, sharualardyn, qyzmetkerlerdin» sezinde jәne qazaq ókilderining birikken mәjilisinde:
«Jauapty qazaq qyzmetkerlerining 1921 jylghy 10 jeltoqsan kýngi Kenesining qaulysyn tyndap:
Kenes qabyldaghan qauly týgelimen maqúldansyn jәne qorytyndy shygharu ýshin ashtargha kómek komissiyasyna berilsin. Kómek komissiyasynyng sheshimi 17 jeltoqsan, senbi kýni QazSIYK-ting sekretariyatyna tabys etilsin, 17 jeltoqsan, senbi kýni RKP qazaq obkomynyng talqylauyna úsynylsyn», - dep qauly qabyldandy.

Alayda belsendiler ashtan qyrylyp jatqandargha kómek kórsetuding ózinen taptyq iydeologiya izdedi. Mysaly, sol tústaghy Ahmet Baytúrsynov pen Múhtar Áuezovting is-әreketi turaly «Qalam» bylay bayandaydy:
Á.Baydildin (jalghasy): «Osy Kenesten keyin Áuezov asharshylyq turaly kólemdi maqala jariyalady (Qaranyz: «Enbekshi qazaq», №4 jәne №5), qalyptasqan jaghdaydy dúrys baghalaudyng ýlgisi esebinde tashkenttik alashordashylar múny qaghyp alyp, «Aq jol» gazeti arqyly nasihattaugha kóshti...
Sol kezde ashtargha kómek komissiyasy da óz isterin ózgeshe jýrgizdi. Sol komissiyagha tartylghan mekemeler jergilikti jerlerge shúghyl jedel hat joldap jatty. Guberniyalardaghy ziyalylardyng iygi jaqsylarynyng tizimi jasalyp, olardy ashtargha salauat-sauyn jinaudy úiymdastyrugha tartu ýshin jergilikti jerlerge jiberdi. Jarlyqtar men núsqaular joldandy, guberniyalargha baratyn ókilder irikteldi. Baytúrsynov komissiyanyng atynan qazaq eline arnalghan kólemdi ýndeu jazyp, ony «Enbekshi qazaqta» jariyalau ýshin maghan alyp keldi. Bere salysymen ol menen múny tezirek jariyalaudy ótindi. Men aitqanyn isteymin dep uәde berdim. Ýndeudi shyndyghynda da jariyalaghym keldi... Biraq onyng mazmúnymen tanysqannan keyin niyetimnen ainyp qaldym. Ýndeu bir jaqty eken. Onda asharshylyqtyng jaghdayy tym әsirelenip jazylypty jәne ashtyqty tudyrghan jaghdaydyng naqty sebep-saldary dúrys kórsetilmepti. Ýndeuding qorytyndy bóliminde halyqtyng qaymaqtaryn ashtyqqa qarsy kýresuge shaqyrypty, sonday-aq onymen kýresuding joldaryn (barlyq ziyalylardy júmyldyru, ashtargha jappay salauat-saugha jinau, olardy ashtyq jaylaghan audandargha jiberu t.b.) kórsetipti.
Men búl maqalany jariyalamaugha bekindim de, ony óz qaghazdarymnyng ishine qosa saldym (Onda redaksiya kensesi joq bolatyn). Birneshe kýn ótken song Baytúrsynov taghy da keldi de, ózining ýndeuining qashan jariyalanatynyn súrady. Men: tanysyp shyghyp, basugha kelisimin beru ýshin maqala alqa mýshelerine berildi, tayau arada jariyalap qalarmyz, - dedim. Sodan keyin ózimning әreketime ózim qatty ynghaysyzdanyp qaldym: anau-mynau emes, ashtyq turaly asa dilgir (Alashordanyng jazghany bolsa da) maqalany ýkimet komissiyalary men tiyisti mekemelerding kelisiminsiz ýndeudi toqtatyp qoyghanym qate boldy-au dep oiladym. Osynday oigha keldim de birden Asylbekov joldasqa bardym (Ol obkomnyng hatshysy, Ashtargha kómek komissiyasynyng mýshesi jәne «Enbekshi qazaq» gazetining alqa mýshesi bolatyn) da, Baytúrsynov ekeumizding aramyzdaghy әngimeni aittym, mening oiymsha búl ýndeudi jariyalaugha bolmaytyn siyaqty dedim. Tanysyp shyghu ýshin ýndeudi alyp qaldy da, kelesi kýni jariyalamaugha kelisim beretindigin bildirdi. Sóitip, Baytúrsynovtyng ýndeui jariyalanbay qaldy. Ol ýndeu songhy jyldargha deyin mende saqtalyp keldi, mening qaghazdarymnyng ishinde bar ma, joq pa, ony bilmeymin...
Ashyp aitarym, «alashordashy» ziyalylar osy tústarda kómek kórsetu komissiyasyn óz mýddeleri ýshin qatty paydalanyp qaldy, olar ashtargha jasaghan jaqsylyghy arqyly jeke mýddelerin jýzege asyrugha tyrysyp baqty. Keybir kezderde olar kózdegenderine (maqsatyna) jetti de, sayasy jәne qazynalyq qor jinady. Búl 1926 jyly Qyzylorda qalasynda ótken «Torghay isi» degen sot barysynda anyq bayqaldy...
...Jogharyda, mәlim etkenimizden kórinip otyrghanynday, búl is-әreket kezinde sәduaqasovshylar ózderining ainymaly ekendikterin tanytty. Olardyng bireui (Áuezov) alashordashylarmen qosylyp ketse, ekinshileri (Toghjanov) olardyng qol shoqparyna qalay ainalghanyn ózi de bilmey qaldy, al ýshinshileri (men siyaqty taghy basqalar) olardyng is-әreketine belgili dәrejede syn kózben qarap, ózin tolyq paydalanugha jol bermedi (Mysaly: Baytúrsynovtyng ýndeuin jariyalamadym, t.s.s.)».
Ayyby, aiyptau kórsetindisi retinde jazylghandyghy bolmasa, Ábdirahman Baydildinning bayandap otyrghan oqighalarynyng barlyghy da shyndyq edi. Sonday-aq jogharydaghy qaulynyng hattamasyn qaghazgha týsirgen Á.Baydildinning ózi edi - dep tolyq senimmen aitugha bolady. Óitkeni múnday jauapty qújattyng jeke adamnyng tartpasynda saqtalyp qaluy ol kezde shpiondyq qylmysqa jatatyn. Eger de «ayyptau qorytyndysynyn» astary men yrqyna qaray baghamdasaq:
- iyә, qyr qazaqtary jappay qyryla bastaghan kezde «sayasy dúshpandaryn múqatu ýshin" «Alashordashylar» erekshe qimyl men úiymshyldyq tanytyp, ashtyqty joigha qarsy, demek, tergeushilerding payymdauy boyynsha - Kenes ókimetine qarsy belsene kýres ashty;
- iyә, qazaq ziyalylary ýndeuge ýn qosyp, әr kisi ózining yqpaly zor eldi mekenderden azyq-týlik, mal jinap, ash audandargha jóneltu arqyly Kenes ókimetin qúlatyp, qazaq últynyng ashtan qyrylyp qaluyna bóget keltirip, naqty qylmys jasady;
- iyә, olar sol qylmysty әreketteri arqyly - «sayasy jәne qazynalyq qor jiyp», ony ash audandargha aparyp taratyp, qazaqtardy ajaldan qútqaruy arqyly olardy Kenes ókimetine qarsy qoydy;
- iyә, olar: ashtargha kómek kórsetu komissiyasynyng - ash qazaqtardan tartyp alghan azyq-týligi men maldy, ortalyqtan bólingen astyqty tek orystar qonystanghan eldi mekenderge ghana taratqanyn bilip qoyyp, «kommunist - kolonizatordyn» últtyq sayasat jónindegi memlekettik asa qúpiya sharasynyng jýzege asuyna qastandyq jasady, sóitip, últ arazdyghyn qozdyrdy.
- iyә, olar qazaq últy men Kenes ókimetine qarsy osynday últshyl reaksiyashyl, týrikshil, islamshyl әreketterdi is jýzinde jýzege asyru ýshin barlyq qazaq qyzmetkerlerine ýndeu jazyp, olardy «Ashtargha kómek» atty astyrtyn úiym qúrugha shaqyrdy!
Jә, tergeushi men tergelushilerding jortaq jeldirmesine ilespey, dúrys sózge kósheyik. Ong isting tonyn dәl osylay teris ainaldyru - Kenes ókimetining tergeu jýiesining asa әkki jәne synaqtan ótken tәsilderining biri bolatyn. Qazaq últynyng asharshylyqtan jarym-jartylay aman shyghuy - býkil bir últ - Kenes ókimeti men kommunistik partiyanyng qylmysty sayasatynyng tiri kuәsi bop qaldy degen sóz edi.

Túrsyn JÚRTBAY,
filologiya ghylymdarynyng doktory, professor

«Týrkistan» gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Manyzdy

Janaózen nege kóterildi?

Núrgeldi Ábdighaniyúly 6181
Dep jatyr

Janaózen talaby. Maminning jauaby...

Abai.kz 8033