Seysenbi, 30 Qarasha 2021
Janalyqtar 2324 0 pikir 31 Mamyr, 2012 saghat 11:43

ALAShTYNG AZA KÝNIN BELGILEUIMIZ KEREK

 

 

Mәselening auqymy kenigendikten Ashar­shylyq hәm Qughyn-sýrgindi jeke-jeke qarastyru qajet, ekeui bir-birimen qabys­paytyn bólek әngime degen oi-pikir beleng aluda. Onyng ýstine búghan deyin ashyq aitylmaghan 1921-22 jyldardaghy Ashtyq jayly ashy shyndyqtyng da shymyldyghy týrile bastady.
Shynayy ghylymgha akademiyalyq bay­sal­dylyq kerek. Búl qylpyldaghan ótkir mәselening birneshe úshy bar. Birinshiden, eng bastysy - etikalyq jaghy. Shash al dese, bas alghan qoghamda hattalghan qújattyng bәri zamanauy shyndyq bolyp tabylmaydy. Zorlyqpen, azaptaumen qol qoydyrghan, birin-birine qaralatqan qarghys atqyr qaghazdar qan­shama? Býgingi kóilegi kók, tamaghy toq adam­gha «Sonymen, solay desek...» deu op-onay, biraq sonyng bәri últ paydasyna, onyng auyzbirligine, bauyrmaldyghyna qyzmet ete me?! Ekinshiden, Kenes kezindegi basty-basty qújattar arystannyng auzynda ekeni jasyryn emes. Jylannyng ayaghyn kórgendey, imperiyalyq óktem sayasattyng bar súrqiya­lyq qúpiyasyn bilip alghan Polisha, Baltyq boyy elderi siyaqty búrynghy otar kebin kiygen júrttar da janynan týrshigip, týnilip, teris qarap kete me degen qauip agha balasynyng qoynynda aibaltaday qystyrylyp túrghany jasyryn emes. Onyng ýstine kýshik kezinen talanyp qalghan ini de tisi batqan ýreyden aryla almay, boyyndaghy «aqtalu sindromyn» saqtap otyr. Sondyqtan da biz ynghaygha qúlap, aitugha, jazugha beyimbiz... Ýshinshiden, kópting aitqanynyn, oiyndaghysynyng bәri de әrdayym dittegen jerden shyghyp, dúrys bola bermeydi eken. Ash ózek halyqtyng auzyn azghantay aqqa tiygizgen kishkentay kósemdi «Myrzajan» dep tóbemizge kóterdik, sóitken «jaqsy kisimiz» barsha qazaq basshysyn top-tobymen, partiya-partiyasymen múrnynan kógendep, «múrtty kósemge» tizimdep berip, aragha ay salyp atqyzyp otyrdy.
«Qalay da Kenes ókimeti ornauy qajet. «Kishi Oktyabri» saltanat qúrmaq. Adam balasy tendik pen bostandyqqa qol jetkizip, bú dýniyede kórmegen qyzyghyn bolashaq kommunizm kezinde kóredi». Búl myndaghan jyldyq tarihy bar kóshpeli qoghamdyq formasiyanyng songhy túyaqtarynyng birin «órkeniyetke» jaqyndatyp, zorlyqpen otyryqshylyqqa kóshiru-túghyn. Zorlyqtan zorlyq tuady. 1920 jyldary býkil qazaq dalasyn «bandy» qaptap ketti. Qyzyldar olardy qyryp tauysa almady, bas saughalaghandarynyng birazy «basmashylardyn» janynan tabyldy. Kórkem dýniyelerimizde Hamit jauyz bandynyng kózin qúrtqanymen, halyq jady taqymdary keppegen «Bandy Amanghaliy», Erghali, Qúnyskereylerdi kóp kýstanalay koymaydy. Al 30-shy jyldardaghy ashtyqta qamshy-soyylmen otty qarugha qarsy kóterilmegen qazaq joq. Aday kóterilisi, Sozaq kóterilisi, Shúbartau kóterilisi... onyng arty qanshama sot, atu, aidaugha úlasty. «Qazaq shyqqan», ózbek bolghan, Qytay asqan, Aughan aughan qazaq qanshama... Aytylmady, jazylmady desek, shyn mәninde osy kóterilisterding shyndyghy óz suretkerlerin kýtude.
HH ghasyrdyng basynda óleng shóptey qaulap shyqqan qazaq oqyghandary jazghan birdi-ekili kitap «zansyz» ónim bolatyn, resmy rúqsat alghandarynyng ózi tynshy tilmashtardyng senzurasymen qidalanyp shyqty. 1916-22 jyldary alashshyl arys­tar attan týsken joq. Olardyng kóbi Tashkenge, Súltanbek Qojanovtardyng janyna baryp jan saqtady. «Bilim» komissiyasyn qúryp, barlyq saladan oqulyqtar jazdy, Abaydyng ólenderinen bastap kóp kitap shyghardy. Ol oqulyqtardyng qay jyldargha deyin ainalysta bolghanyn bilmedik, bizge belgilisi jýregi Alash dep soqqan birde-bir azamattyng 1929 jyldan keyin birde-bir kitaby jaryq­qa shyqqan joq. Sonda 1937-ge deyin olar qalam týrtpedi me?! Áriyne, jazdy. Ókinishke oray, óktem sayasat iydeologiya salasynda yzyny bólek shybyndy da úshyrmady, sol zamannyng senzura tizgini qalam ústaghannyng jeti atasyna deyin sauysqannan saq boludy ýiretti. Atyp-asyp, janyn alghan bir bólek, 4-5 jylda shygharmashylyqtyng dәmin tatyp qalghandardyng qanatyn qyryqty, kómeyine qorghasyn qúidy. Aytylmay jatqan ruhany repressiya sabaghynyng ashy betterining biri osy bolsa kerek.
Árige barmay, 1916-dan bastap 1986-gha deyingi 70 jyldyq qazaq ómirin alsaq, jadyraghan jazynan óksumen ótken týnerinki kýnderi kóp eken. Qyzyl biyletin qylyshtan beter jalandatqan mәskeulik kommunisterge ózimizding sholaq belsendiler asyra kómek jasapty. Alapat ashtyq men qanqasap qughyn-sýrginge deportasiyany, 2-shi jahandyq soghystyng qúrbandaryn qossanyz, qazekem nege óspeydi, óz jerinde ógey baladay kýn keshti degen súraqqa jauap alasyz. Óz qaghynan jerip, ana tili men ata dinine qarsy shapqandardy toqtatu ýshin de, úly jenisterimiz ben alapat jenilisterimizding mәn-maghynasyn arttyru ýshin de bir jyl, on eki aidyng bir kýnin ALAShTYNG AZA KÝNI dep jariyalau, últtyq (memlekettik) qaraly kýn datasyn belgileu oryndy bolmaq. Ol tarih tegershigin keri ainaldyrmasa da, orny oisyrap túrghan otarsyzdandyru ýderisining noqtasyn sypyrar edi.
Óser últ tarihyn tasqa jazady, ósher júrt kózin jaspen juady. Ruhty janyp, ata-babagha Qúran baghyshtap, arystardy eske alar kýn 8 mamyrmyn dep ózi súranyp túrghanday. 7 mamyrda jana әskerimizding kýsh-quatyn bir paryqtasaq, 8-i men 9-y kýni Jenisimiz ben Jenilisimizdi atap ótu órkeniyet kóshine ergen jas memleketimiz­ding mәrtebesin kótermese, azaytpasy anyq.

Gharifolla ÁNES

«Ana tili» gazeti

 

0 pikir