Jeksenbi, 23 Qantar 2022
Janalyqtar 3455 0 pikir 31 Mamyr, 2012 saghat 11:44

Smaghúl Elubay: «ÚLTTYQ QASIRETTI ÚLYQTAY BILU — ÚLT BOLUYMYZDYNG KEPILI»

 

- Smaghúl agha, tayauda Elbasynyng qabyl­dauynda bolyp keldiniz. Kezdesude qanday mәselelerdi talqygha saldynyzdar? Sóz basynda osyghan toqtalyp ótseniz...
- Juyrda Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng jeke qabyldauynda boldym. Elbasynyng Almatydaghy reziydensiyasynda 45 minuttyq pikir almasu boldy. Halqymyzdy tolghandyryp otyrghan biraz mәseleler aityldy. Sonyng ishinde asharshylyq qúrbandaryn úlyqtau mәselesi men kóshi-qon mәselesine keninen toqtaldyq. Elbasy bizding tarapymyzdan qoyylghan saualdargha tolymdy jauap berdi. Kezdesuden alghan әserimdi kóp keshikpey qaghazgha týsiremin.
- Qazaqstan halqy Assambleyasynyng sessiyasynda Elbasy: ««Asharshylyq turaly jazylghan «Aq boz ýi» romanynyzdy bastan-ayaq oqyp shyqtym. Biz múny úmytpauymyz kerek. Elding esinde qaldyruymyz qajet...», - dep basa aitty. Qazirgi tanda kenestik kezendegi halqymyzdyng bastan ótkergen súrapyl asharshylyq turaly jazylghan osy shygharmanyzdy, әsirese, óskeleng úrpaq zor yqylaspen oqyp jatyr. «Aq boz ýi» trilogiyasynyng jazyluyna kezinde qanday jaghday sebep bolyp edi? Romannyng jazylu tarihy qanday?

<!--pagebreak--><!--pagebreak-->

 

- Smaghúl agha, tayauda Elbasynyng qabyl­dauynda bolyp keldiniz. Kezdesude qanday mәselelerdi talqygha saldynyzdar? Sóz basynda osyghan toqtalyp ótseniz...
- Juyrda Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng jeke qabyldauynda boldym. Elbasynyng Almatydaghy reziydensiyasynda 45 minuttyq pikir almasu boldy. Halqymyzdy tolghandyryp otyrghan biraz mәseleler aityldy. Sonyng ishinde asharshylyq qúrbandaryn úlyqtau mәselesi men kóshi-qon mәselesine keninen toqtaldyq. Elbasy bizding tarapymyzdan qoyylghan saualdargha tolymdy jauap berdi. Kezdesuden alghan әserimdi kóp keshikpey qaghazgha týsiremin.
- Qazaqstan halqy Assambleyasynyng sessiyasynda Elbasy: ««Asharshylyq turaly jazylghan «Aq boz ýi» romanynyzdy bastan-ayaq oqyp shyqtym. Biz múny úmytpauymyz kerek. Elding esinde qaldyruymyz qajet...», - dep basa aitty. Qazirgi tanda kenestik kezendegi halqymyzdyng bastan ótkergen súrapyl asharshylyq turaly jazylghan osy shygharmanyzdy, әsirese, óskeleng úrpaq zor yqylaspen oqyp jatyr. «Aq boz ýi» trilogiyasynyng jazyluyna kezinde qanday jaghday sebep bolyp edi? Romannyng jazylu tarihy qanday?

<!--pagebreak--><!--pagebreak-->

- Romannyng jazylu jayyn búghan deyin de baspasózde kóp aitqan edim. Negizi, romannyng jazyluyna kenes tarihyndaghy adam shoshyrlyq әdiletsizdik sebep boldy. Biz әdiletsizdikti mektepte oqyp jýrgen bala kezimizden sezdik. Óitkeni bizding resmy tarihta 1920-1930 jyldardaghy asharshylyq jayly bir auyz sóz joq boldy. Tek qana «asyra silteu boldy» degen birer sóilem kóretinbiz. Al, bizding auylymyz sol dozaqty bastan keshken auyl edi. Sondyqtan ana-analarymyzdyng ol jyldar turaly әngimesi resmy tariyhqa mýldem qarama-qayshy edi. Sondyqtan da biz Kenes Odaghynyng tarihyna senbedik. Qazaq memlekettik uniyver­siytetining (qazirgi QazÚU - S.Q.) jurnalistika fakulitetinde oqyp jýrgenimizde әke-sheshemizden, auyldaghy aqsaqaldardan estigen әngimelerdi qaghazgha týsirip, jinay bastadyq. Bizding auylymyz 1920-shy jyldar ayaghynda Goloshekin zamanynda Aqtóbe oblysynyng Bayghanin audanynan qasha-kóship, Ýstirt asyp Qaraqalpaqstangha ótip, odan Týrkmenstangha aughan kóshpeli auyl. Sol auyldyng taghdyry jayly alghash «Adasqan auyl» degen ro­mannyng núsqasyn qaghazgha týsirdim. Biraq әdeby tәjiriybemizding joqtyghynan jә­ne tarihy materialymyzdyng azdyghynan búl auyr taqyrypty әzirge kótere almasymyzdy bilip, ony uaqytsha toqtattyq. Sóitip, tek 1982 jyly ghana kinostudiyadaghy júmysymyzdy tastap, sol ata-babamyzdyng kóshken júrty Bayghanin audanyna baryp, Elubay atamyzdyng ziratyna dúgha qylyp, ary qaray osy Ýstirt asyp, Qaraqalpaqstangha jettik. 1980 jyldary sol súrapyl asharshylyqty kózben kórgen adamdar tiri boldy. Sol kisilermen sóilestim, әngimelerin tyndadym. Sodan keyin el aralap, Qaraqalpaqstannyng Hojeli, Shomanay, Qonyrat audandarynda boldym. Ol aimaqta da kezinde elden ketken auyl aqsaqaldary bar eken. Olarmen qauyshtyq. Ángimelerin tyndadyq. Odan әri Týrikmenstannyng Tashauyz oblysyna baryp, onda da kezinde Aqtóbeden ketken qariyalardy tyndadyq. Minekey, osynday izdenister nәtiyjesinde «Aq boz ýi» trilogiyasy jazyldy. Romangha negizinen 1930 jyldardyng apatyn kózben kórgen adamdardyng bergen mәlimetteri negiz boldy. Óitkeni Kenes Odaghynyng múraghatynda asharshylyqty keng surettegen qújattar joyylghan edi. Osy kýnge deyin biz osynyng zardabyn shegip kelemiz. Sovet tarihnamasy asharshylyqtyng tolyq kartinasyn jasaudyng jolyn baylap otyrdy. Sol sebepti biz sol nәubet zamandy bastan keshken adamdardyng әngimesine den qoydyq. Sonymen qatar, biz sol 1920-1930 jyldary shyqqan gazet-jurnalgha sýiendik. Taghy bir atap óter jayt - ótken ghasyrdyng 20-30 jyldar psihologiyasyn tanugha bizge bir baghyt bergen Beyimbet Maylin әngimeleri edi. Ol úly talanttyng asharshylyq jayly eki-ýsh әngimesi bar. Osynyng ózi sol kezdegi tragediyany úghynugha septigin tiygizdi.
- Elbasy Asharshylyqtyng 80 jyldyghyn respublika boyynsha layyqty dengeyde atap ótuge tapsyrma bergeni kópshilikke belgili. Osy orayda, últtyq qasiretimiz bolghan asharshylyqty eske alu sharalary qalay ótui kerek dep oilaysyz?
- Núrsúltan Ábishúlymen kezdesu kezinde men «4 million halyq qyryldy» dep jýrgen sebebim­di de aittym. Qazirgi uaqytta 1931-1933 jyldary qyrylghan halyqtyng sany resmy naqtylandy ghoy. Tarihshylarymyz ony 2 million 300 myng dep naqtylady. Al endi, 1918-1922 jyldary, әsirese, 1921 jyly asharshylyq shyrqau shegine jetti. Sol 1921-1922 jyldardaghy asharshylyq zardabyn zertteuge Alash Orda azamattary komissiya jasaqtap ol komissiya Qazaqstan boyynsha derekter jinaghan. Zertteu nәtiyjesin Múhtar Áuezovke resmy jiyndardyng bәrinde jariya etudi tapsyrghan. Birneshe jiynda M.Áuezov: «1921-1922 jyldary 1 million 700 myng qazaq qyryldy. Onyng 700 myny babalar boldy» dep mәlimdep otyrghan. Ol qújatty tarihshy, ghalym Túrsyn Júrtbay ÚQK-ning múraghatynan tauyp alyp, óz kitabynda jariyalady. Biz Elbasygha osy qújatty da aittyq. Eki asharshylyqty qossaq, M.Áuezov aitqan 1921-1922 jyldardaghy 1 million 700 myng men 1932-1933 jyldardaghy 2 million 300 myndy qossaq, qarapayym arifmetika, yaghny 4 million qyrylghan adam sany shygha keledi. «Óli razy bolmay, tiri bayymaydy» degen. Sondyqtan da asharshylyqty úlyqtau mәselesine ýlken jauapkershilikpen qarauymyz qajet. Osyghan baylanysty Elbasynyng Nazarbaev uniyversiytetinde mәlimdeme jasauy, 1932 jyldyng Asharshylyqtyng 80 jyldyghyn atap ótuge jәne osynau 4 million joqtausyz ketken halyqtyng aruaghyna arnalyp alghash ret belgi qong­gha núsqau berui ýlken últtyq qozghalystyng basy boldy. Súrausyz ketken jarty halyq aruaghyn óz dengeyinde úlyqtau biylikke de, halyqqa da, ziyaly qauymgha da ýlken syn. Eger biz osy mәselede sýrinsek, aldaghy tarih aldynda da sýringen bolar edik. Endi mine, Qúdaygha shýkir, 31 mamyr kýni sol kemshilikting ornyn toltyrugha alghashqy qadam jasalynghaly otyr. Astana qalasynda asharshylyq qúrban­daryna arnalghan alghashqy eskertkish ornatylady. «Taghy ne isteu kerek?» degenge kelsek, Europada últtyq genosidterge qoyylghan Holokost ýlgisindegi memorialdyq keshender bar. Holokost bolghanda, mysaly, memorialdyng bir esiginen kirip, ekinshi esiginen shyqqanda júrt sonau 1916 jyldan 1986 jylgha deyingi Kenes zamanyndaghy asharshylyq, repressiya, totalitarlyq rejim qúrbandarynyn, yaghni, aqtandaqtar tarihyn kórip shyqqanday әser alyp, beyne bir aitylmaghan tarihtyng kuәsi bo­lyp shyghuy kerek edi. Múnyng jastar ýshin tәrbiye­lik manyzy orasan zor bolmaq. Asharshylyq qúrbandaryn úlyqtauda Qazaqstanda da Holokost ýlgisindegi osynday ýlken memorial-keshen ashylsa lәzim bolar edi dedik. Elbasy búl pikirdi dúrys qabyldady. «Astanada Tәuelsizdik sarayynyng janynan ýlken jana memlekettik múrajay salynyp jatyr. Sol múrajaydyng bir qabatyn 1916 jyldan 1986 jylgha deyin tarih aqtandaqtaryn bayandaytyn bolashaq memorial-keshen ýlgisimen jasaqtaugha bolady» dedi Núr­súltan Ábishúly. Elbasynyng búl sheshimi bizdi qatty quantty. Osylaysha milliondaghan aruaq razy bolar kiyeli iske taban astynda qasiyetti qadam jasalyndy.
Asharshylyq - qazaqtyng últtyq qasireti. Sol jyldary halqymyz joyylyp ketuding az-aq aldynda túrdy. Últtyq qasiretin úlyqtay almaghan últ - últ emes. Últ boluymyzdyng kepili - osy últtyq qasiretti úlyqtay biluimizde. Eger de biz búl últtyq qasiretimizdi óz dengeyinde úlyqtay almasaq, bolashaq aldynda, tarih aldynda jýzimiz jarqyn bolmaq emes. Búl úlyqtaudyng últqa syn ekendigi osydan. 31 mamyr kýni býkil elde bir sәtke bolsa da tularymyz tómen enkeytilip, osynau orny tolmas qasiret aldynda birer minut ýnsiz bas iyilip, dúgha oqylsa qúba-qúp bolar edi. Áriyne, barlyq meshitterde Qúran oqylady dep bilemin. Otandyq telearnalarda búl kýni oiyn-sauyq baghdarlamalary toqtatylyp, asharshylyqtyng ashy shyndyghy jayly derekti jәne kórkem filimder kórsetilse. Osynday sharalar bizdi biriktire týseri sózsiz. Sonda Qazaqstan halqy qazaq halqynyng tóni­regine toptasa týseri sózsiz. Songhy kezde әr jerde Qazaqstanda túratyn barlyq últ ókilderi asharshylyq repressiya qúrbandaryn birigip atap ótip, jazyqsyz sheyit bolghan ata-babalar ruhyna birigip bas iyip jatyr. Sonday bir sharagha men kýni keshe qatysyp qayttym. Taldyqorghan qalasynda Assambleya mýshelerimen birge dóngelek ýstel ótti. Ýshtóbede Qazaqstandaghy kәris diasporasy 1937 jyly deportasiyalanyp kelgen, asharshylyq, qughyn-sýrginnen qarapayym qazaqtardyng kóme­gimen aman qalghanyn eske aldy. Sol jerge «Qazaq halqyna myng alghys!» dep jazyp monument ornatty. Sharany Qazaqstan halqy Assambleyasy men Almaty oblysynyng әkimshiligi ótkizdi.
- Sol súrapyl zamannan habar beretin B.Maylinning «Kýlpәsh» atty әngimesi mektep oqulyqtarynda búryndary bar bolatyn. Qazirgi oqulyqtarda ol joq. Qalay oilaysyz, asharshylyq taqyrybyn jyly jauyp qoy kimderge tiyimdi?
- Mening bir shoshyghanym, ózing aityp otyrghan nemese Elbasy Assambleya sessiyasynda atap ótken «Aq boz ýi» romany osy 1990 jyldardyng basynda mektepte әdebiyet pәninde ashyq sabaq retinde oqytylatyn. Nege ekenin bilmeymin, 10 jyl boyy oqytylyp keldi de, songhy 5 jylda әdebiyet pәninen alynyp tastaldy. Men búghan qatty tanghaldym. «Búl ne? Bizding tarihymyzgha qatysty kenestik kózqarastyng qayta ornaghany ma?» dep men bir ministrding aldynda qatty aittym. Sondyqtan asharshylyqtyng ashy shyndyghy mektep oqulyqtarynda jazyluy kerek. Búdan bólek, mektep oqulyqtarynda asharshylyqta qúrban bolghan halyq sany naqty kórsetilmeydi. Tipti, bizding tarihshylarymyz 1932 jyldardaghy asharshylyqty aitady da, 1921-1922 jyldardaghy nәubetti keyde úmytyp kete beredi. Tariyhqa qiyanat jasaydy. Búl nege ekenin týsinbeymin. Men osy eki asharshylyqtyng qorytyndy sanyn shygharghan demograf-ghalym Maqash Tәtimov mәlimetin qoldaymyn. Maqang eki asharshylyqta qyrylghan qazaq sanyn 4 milliongha jaqyndatty.
- Siz bir súhbatynyzda, 1911 jyly jýrgizilgen sanaq boyynsha qazaq halqy 10 milliongha jeteghabyl bolghan degendi aityp qalghan ediniz. Osy tarihy faktini keninen aityp berseniz...
- 1897 jylghy birinshi Resey imperiyalyq sanaghynda qazaqtardyng sany 4 million 84 myng bolghan. Ony qazir júrttyng bәri biledi. Al endi 1911 jylghy halyq sanaghy emes, jalpy mәlimetterdi qorytqan reviziya boyynsha qazaq halqynyng sany 8 millionnan asqanyn Chuloshnikov degen orys tarihshysy 1921 jyly jariyalaghan ózining «Qyrghyz-qaysaqtar tarihy» degen kitabynda keltiredi. Ol kitapty Orynbor múraghatynan tauyp alyp, jariya etken - akademik Myrzatay Joldasbekov. Búl kitap qazir mening qolymda. Mine, búl tarihy derek. Sonda 1911 jyly qazaq 8 million bolsa onda 1932 jylghy asharshylyqqa deyin halyq keminde eki ese kóbeyi kerek edi. Keminde 16 million boluy kerek edi. Sondyqtan asharshylyqtyng eki kezeninde qazaqtyng qyryluy aqyl jetpes alapat mólsherde bolghan dep oilaymyn. Eng qylmystyng súrapyly, eng qylmystyng soraqysy mynau - Kenes tarihshylary, statisteri jәne olardy basqaryp otyrghan Staliyn, Goloshekinning iydeologtary eki asharshylyqta qazaqty qyryp alghannan keyin, osy qylmystaryn juyp-shay ýshin statistikany әbden búrmalady dep oilaymyn. 1939 jylghy stalindik sanaqtyng bir qorytyndysynda qazaqtardyng nebәri 1 million 900 myng adam qalghany keltirilgen. Staliyn, Goloshekin basqarghan bolishevikter qazaqty jer betinen joyyp jibergisi kelgen boldy-au dep oilamasqa sharang joq. Osynday oilaugha 1921 jyly Tobolin degen ortalyqtan kelgen bir komissardyng resmy jiynda: «Myna qazaq degen halyq sosializmge jaramsyz eken. Sondyqtan búlardyng ashtyqtan qyrylyp jatuy zandy» dep mәlimdegeni belgili. Yaghny qazaqtyng qyryluyn zandastyrayyn degen. Minekey, bolishevikter qazaq halqyna baylanysty osynday súrapyl, soraqy, tarihy qylmys jasady. Sondyqtan da myna úlyqtaudyng logikalyq týiini endi «búl milliondaghan halyqty qyrghan (onyng ishinde orystar da bar, 250 myng qazaq emes sharualar da qyrylghan) qylmysy ýshin kim jauapty?» degen saualgha tireleri haq. Osynday súraqqa jauap berilui kerek. Biz búl halyqqa qarsy jasalghan súrapyl qylmys jasaghandar Staliyn, Goloshekin jәne osy ekeui basqarghan bolishevikter partiyasy dep bilemiz. Osy partiyagha Qazaqstanda simvolikalyq týrde ashyq sot boluy kerek dep bilemiz. Kompartiyanyng Qazaqstandaghy múrageri sot aldynda jauap berui kerek. Eng bolmaghanda, búl partiya otyzynshy jyldary jasaghan zúlymdyghyn moyyndap, halyq aldynda keshirim súrauy kerek.

<!--pagebreak--><!--pagebreak-->

- Biraz uaqyttan beri «Qazaqfilim» AQ-ynda qyzmet atqaryp kelesiz. Býginde asharshylyq jayly, qughyn-sýrgin qúrbandary jayly derekti jәne kórkem filim týsiru jaghy qalay, osy?
- Asharshylyq jayly derekti filimdi Qaliolla Omarov týsirdi. Ózim kórgenim joq әli, biraq kórgender jaqsy týsirilgen deydi. Biyl da bir jas rejisser asharshylyq taqyrybyna kórkem filim týsirip jatyr. Onyng nәtiyjesin әli kórgen joqpyz. Al endi әngimelesip otyrghan aghanyzdyng «Aq boz ýi» romany boyynsha 1990 jyly «Súrapyl Súrjekey» degen eki serialdy filim týsirildi. Rejisseri - D.Manabaev. Sol kezdegi qarjy tapshylyghy filim sapasyna keri әser etti. Sol filim әzirshe asharshylyq taqyrybyna baylanysty týsirilgen eng ýlken kórkem filim. Degenmen, búl sony bolmaugha tiyis. Asharshylyq jayly filimder taghy da týsirilui qajet.
- Asharshylyq taqyrybyn aityp otyryp, qazaq kóshi jayly aitpay ketuge bolmas. Qazirgi uaqytta sheteldegi qandastarymyzdyng jaghdayy qalay? Búl mәseleden habarynyz bar ma?
- Kezinde «balapan basyna, túrymtay túsyna ketken» zaman boldy. Mynau qazir shetelde túryp jatqan 5 milliongha juyq qazaq sol kezde asharshylyqta torghayday tozyp ketken halyq úrpaghy. Ózbekstan, Qytay, Týrkmenstan, Tәjikstan, Iran, Aughan asyp, úzyn-sany әlemning 40 shaqty elinde túryp jatyr býginde. Olardyng atamekenge oralugha degen qúqyghy bar. BÚÚ-nyng «Adam qúqy deklarasiyasynda» kezinde bosyp ketken әrbir adamnyng óz tarihy Otanyna oralugha degen qúqyghy jazylghan. Biz sol halyqaralyq zandy syilauymyz qajet, syilap ta jatyrmyz. Songhy jiyrma jyl boyy qazaq kóshi toqtaghan joq. Ol toqtamaugha tiyis. Elbasymen bolghan әngimede osy mәsele de kóterildi. «Qazirgi kezde Qazaqstannyng ontýstigi, әriyne, halyqqa tolyp otyr. Sondyqtan da júmys, baspana mәselesin sheshu ýshin qandastarymyzdyng endigi kóshi soltýstik oblystargha baghyttaluy kerek» dedi Elbasy. Óte dúrys sayasat. Qazaq kóshi solay bet búratyn bolsa, soltýstik ónirdegi til mәselesi de sheshilip qalar edi. Jalpy bizding Ýkimet jergilikti jerlerde oryn alghan keybir daghdarysty mәseleni der kezinde sheshe almaghan óz kinәsin moyyndamay barlyq kinәni oralmandargha jaba salu әdetinen aryluy kerek dep bilemin. Azamattyq alyp qaltasyna Qazaqstan pasportyn salghandar shyntuaytyna kelgende oralmandar emes, Qazaqstan azamattary. Últ kóshbasshysy Núrsúltan Nazarbaev Qazaqstan halqynyng kóbengin kópten armandap keledi. «Eger sol asharshylyq apattary bolmaghanda Qazaqstan halqynyng sany býginde 45-50 million bolar edi!» dedi Preziydent jaqynda býkil el aldynda. Tәuelsizdik strategiyasy, mine, osy. Qazaq kóshine zәredey ziyan keltirgen sheneunik Elbasynyng osy armanyn týsinbegen, memleket mýddesine ziyandy sheneunik. Ondaylar óz oryntaghymen qoshtasugha tiyis. Óitkeni onday sheneunikter joly - Tәuelsizdik jolymen qabyspaydy. Al, Tәuelsizdik bolsa halyq peshenesine myng jylda, jýz jylda bir jazylar úly múrat. Ol múrat mәngilik tolyqqandy bolu ýshin, aldymen, mәngilik tolyqsandy últ bolu kerek emes pe?!
- Sizding songhy shyqqan «Qiyamet-qayym ghasyry» atty kitabynyz qoghamda ýlken oi-pikir tughyzuda. Kitapta diniy-pәlsapalyq mәselelerdi terennen kótergeniniz oqyrman qauymgha mәlim. «Dini ekeuding - tili ekeu» dep Ábubәkir Kerderi atamyz aitqanday, býginde elimizde til mәselesi de, din mәselesi de tolyqtay óz sheshimin tappay keledi. Osynyng sebebi neden bolyp otyr?
- Ótken XX ghasyrdyng 20-30 jyldarynda bolghan últtyq apattyng ruhaniy-mәdeny saldarlary da súrapyl boldy. Yaghny onyng saldarlary da apatty boldy. Biz dinimizden, tilimizden, últtyq ruhymyzdan aiyrylyp qala jazdadyq. Kremli aitsa boldy, «qúldyq!» dep otyratyn, qorqaq kom­­formist ziyaly qauym, sayasy elita payda boldy. Jogharyda aittyq qoy, Qyzyl imperiya­nyng qazaqty jer betinen jonggha tyrysqanyn. Sol kezdegi komformisttik ziyaly qauym Kremli sayasatyn eki etpey oryndap otyrdy. Sol ýshin olardy Kremli arqadan qaqty. Ordender berdi. Al qazaqtyng tili, dini bolsa sorlap jatty. Elimizde 700 qazaq mektebi jabyldy. Meshitter joyyldy. Qazaq milliondap orystandy. Halqymyz ruhany túrghydan joyylugha bet aldy. Últqa degen ruhany satqyndyq 1970-1980 jyldary ózining shyrqau shegine jetti. Qúdaydan bezgenimiz sonsha, ishimdiksiz dastarqan jayylmaytyn edi. Shala mas kempir-shaldarymyz qisalandap jas­tar aldynda biylep jýretin. Ruhany qúldyrau asqyndady. Bireuler aitady: «Brejnev zamany qazaqtyng baqytty zamany boldy» dep. Meninshe, olar nadandyqtan, aqyly jetpegendikten aitady. Brejnevting túsynda eshqanday baqytty zaman bolghan joq. Brejnevting kezinde qazaq tilsizdendi, dinsizdendi, qala berdi, milliondap orystandy, últsyzdandy. Azu degen osy emes pe?! Sondyqtan 1930 jyldardaghy apattyng sayasi, ruhani, mәdeny saldarlary dәl býgingi kýnge deyin jalghasyp keledi. Qazaq ózining últtyq qalpyna әli týsken joq. «Qiyamet-qayym ghasyry» kitabynyng jazyluy - osy bizding dinsizdigimizben kýresting bir formasy. Kitaptyng jazyluyna jogharydan búiryq boldy. Kitap ótken jyly «Mereke» bas­pasynan shyqty. Sóz orayy kelgende, Mereke Qúlkenovke alghys aitamyn. Naghyz azamat eken, kitapty óz qarajatyna shyghardy. Endi kitaptyng jana taraularyn jazyp jatyrmyn. Búl kitap osy jyly jazda tolyghyp, qayta basylyp shyghady.
- El Azattyghyna jiyrma jyl boldy desek te, әli de bolsa, ayaqtalmaghan bir is bar. Ol - qazaq sanasynyng dekolonizasiya - otarsyzdanu ýderisining shabandauy. Qalay oilaysyz, halqymyzdyng tolyqtay ruhany azat boluy ýshin qansha uaqyt qajet?
- Áriyne, 20 jyl boyy ekonomika salasynda, Qazaqstandy әlemge tanytu baghytynda ýlken tarihy júmystar atqaryldy. Búl túrghydan kelgende Qazaqstan búryn-sondy bolmaghan biyikke kóterildi. Qúdaygha shýkir, býginde elimizde túraqtylyq bar. Degenmen, otarsyzdanu ýderisi bizde shynyn aitqanda, memlekettik sayasat retinde tәuelsizdik alghan sәtten bastap jýzege asyryla bastauy kerek edi. Alayda ekonomikanyng qúldyrauy ony qalpyna keltiru júmystary birinshi kezekke qoyyldy. Sondyqtan 300 jyl otarlyq qamytyn kiygen últty otarlyq iydeologiyadan ada etu, azat etu, onyng sanasyn tazalau isi sәl kesheuildep jatyr. Mynau asharshylyq mәselesining aragha jiyrma jyl salyp úlyqtalyp jatuy da sonyng saldary. Sol sebepti biz iydeologiya salasynda kóp nәrseden útyldyq dep oilaymyn. Biraq «eshten kesh jaqsy». Endigi kezekte biz Elbasymen birige otyryp, osy mәselede onyng tóniregine toptasa otyryp, qazaq últyn qalyptastyruymyz kerek. Ol әrqaysymyzdyng azamattyq paryzymyz. Últty qayta qalyptastyru ýshin 300 jyl boyy qazaq sanasyn ulaghan qúldyq psihologiyadan qútylu shart. Ol ýshin bizding tarihymyz, mәdeniyetimiz, tilimiz qalpyna kelui kerek. Bizge biylik tarapynan uәde etilgendey, 2020 jyly Qazaqstan halqynyng 95 payyzy qazaq tilinde sóileui kerek. Elbasy osynday talap qoyghannan keyin kez kelgen Qazaqstan azamaty 2020 jylgha deyin memlekettik tildi mengerui tiyis. Sheneunikter bolsa Elbasynyng el aldynda bergen uәdesin oryndau ýshin til ýirenu salasyndaghy barlyq tetikterdi basuy kerek. Eger de, osy uәde jýzege asyp, 2020 jyly Qazaqstan halqy 95 payyzgha qazaq tilinde sóiler bolsa, onda bolashaq tarih aldynda bәrimizding de jýzimiz jarqyn bolmaq. Ruhany azattyq degen osy. Alash armany - osy.
- Ángimenizge rahmet. Halqymyz aman, elimiz tynysh bolghay!

Ángimelesken Súltan Qadyrbek

«Ana tili» gazeti

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Manyzdy

Janaózen nege kóterildi?

Núrgeldi Ábdighaniyúly 5986
Dep jatyr

Janaózen talaby. Maminning jauaby...

Abai.kz 7606